3-17-1474/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-1474

Haldusasi

OÜ Alavest (pankrotis) kaebus Maksu- ja Tolliameti

27. juuni 2017. a

maksuotsuse

nr

12.2-3/039244-3

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 9. novembri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Alavest (pankrotis) apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant OÜ Alavest (pankrotis)

esindaja Marko Tiirik

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

esindaja Jane Perv

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Viru Maakohtu 18. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-23848.

2. Jätta OÜ Alavest (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

9. novembri 2017. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. juuni 2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 27. juuni 2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/039244-3 nõuti

OÜ-lt Alavest (pankrotis) tagasi 3921,29 euro suurust ettemaksukontole täidetud tagastusnõuet.

Maksuotsuse järgi puudus OÜ-l Alavest (pankrotis) alus deklareerida 2014. aasta juuni

käibedeklaratsioonil OÜ Narsil 4. juuni 2014. a kreeditarvel nr PV1 näidatud käibemaksu.

2. 14. juulil 2017 esitas OÜ Alavest (pankrotis) Tartu Halduskohtule kaebuse 27. juuni 2017. a

maksuotsuse nr 12.2-3/039244-3 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt toimus OÜ Narsil poolt kaebajaga sõlmitud ja täidetud lepingu hinna alandamise

nõude esitamine ja selle tunnustamine. Tehingu faktilistest asjaoludest tulenevalt tekkis kaebajal

käibemaksu tagasi saamise õigus ehk maksude enammakse, sest KMS § 29 lg 7 järgi pole kreeditarve

esitamine ja/või käibedeklaratsioonis andmete esitamine seotud nõuede faktilise täitmisega.

Tsiviilasjas nr 2-09-23848 rahuldas maakohus OÜ Narsil hinna alandamise nõude ja ringkonnakohus

ei muutnud tema põhjendusi.

3. Vastuses kaebusele vaidles MTA kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

MTA selgitas viitega tsiviilasjadele nr 2-09-23848 ja 2-14-22803, et OÜ Narsil taotles sisuliselt

otsese varalise kahju ehk puudustest tingitud tulevaste kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamist,

Tartu Ringkonnakohus luges tema nõude tunnustatuks ja kaebaja on ka ise nõuet just sellisena

käsitlenud.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Halduskohtu 9. novembri 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

5. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid on OÜ Narsil ja OÜ Alavest kaubanduskeskuse ehitamise

töövõtulepingu 10. oktoobril 2003. 13. aprillil 2007 esitas OÜ Narsil kaebajale avalduse palvega

alandada 10. augusti 2004. a arvel nr 68 olevat lepingujärgsete tööde hinda, kuna need olid katuse

osas teostatud ebakvaliteetselt.

20. oktoobril 2008. a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-23039 kuulutas Viru Maakohus välja OÜ Alavest

pankroti. Pankrotimenetluses tunnustamist taotletavate nõuete hulgas oli ka eelnimetatud arvel

kajastatud ehitustööde mittekohase täitmisega seotud OÜ Narsil nõue.

18. novembri 2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-23848 tunnustas Viru Maakohus OÜ Narsil nõuet

pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. 3. detsembri 2012. a otsusega muutis Tartu

Ringkonnakohus hageja taotlusel eelnimetatud otsusega tunnustatud summa suurust, tunnustades

25 706,20 euro suurust nõuet ja määratles otsuse punktis 12 nõude VÕS § 115 alusel esitatud

puudustest tingitud varalise kahju hüvitamise nõudena. Et tegemist oli just kahju hüvitamise, mitte

hinna alandamise nõudega, möönis Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2016. a määruse tsiviilasjas

nr 2-14-22803 punktis 2 märgitu kohaselt ka kaebaja ise.

Kaebaja pole kumbagi ringkonnakohtu lahenditest vaidlustanud ja need on jõustunud. Seetõttu jääb

arusaamatuks tema väide, et OÜ Alavest vastu pole esitatud kahju hüvitamise nõuet. Tsiviilasjas

nr 2-09-23848 esitatud nõue tugines lisaks VÕS §-le 112 ja § 189 lg-le 1 alternatiivselt veel ka

