4-09-3892/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.september 2009.a. Tallinnas

Väärteoasja number

4-09-3892

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Evelin Tuur

Väärteoasi

N.D väärteoasi NPALS § 15

1 järgi

Menetlusalune isik

Asja läbivaatamise kuupäev

N.D

,

isikukood

xxx,

Eesti

Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub;

16. september 2009.a.

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri esindaja

Tõnis Gents

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83

p 2, 107-111, kohus; otsustas:

1. Süüdi tunnistada N.D narkootilise aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta s.o NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises.

2. Karistada N.D NPALS § 15

1 alusel arestiga 14 (neliteist) päeva.

3. Kohustada N.D asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt

16.10.2009.a.

4. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja PP arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. N.D poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada N.D suhtes sundtoomist arestimajja.

5. Välja mõista N.D-lt ekspertiisitasu 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778608 Swedbank, viitenumber 2800049777.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: N.D suhtes on koostatud 22.02.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1110061 selle kohta, et tema, viibides 22.02.2009.a kella 13.15 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil Tartu mnt (Sikupilli) 87, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopselt arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi.

Samuti on N.D suhtes koostatud 17.06.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1111883 selle kohta, et tema, viibides 17.06.2009.a kella 21.07 ajal Harju maakonnas, Tallinnas aadressil Linnamäe tee 45, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Samuti on N.D suhtes koostatud 13.08.2009.a. väärteoprotokoll AB 1008477 selle kohta, et tema, viibides 29.07.2009.a. kella 06.00 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 238, tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet – fentanüüli, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 sätteid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi.

N.D Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 16.09.2009.a. kell 09.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kohtukutse anti Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna ametniku D. Silber poolt N.D-le isiklikult allkirja vastu üle 17.06.2009.a. Seega oli menetlusalune isik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult.

Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et N.D süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust ning seda selleks, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuväline menetleja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada N.D väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumise eest arestiga 14 - päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et N.D süü väärteo toimepanemises 22.02.2009.a. episoodis on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega, et ta tarvitas „hiinlast“ (lk 1), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 470/205, mille järgi esines N.D narkootiline joove fentanüülist (lk 8), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et N.D suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 300 krooni (lk 9), saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks, mille kohaselt oli N.D-lt võetud analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne (lk 10), õigusvastase teo toimepanemise aktiga, millisest nähtub, et 22.02.2009.a. kell 13.15 peeti G4S turvatöötaja D.

Vassiltsov poolt Tartu mnt 87 asuvas Sikupilli Keskuses kinni meesterahvas, kes viibis kaupluse territooriumil, käitus agressiivselt ja oli narkojoobe tunnustega, kinnipeetuks osutus N.D (lk 2), N.D EV isikutunnistuse nr A1480913 koopiaga (lk 7). N.D süü väärteo toimepanemises 17.06.2009.a. episoodis on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega, mis kinnitavad et ta tarvitas fentanüüli (lk 1), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 1574/186, mille järgi esines N.D narkootilise aine – fentanüüli - tarvitamise tunnused, joovet ei esinenud (lk 2), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et N.D suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 300,00.- krooni + 18 % KM s.o kokku 354,00.- krooni (lk 3), saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille kohaselt oli N.D-lt võetud analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne (lk 4) ja N.D suhtes koostatud õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (lk 8).

N.D süü väärteo toimepanemises 29.07.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 29.07.2009.a. antud ütlustega, mis kinnitavad fentanüüli tarvitamist veenisiseselt (lk 1), joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millest nähtub, et N.D suhtes 29.07.2009.a. läbiviidud joobeseisundi tuvastamine läks maksma 926.00.- krooni ning uriiniproovi tulemus fentanüüli suhtes oli positiivne (lk 2,3), joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 2059/348, mille järgi esines N.D 29.07.2009.a. kella 23.20 ajal narkootilise aine tarvitamise tunnused, ekspertiisi tulem, uriiniproov – fentanüüli suhtes oli positiivne (lk 4), saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga, mille kohaselt oli 29.07.2009.a.

N.D-lt võetud uriiniproovi analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne (lk 5), saatekirjaga joobeseisundi tuvastamiseks, toimingute tegemiseks, millisest nähtub, et N.D suhtes 29.07.2007.a. läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 720,00.- krooni ning viimaselt võetud uriiniproov fentanüüli suhtes oli positiivne, arsti hinnangul oli isik joobes (lk 6) ja N.D suhtes koostatud õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (lk 9). N.D poolt toime pandud eelpool kirjeldatud väärtegude kvalifikatsioon NPALS §

151 järgi on õige. Kohtu hinnangul on N.D väärteod toime pannud tahtlikult. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et isikul oli olemas arsti ettekirjutus narkootikumide või psühhotroopsete ainete eelkõige fentanüüli tarvitamiseks. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja

58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et N.D on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuna jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab menetlusalune isik oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. N.D-le ei ole põhjendatud uue rahatrahvi määramine, kuna isik ei tööta, mistõttu puudub tal sissetulekuallikas. N.D ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et N.D tuleb seniste rikkumiste arvu arvestades karistada arestiga 14 päeva, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 16.10. 2009.a. Samuti kuuluvad menetlusaluselt isikult – N.D-lt riigituludesse välja mõistmisele viimase joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud kulutused ekspertiisi teostamisel, millised on kogusummas 2300.- krooni.

Aulike Salo

Kohtunik