2-18-5535/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedteatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
Legislator headnote
AI generated2-18-5535/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(hagi õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Helina Luksepp
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
28. mai 2018, Tallinn
kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-18-5535
Tsiviilasi
Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu hagi XXX
vastu võlgnevuse 571,55 euro nõudes
Tsiviilasja hind
571,55 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Loksa linn, Tallinna tn 25 korteriühistu
(registrikood 80347143, asukoht Tallinna tn 25-1, Loksa
74806, Harju maakond);
Hageja lepinguline esindaja: Dmitri Štšerbin (isikukood
XXX,
A.G.D.
Õigusabi
Grupp
OÜ,
e-post
agd.menetlus@agd.ee);
Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Mõista kostjalt XXXlt (isikukood XXX) hageja Loksa linn, Tallinna tn 25
korteriühistu (registrikood 80347143) kasuks välja perioodi detsember 2017 –
märts 2018 eest tekkinud võlgnevus hooldusfondi, remondifondi, kütte
(soojusenergia),
üldelektri
ja
prügiveo
osas
kogusummas
571,55 eurot
(hooldusfond 39,51 eurot, remondifond 23,35 eurot, kütte 487,79 eurot, üldelekter
5,29 eurot ja prügivedu 15,61 eurot).
3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.1.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.2.
Määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada.
4. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,
Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha
tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Kohtu selgitused
TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava
osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
1. Hageja esitas 10.04.2018 Harju Maakohtule hagi, mille kohus võttis menetlusse
17.04.2018 määrusega. Kostja võttis 17.05.2018 Harju Maakohtule esitatud esimeses
menetlusdokumendis hagi õigeks.
2. TsMS § 440 lg 1 ja lg 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud
avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on
esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi
õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
Kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ilma kohtuistungit pidamata.
3. Otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga saab taotleda TsMS § 448 lg 2 ja 3
alusel. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). See ei välista poolte kokkulepet täitmise
aja ja tingimuste kohta.
4. Asja
menetlenud
kohus
märgib
kohtuotsuses
ka
menetluskulude
jaotuse
menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab
kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks
sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või
tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
5. TsMS § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja
menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
Kostja on avaldanud, et hageja ei ole kostja poole pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks.
Samas hageja toob esile, et nõuab kostjalt vaid kostja poolt vaidlustamata kuluartikleid. Hageja
tõi esile, et kostja on ka varasemalt jätnud tasumata korteriühistu teenuste eest perioodil jaanuar
2016 kuni jaanuar 2017 (pooled sõlmisid Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-16-14023
kompromissi, mille kohus kinnitas 10.04.2017 määrusega) ning kostja ei tasu hageja poolt
osutatud teenuste eest. Kostja ei ole mh vaielnud vastu asjaolule, et on tarbinud korteriühistu
teenuseid.
Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 6 alusel jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja samuti
kostja menetluskulud tema enda kanda. Asjaolu, et kostja on varasemas tsiviilmenetluses
(kohtuasjas nr 2-16-14023) sõlminud kompromissi ja käesolevas menetluses võtnud koheselt
hagi õigeks, samuti kostja vastuväited viitavad kohtu arvates sellele, et kostja soovib oma
kohustusi täita, kuid ebakõlad tekkivad ühistu tegevuse aluste selgitamisel ja nendest
arusaamisel. Ühistu tihedam suhtlemine oma liikmetega ja tegevuste selgitamine võib aidata
kohtusse pöördumisi vältida.
Seega jäävad kõik menetluskulud poolte endi kanda.
6. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude
jaotus ja suurus kindlaks määrati.
7. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Helina Luksepp
kohtunik