2-16-12228/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-12228

Tsiviilasi

TSC Terminal OÜ kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 21.06.2016

otsuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. septembri 2017 määrus (lahendis ebaõigesti

märgitud 29.08.2016 otsus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TSC Terminal OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: TSC Terminal OÜ (avaldaja), rk

10135818; esindaja Ahto Kiil

Vastustaja: kohtutäitur Aive Kolsar (puudutatud isik)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 29. septembri 2017 määrus.

2. Teha uus määrus, millega tühistada kohtutäitur Aive

Kolsari 21. juuni 2016 otsus väljamõistetud kohtutäituri tasu

suuruse osas ja tuvastada, et kohtutäitur Aive Kolsaril on

õigus TSC Terminal OÜ käest saada kohtutäituri tasu kokku

935,91 eurot ning jätta menetluskulud kohtutäitur Aive

Kolsari kanda.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada avaldus osaliselt.

4.2. Tühistada kohtutäitur Aive Kolsari 21. juuni 2016 otsus

väljamõistetud kohtutäituri tasu suuruse osas.

4.3. Tuvastada, et kohtutäitur Aive Kolsaril on õigus TSC

Terminal OÜ käest saada kohtutäituri tasu kokku 935,91

eurot.

4.4.

Jätta

menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus

kohtutäitur Aive Kolsari kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15-

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. TSC Terminal OÜ (avaldaja) esitas 11. augustil 2016 kaebuse kohtutäitur Aive Kolsari

(puudutatud isik, edaspidi kohtutäitur) 21. juuni 2016 tasu väljamõistmise otsuse (edaspidi

kohtutäituri otsus) peale. Avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse eelnevalt ka täiturile.

Kohtutäitur jättis kaebuse 25.07.2016 otsusega rahuldamata.

Avalaja palus tühistada kohtutäituri 21.06.2016 tasu väljamõistmise otsuse või alternatiivselt

vähendada kohtutäituri tasu 2556 euroni. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit tagastama

avaldaja arvelduskontolt õigusvastaselt äravõetud kohtutäituri tasu.

Avalduse kohaselt on kohtutäituri otsusel kuupäev, mil ei alustatud täitemenetlust

(„02.10.20016“). Seetõttu ei olnud täitemenetlust olemas. Samuti ei teinud kohtutäitur

täitetoiminguid, mille alusel oleks avaldaja võlgnevus võlausaldaja ees vähenenud.

Võlausaldaja vähendas nõuet ise (854 463,21 eurolt 56 034,03 euroni). Kohtutäitur võiks tasu

arvestada vaid 56 034,03 eurolt. Kõik menetlustoimingud tehti täitemenetluses automaatselt.

Kohtutäitur ei ole sisulist tööd teinud. Avaldaja ei ole võlausaldajale ise midagi tasunud. Nõude

56 034,03 täitsid kolmandad isikud.

Kohtutäituri tasu saaks KTS § 35 lg 2 p 10 alusel olla maksimaalselt 5112 eurot, milles poole

peaks tasuma sissenõudja. Seetõttu peaks avaldaja maksimaalselt tasuma kohtutäituri tasu 2556

eurot (5112/2).

2. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus avalduse jätta rahuldamata.

Vastuse kohaselt on täitemenetluse alustamise kuupäev „02.10.20016“ trükiviga. Vastavalt

KTS § 28 on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt maksab

täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse

alustamisega ning sama sätte lg 2 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu

sissenõutavaks

täitmisteate

kättetoimetamisega

võlgnikule.

Kuna

puudub

vaidlus

täitemenetluse alustamise ning täitmisteate kättetoimetamise üle ning tuginedes eeltoodud

sätetele peab võlgnik kandma täitekulud.

Täitemenetluse käigus tegi kohtutäitur regulaarselt täitetoiminguid, sealhulgas arestis

kohtutäitur võlgniku pangakontod, tegi päringuid erinevatele registritele (ehitisregister,

liiklusregister, väikelaevaregister, kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, äriregister), et välja

selgitada võlgniku vara, millele saaks sissenõuet pöörata.

Kohtutäitur selgitas välja, et võlgniku asukoha järgne kinnisasi kuulus täitemenetluse

alustamisest kuni 03.03.2016 OÜ-le Gillian. Kohtutäitur käis aadressil XXX, Valga linn, et

selgitada võlgniku vara välja. 27.08.2012 on kohtutäitur edastanud täitmisteate.

