2-17-13877/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-17-13877

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-17-13877

Määruse tegemise aeg ja koht

31.05.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

Energofel OÜ hagi AS RIGAS KUGU BŪVĒTAVA

vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.03.2018.a määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Energofel OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): Energofel OÜ

(12363669), tehinguline esindaja Kuldar Kirt

Kostja: AS RIGAS KUGU BŪVĒTAVA (40003045892,

asukoht Läti Vabariik)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta Harju Maakohtu 13.03.2018.a määrus muutmata.

2. Jätta Energofel OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Energofel OÜ kanda.

4. Mitte mõista Energofel OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulusid välja.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline

võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja menetluse käik

1.

18.09.2017.a esitas hageja kostja vastu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.10.2016.a lepingu laevaremonditööde

teostamiseks. Lepingu p 1.1 kohaselt teostas hageja torutöid laeval RIDGEBURY JOHN B

1(3)

Tsiviilasi nr 2-17-13877

aadressil Gâles iela 2, Riia. Hageja ja kostja on lepingu punktis 8.2 leppinud kokku vaidluste

lahendamise hageja maa kohtus.

2. Harju Maakohus tegi 20.09.2017.a määruse hagi menetlusse võtmisest keeldumise

kohta. Hageja esitas 05.10.2017.a määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis

25.10.2017.a määruses, et Harju Maakohtu 20.09.2017.a määrus tuleb tühistada ning saata asi

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kuna lepingu

tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige lepingupoolte ühisest tahtest, pidi maakohus küsima

kokkuleppe sisu selgitamiseks seisukohta ka kostjalt. Maakohus saatis 17.01.2018.a kirja

kostjale, milles palus kostja tõlgendust poolte vahel 11.10.2016.a sõlmitud lepingu punktile

8.2. Kostja vastas 14.02.2018.a, et poolte ühine tahe lepingu allkirjastamisel punkti 8.2 osas

oli see, et kehtib üldine kohtualluvus ja kohaldatakse hageja asukohariigi õigust ning seega

tuleb asi lahendada Läti Vabariigi kohtus Eesti Vabariigi materiaalõiguse normide alusel.

3. Harju Maakohus tegi 13.03.2018.a määruse, millega keeldus hagi menetlusse

võtmisest. Lahendi kohaselt on kostja asukoht Läti Vabariigis. Kohus, tutvunud pooltevahelise

lepingu punktiga 8.2, ei nõustunud 20.09.2017.a määruses hageja seisukohaga. Nimetatud

lepingu punktis on lepitud kokku, et pooltevahelised vaidlused lahendatakse kohtus üldise

kohtualluvuse korras selle riigi õigusaktide kohaselt, kus asub hageja. Seega ei ole kokku

lepitud mitte Eesti kohtualluvust vaid Eesti õigusaktide kohaldumine vaidluse lahendamisel

kohtus. Kohus jõudis vastavale seisukohale nii hageja enda poolt esitatud tõlke alusel kui ka

lepingu venekeelse versiooni alusel (st originaalkeelse). Eesti kohtualluvuse kokkuleppe

olemasolu ei saanud tuletada ei venekeelsest ega eestikeelsest versioonist. Kohus leidis, et

TsMS § 105 kohaldub olukorras, kus kohus on ekslikult kohtualluvuse sätete vastu eksides

võtnud asja menetlusse ja kostja otsustab seda asjaolu mitte vaidlustada, mitte aga enne asja

menetlusse võtmist kohtualluvuse määramise vahendina. Kohus jäi 20.09.2017.a määruses

väljendatud seisukohale, et pooled ei ole kokku leppinud mitte Eesti kohtualluvust vaid Eesti

õigusaktide kohaldumise vaidluse lahendamisel kohtus. Vaidlust lahendav kohus on aga üldise

kohtualluvuse sätete järgi kostja asukohajärgne. Valikulise kohtualluvuse sätete kohaldamise

võimalikkust ei hakanud kohus hindama, sest pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe,

mis on olemuslikult erandlik kohtualluvus ja eelkõige tuleb lähtuda poolte tahtest. Pooled on

välistanud valikulise kohtualluvuse kohaldumise sätestades poolte kokkuleppes, et antud juhul

lähtutakse asja lahendava kohtu valimisel üldise kohtualluvuse sätetest. Eesti õigusaktide

kohaselt on üldine kohtualluvus kostja asukohajärgne (TsMS § 79 lg 1). Kostja asukoht on

Läti Vabariigis. Kohus viitas TsMS § 371 lg 1 p-le 2.

4.

28.03.2018.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus Harju

Maakohtu 13.03.2018.a määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Käesoleval juhul on

pooled sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe ning vaidlus on seotud mõlema poole

majandustegevuses toimunud tehingute tagajärjel tekkinud võlanõudega. Arvestades lepingu

punkti 8.2 originaalsõnastust ja tõlget ei ole võimalik jõuda järeldusele, millele on maakohus

jõudnud. Punkti 8.2 mõte on selles, et lihtsustada lepingu poolel teise poole vastu kohtusse

pöördumist. Seetõttu saab lepingu punkti 8.2 tõlgendades jõuda ainult ühele järeldusele ehk et

vaidlus vaadatakse läbi hageja asukohamaa kohtus hageja asukohamaa materiaalõigusakte

rakendades. Hageja soov oli nende ees võlgnevuse tekke korral lahendada asi Eesti kohtus

Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Määruskaebuse esitaja ei nõustunud sellega, et poolte vahel

puudub kohtualluvuse kokkulepe. Kohtualluvuse määratlemisel tuleb lähtuda sellest, et poolte

ühine tahe oli, et vaidlused lahendatakse hageja maa kohtus hageja asukohariigi seaduste

järgi. Lepingu punkti 8.2 sõnastuses ei sisaldu fraasi, et asi lahendatakse „üldise

kohtualluvuse korras“, kuna on toodud „v sude obšei jurisdiktsii“ ehk see laiend käib kohtu

2(3)

Tsiviilasi nr 2-17-13877

kohta. Kui pooled oleksid kokku leppinud üldise kohtualluvuse, mis rakendub niikuinii ja

mida kokku leppida ei ole vaja, oleks toodud „v sude porjadke obšei jurisdiktsii“. Lepingu

tõlgendamisel tuleb lähtuda lepingu venekeelsest algtekstist, mitte mitmetimõistetavast

tõlkest. Oluline on poolte ühine tahe lepingu sõlmimise ajal, mitte hiljem antud sobivad ja

mugandatud selgitused. Kokkulepe, et Läti Vabariigi kohus peaks rakendama Eesti Vabariigi

õigusakte ei ole ka loogiline ega mõistlik.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

6. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et vaidlusaluse lepingu punktis

8.2 on pooled kokku leppinud hageja asukohariigi kohtu alluvuses. Kostja on vastu vaielnud

sellele, et poolte ühine tahe oli hageja kohtule pädevuse andmine. Ringkonnakohtu hinnangul

ei saa käesoleval juhul leida ka, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik oleks pidanud

mõistma, et kokku on lepitud hageja asukohariigi kohtu alluvuses. Isegi kui leida, et kokku on

lepitud, et pädev kohus määratakse hageja siseriiklike õigusnormide kohaselt, ei annaks see

Eesti kohtule pädevust, arvestades nii üldise kui ka valikulise kohtualluvuse reegleid nii

TsMS-is kui ka Brüssel I bis määruses. Ei ole välistatud, et lepingus lepitakse kokku

kohaldatava õigusena ühe riigi õigus ja kohtualluvusena teise riigi kohus ning üksnes

kokkuleppe väidetava ebaloogilisuse tõttu hageja positsioonilt ei saa kohus anda

lepingupunktile tõlgendamisega uut sisu. Seega ei saa üksnes lepingu punktis olevast viitest

hageja riigi õigusaktidele kui kohaldatava õiguse võimalikule kokkuleppele tuletada ka selle

riigi kohtu pädevust. Kohus ei saa lepingu punkti tõlgendamisel arvestada üksnes seda, mis oli

hageja väidetav soov ja majanduslik huvi punkti sõlmimisel.

8. Maakohus menetluskulude jaotust määruses kindlaks ei määranud. Seega ei saa

ringkonnakohus ka asja järgmisena menetleva kohtuna lahendis taasesitada maakohtu

menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse õigsust üksnes

vaidlustatud osas. Seega ei saa ka ringkonnakohus täiendada maakohtu määrust

menetluskulude jaotusega, arvestades et seda määruskaebuse esitaja ka taotlenud ei ole, vaid

on üksnes taotlenud, et hagi võetaks menetlusse. Määruskaebuse esitaja on taotlenud küll, et

menetluskulud jäetaks vastustaja kanda, kuid kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab

kohus ringkonnakohtu menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Põhjusel, et vastaspoolele ei toimetatud määruskaebust kätte ega küsitud tema seisukohta,

määrab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitajalt ei mõisteta ringkonnakohtu

menetluskulusid välja.

Liis Arrak

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)