4-18-1195/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

30. mai 2018 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-1195 (2590,17,006478) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Väärteoasi Vaidlustatud lahend L.A, Tolliseaduse (TS) § 69 lg 1 järgi

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 22. märtsi 2018 kohtuotsus

Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik L.A, apellatsioon Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet. Esindaja Tiia Pukk. Menetlusalune isik

L.A

(isikukood: XXX). Elukoht:XXXX

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 22. märtsi 2018. a otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Väärteoprotokollis heidetakse L.A-le ette, et tema 14. veebruaril 2018 kell 12.17 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Narva-2 piiripunkti Kreenholmi jalakäijate silla terminali liiklusriba reisijana, kellele see oli seitsmes piiriületus kalendrikuu jooksul. Reisija ei soovinud tollile piiriületusel midagi deklareerida. Tolliseaduse (TS) §-de 64 ja 65 alusel teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus avastati kokku 1000 sigaretti (800 tk Bayron Exclusive Tobacco ja 200 tk Bayron White, mis ei olnud deklareeritud. Sigarettide pakenditel olid

Venemaa maksumärgid. Kokku 1000 sigaretti peeti kinni, pakendati kilekotti ja paigaldati tollitõkend nr ET0056443 ja hoiustati Ida TP-i laos aadressil Vestervalli 7, Narva.

Toimetades Vene Föderatsioonist Eestisse 1000 sigaretti üle ATKEAS-s sätestatud maksuvaba koguse, tollikontrollist kõrvale hoides ja deklareerimata jättes, pani L.A toime teo, mis on kvalifitseeritav väärteona TS § 69 lg 1 alusel s.o deklareeritava kauba toimetamine liiduvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoides ja kauba deklareerimata jättes.

2. Viru Maakohtu 22. märtsi 2018. a otsusega tunnistati L.A süüdi TS § 69 lg 1 järgi ning talle mõisteti TS § 69 lg 1 järgi karistuseks arest 20 päeva. TS § 78 lg 1, KarS § 83 lg 2 ning VTMS § 2 alusel konfiskeeriti äravõetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 800 sigaretti “Bayron Exclusive Tobacco“ ja 200 sigaretti „Bayron White“ ja need määrati hävitamisele.

3. Kohus põhjendas L.A karistuse suurust karistust raskendavate asjaolude puudumisega ja luges kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise ja kahetsuse. Kohus arvestas, et L.A on korduvalt varem väärteokorras karistatud nii rahatrahvide kui arestiga. Varasemad karistused ei ole mõjutanud teda rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Ka TS § 69 lg 1 (varem TS § 73) järgi on teda karistatud korduvalt. L.A , tuues ebaseaduslikult Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki deklareeritavat kaupa, on pannud mitmeid kordi toime teod, mis on omavahel sarnased. Selline ebaseaduslik tegevus on saanud isikule elatuse hankimise allikaks. L.A on sarnaste korduvate väärtegude toimepanemistega näidanud suurt hoolimatust kehtiva õiguskorra suhtes. Seetõttu ei ole võimalik karistada teda rahatrahviga ja ainuvõimalikuks karistusliigiks on arest.

Kohus nõustus kohtuvälise menetleja poolt L.A-le küsitud karistusega – 20 päeva aresti.

L.A süüd suurendab asjaolu, et teda on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud. Samuti näitab süü suurust teo toimepanemine kavatsetult. Tegemist on süstemaatilise rikkujaga, kes tegutseb teadlikult. L.A on tasunud vaid ühe rahatrahvi, ülejäänud neli tasutud ei ole. Kuna karistuse eesmärke ei ole võimalik arestist kergema karistusega saavutada, tuleb karistada L.A arestiga 20 päeva.

4. L.A palub otsuse ülevaatamist, kuna leiab, et talle mõistetud karistus on liiga karm. Samuti palub ta asendada arest üldkasuliku tööga.

5. Kohtuvälise menetleja seisukohas leitakse, et maakohtu määrus tuleks jätta muutmata ja L.A apellatsioon rahuldamata.

L.A-le on aastatel 2016-2017 määratud TS § 73 lg 1 alusel nelja üldmenetluse otsusega kokku 1600 eurot trahvi, mis Maksuja Tolliameti andmetel on seisuga 24. mai 2018 tasumata. Teda on

Viru Maakohtu kohtuotsustega korduvalt karistatud TS § 69 lg 1 (varem TS § 73 lg 1) alusel arestiga: 23. mail 2016 otsusega nr 4-16-1929, 10 päeva; 8. mail 2017 otsusega nr 4-17-919, 20 päeva asendatud ÜKT-ga; 16. augustil 2017 otsusega nr 4-17-3794, 10 päeva; 9. novembril 2017 otsusega nr 4-17-5703, 7 päeva; 28. veebruaril 2018 otsusega nr 4-17-6349, 15 päeva ja 22. märtsil 2018 otsusega nr 4-18-1195, 20 päeva.

Viimastele kohtuistungitele L.A vaatamata talle edastatud kohtukutsetele kohale ei tulnud. Ta ei ole kasutanud võimalust selgitada kohtule väärteo toimepanemise asjaolusid ning avaldada kohtule soovi kanda karistust üldkasuliku tööna. Samuti ei ole kohtul olnud täiendavat võimalust hinnata isiku ütlustest tulenevalt väärteo toimepanemise subjektiivset külge L.A kasuks.

Seega on põhjendamatu L.A taotlus karistuseks määratud aresti asendamine üldkasuliku tööga apellatsioonimenetluses.

Maakohus on varasemalt (4-17-919) L.A palvel talle karistuseks määratud 20 päeva aresti asendanud ÜKT-ga, kuid kahjuks see ei motiveerinud isikut hoiduma järgmiste väärtegude toimepanemisest. L.A on regulaarselt esitanud tema suhtes tehtud maakohtu otsuste peale apellatsioonkaebusi, kasutades sellist taktikat kohtuotsuste jõustumise ja karistuse kandmise tähtaja saabumise pikendamisena. Samas on üheselt selge, et rahatrahve ei tasu isik hoopiski ja arest on isikule ebameeldiv karistus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja L.A apellatsioon rahuldamata.

7. Viru Maakohus leidis, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et L.A on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Esitatud apellatsioonis ei vaidlusta L.A enda süüditunnistamist TS § 69 lg 1 järgi. Samas leiab ta, et määratud karistus on liiga karm.

8. Maakohus on L.A-le karistust mõistes järginud seadust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3- 1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Liiatigi ei ole L.A põhjendanud, mille vastu on maakohus karistuse mõistmisel eksinud.

9. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud ka L.A taotlus aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on varem L.A samaliigilise väärteo eest mõistetud rahatrahvi üldkasuliku tööga asendatud. Registriväljavõttest täitis ta üldkasuliku töö kohustuse viimati 28. juulil 2017, ent pani juba ca 2 kuu pärast (5. oktoobril 2017) toime uue TS § 69 lg 1 rikkumise. Aresti asendamist üldkasuliku tööga ringkonnakohus seetõttu otstarbekaks ei pea, kuna L.A on oma jätkuva õiguskorda eirava käitumisega asenduskaristuse kohaldamise ise välistanud.

10. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.