2-18-1841/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Dina Sõritsa

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-1841

Tsiviilasi

Nauvo Fish OY hagi Xxxja Xxxvastu kinnisasja

võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja asja menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Nauvo Fish OY (registrikood 2388127-7, asukoht

Sandöntie 149, 21650 Lillandet, Soome

Vabariik)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik (e-

post urmas.kiik@hedman.ee)

Kostja

I

xxx

(isikukood

xxx, elukoht xxx Tallinn)

Kostja II Xxx(isikukood xxx, elukoht XxxTallinn)

Kostjate lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel

(e-post kaspar@lauspartners.ee)

RESOLUTSIOON

1. Võtta hagist loobumine vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-1841 Nauvo Fish OY hagis xxx ja Xxxvastu

kinnisasja võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks.

3. Tühistada Harju Maakohtu 06.02.2018 määruse punkti 2 alusel kohaldatud hagi

tagamise abinõu, millega kohus määras kanda käsutamise keelumärge Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx (aadressiga Harju maakond, Xxx)

kantud ning Xxx(isikukood xxx) omandis olevale osale kinnisasjast Nauvo Fish OY

(registrikood 2388127-7) kasuks.

4. Kohtumääruse punkt 3 kuulub täitmisele alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest.

5. Saata käesolev kohtumäärus hagi tagamise abinõu tühistamise osas täitmiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

6. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

7. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

8. Välja mõista kostjatelt Xxxja Xxxsolidaarselt Nauvo Fish OY kasuks vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud summas 1 453,16 eurot, millest õigusabikulud on 1 295

eurot (käibemaksuta) ja muud kulud 158,16 eurot.

9. Jätta rahuldamata hageja taotlus menetluskulude summas 973 eurot kostjatelt

väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. Nauvo Fish OY esitas 05.02.2018 Harju Maakohtule hagi samanimeliste kostjate

Xxxja Xxxvastu kinnisasja võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks.

2. Hagist nähtuvalt tegi Soome Vabariigi Kaubanduskoja juures asuv arbitraažikohus

28.07.2017 asjas FAI 36/2016 otsuse, millega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja

põhinõue summas 1 221,80 eurot ja intress Soome intressiseaduse jaotise 4.1 kohaselt

summalt 1 092,89 eurot alates 06.03.2016 kuni makse sooritamiseni; solidaarselt kõigilt

kolmelt kostjalt hageja õigusabikulud summas 13 570,60 eurot (käibemaksuta) koos

intressiga sellelt summalt Soome intressiseaduse jaotise 4.1 kohaselt alates 28.07.2017 kuni

tasumiseni; ning solidaarselt kõigilt kolmelt kostjalt arbitraažikulud kogusummas 14 670

eurot. Harju Maakohtu 31.01.2018 kohtumäärusega tunnustati ja tunnistati ülalnimetatud

otsus Eestis täidetavaks. Kostja I on 14.12.2017 teinud kinnistamisavalduse temale

kuulunud Xxxasuva kinnistu omandi osa üleandmiseks oma pojale (kostja II). Kostja II

kanti 21.12.2017 kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna.

3. Kohus rahuldas 06.02.2018 määrusega hagi tagamise avalduse, mille alusel kanti kostja II

omandisse läinud kõnealuse kinnisasja käsutamise keelumärge.

4. Hageja esitas 25.04.2018 kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Avalduse põhjenduste kohaselt on kostja I hagejale Soome vahekohtu otsusest tuleneva

võlgnevuse täitemenetluse käigus vabatahtlikult tasunud. Sellest tulenevalt on

täitemenetlus lõppenud ja hagejal puudub vajadus käesolevas asjas tehingu tagasivõitmist

nõuda.

5. Hageja palub menetluskulud TsMS § 168 lg-le 5 tuginedes jätta kostjate kanda. Hageja

põhjenduste kohaselt ei rahuldanud kostjad küll tehingu tagasivõitmise nõuet, kuid on

rahuldanud sellega otseselt seonduva rahanõude, mis tingis hagist loobumise. Seega kuulub

viidatud säte rakendamisele ja kostjad peavad solidaarselt hüvitama hageja menetluskulud.