VÕS §-le 115 ja § 128 lg-le 3 ning oli määratletud kui ebakvaliteetselt tehtud töödest tuleneva

hüvitise tunnustamise nõue. Maakohus on otsuses küll avanud hinna alandamist käsitleva VÕS § 112

sisu ja viidanud ka vastava sooviga avalduse olemasolule, kuid on märkinud ära üksnes

töövõtulepingust tuleneva nõude põhjendatud suuruse ilma, et oleks omalt poolt määratlenud selle

konkreetse õigusliku aluse või käsitlenud VÕS § 115 sisu, mis pidi olema tegelikuks aluseks

ebakvaliteetsete töödega tekitatud kahju hüvitamisel. Asjaolu, et ringkonnakohus tõi oma otsuses

välja käsitletud nõude selge õigusliku aluse ilma maakohtu otsuse põhjendusi muutmata või

täiendamata pole üksi piisav, et lugeda poolte vahelise vaidluse ja seega ka tunnustatud nõude sisuks

VÕS § 112 rajanev hinna alandamise nõue.

6. Seega on maksuotsuses põhjendatult leitud, et kuna OÜ Narsil on esitanud kahju hüvitamise nõude

ja tehingu asjaolud pole muutunud, ei saa antud olukorras pidada kreeditiarvet PV 1 selle esitamise

tingimuste mittetäitmise tõttu nõuetekohaseks, mistõttu puudus ka õigus kajastada sellel olevat

käibemaksu käibedeklaratsioonil. Maksuotsuses on olemas piisava ulatusega põhjendused nii maksu

määramise põhjuste kui maksusumma arvutamise aluste ja metoodika suhtes ning kaebaja pole

otsuses esitatud arvutuste õigsust kahtluse alla seadnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. OÜ Alavest (pankrotis) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja

teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

8. Apellatsioonkaebuses on OÜ Alavest (pankrotis) jätkuvalt seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-09-23848

tehtud otsusega rahuldas maakohus hagi hinna alandamise nõudes, ringkonnakohus ei muutnud

maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Leides, et tegelikult käsitati OÜ Narsil nõuet kahju

hüvitamise nõudena on halduskohus jätnud osaliselt asjas esitatud tõendid uurimata ja teinud uuritud

tõenditest ebaõiged järeldused. Seejuures on halduskohus jätnud osa kaebaja väiteid tähelepanuta ega

vastanud neile otsuse põhjendustes.

9. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles MTA apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et vaidlust ei ole selles, et Alavest OÜ (pankrotis) rikkus OÜ-ga Narsil sõlmitud

lepingust tulenevat kohustust, st osutatud teenus ei vastanud kokkulepitule ja Alavest OÜ (pankrotis)

ei ole puudusi kõrvaldanud. OÜ-le Narsil on tekkinud kahju ning Alavest OÜ (pankrotis) vastutab

lepingu rikkumise eest. Kuna Alavest OÜ (pankrotis) oli nõude üle vaidlemise ajal pankrotis, siis

valis OÜ Narsil põhjendatult kahjunõude esitamise VÕS § 115 alusel ning taotles sisuliselt

puudustest tingitud otsese varalise kahju hüvitamist. OÜ Narsil nõudis puuduste kõrvaldamiseks

vajalike tulevaste kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamist. Riigikohus on lahendites

nr 3-2-1-100-15 ja 3-2-1-115-04 leidnud, et puuduste kõrvaldamiseks vajalike tulevaste kulutuste

hinnangulise maksumuse hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel ning tegemist on

puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4

alusel ei korda neid.

11. Apellatsioonimenetluses on pooled jätkuvalt eri meelt selles, kas kaebaja ja OÜ Narsil vahel

2003. aastal Narvas Kangelaste 37A ja 37B kaubanduskeskuse ehitamiseks sõlmitud

töövõtulepingute hinda on kehtivalt alandatud ning seetõttu oli OÜ Alavest (pankrotis) õigustatud

esitama OÜ-le Narsil 2014. aasta juunis kreeditarve ning deklareerima kreeditarvest tuleneva

käibemaksu ja esitama enammakstud käibemaksu tagastusnõude 3921,29 eurot või on tagastusnõue

alusetu ning maksuhaldur nõuab põhjendatult tagasi kaebaja ettemaksukontole täidetud

tagastusnõuet.

12. Tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p-st 1 on käive kauba muu hulgas võõrandamine

ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese

soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning

kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt

või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab (KMS § 12 lg 1 ls 1).

Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil

KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks,

millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud

tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena

käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi

sisendkäibemaks.

Seega sõltub kaebaja ja OÜ Narsil vahelise lepingu alusel tekkinud käibe ja sellelt arvestatud

käibemaksu suurus otseselt kaebaja poolt OÜ-le Narsil osutatud ehitusteenuse lepingulisest hinnast.

13. Ehitusteenuse lepingujärgne hind kokku oli 7 474 332 krooni (477 696,88 eurot). Ehitusteenuse

osalise ebakvaliteetsuse tõttu esitas OÜ Narsil 13. aprillil 2007 kaebajale avalduse (maksutoimik l 3)

hinna alandamiseks 478 830 krooni (30 602,81 euro) võrra. Kaebaja ei tunnustanud OÜ Narsil nõuet

ning viimane pöördus hagiga kaebaja vastu Viru Maakohtusse. Hagi jäi tsiviilasjas nr 2-07-22295

läbi vaatamata kaebaja pankroti väljakuulutamise tõttu.

Kaebaja pankrotimenetluses esitas OÜ Narsil nõude (maksutoimik l 34) kokku 1 305 177,20 krooni

(83 416,03 euro) ulatuses, kuid pärast seda, kui pankrotihaldur vaidles nõudele vastu ja see jäi

pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul tervikuna tunnustamata, esitas

OÜ Narsil Viru Maakohtule hagi (maksutoimik l 35-36), taotledes tunnustada nõuet summas

550 837,60 krooni (35 204,94 eurot). Hiljem kohtumenetluses vähendas OÜ Narsil nõude summat

veelgi ning Viru Maakohtu 18. novembri 2011. a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu

3. detsembri 2012. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-23848 tunnustati OÜ Narsil nõuet OÜ Alavest

(pankrotis) pankrotimenetluses summas 25 706,20 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena.

Poolte arvamused lahknevad küsimuses, millisel materiaalõiguslikul alusel tsiviilasjas nr 2-09-23848

OÜ Narsil nõuet tunnustati, s.t kas tegemist on hinna alandamise tõttu lepingu järgi alusetult üle antu

tagastamise nõudega võlaõigusseaduse § 189 lg 1 järgi või kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115

järgi.

14. Tulenevalt VÕS § 112 lg-st 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib

ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise

väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba

maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu

tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule (VÕS § 112 lg 3).

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hinna alandamine on kujundusõigus, mida ostja teostab

avalduse tegemisega müüjale (VÕS § 112 lg 2 esimene lause). Kui hinda on kehtivalt alandatud, on

selle tagajärjeks lepingu muutmine poolte kohustuste kokkulepitud tasakaalu taastamise eesmärgil.

(vt RKTsK 19. aprilli 2017. a otsus asjas nr 3‑2‑1‑16‑17, p 24).

15. Seega on hinna kehtivalt alandamise tagajärjeks poolte vahel kokkulepitud hinna muutumine ning

vastavalt muutub ka maksukohustuslase käibe maksustatav väärtus. KMS § 29 lg 7 ls 1 sätestab, et

kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse

hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi

kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused

arve

tühistamise

või

kreeditarve

esitamise

maksustamisperioodi

kohta

esitatavas

käibedeklaratsioonis.

Sel juhul on maksukohustuslane algselt deklareerinud käibe suuremana ning kreeditarve kohta

käibedeklaratsiooni esitamisel tekib maksukohustuslasel käibemaksu enammakse või vähemmakse,

kui ta deklareeris tehingust sisendkäibemaksu.

16. Sarnases, s.o lepingulise kohustuse mittekohase täitmise olukorras, kahju hüvitamise nõude

esitamisel õiguskaitsevahendina eelkirjeldatud toimet ei ole, s.t kahju hüvitamine ei muuda poolte

vahel sõlmitud lepingu tingimusi ega tingi vajadust kreeditarve ja selle kohta käibedeklaratsiooni

esitamiseks. Kahju hüvitamise kohustus on ühepoolne – see ei toimu vastusoorituse eest, seega ei saa

hüvitise maksja hüvitise eest teenust ega kaupa, mistõttu ei ole tegemist käibega KMS § 4 lg 1 mõttes.

17. Kahjustatud lepingu pool ei saa samaaegselt õiguskaitsevahendina kasutada hinna alandamist ja

kahju hüvitamise nõudmist, kuna see tooks kaasa tema alusetu rikastumise. Seega tuleb vaidlustatud

maksuotsuse õiguspärasuse hindamiseks kontrollida, kas tsiviilasjas nr 2-09-23848 tunnustatud OÜ

Narsil nõue oli hinna alandamisest tingitud enamtasutu tagastamise või kahju hüvitamise nõue. Et

hinna alandamine on lepingu poole kujundusõigus, mille realiseerimine nõuab isiku tahteavalduse

tegemist, siis peab ringkonnakohus siinjuures määravaks OÜ Narsil käitumist oma nõude

maksmapanemisel.

18. OÜ Narsil käitumine poolte lepingulises suhtes ja pankrotimenetluses ning nõude tunnustamise

vaidluses tsiviilkohtumenetluses esitatud seisukohad ja väited ei ole järjepidevad.

21. mail 2009. a hagiavalduses on OÜ Narsil kirjeldanud nõuet kui OÜ-ga Alavest (pankrotis)

1. märtsil 2004 sõlmitud töövõtulepingu järgset kahju hüvitamise nõuet (maksutoimik l 35p),

märkides samas menetlusdokumendis hiljem, et soovib oma nõude tunnustamist VÕS § 112 lg 3 ja §

189 lg 1 (alternatiivse nõudena VÕS § 115) alusel.

Esmalt on ringkonnakohus seisukohal, et OÜ Narsil ei esitanud hagiavalduses mitut (alternatiivset)

nõuet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi hagiavalduses märgitakse

lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi

aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Olukorras, kus OÜ Narsil nõue (tunnustada tema nõuet

OÜ Alavest (pankrotis) pankrotimenetluses) ja nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude kogum

(töövõtulepingu alusel ebakvaliteetse ehitusteenuse saamine ja vajadus täiendavate remonttööde

tegemiseks) on mõlemal juhul samad, tuleb kaebaja tahteavaldust mõista nõude materiaalõigusliku

kvalifitseerimise eelistuse väljendamisena. Seega ei pidanud kohtud kahju hüvitamise nõude

tunnustamise tõttu hagi rahuldamiseks eelnevalt jätma rahuldamata hinna alandamisest tulenevat

nõuet.

19. Asjaolude selgitamiseks võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde Riigi Teataja

võrguleheküljel avalikult kättesaadava Viru Maakohtu 18. novembri 2011. a otsuse tsiviilasjas

nr 2-09-23848.

20. Viru Maakohtu 18. novembri 2011. a otsuses ei ole kohus võtnud selgelt väljendatud seisukohta,

millisel õiguslikul alusel tunnustatakse OÜ Narsil nõuet OÜ Alavest (pankrotis) vastu. Sellest ei saa

aga järeldada, et kohtumenetluses on seega toimunud hinna alandamise nõude kontrollimine.

VÕS § 112 lg 1 ls 1 järgi toimub hinna alandamine võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise

väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tähendab see,

et hinna alandamisele tuginev pool peab esitama ja tõendama lepingueseme väärtuse puudusega ja

puuduseta (vt RKTsK 19. aprilli 2017. a otsus asjas nr 3‑2‑1‑16‑17, p 23).

Viru Maakohtu otsusest ja samas asjas tehtud Tartu Ringkonnakohtu 3. detsembri 2012. a otsusest

nähtub, et OÜ Narsil ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, milline oli vaidlusaluse

töövõtulepingu mittekohase täitmise väärtus ja milline töövõtulepingu kohase täitmise väärtus. Seega

ei saanud kohtud kontrollida, kas hinna alandamine OÜ Narsil esitatud nõude ulatuses oli õigustatud

ja kehtiv. Pidades silmas, et kaebaja vaidles vastu OÜ Narsil nõudele, s.h poolte omavahelises

suhtluses ei nõustunud hinna alandamisega, ei ole vältimatu, et OÜ Narsil jätkas oma õiguste kaitset

just hinna alandamise ja sellest tuleneva rahalise nõude maksmapanemisega. Tsiviilasjas

nr 2-09-23848 on pooled keskendunud sellele, kas kaebaja on täitnud töövõtulepingust tulenevaid

kohustusi mittenõuetekohaselt, kas see on toonud kaasa Narvas Kangelaste 37A ja 37B asuva hoone

katuse ja konstruktsioonide kahjustumise ning milline on kahjustuste parandamise maksumus. Samas

ei ole kahjustatud asja parandamise maksumus võrdsustatav töövõtulepingu mittekohase täitmise

väärtuse ja kohase täitmise väärtuse suhte alusel tuletatava lepingu hinna võrdelise alandamise

rahalise väärtusega.

21. Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et kaebaja pankrotimenetluses on OÜ Narsil esitanud talle

lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude ja taotlenud sama nõude tunnustamist

tsiviilasjas nr 2-09-23848. Sellest arusaamast on lähtunud asja lahendamisel ka kohtud. Kuigi Viru

Maakohus on märkinud otsuses VÕS-s sätestatud hinna alandamise regulatsiooni sisu, ei ole ta samas

kvalifitseerinud OÜ Narsil nõuet hinna alandamise nõudena. Hagi põhjendatuse üle otsustades on aga

maakohus kontrollinud lepingulise kahju hüvitamise elementide esinemist – tuvastanud lepingu

rikkumise kaebaja poolt, selle tagajärjel OÜ-le Narsil kuuluva hoone kahjustumise, vastutust

välistavate asjaolude puudumise ning nende tööde maksumuse, mille teostamisel saavutab OÜ Narsil

olukorra, kus ta oleks olnud, kui kaebaja ei oleks lepingulisi kohustusi rikkunud (VÕS § 127 lg 1).

Tsiviilasja lahendamisel maakohtus ega hiljem apellatsioonkaebuses ei tõstatanud OÜ Alavest

(pankrotis) küsimust sellest, et kohus ei ole kontrollinud kõiki hinna alandamise kohustuse aluse ega

ulatuse tuvastamiseks vajalike asjaolude esinemist. Seega mõistis ka kaebaja ise, et tema vastu on

esitatud kahju hüvitamise nõue ning vaidles sisuliste argumentidega vastu just OÜ-le Narsil kahju

tekkimisele ja kahju hüvitamise nõude ulatusele. Kaebaja apellatsioonkaebust lahendades on ka Tartu

Ringkonnakohus lugenud, et OÜ Narsil nõue on kahju hüvitamise nõue (tl 61p) . Ringkonnakohtu

seisukoht on selles osas küll lakooniline, kuid see on mõistetav olukorras, kus nõude õigusliku

kvalifitseerimise osas vaidlust ei olnud.

22. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta ka selles, et kahju hüvitamise nõude esitamisele

viitab OÜ Narsil poolte nõude ulatuse määramine parandustööde käibemaksuta summana. Hinna

alandamine toonuks kaasa kreeditarvel näidatud käibemaksu summa ulatuses OÜ Narsil

sisendkäibemaksu vähenemise, mistõttu puudub alus eeldada, et OÜ Narsil soovis hinna alandamisest

tuleneva nõude sellist, s.o enda huve kahjustavat, tunnustamist.

23. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-09-23848 tunnustati OÜ Narsil

nõuet kaebaja vastu kahju hüvitamise nõudena. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et juba

13. aprillil 2007 esitas OÜ Narsil kaebajale avalduse hinna alandamiseks. Kaebaja ei ole tunnistanud,

et selle avaldusega oleks töövõtulepingus kokku lepitud hinda kehtivalt alandatud. Seda asjaolu ei ole

tuvastatud ka tsiviilkohtumenetluses. Lisaks ei vasta tsiviilasjas nr 2-09-23848 tunnustatud OÜ Narsil

nõude suurus hinna alandamise avalduses märgitud nõude suurusele, vaid on sellest väiksem. Hiljem

nõude vähendamisel on OÜ Narsil tuginenud talle tegelikult tekkinud ja tõendatud kahju ulatusele.

Samuti ei väära ringkonnakohtu seisukohta asjaolu, et vastustaja koostas 30. märtsil 2016

maksuotsuse (maksutoimik l 5-7), milles nõudis OÜ-lt Narsil täiendava käibemaksu tasumist

põhjusel, et vaidlusaluse töövõtulepingu hinna alandamine ja kaebaja poolt kreeditarve esitamine on

kaasa toonud OÜ Narsil sisendkäibemaksu summa vastava vähendamise. Vastustaja ise on leidnud,

et maksuotsus oli ekslik ja tunnistanud selle kehtetuks vaidemenetluses (tl 18p, joonealune märkus).

24. Seetõttu on Tartu Halduskohus 9. novembri 2017. a otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks

puudub alus.

OÜ Alavest (pankrotis) apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

25. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole

apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/