3-17-1201/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1201

Haldusasi

J.J., M.J., OÜ JJ-Projekt ja T.A. kaebus Tallinna

Linnavolikogu

20.04.2017

otsuse

nr

osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad — J.J., M.J., OÜ JJ-Projekt ja T.A., volitatud

esindaja vandeadvokaat Anto Variku

Vastustaja — Tallinna linn, volitatud esindaja Elis Allas

Asja läbivaatamise vorm

16.05.2018 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Keelduda kaebuse muutmise vastuvõtmisest.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.06.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu algatas 23.03.2006 otsusega nr 90 Haabersti linnaosa üldplaneeringu.

2. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus esmalt 25.04.2011–23.05.2011 ning muudetud

kujul 26.01.2012–23.02.2012. Liivaranna tee 15b kinnistu kaasomanik T.A. tegi üldplaneeringu

avaliku väljapaneku raames alljärgnevad ettepanekud:

1) korrigeerida üldplaneeringut vastavalt Liivaranna tee 15b ja Liivaranna tee 17 kinnistute

detailplaneeringu eskiislahendusele;

2) mitte kavandada Haabersti linnaosa üldplaneeringus ehituskeeluvööndi laiendamist kuni

Liivaranna teeni ning Liivaranna tee 15b kinnistu määramist roheala koosseisu;

3) määrata Liivaranna tee ja ehituskeeluvööndi vahelise ala maakasutuse juhtotstarbeks

pereelamute ala.

3. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) ei nõustunud T. A. ettepanekutega ning

üldplaneeringu lahenduse muutmisega Liivaranna tee 15b kinnistu osas (vt TLPA 30.06.2011

vastus nr 3-1/1978 ja 02.04.2012 vastus 3-1/11/1978). TLPA juhtis tähelepanu Keskkonnaameti

poolt Liivaranna tee 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu eskiisi kohta antud seisukohale

(Keskkonnaameti 08.06.2011 kiri nr HJR 14-4/11/15232-2; tl 170), mille kohaselt amet ei

nõustu Liivaranna tee 15b ja Liivaranna tee 17 kinnistute hoonestamisega. TLPA tugines mh

Keskkonnaameti hinnangule, mille kohaselt on põhjendatud lugeda Tallinnas Kakumäel

Liivaranna

tee

piirkonna

ranna

astanguesist

ala

korduvalt

üleujutatavaks

alaks

looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lg 31 mõistes ning piirkonnas tuleb ehituskeeluvööndi ulatuse

arvestamise aluseks võtta 1 m kõrgune samakõrgusjoon (Keskkonnaameti 19.12.2011 kiri nr

HJR 14-4/11/34615-2; tl 173).

4. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 20.04.2017 otsusega nr 40 „Haabersti linnaosa

üldplaneeringu kehtestamine“ Haabersti linnaosa üldplaneeringu (tl 14-122; arvutivõrgus

kättesaadav:

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&

aktid=136002&fd=1&leht=1&q_sort

=elex_akt.akt_vkp).

Kehtestatud üldplaneeringuga määrati muuhulgas Haabersti linnaosas asuv Liivaranna tee 15b

kinnistu (katastritunnus 78406:611:0008, sihtotstarve 100% sotsiaalmaa) roheala koosseisu

(üldplaneeringu põhikaardi 2 “Roheline võrgustik“ kohaselt roheala nr 7 (Kakumäe läänerand)

koosseisus). Samuti laiendati Läänemere ranna ehituskeeluvööndit kuni Liivaranna teeni, mille

tulemusena jääb Liivaranna tee 15b kinnistu peaaegu kogu ulatuses ehituskeeluvööndisse

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Liivaranna tee 15b kinnistu kaasomanikud J.J., M.J., OÜ JJ-Projekt ja T.A. esitasid

22.05.2017 (täiendatud 13.04.2018) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu

20.04.2017 otsuse nr 40 osaliseks tühistamiseks. Kaebajad taotlesid vaidlusaluse otsuse

tühistamist Liivaranna tee 15b kinnistule (katastritunnus 78406:611:0008) kohaldatud

piirangute osas alljärgnevatel põhjustel.

1) Liivaranna tee 15b kinnistu arvamine roheala hulka piirab põhjendamatult ja

ebaproportsionaalselt kaebajate omandiõigust, kuna kaebajatele tehakse võimatuks maa

sihtotstarbe muutmine ja kinnistule elamute püstitamine. Kaebajaid koheldakse põhjendamatult

erinevalt naaberkinnistute omanikest, kelle kinnistud on arvatud rohealast välja.

Vaidlusaluse üldplaneeringu kohaselt on roheala puhkeotstarbeline ala nagu metsad, avalikud

pargid ja looduslikud haljasalad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Rohealal võivad

paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade jalutusplatsid ning üksikud väiksemad puhke- ja

3(11)

spordiehitised. Tegelikkuses on kogu piirkond Liivaranna tee 15b kinnistu kõrval tihedalt

hoonetega asustatud. Liivaranna tee 13 ja Liivaranna tee 11 naaberkinnistutel paiknevad elamud

sisuliselt samal joonel, kuhu sooviksid võimalikku hoonestust rajada ka kaebajad. Elamud

paiknevad samuti teisel pool kaebajate kinnistut (vahepealne kinnistu on Liivaranna tee 17)

aadressidel Kakumäe tee 249 ja Kakumäe tee 251. Võimaliku rohekoridori lõikab täielikult läbi

Kakumäe tee tänav ja selle äärde jääv hoonestus, mistõttu ei moodustu ka haljaskoridori.