Hagi tagamise palub hageja jätta jõusse kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni

hagejale. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kantud menetluskulud 2

426,16 eurot, millest õigusabi on osutatud 12,25 tundi tasumääraga 160 eurot

(käibemaksuta) ja kantud kulud kokku 466,16 eurot. Hageja kinnitab, et kõik loetletud

menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

6. Hageja jääb 09.05.2018 kohtule saadetud vastuses oma seisukoha juurde, et raha maksmine

täitemenetluses tähendas antud juhul sisuliselt nõude vabatahtlikku rahuldamist ka

tagasivõitmise vaidluses. Kostjad põhjustasid oma käitumisega tagasivõitmise nõude

esitamise. Raha maksmisega, s.o samuti kostjate käitumisega, langes nõude alus ära. Seega

võib raha maksmise võrdsustada antud juhul nõude rahuldamisega. Hageja esindaja ja

kostjate esindaja tehtud tööde maht on enam-vähem võrdne, vastavalt 12,25 tundi ja 11,20

tundi, mistõttu ei ole hagejal vastuväiteid kostjate menetluskulude suurusele.

KOSTJA SEISUKOHT

7. Kostjad esitasid 03.05.2018 kohtule vastuse hageja taotlusele jätta hagist loobumise korral

menetluskulud kostjate kanda. Kostjad on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja

kanda ning mõista kostja I kasuks hagejalt välja 1 612,80 eurot. Juhul, kui kohus jätab

hageja menetluskulud kostjate kanda, siis vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid

600 euroni.

8. Kostjad põhjendavad menetluskulude hageja kanda jätmist asjaoluga, et kostjad ei ole

rahuldanud hageja hagis esitatud nõuet. Kostjad on rahuldanud hageja rahalise nõude

täitemenetluses ning seda ei saa võrdsustada hagis esitatud nõude rahuldamisega. Esitatud

hagi ei olnud suunatud rahalise nõude täitmisele, vaid hagi esemeks oli kostjate vahelise

tehingu tagasipööramine ja tahteavalduste asendamine. Hageja esitas oletusliku hagi, milles

hageja ei teadnud, kas kinnistu võõrandati kinkelepingu või müügi teel. Hageja esitas

hagiavalduse perioodil, mil kehtis veel vabatahtlikuks täitmiseks antud aeg.

Seega oli hageja eesmärgiks, mitte rahalise nõude rahuldamine, vaid tingimata kostjate

vahelise tehingu tagasipööramine, mistõttu puudub alus TsMS § 168 lg 5 kohaldamiseks.

Hageja loobus hagist ilmselt pärast seda, kui oli ilmsiks saanud hagi perspektiivitus, sest

kostjate vaheline tehing oli tehtud turutingimustel. Antud juhul tuleb kohaldada TsMS §

168 lg 4 ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

9. Kostjate seisukohast nähtuvalt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda ning antud juhul esinevad TsMS § 162 lg 4 kohaldamist tingivad asjaolud. Hageja

esitas hagi nõude vabatahtlikuks täitmiseks määratud ajal, kostja on korduvalt kinnitanud,

et teeb seda. Hageja keeldus põhjendamatult nõude vähendamisest 6 044,34 euro võrra, mis

tingis nõude rahuldamise edasilükkumise vabatahtlikuks täitmiseks antud perioodi sees.

Hageja ei esitanud kostja soovitud nõude täpset arvestust, mistõttu tegi kostja selle lõpuks

ise. Hageja on hiljem kinnitanud kostja I tehtud arvestusi ja vähendanud oma nõuet

täitemenetluses. Kostjad on tõendanud, et hageja poolt nõuti tehingu tagasivõitmist, mis on

tehtud turutingimustel ning mistõttu oli hagi ilmselgelt perspektiivitu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Hagist loobumise vastuvõtmine

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja

hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

11. Hageja on 25.04.2018 esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Käesolevas

tsiviilasjas

ei

kahjusta

hagist

loobumine

avalikku

huvi

ega

ole

vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb

vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Hagi tagamise abinõu tühistamine

12. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Hageja on palunud hagi tagamine jätta jõusse kuni menetluskulude täieliku

hüvitamiseni hagejale. Kohus on seisukohal, et asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb

tühistada. Kohus märgib, et TsMS § 386 lg 4 ei anna kohtule kaalutlusõigust jätta hagi

tagamine jõusse, kui asjas menetlus lõpetatakse, ning sellises olukorras oleks hagi tagamise

abinõu tühistamata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt ka RKTKo 3-2-1-

172-15, p 21).

13. Tulenevalt asjaolust, et kohus lõpetab käesolevas asjas menetluse seoses hagist

loobumisega, tühistab kohus 06.02.2018 määrusega seatud hagi tagamise abinõu käesoleva

kohtumäärusega. Riigikohus on märkinud, et just otsuse resolutsiooniga kohustab kohut

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused lahendama ka TsMS § 442 lg 5

esimene lause. Selliselt tagatakse eelkõige, et hagi tagamise tühistamine ei jõustuks enne

hagi rahuldamata jätvat kohtuotsust (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-16409, p 40). TsMS §

463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest

või määruse olemusest ei tulene teisiti. Seega määrab kohus hagi tagamise tühistamise

jõustumise siduvaks käesoleva kohtumääruse jõustumisega.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud,

välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude

pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja

menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast

hagi esitamist tema nõude rahuldanud.

15. Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb käeoleval juhul jätta solidaarselt

kostjate kanda.

16. Antud juhul on kostjad hageja rahalise nõude rahuldanud pärast hageja poolt tehingu

tagasivõitmise hagi kohtule esitamist. Kostja vastuväitest tulenevalt on hageja esitanud

nõude kohtule ennatlikult, st ajal, mil hagejale võlgnevuse vabatahtlikuks tasumiseks

määratud tähtaeg ei olnud veel möödunud.

17. Kohus hageja vastuväitega ei nõustu. Hageja esitas kohtule hagi, millega eesmärgiks oli

võita tagasi kostjale I kuulunud vara, mille arvel saaks täita hageja rahalist nõuet kostja I

vastu. Kuivõrd kostja I ei tasunud hagejale kogu võlgnevust vabatahtlikult ja oli talle

kuuluva vara juba võõrandanud lähikondsele, oli hageja õigustatud, arvestades hagi

eesmärki, esitama kohtule tagasivõitmise hagi, ootama ära kostjale I täitemenetluses

määratud vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja möödumist. TsMS § 187 lg 2

võimaldab tagasivõitmist nõuda ka siis, kui on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei

vii nõude rahuldamiseni. Seadus ei takista esitamast tagasivõitmise hagi enne

täitemenetluses vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. Esitatud hagi eesmärk oli ühelt

poolt takistada kinnisasja edasist võõrandamist ja teisalt võita tagasi vara, mille arvel täita

kostja I vastu suunatud rahalist nõuet. Kostja I oli hagi esitamise ajal hageja ees jätkuvalt

võlgnevuses. Hageja esindaja on kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt kostjatele

28.02.2018 teatanud, et hageja ei nõustu maksegraafikuga ja soovib kogu võlgnevuse

kohest tasumist. Kohus on seisukohal, et kostjate esiletoodud asjaolud (lisaks

eelpooltoodud asjaoludele ka vaidlus tasumisele kuuluva võlgnevuse suuruse osas) ei

õigusta menetluskulude jaotamist TsMS § 162 lg 4 alusel.

18. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi oli esitatud põhjendatult ja hageja ei

pidanud ootama täitemenetluses vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist, et pöörduda

kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja tasus

sissenõutavaks muutunud võlgnevuse pärast hageja kohtusse pöördumist, mistõttu on

põhjendatud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

19. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on

kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud.

20. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest tuleb kohtul kindlaks määrata hageja põhjendatud

menetluskulude suurus. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluses

kandnud järgmisi kulusid:

20.1 Arve 20170799

-

Hagi ettevalmistavad toimingud ja hagi koostamine (read 1-4) – 8,5 tundi. Kohus loeb

hagi koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud põhjendatud ajakuluks

kokku 6 tundi.

-

Hagi tagamise määrusega tutvumine ja edastamine Tartu Maakohtule (rida 5) –

0,5 tundi. Suhtlus kohtuga seoses avaldaja poolt esitatud registriavaldusega (rida 6) –

0,25 tundi. Tutvumine Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna otsusega

(keelumärge) (rida 7) – 0,25 tundi. Kohus loeb hagi tagamise määrusega ja sellega

seonduvatele toimingutele (read 5-7) ajakulu põhjendatuks kokku 0,5 tunni ulatuses.

Kohus loeb loetletud toimingutele kulunud aega põhjendatuks kokku 6,5 tunni ulatuses.

-

Lisaks taotleb hageja riigilõivu ja pangateenuse summas 300,16 eurot, päringutasu 8

eurot ja juriidilise teenuse eest 108 eurot kostjalt väljamõistmist. Kohus ei pea riigilõivu

täies ulatuses kostjatelt väljamõistmist põhjendatuks, kuna hagist loobumise korral on

hageja õigustatud TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel taotlema hagilt tasutud riigilõivu osalist

(poole) tagastamist. Hageja ei ole avaldust riigilõivu tagastamiseks esitanud. Seega on

põhjendatud kostjatelt välja mõista riigilõiv ja teenustasu summas 150,16 eurot ja

päringutasu 8 eurot, kokku 158,16 eurot. Kulude real märgitud juriidilise teenuse 108

eurot kostjatelt väljamõistmist ei pea kohus põhjendatuks, kuna hageja osales

menetluses juriidilist kvalifikatsiooni omava esindaja kaudu ning kulu kirjeldusest ei

nähtu, et tegemist oleks vajaliku kuluga.

20.2 Arve 20170897

-

Kostja lepingulise esindaja poolt saadetud e-kirjale vastuse koostamine, sh detailsed

arvestused nõude ja leppetrahvi suuruse kohta (rida 1) – 1,25 tundi.

-

Tutvumine kostja vastuse ja selle lisadega, advokaat Koppeliga suhtlemine

müügilepingu saamiseks (rida 2) – 0,75 tundi.

-

Suhtlemine advokaat Koppeliga seoses vähemmakstud intressiga (rida 3) – 0,25 tundi.

-

Menetluse lõpetamise taotluse koostamine (rida 4) – 0,5 tundi.

Kokku 2,75 tundi. Kohus loeb loetletud toimingutele kulunud aega põhjendatuks hageja

märgitud ulatuses.

21. Hageja vajalik ja põhjendatud õigusabi osutamisel tehtud menetlustoimingutele kulunud

aeg kokku on 9,25 tundi.

22. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja

tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohtule esitatud menetluskulude

nimekirjast nähtuvalt on hageja esindaja tunnihind õigusabi osutamisel 160 eurot

(käibemaksuta), mis ületab oluliselt kohtupraktias aktsepteeritava õigusabikulude suuruse.

Arvestades eeltoodud seisukohta vähendab kohus hageja esindaja tasumäära 140 euroni

(käibemaksuta) ja määrab hageja vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks 1 295 eurot

(käibemaksuta, arvestusega 9,25 tundi x 140 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb

seadusest, mistõttu loeb kohus hageja tasutud riigilõivu summas 300,16 eurot vajalikuks

kuluks. Kostjatelt on põhjendatud välja mõista pool nõudelt tasutud riigilõivust koos

teenustasuga, s.o 150,16 eurot ning päringutasu 8 eurot. Tasu ja kulud kokku 1 453,16

eurot. Nimetatud summa kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele.

23. Ülejäänud osas, s.o 973 euro ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud kostjatelt välja

mõistmata (2 426,16 – 1 453,16 = 973).

24. TsMS § 177 lg-s 2 sätestatu kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul ei ole hageja vastavat taotlust esitanud.

25. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik