2-17-5386/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-5386

Tsiviilasi

MJ avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks, ainuhooldusõiguse üleandmiseks

alaealiste LJ ja SJ viibimiskoha määramise osas MJ-

le ja KJ avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks

alaealise SJ viibimiskoha määramise osas KJ-le,

alternatiivselt KJ ja SJ suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks, KJ ja LJ suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. veebruari 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KJ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (ema): MJ (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi

Puudutatud isik I (isa): KJ (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt

Puudutatud isik II ja III (lapsed): SJ (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja LJ (isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

ühine esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Eestkosteasutus I: Tallinna linn (Kesklinna Linnaosa

Valitsuse kaudu), esindaja Ülle Laidvee

Eestkosteasutus II: Tallina linn (Pirita Linnaosa Valitsuse

kaudu), esindaja Ly Rüüs

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16. veebruari 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

2 (12)

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtule esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. MJ (ema, kohtumenetluses avaldaja) esitas 5. aprillil 2017 Harju Maakohtule avalduse

lõpetada laste SJ (poeg, kohtumenetluses puudutatud isik II) ja LJ (tütar, kohtumenetluses

puudutatud isik III) suhtes osaliselt vanemate ühine hooldusõigus ja anda hooldusõigus laste

viibimiskoha määramise osas üle emale.

2. Avaldusest nähtub, et:

 ema ja KJ (isa, kohtumenetluses puudutatud isik I, koos emaga eespool ja edaspidi

„vanemad“) on puudutatud isikute II ja III (edaspidi koos „lapsed“) vanemad;

 vanemad elavad lahus; tütar elab koos emaga ja poeg elab vaheldumisi nii ema kui isaga;

 21 .märtsi 2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-2371 kinnitas kohus vanemate

kompromissi mh järgmistel tingimustel: tütar viibib kuni kolme aasta vanuseni ema

elukohas, poeg viibib võrdse aja kummagi vanema juures (vaheldumisi üle ühe päeva

kummagi vanema elukohas). Pärast kolme aastaseks saamist viibib ka tütar võrdse aja

kummagi vanema juures (vaheldumisi üle ühe päeva kummagi vanema elukohas);

 vanemate kokkuleppest tulenevalt on poja tegelik elukoht mõlema vanema juures ja

tütre tegelik elukoht ema juures;

 ema tugineb perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 alusel tekkinud võimalusele lõpetada

vanemate ühine hooldusõigus osaliselt;

 tulenevalt vanemate ühiste perekondlike suhete puudumisest, on laste elukorralduse

stabiilsuse huvides üks elukoht, samuti on laste huvides venna ja õe koos kasvamine.

Ema on laste kasvatamisega toime tulnud, lastel on ema juures head elutingimused;

 poeg alustab sügisel 2017 kooliteed, seega on tema huvides ühe elukoha olemasolu, kus

asuvad kooliasjad ning kust sõbrad ja sugulased saavad teda leida. Poja eluks vajalik

keskpunkt on tema elukoht ema juures, kus kasvab ka õde;

 tütar on elanud koos emaga sünnist saadik ja ema on otsustanud tema kõikide asjade üle

igapäevaselt. Vajalik on sellise olukorra õiguslik kindlaksmääramine, vastasel juhul

muutuks tütre senine stabiilne elukorraldus 20. oktoobril 2017 vahelduva elukohaga

elukorralduseks, mis aga ei ole tütre huvides. Taoline järsk elukorralduse muutus ei

oleks mõistlik ja tütre kodu peab jääma sinna, kus laps on elanud ja kasvanud ning

tunneb ennast turvaliselt ja õnnelikult;

 lahuselava vanema osavõttu laste kasvatamisest saab lahendada eelkõige lastega

suhtlemise kaudu, mille osas laste ema takistusi ei tee.

3. Isa vaidles avaldusele vastu ja esitas 28. mail 2017 omakorda avalduse, mida täpsustas

10. juunil 2017 laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse

3 (12)

saamiseks poja viibimiskoha määramise osas, alternatiivselt palus isa pojaga suhtlemise korra

kindlaksmääramist. Lisaks soovis isa tütrega suhtlemise korra kindlaksmääramist.