Riigikohus on oma 16.12.2015 lahendis nr 3-2-1-108-15 asunud seisukohale, et juhul, kui

sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kätte toimetamist kohtutäituri

otsese tegevuseta, on kohtutäituril õigus tasu saada. Sissenõudja nõude osalise või väljaspool

täitemenetlust rahuldamise korral tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus. Vajaduse korral

tuleb kohaldada korraga KTS § 32 lg-t 5 ja KTS § 41 lg-t 2, määrates kohtutäituri tegevuse

tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu KTS § 32 lg 5 järgi ning väljaspool täitemenetlust

tasutud osalt KTS § 41 lg 2 alusel.

Seadusandja on vabakutseliste kohtutäiturite institutsiooni toimimiseks ning kohtutäituri töö

tasustamise tagamiseks kehtestanud ristsubsideerimise põhimõtte. Kohtutäituri tasust tuleb

katta ka nende täitemenetluste kulud (sh nt kriminaalmenetluses väljamõistetud kahjutasud,

lapse elatise nõuded jms), kus nõude ja täitekulude laekumist vaatamata täitetoimingute

teostamisele ei toimugi või toimub määral, mis ei kata kulusid. Kohtutäituri tasu on samalaadne

riiklik lõiv nagu näiteks riigilõiv juriidilise toimingu tegemise või dokumendi väljaandmise

eest.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 29. septembri 2017 määrusega (lahendis ebaõigesti märgitud

29.08.2016 otsus) avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

KTS § 29 kohaselt jaguneb kohtutäituri tasu omakorda menetluse alustamise tasuks, menetluse

põhitasuks ja täitetoimingu lisatasuks. Vastavalt KTS § 28 on kohtutäituri ametitoiming

tasuline. KTS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt maksab täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri

põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse

alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ning sama sätte lg 2 kohaselt rahalise

nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule.

Kuna puudub vaidlus täitemenetluse alustamise ning täitmisteate kättetoimetamise üle, siis

tuginedes eeltoodud sätetele peab võlgnik kandma täitekulud. Kohtutäituri õigust tasule või

võlgniku kohustust tasu maksta ka neil juhtudel, kui täitmisel olev nõue on täidetud pärast

täitemenetluse alustamist otse sissenõudjale, on Riigikohus kinnitanud korduvalt oma

lahendites nr 3-2-1-88-09, 3-2-1-77-15, 3-2-1-95-15, 3-2-1-108-15, 3-2-1-36-16.

Kohtutäitur tegi 21.06.2016 uue kohtutäituri põhitasu otsuse, millega vähendas võlgniku poolt

tasumisele kuuluvat kohtutäituri põhitasu. Vähendatud põhitasu otsuse kohaselt kohustus

võlgnik tasuma põhitasu samas ulatuses nagu oleks ta pidanud tasuma põhitasu juhul, kui ta

oleks nõude täitnud täitemenetluse alustamisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul.

Kohtutäitur on seisukohal, et kohtutäituri põhitasu nõudmine pooles ulatuses on antud

menetluses põhjendatud ja õiglane ning lähtub võlgnike võrdse kohtlemise printsiibist. Ei saa

pidada õigeks olukorda, kus võlgnik, kelle suhtes toimub aastaid täitemenetlus ning kelle suhtes

kohtutäitur teostab täitetoiminguid, peaks kohtutäituri tasu maksma vähem, kui isik, kes täidab

kohustuse koheselt täitemenetluse alustamise järel.

TMS § 217 lg 4 kohaselt ei takista menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jätmine

kaebuse läbivaatamist ja otsuse tegemist. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur teostanud

regulaarselt täitetoiminguid, sealhulgas arestinud võlgniku pangakontod, teostanud päringuid

erinevatele registritele (ehitisregister, liiklusregister, väikelaevaregister, kinnistusraamat,

laevakinnistusraamat, äriregister) välja selgitamaks võlgniku vara, millele saaks sissenõuet

pöörata. Täitetoimingute teostamine on nähtav osaliselt elektrooniliselt peetavas infosüsteemis

ning osaliselt paberil.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri 21.06.2016 otsus tasu

väljamõistmise kohta või alternatiivselt vähendada kohtutäituri tasu 2556 euroni. Avaldaja

palub ka kohustada kohtutäiturit tagastama tema arvelduskontolt õigusvastaselt äravõetud

kohtutäituritasu. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) rikkus maakohus lahendi põhjendamise kohustust. Maakohus jättis tähelepanu pööramata

avaldaja väitele, et tasu mõisteti välja täiteasjas, mida ei ole olemas. Sellega rikuti ka avaldaja

õigust õiglasele ja erapooletule menetlusele;

2) leidis maakohus paljasõnaliselt, et kohtutäitur vaatas kaebuse õigeaegselt läbi. Kaebust ei

vaadatud õigeaegselt läbi ja seda tõendab 25.07.2016 digitaalselt allkirjastatud kohtutäituri

otsus;

3) kordas maakohus sõna-sõnalt kohtutäituri seisukohti ja tugines tõenditele, mida ei ole

toimikus;

4) nähtub Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-43-10, et käibemaksu tagastusnõuded vabastati, mille

arvel muutus täidetuks korralduses märgitud põhivõlg. Seega on maksuhaldur ise tunnistanud,

et avaldajal ei olnud 2005. aasta veebruaris ja 2006. aasta septembris maksuvõlga. Oli vaid

enammakse, mis peatati alusetult;

5) saaks kehtiva KTS-i kohaselt olla täituri tasu maksimaalselt 5112 eurot, millest poole peaks

kandma sissenõudja. Seetõttu saaks täituri tasu olla maksimaalselt 2556 eurot (5112/2).

Kohtutäitur on võtnud avaldaja pangakontolt ära täituritasu 29 297,30 eurot.

5. Kohtutäitur ei määruskaebusele ei vastanud. Kohtutäitur ei vastanud ka ringkonnakohtu

14. mai 2018 määrusega esitatud küsimustele.

6. Tartu Maakohus ennistas määruskaebuse esitamise menetlustähtaja, jättis määruskaebuse

rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 29. septembri 2017 määrus tuleb menetlusõiguse

normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel

tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega tühistab kohtutäituri 21. juuni 2016

otsuse väljamõistetud kohtutäituri tasu osas ja tuvastab, et kohtutäituril on õigus avaldaja käest

saada kohtutäituri tasu kokku 935,91 eurot ning jätab menetluskulud kohtutäituri kanda.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohtu lahendis esineb palju ebatäpsusi ja vormilisi

vigu. Maakohus lahendas asja otsusega, kuigi kaebus kohtutäituri otsuse peale tuli TMS § 218

lg 2 alusel vaadata läbi hagita menetluses. TsMS § 478 lg 1 alusel on hagita menetluse

lõpplahend määrus. Samuti eksis maakohus lahendi kuu ja aastaga, pidas juriidilise isiku

registreerimiskoodi isikukoodiks ja märkis ebaõige edasikaebamise tähtaja. Kuigi maakohus

märkis lahendi kuupäevaks 29.08.2016, on lahend digitaalselt allkirjastatud 29. septembril

2017. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et tegu on kohtumäärusega ja see on tehtud

29. septembril 2017.

9. Kohtutäitur tegi tasu väljamõistmise otsuse 2. oktoobril 2006 (tl 32). Sellest otsusest nähtub,

et täitemenetluse alustamise tasu on koos käibemaksuga 118 krooni ja kohtutäituri põhitasu on

450579,72 krooni. 21. juuni 2016 otsusega (tl 12) kordas täitur 2006. aastal väljamõistetud

tasumäärasid, kuid vähendas täituri tasu viidates Riigikohtu praktikale ja KTS § 41 lõikele

2. 21. juuni 2016 otsuse kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu kokku koos

käibemaksuga 450 697,72 krooni (28 804,73 eurot). Kohtutäitur vähendas 21. juuni 2016

otsusega 14 642,69 euroni (koos käibemaksuga). Seejuures ei ole täitur 2006. aasta ja 2016.

aasta otsuses märkinud sissenõude summat.

10. Kuivõrd kohtutäituri tasu on mõistetud välja juba 2. oktoobri 2006 otsusega, tuleb käsitleda

21. juuni 2016 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust 2006. aasta tasuotsuse täienduse ja

sisulise muutmisena ehk uue otsusena. Kuna täitemenetlus alustati 02.10.2006 (ekslikult

märgitud „20016“) ja täitmisteade toimetati kätte 07.06.2006, tuleb kohtutäituri tasu määrade

osas kohaldada sel ajal kehtinud kohtutäituri seadust (04.02.2006 kuni 31.01.2007 kehtinud

redaktsioonis). Muus osas tuleb lähtuda TsMS § 6 järgi menetluse aja seadusest, s. o kehtivast

seadusest. Tasumäärade osas on 2006. aasta seaduse kohaldamine õigustatud seetõttu, et

kohtutäituri tasu muutus sel ajal sissenõutavaks ja täitur määras ka samal ajal tasu kindlaks.

2016. aastal vähendati vaid varem kindlaksmääratud tasu. Kuigi 2006. aasta tasu

väljamõistmise otsuse vaidlustamise tähtaeg on TMS § 217 lg 1 kohaselt möödunud, tuleb

ringkonnakohtu hinnangul käsitleda 2006. aasta ja 2016. aasta tasu väljamõistmise otsuseid ühe

otsusena, kuna väljamõistetud tasu muutes on kohtutäitur teinud sisuliselt uue otsuse ning selle

valguses ei oma 2006. aasta tasu väljamõistmise otsus enam eraldiseisvat õiguslikku tähendust.

Seetõttu on kaebus TMS § 217 lg 1 alusel lubatav.

11. Avaldaja tugineb mh asjaolule, et sissenõudja vähendas nõuet ja avaldaja esitas selle

tõendamiseks EMTA vastuse 22. jaanuari 2017 teabenõudele. Maakohus esitas ka EMTA-le

ise teabenõude ja EMTA vastas sellele 3. augustil 2017 (tl 69). EMTA (sissenõudja) 3. augusti

2017 vastuse kohaselt vähenes avaldaja võlgnevus järgnevalt:

1) avaldaja käibemaksu deklaratsiooni muutmisega 11.10.2006 vähenes 17.02.2005

maksukorralduses sisaldunud käibemaksu nõue 329 247,25 euro võrra;

2) tasus avaldaja võla katteks 18.04.2006-13.11.2006 kokku 4415,22 eurot:

3) 06.12.2007 tegi EMTA maksuotsuse, millega vähendas 17.02.2005 korralduses sisaldunud

käibemaksuvõlga 97 989,40 euro võrra;

4) vabastati Riigikohtu 18.06.2010 otsusega 3-1-1-43-10 avaldaja 1999. a veebruari

käibemaksu tagastusnõue 206 578,68 eurot;

5) vabastati Riigikohtu 18.06.2010 otsusega 3-1-1-43-10 avaldaja 199. a juuni käibemaksu

tagastusnõue 24 932,18 eurot

6) laekus 27.05.2016 sundtäitmise tulemusel EMTA intressinõue 56 034,03 eurot.

Sissenõudja märkis, et teavitas korralduses 13-2.1/2685 sisaldunud nõude täitmisest

kohtutäiturit 07.06.2016

Seega nähtub EMTA kui sissenõudja vastusest, et nõuet on täidetud vaid 60 449,25 euro

ulatuses (4415,22+56034,03). Ülejäänud osas on sissenõudja ise nõudest loobunud, tehes

mitmeid ümberarvestusi. Seega vähenes sissenõude summa täitemenetluse jooksul korduvalt.

12. Kohtutäituri 2016. a tasu väljamõistmise otsuses viitab täitur kehtiva TMS § 41 lõikele 2.

See säte reguleerib olukorda, kus sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude

täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud

täitetoiminguid. Sellisel juhul maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse

põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Praegusel juhul ei ole tegu olukorraga,

kus osa nõudest jäi sissenõudmata. Suuremast osas nõudest loobus sissenõudja ise nõude

olematuse tõttu; väiksema osa, s. o 56 034,03 eurot tasus kolmas isik. Seega ei olnud nõuet

enam olemas ja seda eelkõige sissenõudja ümberarvestuste tõttu. Kuna sissenõudja teatas e-

kirja teel nõuete rahuldamisest täiturit 07.06.2006 (tl 69), s.o enne täituri 2016. a tasu otsuse

tegemist, ei olnud iseenesest tegu KTS § 41 lõikes 2 sätestatud olukorraga.

13. Põhimõtteliselt ei peaks alusetust sissenõudest tulenevaid riske kandma ei täitur ega

võlgnik. Tsiviilkohtumenetluses sarnaneb nimetatud olukord juhule, kus hagi jäetakse

rahuldamata. Üldreegli kohaselt kannab sellisel juhul menetluskulud hageja (TsMS § 162 lg 1).

Nii sätestab ka TMS § 42, mille kohaselt on võlgnikul õigus sissenõudjalt nõuda tasutud

täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud.

Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja

kohtutäituri otsus kulude kohta. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub see säte kohaldamisele ka

siis, kui sissenõudja loobub nõudest seetõttu, et nõuet ei ole olemas.

14. Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita

osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lõikes 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul

õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kui

sundtäitmisele esitatud nõue täidetakse väljaspool täitemenetlust, arvutatakse kohtutäituri tasu

KTS § 41 lg-s 2 sätestatud alusel ja tingimustel. Vajaduse korral tuleb kohaldada mõlemat sätet.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik praegusel juhul kohaldada täituri põhitasu kohta

KTS § 41 lõiget 2 arvestamata KTS § 32 lõikes 5 sätestatud põhimõttega. Vastasel korral saaks

täitur nõude täitmisel väljaspool täitemenetlust rohkem põhitasu, kui sel juhul, kui täituril oleks

nõue õnnestunud 56 034,03 euro ulatuses ise sisse nõuda. Seetõttu kuuluvad käesolevas asjas

täituri põhitasu osas kohaldamisele koos KTS § 32 lg 5 ja KTS § 41 lg 2. Nende sätete koos ja

analoogia korras kohaldamine võimaldab ületada regulatsioonilünga, mis tekib olukorras, kus

pärast täitemenetluse alustamist selgub, et nõuet ei ole teatud ulatuses või täielikult olemas.

Sellisel olukorras oleks põhjendamatu arvestada täituri tasu sissenõudmata jäänud summalt,

kuna nõuet selles ulatuses ei olnud sissenõudja väitel üldse olemas.

15. Võttes arvesse eeltoodut, on kohtutäituril KTS § 32 lg 5 ja KTS § 41 lg 2 analoogses

koostoimes õigus saada võlgnikult kohtutäituri põhitasu vaid võrdeliselt täidetud summaga ja

seda pooles määras.

2006. aastal kehtinud KTS § 2512 lg 3 kohaselt oli 13 369 444 kroonilt (854 463,21 eurot)

arvestatuna täituril õigus saada põhitasu 360 000 krooni + 0,5% summalt, mis ületab 9 000 000

krooni. Seega oli täituri maksimaalne tasu 381 847,22 krooni (360 000 + 21 847,22) ehk

24 404,49 eurot. Nõue täideti võrdeliselt täitmiseks esitatud nõudega ~ 6,5 % ulatuses. Seega

on KTS § 32 lg 5 alusel arvestatav põhitasu kokku 1586,29 eurot, mille lisandus KTS § 242

alusel käibemaks (tollal 18%). Seega oli põhitasu kokku 1871,82 eurot koos käibemaksuga.

Lähtudes analoogia korras KTS §-st 41 lg 2, peab avaldaja sellest tasuma poole ehk 935,91

eurot.

KTS § 2511 lg 2 kohaselt oli täitemenetluse alustamise tasu 100 krooni ehk 6,39 eurot, mille

lisandub käibemaks 1,28 eurot. Menetluse alustamise tasu oli seega kokku 7,67 eurot. Kehtiva

KTS § 41 lg 2 järgi peab selle tasuma sissenõudja.

Ringkonnakohus palus 18. maiks 2018 vastata kohtutäituril küsimusele „kas ja kuidas on

kohtutäitur arvestanud põhimõtet, et juhul, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse

osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud

summaga (KTS § 32 lg 5)?“ ning menetlusosalistel küsimusele „kas ja millises summas on

kohtutäitur TSC Terminal OÜ arvelduskontolt kohtutäituri tasu võtnud ning millal seda tehti?“.

Kohtutäitur tähtaegselt ringkonnakohtule ei vastanud. Kohtutäitur esitas vastuse 25.05.2018.

Vastuse kohaselt laekus tasu 29 297.30 eurot 29.06.2016 ja sellest on täitur tagastanud 14 642,

70 eurot. Avaldaja vastas tähtaegselt, märkides, et kohtutäitur on 29.06.2016 võtnud tasu

summas 29 297, 30 eurot, kuid ei lisanud arveldusarve väljavõtet ega muud dokumenti oma

väite kinnitamiseks. Kuna ringkonnakohtul puudub tõsikindel teadmine avaldajalt võetud tasu

suuruse kohta, siis ei saa ringkonnakohus määrata, et ülemäärane tasu tuleb tagastada. Juhul,

kui kohtutäitur on tasu võtnud rohkem, peab täitur tasu enam võetud ulatuses tagastama.

16. Vastusena määruskaebuse väitele, et kuupäev „02.10.20016“ pole veel saabunud ja

täitemenetlust ei ole olemas, märgib ringkonnakohus järgmist. Tegu on ilmse ebatäpsusega, mis

ei too kaasa õiguslikke tagajärgi.

17. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 172 lg 1 alustel

kohtutäituri kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi