2-17-123325/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2018, Pärnu

Tsiviilasja number

2-17-123325

Tsiviilasi

Telia Eesti AS hagi F. H. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1090,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Telia Eesti AS (registrikood 10234957,

asukoht Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa,

Mustamäe tee 3, 15033) lepinguline esindaja Monika

Paade (e-post Monika.Paade@telia.ee)

Kostja: F. H. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht

registris: xxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx

xxxx, xxxxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista F. H.lt Telia Eesti AS kasuks Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel

24.03.2016 sõlmitud kliendilepingust nr 26173160, 29.03.2016 sõlmitud seadmete

kasutuslepingust nr 410258, 24.03.2016 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr

1064931 ja 04.04.2016 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1069220 tulenev

võlgnevus summas kokku 1077,58 eurot (millest 894,24 eurot järelmaksu eest, 124,43

eurot sideteenuste eest, 16,75 eurot seadmete üüritasu, 40,00 eurot sissenõudmiskulu, 2,16

eurot põhivõlalt perioodi eest 19.01.2017 – 26.02.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Menetluskulud jäävad F. H. kanda.

4. Määrata Telia Eesti AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 200 eurot

(maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv), millest 197,70 eurot

mõista F. H.lt Telia Eesti AS kasuks välja.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Toimetada kostjale F. H.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Tsiviilasi nr: 2-17-123325

2 (4)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S

Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank,

märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. 18.10.2017 Telia Eesti AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult F. H.lt 1090,15 euro saamiseks. Kohus tegi 27.10.2017 makseettepaneku, mida ei

õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 21.02.2018 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule. Maksekäsu kiirmenetlusest

hagimenetlusse

üleantud

maksekäsu

kiirmenetluse

avaldus

loetakse

puudustega

hagiavalduseks.

2. Pärnu Maakohus 26.02.2018 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. Telia Eesti AS esitas 20.03.2018 Pärnu Maakohtule

põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja F. H. 24.03.2016 kliendilepingu nr

26173160 ja 29.03.2016 seadmete kasutuslepingu nr 410258, milledega hageja võimaldas

Tsiviilasi nr: 2-17-123325

3 (4)

kostjal kasutada sideteenust (internetti). Samuti on hageja ja kostja vahel 24.03.2016 ja

04.04.2016 sõlmitud järelmaksu müügilepingud, millega kostja ostis hagejalt kaupu

kogumaksumusega 1042 eurot. Kostja ei tasunud talle perioodi 20.11.2016 kuni 20.05.2017

eest

esitatud

arveid

(nr

11201606020807,

12201606600518,

01201700467451;

02201701056400; 02201701181498; 02201701181499, 03201701648701; 05201702842098).

Hageja 22.02.2017 ütles üles sidetoote kasutamise aluseks oleva lepingulise suhte, seadme

kasutuslepingu ja järelmaksu müügilepingud.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 1035,42 eurot (järelmaksu eest 894,24

eurot, sideteenuste eest 124,43 eurot, seadmete üüritasu 16,75 eurot), võla sissenõudmiskulu 40

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 14,73 eurot.

Hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud 200 eurot ehk maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv.

5. 22.03.2017 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte 07.03.2018. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks 06.05.2017 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes

21.05.2018 kell 23:59 (TsÜS § 138 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

8. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse

lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) §

208 mõistes. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS § 96 lg 1 p 4 ja

kliendilepingu nr 26173160 p 5, seadmete kasutuslepingu nr 410258 seadmete

kasutustingimuste p 2.2.1, järelmaksu müügilepingute 1069220 ja 1064931 p 2 kohaselt on

kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu.

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult

põhjendatud. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Hageja

nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid (lepingud,

arved). Hagejal on õigus ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg

1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 1132 lg 2 p 1, § 208 ja TsMS § 367 alusel nõuda rahalise

Tsiviilasi nr: 2-17-123325

4 (4)

kohustuse täitmis, põhinõude täitmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivist ja

sissenõudmiskulude hüvitamist.

10. Hageja nõuab kostajalt viivist summas 14,73 eurot, mis on arvestatud võlgnevustelt arvelt

nr 02201701056400 tasumata summas 45,90 eurot, arvelt nr 01201700467451 tasumata

summas 45,60 eurot, arvelt nr 12201606600518 tasumata summas 45,32 eurot ja arvelt nr

11201606020807 tasumata summas 45,03 eurot lepingust tulenevas määras 0,15% päevas

ajavahemiku 21.11.2016 – 01.03.2017 eest (viivisemäär 54,75% aastas).

Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset

viivisemäära rohkem kui 6 korda. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat

ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu

10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-66-05, p 24). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras. Hagi esitamise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivise summa seega 2,16 eurot (45,9 € x 0,022 % x 8 + 45,6 € x

0,022% x 39 + 45,32 € x 0,022 % x 70 + 45,03 € x 0,022 % x 100).

11. Hageja on esitanud ka nõude sissenõudmiskulude 40 euro väljamõistmiseks. Hageja on

kostjale väljastanud lepingu kehtivuse ajal ühe tasuta ja ühe tasulise meeldetuletuskirja summas

5 eurot. Hageja on pärast lepingu lõppemist kostjale väljastanud 3 meeldetuletuskirja.

Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt VÕS § 1132 lg-st 1 ja lg 2 p-st 3, hageja ja kostja vahel

sõlmitud müügilepingute p-st 16 ja üldtingimuste p-st 4.9 on hagejal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 200 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude

esitamise vältimatu eeltingimus.

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

98,85 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 197,70 eurot kostja kanda ja

2,30 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei

ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik