2-15-19310/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-15-19310

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-15-19310

Määruse tegemise aeg ja koht

31.05.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

Eksklusiivehitus OÜ hagi RIITO Ehituse AS vastu võla

ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.11.2017.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RIITO Ehituse AS apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

27 134,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellatsioonimenetluses

vastustaja):

Eksklusiivehitus OÜ (registrikood 11530623),

tehinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): RIITO

Ehituse AS-i (registrikood 11903308) pankrotihaldur

Peeter Sepper

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Lubada RIITO Ehituse AS-i pankrotihalduril Peeter Sepperil menetlusse

astuda RIITO Ehituse AS-i asemele.

2. Võtta vastu RIITO Ehituse AS-i pankrotihalduri Peeter Sepperi loobumine

Harju Maakohtu 29.11.2017.a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusest.

3. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.

4. Jätta RIITO Ehituse AS-i pankrotihalduri Peeter Sepperi taotlus riigilõivu

tagastamiseks rahuldamata.

5. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud RIITO Ehituse AS-i kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline

võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

1(4)

Tsiviilasi nr 2-15-19310

Asjaolud

1.

22.12.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 24 344,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2166,90 eurot

ja viivise alates 23.12.2015.a kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras. Hageja palus

jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.07.2014.a

töövõtulepingu nr 610-4, mille kohaselt oli lepingu objekt Tallinna K. Pätsi vabaõhukooli

rekonstrueerimise tööd, s.o katusetööd, koos erkerite taastamisega ja vihmaveesüsteemi

paigaldamisega. Tööde lepingukohase teostamise eest kohustus kostja tasuma 153 864 eurot,

millele lisandus käibemaks 20%. Lisaks leppisid pooled lisatööna kokku pakkumises ja

projektdokumentatsioonis mittenäidatud räästapleki paigalduses maksumusega 3000 eurot.

Hageja teostas kõik lepingujärgsed tööd ja ka kokkulepitud lisatööd. Kostja poolt on tasumata

osaliselt aktis nr 7 toodud tööde eest ja aktis nr 8 näidatud tööde eest on täies ulatuses

tasumata. Hageja esitas aktis nr 7 näidatud tööde eest arve nr 215007. Aktis nr 8 näidatud

tööde eest hageja arvet esitanud ei ole, kuna arve nr 215007 on olulises osas tasumata. Kostja

tasus arvest nr 215007 5000 eurot, tasumata on 6396 eurot. 30.04.2014.a esitatud akti nr 8

alusel on tasumata 10 054 eurot. Tasumata on lisatööna kokku lepitud räästapleki paigalduse

eest 3000 eurot. Vastavalt lepingu punktile 6.1 on kõigist esitatud arvetest maha arvatud 5%,

s.o 8768,45 eurot, mis kuulub väljamaksmisele peale lõppakti allkirjastamist.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue ei ole

muutunud sissenõutavaks. Dkorpuse ehituse algus viibis hagejast mitteolenevatel põhjustel

ning töödega oleks saanud teha algust alles 2014.a detsembri keskel. Kostja ei aktsepteerinud

hageja poolt 30.04.2015.a kostjale esitatud akti nr 8 2015.a aprillis teostatud ehitustööde

kohta, kuna mitmed tööd olid lõpetamata ja teostatud töödes esines olulisi puudusi. Hageja on

alusetult näidanud hagis põhinõude summat 1152,83 euro võrra suuremana tegelikust nõudest.

Hageja väide, et pooled leppisid kokku tasu 3000 eurot räästaplekkide paigaldamise eest on

tõendamata ja vale. Kostja rakendas lepingu punktist 6.1 tulenevat õigust ja pidades

lepingukohaste tööde teostustagatisena väljamakstavatest arvetest kinni summa 6346,35 eurot,

koos käibemaksuga on kinnipeetud summa 7615,62 eurot. Kostja esitas avalduse nõuete

tasaarvestamiseks. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja nõue kostja vastu on

muutunud sissenõutavaks, palus kostja arvata maha lepingu alusel hagejale tasumisele

kuuluvast summast kokku 30 731,99 eurot (koos käibemaksuga). Samuti esitas kostja kohtule

hinna alandamise avalduse, milles palus alandada lepingujärgset töö maksumuse hinda töö

lepingutingimustega vastavusse viimise eeldatavate kulude ulatuses, milleks kulub kostja

hinnangul vähemalt 20 000 eurot. Ülemäära makstu palus kostja tasaarvestada hageja

sissenõutavaks muutunud nõudega. Ülevaatuse tulemusel ilmnes, et hageja ei ole teostatud

töid vastavalt paigaldusjuhendile ning töös esineb mitmeid olulisi puudusi, mis on

kõrvaldamata. Kostja esitas hageja vastu ka leppetrahvi nõude tööde teostamise lõpptähtaja

ületamise eest perioodil 01.03.2015.a - 28.08.2015.a ehk 180 päeva eest 36 000 eurot. Kostja

palus tasaarvestada leppetrahvi nõude hageja nõudega. Kuna hageja nõue ei ole muutunud

sissenõutavaks, palus kostja jätta rahuldamata esitatud viivisenõude täies ulatuses.

3. Harju Maakohus rahuldas 29.11.2017.a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 24 344,08 eurot ja seisuga 22.12.2015.a sissenõutavaks

muutunud viivise 830,81 eurot, kokku 25 174,89 eurot. Täiendavalt mõistis kohus kostjalt

hageja kasuks välja viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 23.12.2015.a kuni

põhinõude täitmiseni. Kohus jättis hagi rahuldamata viivise väljamõistmise osas summas

1336,09 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-15-19310

4.

05.01.2018.a esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes

tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata või

alternatiivselt tasaarvestatakse väljamõistetud summa kostja poolt esitatud nõudega või

alternatiivselt saadetakse hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palus menetluskulud

jätta hageja kanda.

5.

15.05.2018.a esitas pankrotihaldur Peeter Sepper kohtule menetlusdokumendi, milles

teatas, et soovib astuda RIITO Ehituse AS-i asemel menetlusse ja loobub

apellatsioonkaebusest, paludes jätta menetluskulud poolte kanda ja tagastada pool tasutud

riigilõivust.

6.

23.05.2018.a teatas hageja, et ei vaidle loobumisele vastu, kuid palus menetluskulud

jätta apellandi kanda.

Määruse põhjendused

7. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et

pankrotihalduril tuleb lubada menetlusse astuda pankrotivõlgniku asemel ja loobumine

apellatsioonkaebusest tuleb vastu võtta.

8. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 5 kohaselt, kui kohtumenetluses on varaline nõue

võlgniku vastu, milles tehtud lahendi peale on võimalik edasi kaevata, võib pärast pankroti

väljakuulutamist võlgniku nimel edasi kaevata haldur ning halduri nõusolekul võib võlgnik

ise kaebuse esitada. Käesoleval juhul ei kohaldu PankrS § 43 lg 2 (RKTKo 3-2-1-154-11, p

17). Seega on käesoleval juhul pankrotivõlgnikust kostja apellatsioonkaebuse menetlusõiguste

käsutamise õigus pankrotihalduril. Pankrotihaldur on avaldanud soovi astuda menetlusse

kostja asemele ja loobuda apellatsioonkaebusest. Ringkonnakohus lubab pankrotihalduril

pankrotivõlgniku asemel menetlusse astuda.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lõike 1 kohaselt võib apellant

apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul

aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Sama sätte lõike 3 kohaselt

loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes

menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada

enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui teine

pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus

on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, teeb ringkonnakohus määruse, millega

lõpetab apellatsioonimenetluse. Eeltoodu alusel tuleb võtta vastu loobumine

apellatsioonkaebusest ja seoses sellega lõpetada tsiviilasja menetlus.

10. Kostja esitas ka taotluse poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

tagastamiseks. Seadus aga sellist võimalust ette ei näe. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab üksnes

hageja õiguse saada tagasi pool riigilõivust, kui ta hagist loobub. Seega tuleb taotlus poole

riigilõivu tagastamiseks jätta rahuldamata.

11. TsMS § 173 lg 1 lause 2 kohaselt esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis

kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad samuti kostja kui apellandi kanda (TsMS § 644 lg 3).

Pankrotihaldur palus, et menetluskulud jäetaks poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole käesoleval juhul alust kalduda kõrvale üldreeglist, mille alusel jäävad menetluskulud

3(4)

Tsiviilasi nr 2-15-19310

kaebusest loobuja kanda. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis seostuks

äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemusega TsMS § 162 lg 4 mõttes. Üksnes asjaolu, et

kostja suhtes kuulutati välja pankrot, sätte kohaldamiseks alust ei anna. Hageja ei pea

vastutama kostja maksejõuetuks muutumise riskist tulenevate negatiivsete tagajärgede eest.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.

Liis Arrak

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)