2) Kaalutlusotsus, millega piiratakse puudutatud isikute omandiõigust, peab olema piisavalt

täpselt ja ammendavalt motiveeritud. Üksnes asjaolu, et kinnistul ei ole planeerimismenetluse

ajal hoonestust või kehtivat detailplaneeringut, ei anna menetluslikku õigustust selle arvamiseks

üldplaneeringus roheala hulka. Liivaranna teed ei saa ka kuidagi käsitleda mõttelise piirina

roheala ja pereelamute ala vahel. Kaebajate vahetult piirnevaks naabriks on Liivaranna tee 24

kinnistul elav MTÜ Kakumäe Selts juhatuse liige Urmas Sõgel. MTÜ Kakumäe Selts vastuseis

ehitusõiguse määramisele Liivaranna tee 15b kinnistule lähtub U. Sõgeli isiklikust huvist, kuna

hoonestuse tekkimine Liivaranna 15b ja Liivaranna tee 17 kinnistutele võib rikkuda tema

merevaate ja privaatsuse. Lisaks pargivad ümberkaudsete kinnistute omanikud Liivaranna tee

15b kinnistul enda ja külaliste autosid ning ladustavad asju.

3) Liivaranna tee 15b kinnistul puuduvad mistahes loodusväärtused, sh sanglepik ja metsaala,

mis üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb puutumatuna säilitada. Hõreda ja juhusliku

haljastuse tõttu ei saa seda pidada rannapargiks ning kivise kalda tõttu ei kasutata seda ka

supelrannana. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud pidada kaebajate kinnistut rohealaks.

4) Liivaranna tee 15b kinnistu puhul peaks arvestama ainult veekogu ranna- ja

kaldapiiranguvööndiga, milline piirang on proportsionaalne. Isegi juhul, kui keegi sooviks

kasutada Liivaranna tee 15b kinnistut supelrannana, saada rannaalale juurdepääsu või luua

kinnistu alale rannaäärne liikumisrada, ei tee kaebajad selleks takistusi ning vastavad

kitsendused tuleks sätestada näiteks ehitusõiguse määramisel detailplaneeringuga. Ehitusõiguse

võimalikul määratlemisel on samuti oluliseks asjaoluks, et vaidlusaluse kinnistu rannaala puhul

on määratletud üleujutusalaks +1 meetrit, mistõttu ei olekski otstarbekas teha erandeid veekogu

ranna- ja kaldapiiranguvööndist. Loodusliku rannikuala kaitset reguleerib ehituskeeluvöönd

(50 m ja metsamaal 200 m) ning kaitse alla võtmise vajadus peab tulenema vastavatest rannaala

uuringutest, mida Liivaranna tee 15b kinnistu puhul teostatud ei ole.

5) Üldplaneeringu koostamise aluseks võetud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

aruanne on formaalne dokument, milles kasutatud mõisted, kriteeriumid ja hindamismeetodid

on ebaselged. Territoriaalselt haaras KSH kogu Haabersti linnaosa territooriumi ning

Liivaranna 15b kinnistut ei ole selles piirangute seadmisel kordagi eraldi nimetatud. KSH-s

viidatakse konkreetsetele kinnistutele Kakumäe poolsaarel, mille osas oleks vajalik

ehituskeeluvööndi seadmine ranna metsamaa piiranguvööndi piirini ning nendeks on Soolahe

tee 64, Kakumäe tee 250 ja poolsaare lääneossa jääv kinnistu Riigimaa 4. KSH aruande kohaselt

on Kakumäe poolsaarel negatiivse mõjuga ainult elamuehituse laienemine Õismäe rabaalale,

kuna see toob kaasa raba veerežiimi muutuse koos sellega kaasnevate negatiivsete

tagajärgedega taimestiku ja elupaikade osas. KSH ei tuvastanud piirangute või kaitsevööndite

vajadust Liivaranna 15b kinnistu osas.

6) Kohalik omavalitsus on käitunud vastuoluliselt. Üldplaneeringus on lubatud vastavasse

piirkonda rajada tehnovõrkude trassid (sh Liivaranna tee 15b kinnistu teenindamiseks), kuid

4(11)

samas piiratakse läbi roheala loomise oluliselt hoonestuse loomist, mille jaoks on tehnovõrk

planeeritud.

7) Liivaranna tee 15b kaasomanik T. A. esitas nii 29.09.2011 kui ka 07.06.2012 toimunud

avalikul arutelul omapoolsed ettepanekud Liivaranna 15b kinnistu osas, kuid need jäeti täies

ulatuses tähelepanuta. Vaidlusaluse otsuse tegemisel on erinevate huvide kaalumisel ebaõigesti

kohaldatud diskretsiooniõigust. Üldplaneeringu kehtestamisel on omistatud liialt suur kaal

asjaoludele, mis on kaebajate huvidega vastuolus. Kinnisasja omanike huvid on jäetud ilma

sisuliste põhjendusteta arvesse võtmata. Seejuures on üksnes selgitatud, et haldusorgan ei ole

kohustatud nimetatud huvidest lähtuma. Eelnev aga ei tähenda, et vastavaid huvisid ei peaks

üldse koos teiste asjakohaste huvidega arvesse võtma ega neid omavahel kõrvutama, et jõuda

kaalutletud ja õiguspärasele lõppotsusele. Kuna planeerimisotsus on kaalutlusotsus, tuleb

haldusorganil lähtuda proportsionaalsuse printsiibist, mis peaks aitama leida kompromissi

erinevate huvide kokkupõrkel. Antud juhul ei ole menetleja püüdnudki vastandlike huvide vahel

kompromisse leida. Üldplaneeringus on võetud vaikivaks eelduseks, et esinevad teatud avalikud

huvid, mis a priori vastanduvad kinnistute omanike erahuvidele. Avalike huvide sisu ei ole aga

avatud (v.a. keskkonnakaitse ja tasakaalustatud arengu põgus mainimine). Kuna „avalikud

huvid“ on määratlemata õigusmõiste, tuleb kaalumisel nendele tuginemist eriti põhjalikult

põhistada.

8) Olemasoleva ehitusjoonega on jäetud arvestamata. Põhjendamatud on vastustaja väited, et

hiljem on üldplaneeringut võimalik detailplaneeringuga muuta.

6. Tallinna linn palub oma 04.09.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine üldplaneeringuga ei ole

seadusega tagatud omandiõigus, vaid võimaldatav omandiõigus. Selle rakendamise juures peab

kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse seisukohtade, teiste huvitatud isikute

põhjendatud seisukohtade ja avalike huvidega. Kohalik omavalitsus lähtub oma tegevuses

eelkõige tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise põhimõttest ning keskkonnakaitse

vajadustest. Avalikes huvides on rohealade säilitamine, ranna, metsa, vee ja pinnase kaitse ning

puhketingimuste säilimine, millest on üldplaneeringu koostamisel lähtutud. Omanik saab nõuda

kohalikult omavalitsuselt kinnistu sihipärast kasutamist (antud juhul sotsiaalmaana). Kinnistu

senise ehitusõiguse (sh sihtotstarbe) muutmisel tuleb arvestada kehtivate planeeringutega ning

omavalitsuse planeerimisdiskretsiooniga.

2) Kaebajad omandasid Liivaranna tee 15b kinnistu sotsimaalmaana, millele ehitusõigust

määratud ei olnud. Seega ei saanud kaebajad kuidagi eeldada, et saavad nimetatud kinnistu

sihtotstarvet muuta ning kinnistu hoonestada. Kaebajatele ei tulenenud ka enne üldplaneeringu

vastuvõtmist Haabersti linnaosa ulatuses kehtinud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2011

määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringust õiguspärast ootust kinnistu sihtotstarbe

muutmiseks. Tallinna üldplaneeringuga on Liivaranna tee ja mere vahelise ala (mis hõlmab

kogu Liivaranna tee 15b kinnistut) juhtfunktsiooniks määratud mets, park või looduslik

haljasala. See tähendab, et tegemist on puhkeotstarbelise alaga, mis on mõeldud avalikuks

kasutamiseks ning alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Tallinna

üldplaneeringu alusel kulgeb piki mereäärt ka haljaskoridor koos liikumisrajaga, mis on

soovitavalt 50 m laiune haljasala ja tuleb säilitada hoonestusvabana.

3) Asjaolu, et Liivaranna tee 13 ja Liivaranna tee 11 kinnistutel paiknevad elamud sisuliselt

samal joonel, kuhu sooviksid võimalikku hoonestust rajada kaebajad, ei ole käsitletav ebavõrdse

kohtlemisena. Liivaranna tee 13, Liivaranna tee 11, Kakumäe tee 249 ja Kakumäe tee 251

kinnistute puhul on algusest peale olnud tegemist elamumaa sihtotstarbega kinnistutega, mis on

5(11)

juba hoonestatud. Kaebajatele kuuluv Liivaranna tee 15b kinnistu on sotsiaalmaa sihtotstarbega

hoonestamata kinnistu.

4) Vaidlusaluse üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on roheala puhkeotstarbeline ala nagu

mets, avalik park või looduslik haljasala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Alal võivad

paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade jalutusplatsid ning üksikud väiksemad puhke- ja

spordiehitised. Rohealad on üldiselt mõeldud avalikuks kasutamiseks, juhul kui omanik

määramisega nõustub. Detailplaneeringute koostamisel kaalutakse rohealaks määratud aladele

üksikute pereelamute rajamise võimalust kohtades, mis külgnevad olemasolevate või

üldplaneeringus kavandatud tänavatega ning kus puudub väärtuslik kõrghaljastus. Rohealadel

paiknevaid üksikuid krunte saab kasutada senise sihtotstarbe kohaselt. Nende täpsemad

hoonestustingimused määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Väär on

kaebajate seisukoht, mille kohaselt puudub põhjus pidada Liivaranna tee 15b kinnistut

rohealaks, sest kinnistul puudub sanglepik, haljastus on juhuslik ning kallas kivine. Roheala

võib olla igasugune looduslik haljasala, mis aitab kaasa olemasoleva loodusliku keskkonna

säilimisele.

5) Liivaranna tee 15b ja 17 kinnistute sihtotstarbe muutmise ja elamute püstitamiseks

ehitusõiguse saamise eesmärgil on alates 2002. a esitatud korduvalt detailplaneeringu

koostamise algatamise ettepanekuid, kuid vastustaja on jäänud seisukohale, et Liivaranna tee

15b ja 17 kruntidele väikeelamukvartali rajamine ei ole planeeringuliselt ega ka õiguslikult

põhjendatud ning kinnistute sotsiaalmaa sihtotstarve tuleks säilitada (vt Tallinna Linnavalitsuse

28.02.2007 korraldus nr 348-k „Liivaranna tee 15b ja 17 kruntide detailplaneeringu koostamise

algatamata jätmine“). Seejuures on vastustaja oma seisukohta põhjendanud avalike huvidega.

Kakumäe tee äärsed alad, eriti just Liivaranna teest mere poole jääv kitsas maariba on alates

1990ndate algusest muutunud nii kohalike elanike kui ka teiste tallinlaste meelispuhkepaigaks.

Pidevalt tugevnev inimtegevuse surve väljendub kõige teravamalt elavnenud ehituslikes

huvides.

Uuselamute

rajamine

ja

võimalik

kruntide

tarastamine

tekitavad

juurdepääsupiiranguid rannikualale tervikuna ning piiravad inimeste vaba liikumist rannaribal,

mis on muutunud populaarseks aktiivse puhkuse ja rekreatsioonialaks. Kavandatavad ja

kaitstavad rohealad säästaks haruldast rannikut ning pakuks matka- ja puhkevõimalusi

linlastele.

6) Liivaranna tee 15b ja 17 kinnistute detailplaneeringu algatamise taotluse menetluse käigus

asus Keskkonnaamet seisukohale, et nimetatud ala tuleb lugeda korduvalt üleujutatavaks alaks

LKS § 35 lg 31 mõistes ning piirkonnas tuleb ehituskeeluvööndi ulatuse arvestamise aluseks

võtta 1 m kõrgune samakõrgusjoon. See on seotud nii eesmärgiga hoida vahetult rannal asuvad

kooslused looduslikena kui ka ennetada loodusjõudude mõju inimeste varale (Keskkonnaameti

19.12.2011 kiri nr HJR 14-4/11/34615-2). Kuivõrd Liivaranna tee 15b rannaala on aktiivses

meretegevuse mõjuväljas, sh suuremate tormide ajal toimub rannaastangu taganemine sisemaa

suunas, ei toetanud Keskkonnaamet Liivaranna tee 15b kinnistu hoonestamist ega maa

sihtotstarbe muutmist. Samuti pidas Keskkonnaamet ebamõistlikuks ka rannaala ulatuslikku

kindlustamist täiendavalt rajatava hoonestuse kaitseks (Keskkonnaameti 08.06.2011 kiri nr HJR

14-4/11/15232-2). Samal seisukohal oli ka Keskkonnaministeerium (Keskkonnaministeeriumi

30.05.2006 kiri). Üldplaneeringu menetlemisel lähtuti Keskkonnaameti tõlgendusest ning kanti

üldplaneeringusse vaidlusaluse kinnistu osas looduskaitseseadusest tulenev ehituskeeluvöönd.

Üldplaneeringus

on

arvestatud

seadusest

tulenevate

piirangutega,

väljakujunenud

hoonestusalade ja kehtivate planeeringutega. Hoonestusaladele ja rannaaladele on planeeritud

terviklikumad omavahel ühenduses olevad rohealad. Üldplaneeringus on planeeritud ka

rohekoridorid, tänavahaljastus ning säilitatava või loodava rohevõrgustikuga arengualad.

Rohealadeks saab määrata ennekõike need alad, kus on kõrghaljastus täna säilinud ning nende

6(11)

säilitamine on avalikes huvides. Avalik huvi säilitada roheala ja olemasolev elukeskkond

kaaluvad antud juhul üles üksikisiku huvi muuta kinnistute sihtotstarve sotsiaalmaast

elamumaaks eesmärgiga ehitada kinnistutele elamud. Rohealade muutmine elamumaaks ning

uute hoonete ehitamine hävitaks olemasoleva loodusliku keskkonna ning oleks tagasipööramatu

protsess. Väärtuslikku roheala hiljem taastada oleks võimatu.

7) Ehitustegevus ei toimu üldplaneeringu alusel, vaid selleks tuleb koostada detailplaneering

ja seejärel selle alusel ehitusprojekt. Kuna planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 kohaselt võib

detailplaneering

põhjendatud

vajaduse

korral

sisaldada

kehtestatud

üldplaneeringu

põhilahenduste muutmise ettepanekut, ei välista ega takista kehtestatud üldplaneeringus

määratud maakasutuse juhtotstarve kaebajatel taotlemast kinnistule detailplaneeringu

koostamist tulevikus. Samuti ei takista selles kajastatud seadusjärgne ehituskeeluvöönd kaebaja

õigust taotleda alale detailplaneeringu koostamist, kuna vastavalt looduskaitseseadusele on

võimalik ka detailplaneeringu menetluse käigus ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda. Kui

esineb uusi olulisi asjaolusid, mis põhjendaksid nii ehituskeeluvööndi vähendamist kui ka

roheala vähendamist, on detailplaneeringu koostamine ka üldplaneeringu kehtima jäämisel

võimalik. Hetkel on TLPA sõltumata üldplaneeringu kehtivusest seisukohal, et Liivaranna tee

15b kinnistu hoonestamine ning rannaala kindlustamine ühe kinnistu ulatuses ei ole soovitav.

8) Planeerimismenetlus

on

läbi

viidud

korrektselt

ning

vaidlustatud

otsus

on

kaalutlusvigadeta. Koostöö planeeritava maa-ala elanike ja teiste huvitatud isikutega kuni

30.06.2015 kehtinud PlanS § 16 lg 1 p 4 mõttes väljendub selles, et kohalik omavalitsus

informeerib planeeringu menetluse etappidest avalikkust planeerimisseaduses sätestatud korras

ja loob võimalused huvitatud isikutel esitada planeeringulahenduse kohta ettepanekuid ja

märkusi, sh vastuväiteid avaliku väljapaneku ajal. Vaidlus puudub selles, et kaebajad olid

teadlikud planeeringulahendustest ning said planeeringu koostamise käigus oma seisukohti

väljendada. Vastustaja kaalus haldusakti andmisel nii kaebajate, Eesti Vabariigi, teiste

piirkonna elanike kui ka avalikke huve. Kinnistu omanike omandiõigus ei ole piiramatu.

Põhiseaduse (PS) § 32 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 2 annavad selge võimaluse piirata

omandiõiguse teostamist seadusega. Üheks omandiõiguste piiramatut kasutamist kitsendavaks

seaduseks on ka planeerimisseadus (vt kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 8 lg 3 ja § 4 lg 2 p 2).

9) Harju maavanem on 27.10.2016 kirjaga nr 6-7/2014/3318 asunud järelevalve tulemusena

seisukohale, et antud juhul on avalikkust üldplaneeringu menetlemisel kaasatud, järgitud on

avaliku menetluse nõudeid ning ei ole rikutud seadusi ja norme ega neid vaidlustajate seadusest

tulenevaid õigusi, mis kuuluksid järelevalve teostaja poolt tagamisele. Vastuväiteid esitanud

isikud on olnud teadlikud planeeringu lahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti

planeeringu koostamise käigus. Vastuväiteid esitanud isikute vastuväidete ja ettepanekute

arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Sellest tulenevalt on

Harju maavanem üldplaneeringu heaks kiitnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Seega lahendab kohus esmalt

menetlusosaliste veel lahendamata taotlused (I), seejärel lahendab kohus kaebuse ja

menetluskulude taotluse (II).

I. 8. Kaebajad esitasid 13.04.2018, s.o pärast kohtu poolt 05.03.2018 määrusega määratud ja

03.04.2018 pikendatud tähtaega, täiendavad seisukohad (tl 183-189).

7(11)

Kaebajad palusid seisukohas võtta asja juurde lisatud dokumentaalsed tõendid. Lisatud

dokumente kaebajad ei esitanud, mistõttu määras kohus 16.05.2018 kohtuistungil, et täiendava

seisukoha punktid, mis puudutavad viidatud tõendeid, tuleb jätta tähelepanuta (kohtuistungi

protokoll 14:50:22).

9. Seisukohas selgitasid kaebajad sedagi, et soovivad kaebust täiendada ilma kaebuse nõudeid

muutmata. Seejuures nimetasid kaebajad soovi täiendada kaebust populaarkaebusega tulenevalt

asjaolust, et üldplaneeringu menetlemisel on rikutud oluliselt menetlusnorme. Kaebajad

viitasid, et planeeringu avaliku väljapaneku lõppemisest aastal 2012 kuni planeeringu

kehtestamiseni aastal 2017 on Haabersti linnaossa lisandunud tuhandeid uusi elanikke, kes

soovinuks võib-olla samuti üldplaneeringu osas oma seisukohti avaldada, kuid kellel

ebamõistliku menetlusaja tõttu see võimalik ei olnud. Samuti on kaebajate hinnangul sel

ajavahemikul toimunud avalikus ruumis olulisi muudatusi (Haabersti ringristmiku ümberehitus,

Kakumäe jahisadamakompleksi ehitamine, detailplaneeringute kehtestamine, uuselamu-

rajoonide ehitamine, mitmete riigi omandis olevate rohealade suhtes hoonestamise otsuse

langetamine jne), mille ruumilised mõjutused avaldusid alles pärast üldplaneeringu avalikku

väljapanekut ja mille osas oleksid kindlasti paljud inimesed soovinud avaldada üldplaneeringu

menetluse raames oma seisukohti ja vastuväiteid. Täiendava seisukoha lõpptaotlustes palusid

kaebajad tühistada vaidlustatud üldplaneering osaliselt. Samas nimetati ka kohustamisnõuet,

millega kaebajad palusid kohustada vastustajat jätkama Haabersti üldplaneeringu menetlusega.

10. Kohus selgitas 25.04.2018 määruses, et kaebajate soov kaebust täiendada on käsitatav

kaebuse muutmise avaldusena. Kuna seisukoha sisulised põhjendused ja lõpptaotlused kaebuse

muutmise osas olid vastuolus, jättis kohus sama määrusega 13.04.2018 avalduse selles osas

käiguta, paludes kaebajatel selgitada, kas ja kuidas nad on soovinud kaebust muuta.

Kohtuistungil

antud

selgituste

kohaselt

ei

soovi

kaebajad

kaebust

täiendada

kohustamisnõudega, kuid soovivad esitada alternatiivselt populaarkaebuse vaidlustatud otsuse

täielikuks tühistamiseks (kohtuistungi protokoll 14:37:26 ja 14:47:06).

11. HKMS § 49 lg-st 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi

saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Seega

on kaebuse muutmise eelduseks nii selle otstarbekus kui ka kaebuse esitamise lubatavus

muudetud kujul.

12. Praegusel juhul on kohtu menetluses vaidlustatud otsuse osaliseks tühistamiseks esitatud

kaebus, kusjuures kaebus oli esitatud kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks. Kohtu

hinnangul on kaebuse eesmärgiks vabaneda üldplaneeringust osas, milles sellega arvati

kaebajate kinnistu roheala koosseisu ja laiendati sellele ehituskeeluvööndit. Selle eesmärgi

saavutamiseks sobiv nõue – tühistamisnõue kaebajate kinnistut puudutavas osas – on juba

esitatud ning see on kohtu menetluses. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse täiendamine

populaarkaebusega otstarbekas, kuna see ei aita täiendavalt kaasa kaebuse eesmärgi

saavutamisele.

13. Sõltumata kaebuse muutmise otstarbekusest ei pea kohus kaebuse täiendamist

populaarkaebusega praegusel juhul ka lubatavaks. Populaarkaebuse esitamise eelduseks on

avalike huvide kaitse, mitte kolmandate isikute huvide kaitse. Kaebajate väited seonduvad

eelkõige etteheitega, et haldusorgan ei ole ebamõistlikult pika menetlusaja tõttu viie aasta

jooksul lisandunud elanike huve välja selgitanud ega nendega arvestanud (kohtuistungi

protokoll 14:24:41). Kaebuse täiendusest ega kohtuistungil antud selgitustest ei nähtu, millist

avalikku huvi vaidlusalune üldplaneering riivab ning milles riive seisneb. Avaliku huvi alusel

kaebuse esitamine ei tähenda, et isik võiks pöörduda kohtusse üksnes seaduslikkuse kontrolliks

8(11)

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-29-10, p 19). Abstraktne viide isikutele, kes oleksid võib-olla

soovinud planeerimismenetluses oma seisukohti avaldada, ei kujuta endast praegusel juhul

sellist avaliku huvi riivet, mille alusel oleks õigustatud populaarkaebuse esitamine.

14. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus kaebuse muutmisest selle populaarkaebusega

täiendamise kaudu. Seega jätkub menetlus vaidlustatud otsuse osalise tühistamise nõudes.

II. 15. Praeguses asjas osaliselt vaidlustatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga määrati kogu

kaebajatele kuuluv Liivaranna tee 15b kinnistu roheala koosseisu (üldplaneeringu põhikaardi 2

„Roheline võrgustik“ kohaselt roheala nr 7 (Kakumäe läänerand) koosseisus). Lisaks laiendati

ehituskeeluvööndit kuni Liivaranna teeni, mille tulemusena jääb Liivaranna tee 15b kinnistu

peaaegu kogu ulatuses ehituskeeluvööndisse.

16. Kaebajad on seisukohal, et seeläbi piiratakse põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt nende

omandiõigust ning muudetakse võimatuks maa sihtotstarbe muutmine. Kaebajad leiavad, et

neid koheldakse põhjendamatult erinevalt naaberkinnistute omanikest, kelle kinnistud on

arvatud rohealast välja. Samuti on kaebuse kohaselt üldplaneeringu kehtestamise otsuse

tegemisel ebaõigesti kohaldatud diskretsiooniõigust, jättes erinevate huvide kaalumisel ilma

põhjendusteta arvestamata Liivaranna tee 15b kinnistu omanike huvid.

17. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Liivaranna tee 15b kinnistu sihtotstarbeks oli juba enne

Haabersti linnaosa üldplaneeringu kehtestamist sotsiaalmaa (üldmaa) ning vaidlusaluse

üldplaneeringu kehtestamine ei muutnud seda. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155

„Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 13 kohaselt on

sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja

üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks.

17.1 Eeltoodut arvestades ei ole kaebajad vaidlustatud üldplaneeringu tõttu ebasoodsamas

olukorras, kui nad olid enne selle kehtestamist. Ka kuni vaidlustatud üldplaneeringu

kehtestamiseni Haabersti linnaosas kehtinud Tallinna üldplaneering ei võimaldanud kaebajatel

maad kasutada muul otstarbel kui sotsiaalmaana. Tallinna üldplaneeringus on Liivaranna tee ja

Läänemere vahelise ala (mis hõlmab kogu Liivaranna 15b kinnistu) juhtfunktsiooniks määratud

mets, park või looduslik haljasala. Seega ei olnud kaebajatel ka enne vaidlusaluse

üldplaneeringu kehtestamist kindlat alust eeldada, et nad saavad kinnistu sihtotstarvet muuta

pereelamute alaks ning selle hoonestada.

17.2 Vaidlusaluse üldplaneeringu seletuskirja kohaselt saab rohealadel paiknevaid üksikuid

krunte kasutada senise sihtotstarbe kohaselt. Kaebaja maakasutuse sihtotstarve on jätkuvalt

sotsiaalmaa (üldmaa) ning väidetavad omandiõiguse piirangud ei tulene kaebajatele

vaidlustatud üldplaneeringust, vaid nende kinnistu sihtotstarbest ja kehtivatest õigusaktidest (vt

eelpool viidatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155). Maa kasutusotstarve oli

asjaolu, millega kaebajatel oli võimalik kinnistu omandamisel arvestada. Kaebajatel ei olnud

alust eeldada, et nad saavad tulevikus kinnistu sihtotstarvet muuta ja selle hoonestada.

18. Kohus nõustub vastustajaga, et rikutud ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebuses

viidatud Liivaranna tee 13, Liivaranna tee 11 ning Kakumäe tee 249 ja Kakumäe tee 251

kinnistute puhul on olnud algusest peale tegemist elamumaa sihtotstarbega kinnistutega, mis on

juba hoonestatud. Liivaranna tee 15b kinnistu puhul on tegemist sotsiaalmaa sihtotstarbega

hoonestamata kinnistuga. Seega ei ole kaebajad ning kaebuses nimetatud naaberkinnistute

omanikud ühetaolises olukorras ega ole seega ka võrreldavad isikute grupid. Eeltoodut

arvestades on kaebajate väide ebavõrdsest kohtlemisest põhjendamatu.

9(11)

19. Ekslik on kaebajate seisukoht, mille kohaselt puudub põhjus pidada Liivaranna tee 15b

kinnistut rohealaks, kuna kinnistul puuduvad loodusväärtused, haljastus on juhuslik ning kallas

kivine. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on roheala puhkeotstarbeline ala nagu mets, avalik

park või looduslik haljasala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Vastustaja on õigesti

selgitanud, et roheala võib olla igasugune looduslik haljasala, mis aitab kaasa olemasoleva

loodusliku keskkonna säilimisele. Vastustaja on rohealade ulatuse kindlaksmääramisel

lähtunud muuhulgas avalikest huvidest. Üldplaneeringuga rohealade määratlemisel on

muuhulgas arvesse võetud asjaolu, et Liivaranna teest mere poole jääv kitsas maariba on

muutunud tallinlaste meelispuhkepaigaks ning uuselamute rajamine ja võimalik kruntide

tarastamine piiraks inimeste vaba liikumist rannaribal. Kavandatavad ja kaitstavad rohealad

säästaks haruldast rannikut ning pakuks matka- ja puhkevõimalusi linlastele. Põhjendamatu on

seega ka kaebajate seisukoht, justkui oleks nende kinnistu määratud roheala koosseisu pelgalt

seetõttu, et kinnistul ei ole hoonestust või kehtivat detailplaneeringut, või üksnes tulenevalt

asjaolust, et kinnistu senine sihtotstarve on sotsiaalmaa.

20. Kaebajate väidet, justkui MTÜ Kakumäe Selts juhatuse liige U. Sõgel on

planeerimismenetluses osalenud üksnes enda isiklikes huvides, ei saa pidada asjakohaseks ega

põhjendatuks. Vastustaja ei ole üldplaneeringuga rohealade kindlaksmääramisel ja

ehituskeeluvööndi laiendamisel võtnud aluseks ainuüksi MTÜ Kakumäe Selts poolt

planeerimismenetluse käigus avaldatud arvamusi ja ettepanekuid. Seega ei ole alust asuda

seisukohale, justkui oleks kaebajate kinnistu osas piirangute seadmisel saanud otsustavaks

MTÜ Kakumäe Selts ja selle juhatuse liikme vastuseis. Nagu ka vastustaja on selgitanud, lähtub

kohalik omavalitsus oma tegevuses eelkõige tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise

põhimõttest ning keskkonnakaitse vajadustest. Avalikes huvides on rohealade säilitamine,

ranna, metsa, vee ja pinnase kaitse ning puhketingimuste säilimine, millest üldplaneeringu

koostamisel on lähtutud.

21. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 8 lg 3 p-st 12 tulenevalt on üldplaneeringu ülesandeks

muuhulgas

ranna

ja

kalda

piiranguvööndi

ning

ehituskeeluvööndi

täpsustamine

looduskaitseseaduses sätestatud korras. Kuivõrd Keskkonnaamet on asunud seisukohale, et

Kakumäel Liivaranna tee piirkonna ranna astanguesist ala tuleb lugeda korduvalt

üleujutatavaks alaks (vt Keskkonnaameti 19.12.2011 kiri nr HJR 14-4/11/34615-2), lähtus

vastustaja eeltoodud hinnangule tuginedes ehituskeeluvööndi kindlaksmääramisel põhjendatult

LKS § 35 lg-st 31 ja § 38 lg 1 p-st 3. Vastustajal ei olnud eeltoodut arvestades võimalik

üldplaneeringuga kaebajate kinnistut ehituskeeluvööndist välja arvata.

22. Kaebajad viitavad vastustaja vastuolulisele käitumisele seoses asjaoluga, et kuigi roheala

loomise tõttu on hoonestamise võimalused vastavas piirkonnas piiratud, on sinna lubatud

tehnovõrkude

trasside

rajamine.

Üldplaneeringu

seletuskirja

kohaselt

on

roheala

puhkeotstarbeline ala nagu mets, avalik park või looduslik haljasala, mis on mõeldud avalikuks

kasutamiseks. Seletuskirja punktis 4.1.6 (rohealad nr 7 ja 8) on märgitud, et piirkonda võib

rajada ainult supelranda teenindavaid ehitisi, nagu rannahoone, väiksemad spordi- ja

puhkeehitised, ning maastikku kaitsvaid rajatisi, mänguväljakuid ja koerte jalutusväljakuid.

Tehnovõrkude rajamine võib olla vajalik eelnimetatud avalikuks kasutamiseks mõeldud

väikeehitiste juurde. Eeltoodut ei saa pidada vastustaja vastuoluliseks käitumiseks. Kõnealuses

piirkonnas roheala loomise põhjuseks oli muuhulgas haruldase ranniku säästmine ning

puhkevõimaluste loomine linlastele. Avalikku supelranda teenindavate väiksemate ehitiste

rajamine (ja nende tarbeks tehnovõrkude rajamine) ei lähe vastuollu roheala otstarbega.

23. Üldplaneeringu muutmine kaebajate soovitud viisil ei taga neile ehitamise õigust.

Ehitustegevus ei toimu üldplaneeringu alusel, vaid selleks tuleb kõigepealt koostada

detailplaneering ja seejärel selle alusel ehitusprojekt. Vastustaja on õigesti selgitanud, et

10(11)

kehtestatud üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarve ei välista kaebajal taotlemast

kinnistule detailplaneeringu koostamist tulevikus. Samuti ei takista selles kajastatud

seadusjärgne ehituskeeluvöönd kaebaja õigust taotleda alale detailplaneeringu koostamist, kuna

detailplaneeringu menetluse käigus on võimalik ka ehituskeeluvööndi vähendamist taotleda

(LKS § 40). Kui esineb uusi olulisi asjaolusid, mis põhjendaksid nii ehituskeeluvööndi

vähendamist kui ka roheala vähendamist, on detailplaneeringu koostamine ka üldplaneeringu

kehtima jäämisel võimalik.

24. Kaebajad leiavad, et nende ettepanekute ja vastuväidetega ei ole arvestatud ning

mittearvestamist ei ole sisuliselt põhjendatud. Tuleb arvestada, et planeerimismenetluse üheks

eesmärgiks on erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse

saavutamine. Kohalik omavalitsus peab planeeringu menetluse käigus piisava tõhususega

täitma

planeerimisseadusest

tulenevaid

kohustusi

avalikkuse

kaasamisel,

erinevate

seisukohtade

arvessevõtmise

võimalikkuse

kaalumisel

ja

erinevate

huvide

vahel

tasakaalustatud lahenduse leidmisel (Riigikohtu 06.11.2002 lahend nr 3-3-1-62-02). Kohalik

omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil,

samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente pole

aktsepteeritud (Riigikohtu 18.10.2004 lahend nr 3-3-1-37-04). Planeerimisotsustused alluvad

kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuse

otstarbekuse üle (Riigikohtu 13.03.1998.a lahend nr 3-3-1-9-98).

25. Kohus nõustub vastustajaga, et „koostöö“ kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 16 lg 1 p 4

mõistes tähendab seda, et kohalik omavalitsus peab informeerima planeeringu menetluse

etappidest avalikkust planeerimisseaduses sätestatud korras ja looma reaalsed võimalused

planeeringulahenduse kohta ettepanekute ja märkuste, sh vastuväidete esitamiseks avaliku

väljapaneku ajal. Avaliku väljapaneku kestel esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid

planeeringulahenduse kohta on kohalik omavalitsus kohustatud kaaluma ja neile vastama (kuni

30.06.2015 kehtinud PlanS § 16 lg 8).

26. Puudub vaidlus, et kaebajad olid teadlikud planeeringumenetlusest ja said väljendada oma

seisukohti planeeringu koostamise käigus, sh esitada vastuväited planeeringu avalikul

väljapanekul. Vaidlusaluse üldplaneeringu esimene avalik väljapanek toimus 25.04.2011 kuni

23.05.2011. Teistkordne üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 26.01.2012 kuni 23.02.2012.

Vastuväidete ja ettepanekute arutamiseks toimusid ka avalikud arutelud 29.09.2011 ja

07.06.2012. Asja materjalidest nähtuvalt on üks kaebajatest, T. A., esitanud 23.05.2011 ja

22.02.2012 omapoolsed vastuväited ja ettepanekud üldplaneeringule (tl 154-155 ja 158-159)

ning TLPA on 30.06.2011 ja 02.04.2012 kirjalikes vastustes andnud vastuväidete kohta oma

seisukohad (tl 156-157; tl 160-161). Samuti on neid käsitletud üldplaneeringu seletuskirja

lisas 2 „Ettepanekute ja vastuväidete koondtabel“ (tl 28, 36). Harju maavanem andis

planeeringule heakskiidu 27.10.2016 kirjaga nr 6-7/2014/3318 (tl 151-153).

27. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajad saanud kasutada oma menetluslikke õigusi

üldplaneeringu koostamisel ning asja materjalidest menetlusnormide rikkumisi ei nähtu. T. A.

poolt edastatud vastuväidetele ja ettepanekutele on vastatud ning TLPA 30.06.2011 ja

02.04.2012 vastustes toodud põhjendused on kohtu arvates kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS

§ 20 lg-s 2 ettenähtud nõuete täitmiseks piisavad. Neist nähtuvad põhjused, miks T. A.

vastuväidete ja ettepanekutega ei arvestatud. Asjaolu, et isik, keda on nõuetekohaselt

menetlusse kaasatud ja ära kuulatud, ei nõustu kohaliku omavalitsuse seisukohtadega ning peab

põhjendusi ebapiisavaks, ei tähenda, et diskretsiooni pole teostatud õiguspäraselt. Üksnes

asjaolu, et kaebajate soovid kinnistu osas on pärast üldplaneeringu avalikke väljapanekuid

muutnud, ei kinnita, et planeeringu menetlemisel oleks rikutud nende menetluslikke õigusi.

11(11)

28. Neil põhjustel leiab kohus, et Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsuse nr 40 osaliseks

tühistamiseks puudub alus.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebajate kahjuks, seega jäävad nende menetluskulud kaebajate endi kanda. Vastustaja

ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad ka tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/