Maakohus võttis isa avalduse menetlusse 22. juunil 2017. Ühtlasi liitis kohus vanemate

avaldused ühte menetlusse ja jätkas mõlema lahendamist käesolevas tsiviilasjas.

Isa avalduse kohaselt asusid vanemad lahus elama alates oktoobrist 2014 ja abielu lahutati

2015. aasta märtsis. Laste huvides ei ole vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ega

ainuhooldusõiguse viibimiskoha määramise osas üleandmine emale. Pole põhjendatud jätta isa

ilma õigusest osaleda täiel määral lapsi puudutavate küsimuste otsustamises. Laste iseloomust

ja kiindumussuhetest olenevalt ei ole laste huvides nende viibimiskoha määramine ema juurde

ja minimaalse suhtluskorra seadmine isaga.

Isa on pühendunud laste eest hoolitsemisele, tal on lastega tugev emotsionaalne side, ta on

loonud pojale sobivad elutingimused ning on valmis ja võimeline poega kasvatama poole ajast

enda juures. Isa on mures poja pärast, sest poeg alustab 2017 sügisel kooliteed, kuid ema ei ole

võimeline poega hariduslikes küsimustes abistama, sest ema eesti keele oskus on halb. Selleks,

et tagada poja püsiv ja stabiilne kodu ning võimaldada isal parimal võimalikul viisil poja huvide

eest seista, on vajalik poja ainuhooldusõiguse osaline üleandmine viibimiskoha osas isale. Isa

on tegelenud aktiivselt poja kasvatamisega, sh tema hariduse ja huviharidusega (lasteaias ja

väljapool lasteaeda). Juhul kui poja huvides pole ühise hooldusõiguse osaline üleandmine isale,

peab isa mõistlikuks jätkata suhtluskorda vastavalt isa poolt esitatud avaldusele:

 isa kohtub pojaga iga kuu paaris nädalate reede õhtust kuni paaritu nädalate reede

hommikuni. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis võtab isa poja reedel peale kooli

koolist ja viib poja reede hommikul lasteaeda/kooli. Kui poeg hakkab käima koolis, siis

pojaga koos olev vanem kindlustab lapse ettevalmistamise järgmiseks koolipäevaks.

Kui üks vanematest ei tule lapsele järgi hiljemalt kell 20.00, siis ööbib laps oma

viibimiskohas ja vanem võtab lapse enda juurde järgmisel päeval. Mõlemad vanemad

peavad korraldama lapsele kõigi vajalike õppematerjalide- ja tarvikute kaasapaneku

ning tagama lapse õppimise pikapäevarühmas ja kodus;

 poja üleandmine ja vastuvõtmine toimub lapsevanemate poolt lasteaias/koolis, ema või

isa kodumaja ees juhul, kui vastuvõtmine või üleandmine langeb puhkepäevale;

 perekondlikud tähtpäevad (isadepäev, emadepäev, lähisugulaste sünnipäevad jm

tähtpäevad) veedab poeg selle vanema juures, kellega on tähtpäev seotud;

 paaris aastatel on 24. detsembril poeg koos isaga ja paaritutel aastatel koos emaga. 25.–

26. detsembril on poeg paaris aastatel koos emaga ja paaritutel aastatel koos isaga;

 aastavahetuse veedab poeg paaritul aastal isaga ja paaris aastal emaga;

 poja sünnipäevad veedavad lapsevanemad üle aasta kordamööda lapsega. Aastal 2017

viibib poeg isa juures. Mõlematel vanematel (juhul kui ei ole tema aasta) on õigus veeta

lapsega aega sünnipäevale järgneval päeval. Poja sünnipäeva korralduse lepivad

vanemad e-kirja teel kokku kaks nädalat ette;

 muude ürituste kohta nagu sõprade sünnipäevad jne peavad vanemad tegema

lisakokkuleppeid, sealjuures arvestama teise vanema plaane ja aktsepteerima teist

vanemat;

 suvepuhkustel peab andma mõlemale vanemale võimaluse pojaga olla ja mitte tegema

selleks tahtlikuid takistusi;

 pojaga riigist lahkumiseks teavitab lapsevanem teist lapsevanemat selleks kirjalikult

piisava aja ette, märkides ära äraolemise aja ja koha. Vanem ei tohi põhjendamatult

takistada teist vanemat lapsega reisimast;

4 (12)

 pojaga koosolev vanem ei tee takistusi lapsel mõistlikuks suhtlemiseks telefoni või muu

sidevahendi teel teise vanemaga, arvestades poja magamisaega;

 vanem, kelle juures poeg suhtluskorrajärgselt viibib, tagab poja kooli/lasteaiavälisest

tegevusest, sh treeningutest, osavõtmise. Vanemal, kelle juures poeg suhtluskorra

järgselt viibib, on kohustus tagada poja heaolu, areng, sh koolikohustuse täitmine ja

koolis/lasteaias antud koduste tööde tegemine;

 vanemad kohustuvad täitma PKS § 144 sätestatud teabe andmise kohustust ja muu

hulgas andma teineteisele teada poja tervislikust seisundist ning lapsega juhtunud

õnnetustest ja muudest olulistest asjaoludest, esimesel võimalusel;

 kumbki vanem austab poja kiindumust teise vanemasse ja hoidub lapse juuresolekul

teise vanema või tema lähikondsete halvustamisest. Käesolevas korras nimetamata

jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse

põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. Vanemad teevad koostööd käesoleva

suhtluskorra täitmiseks ega takista teisel vanemal pojaga suhtlemist;

 suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete

sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel.

Isa on nõus ka teistsuguse suhtluskorraga kui nädal-nädal, nt pika ja lühikese nädala variant

(paaris nädalatel on ema lapsega 2 päeva ja paaritutel 5 päeva), peaasi, et see pojale sobib.

Kompromissiga kinnitatud suhtluskord (üle päeva) ei ole hea, kehtiv (3 ja 3 päeva) võiks olla

ulatuslikum ehk poeg võiks pikemalt olla ühe vanema ja siis teise vanema juures.

Kuna ema takistab pidevalt isal kohtuda tütrega, siis on vajalik määrata kindlaks suhtluskord

ka isa ja tütre vahel.

4. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja (laste esindaja) kohtus ja vestles mõlema

vanema ning lapsega. Vanemate põhiline vaidlus on poja hooldusõiguse üle. Vestlusest isaga

selgus, et isa soovib poja viibimiskoha otsustusõigust eelkõige põhjusel, et ema ei saa hakkama

poja abistamisega koolitöödes seoses ema venekeelsusega. Ema leidis, et avalduses pakutud

suhtluskord on lapsele koormav ja väsitav, selline elukorraldus ei ole pojale sobiv ja laps vajab

kooli minnes ühte kindlat kodu, milleks on ema kodu. Kohtumisel pojaga ei soovinud poeg

laste esindajaga suhelda ja oli häbelik. Esindajale teadaolevalt on pojal mõlema vanemaga hea

ja lähedane suhe ning poeg on harjunud viibima mõlema vanema kodus. Esindajaga kohtumisel

oli tütar 2,5-aastane, millest tulenevalt ei saanud tütar oma seisukohta esitada.

Laste esindaja leidis, et nn kahe kodu mudel on mugavaim variant vanematele, kuid kooliskäiva

lapse jaoks on selline elukohtade vahetamine sobilik vaid eeldusel, et vanemad on koostöö-

võimelised ja lepivad laste suhtes kokku sarnased reeglid. Samas on poeg kogu vanemate

lahuselu perioodi elanud võrdselt nii ema kui isa kodus, seega poja viibimiskoha otsustusõiguse

andmine emale rikuks väljakujunenud rutiini. Kui kohus annab poja viibimiskoha

otsusutusõiguse emale, siis oleks vaja kehtestada poja suhtlus isaga tavapärasest

intensiivsemana, kuna poeg on viimased aastad veetnud isa kodus olulise osa ajast.

5. Tallinna linn (Kesklinna Linnaosa Valitsuse kaudu, eestkosteasutus I) toetas ema avaldust

ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks laste viibimiskoha

määramise osas. Laste huvides on, et neil oleks üks ja kindel elukoht, kus ühe pere lapsed

kasvaksid koos. Pidev liikumine ühe vanema juurest teise juurde, on lastele stressirohke ning

takistab lastes vajaliku turva- ja kodutunde tekkimist.

6. Tallina linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu, eestkosteasutus II) on seisukohal, et mõlemad

lapsevanemad on vaimselt ja majanduslikult valmis laste kasvatamiseks ja soovivad seda. Laste

elutingimused on mõlema vanema juures laste kasvatamiseks sobilikud, seega laste vajadustest

5 (12)

ja heaolust lähtuvalt on oluline, et mõlemale lapsevanemale jääks ühine hooldusõigus laste üle

ning kokku lepitakse suhtluskorras. Poja elukorraldus peaks jääma samasuguseks nagu see on

seni olnud. Laste heaolust lähtuvalt võiksid vanemad laste hooldusõiguse küsimuses arutada

kompromisskokkulepet ja otsida küsimuste lahendamisel perelepitaja/nõustaja kaasabi.

Eestkosteasutuse II töötaja kohtus pojaga lasteaias ja isa juures kodus. Vestluste käigus selgus,

et poeg teab hästi mitme päeva tagant veedab ta aega ema kodus ja isa kodus ning koduks peab

poeg oma mõlema vanema kodusid. Vestlusest pojaga võib järeldada, et mõlemad vanemad on

tema jaoks olulised ja poeg on praeguse elukorraldusega harjunud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus rahuldas 16. veebruari 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja andis talle ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha

määramisel.

Maakohus jättis rahuldamata isa avalduse hooldusõiguse osas.

Maakohus rahuldas isa alternatiivse nõude isa ja lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

Arvestades osaliselt isa pakutud suhtluskorra ettepanekuga, laste esindaja ja eestkosteasutuste

seisukohtadega, seades esile laste huvid, määras maakohus isa ja laste suhtluskorra järgmiselt:

 poeg viibib isa juures üle nädala neljapäevast peale kooli kuni pühapäeva õhtul kella

19-ni. Tütar viibib isa juures üle nädala reedest kuni pühapäeva õhtul kella 19-ni. Isal

on õigus ajal, mil lapsed suhtluskorra järgselt tema juures ei viibi, lastega suhelda peale

lasteaeda/kooli kuni õhtul kella 19-ni;

 laste üleandmine ja vastuvõtmine toimub lapsevanemate poolt lasteaias/koolis, ema või

isa kodumaja ees juhul, kui vastuvõtmine või üleandmine langeb puhkepäevale;

 perekondlikud tähtpäevad (isadepäev, emadepäev), lähisugulaste (õed-vennad, tädid-

onud, vanavanemad) sünnipäevad/tähtpäevad veedavad lapsed selle vanema juures,

kellega tähtpäev seotud on;

 paaris aastatel 24. detsembril on lapsed koos isaga ja paaritutel aastatel koos emaga;

 aastavahetuse (31. detsember kuni 1. jaanuar kella 19-ni) veedavad lapsed paaritul

aastal emaga ja paaris aastal isaga;

 laste sünnipäevad veedavad lapsevanemad üle aasta kordamööda lastega. Mõlematel

vanematel (juhul kui ei ole tema aasta) on õigus veeta lastega aega sünnipäevale

järgneval päeval. Laste sünnipäeva korralduse lepivad vanemad e-kirja teel kokku

2 nädalat enne lapse sünnipäeva;

 muude ürituste kohta nagu sõprade sünnipäevad jne peavad vanemad tegema

lisakokkuleppeid, sealjuures arvestama teise vanema plaane ja aktsepteerima teist

vanemat;

 suvepuhkustel peab andma mõlemale vanemale võimaluse lastega olla vähemalt kaks

nädalat järjest ja mitte tegema selleks tahtlikuid takistusi. Suvepuhkusest teavitada teist

vanemat hiljemalt 1. märtsiks;

 lastega riigist lahkumiseks teavitab lapsevanem teist lapsevanemat selleks kirjalikult

piisava ajaga ette ja märkides ära äraolemise aja ja koha. Vanem ei tohi põhjendamatult

takistada teist vanemat lapsega reisimast;

 lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel mõistlikuks suhtlemiseks telefoni või

muu sidevahendi teel teise vanemaga, arvestades lapse magamisaega;

6 (12)

 vanem, kelle juures laps suhtluskorrajärgselt viibib, tagab lapse kooli/lasteaiavälisest

tegevusest, sh treeningutest, osavõtmise. Vanemal, kelle juures laps suhtluskorrajärgselt

viibib, on kohustus tagada lapse heaolu, areng, sh koolikohustuse täitmine ja

koolis/lasteaias antud koduste tööde tegemine;

 vanemad kohustuvad täitma PKS § 144 sätestatud teabe andmise kohustust ja muu

hulgas andma teineteisele teada lapse tervislikust seisundist ning lapsega juhtunud

õnnetustest ja muudest olulistest asjaoludest, esimesel võimalusel;

 kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja hoidub lapse juuresolekul

teise vanema või tema lähikondsete halvustamisest. Käesolevas korras nimetamata

jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse

põhimõttest, arvestades laste parimaid huve. Vanemad teevad koostööd käesoleva

suhtluskorra täitmiseks ega takista teisel vanemal lastega suhtlemist;

 suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete

sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel.

Maakohus lähtus PKS §-st 145, mille kohaselt otsustavad vanemad üldjuhul lapsega seotud

olulisi asju ühiselt ning lapse igapäevaelu küsimusi otsustab vanem, kelle juures laps viibib.

Eelduslikult on lapse huvides, et tema elu korraldaksid ka vanemate lahuselu korral mõlemad

vanemad koos. Seega peab PKS § 137 lg 1 rakendamiseks leidma tuvastamist, et vanemad ei

suuda lahendada lapsega seotud küsimusi ilma alaliste pingeteta ja erimeelsusteta, kuna see ei

ole kooskõlas PKS § 118 lg-st 1 tuleva põhimõttega, et vanemad teostavad laste suhtes ühist

hooldusõigust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas laste igakülgset heaolu.

Hooldusõiguse osaline üleandmine peab olema lapse huvides. Üldjuhul on lapse arengu huvides

see, et lapsel on tema elus keskpunkt, üks koht, mida laps võib pidada koduks. Lisaks

stabiilsusele lapse elus tagab see, et vähemalt ühel vanemal on hea ülevaade lapse elus

toimuvast, samas kui vahelduva elukoha puhul on oht, et kummalgi vanemal ei ole lapse elus

toimuvast terviklikku ülevaadet ja seetõttu ei ole neil võimalik lapse hooldusõigust tegelikkuses

tõhusalt teostada.

Seega on vahelduva elukoha peaaegu vältimatuks eelduseks mh see, et vanemad suudavad

omavahel lapse huvides koostööd teha ja teavet vahetada. Käesoleval juhul on ilmne, et

vanemate omavahelised suhted on pingestatud. Tuvastamist on leidnud, et vanemate kooselu

on lõppenud ja vanemad ei ole jõudnud ega suuda jõuda kokkuleppele, milline peaks olema

poja elukoht.

Kohus on seisukohal, et laste elukoht peab olema ühine. Praegust elukorraldust jätkates laste

võõrdumine üksteisest järjest süveneb.

Lapsel, kes on vanemast lahutatud, on lastekaitseseaduse (LasteKS) § 28 ja PKS § 143 lg 1

järgi õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga. Lapse õigusele vastab PKS

§ 143 lg 1 teise lause järgi vanemate kohustus ja ka õigus lapsega isiklikult suhelda.

Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja

jätkumine. Sõltumata sellest, kas vanematele kuulub ühine hooldusõigus või on ühel vanemal

ainuhooldusõigus, peab vanem hoiduma PKS § 143 lg 2 esimese lause järgi tegevusest, mis

kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvamist. Vanem ei tohi kahjustada

loomupärast suhet teise vanemaga.

Laste esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

7 (12)

8. Isa esitas 2. märtsil 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

rahuldada isa avaldus või tema alternatiivne nõue lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks

vastavalt 6. detsembril 2017 esitatud ettepanekule järgmiselt:

 isa kohtub oma pojaga 4 päeva ja seejärel on poeg emaga 4 päeva, siis uuesti isaga

4 päeva jne (varasemalt oli suhtluskord 3 ja 3 päeva). Tütar viibib isa juures igal teisel

nädalal 3 päeva, siis kui on ka poeg isa juures. Üks päev jääb pojal koos isaga aja

veetmiseks, kus nad on kahekesi;

 lapse üleandmine ja vastuvõtmine toimub lapsevanemate poolt lasteaias/koolis, ema või

isa kodumaja ees juhul, kui vastuvõtmine või üleandmine langeb puhkepäevale;

 perekondlikud tähtpäevad (isadepäev, emadepäev, lähisugulaste sünnipäevad vm

tähtpäevad) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on;

 paaris aastatel 24. detsembril on laps koos isaga ja paaritutel aastatel koos emaga;

 aastavahetuse veedab laps paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga;

 lapse sünnipäevad veedavad lapsevanemad üle aasta kordamööda lapsega. Aastal 2017

viibib laps isa juures. Mõlematel vanematel (juhul kui ei ole tema aasta) on õigus veeta

lapsega aega sünnipäevale järgneval päeval. Lapse sünnipäeva korralduse lepivad

vanemad e-kirja teel kokku kaks nädalat ette;

 muude ürituste kohta nagu sõprade sünnipäevad jne peavad vanemad tegema

lisakokkuleppeid, sealjuures arvestama teise vanema plaane ja aktsepteerima teist

vanemat;

 suvepuhkustel peab andma mõlemale vanemale võimaluse lapsega olla ja mitte tegema

selleks tahtlikuid takistusi;

 lapsega riigist lahkumiseks teavitab lapsevanem teist lapsevanemat selleks kirjalikult

piisava ajaga ette ja märkides ära äraolemise aja ja koha. Vanem ei tohi põhjendamatult

takistada teist vanemat lapsega reisimast;

 lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel mõistlikuks suhtlemiseks telefoni või

muu sidevahendi teel teise vanemaga, arvestades lapse magamisaega;

 vanem, kelle juures laps suhtluskorrajärgselt viibib, tagab lapse kooli/lasteaiavälisest

tegevusest, sh treeningutest, osavõtmise. Vanemal, kelle juures laps suhtluskorrajärgselt

viibib, on kohustus tagada lapse heaolu, areng, sh koolikohustuse täitmine ja

koolis/lasteaias antud koduste tööde tegemine;

 vanemad kohustuvad täitma PKS § 144 sätestatud teabe andmise kohustust ja muu

hulgas andma teineteisele teada lapse tervislikust seisundist ning lapsega juhtunud

õnnetustest ja muudest olulistest asjaoludest, esimesel võimalusel;

 kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja hoidub lapse juuresolekul

teise vanema või tema lähikondsete halvustamisest. Käesolevas korras nimetamata

jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse

põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. Vanemad teevad koostööd käesoleva

suhtluskorra täitmiseks ega takista teisel vanemal lastega suhtlemist;

 suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete

sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel.

Menetluskulud palub isa jätta menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

8 (12)

 maakohus arvestas üksnes ema soove ning vaidlustatud määrus ei vasta laste huvidele,

sest kohus ei ole arvestanud poja emotsionaalset sidet oma isaga ja tema senist

elukorraldust. Vaidlustatud määrus on ilmselges vastuolus laste õiguste ja huvidega

ning kohus on seadnud ema huvid kõrgemale sellest, mida on arvanud laste huvide kohta

laste huvide esindajad ja mis on poja enda arvamus

 maakohus jättis arvestamata arvamused spetsialistidelt, kes olid pere igapäevastest

detailidest ja probleemidest teadlikud ning olukorraga kursis. Eestkosteasutus II ja laste

esindaja on seisukohal, et poja huvides on parem jätkata sarnast elukorraldusmustrit

nagu on olnud kolm eelnevat aastat ning viibimiskoha otsustusõiguse andmine ühele

vanemale ei ole poja huvides. Suhtluskorra esimene punkt on vastav laste ema

soovidele, mida ta väljendas istungitel ja osaliselt avalduses;

 poeg on elanud viimased 3,5 aastat pool aega ema ja pool aega isa juures, millest

esimene pool aastat ainult isaga. Lapsele on selline elukorraldus sobinud, ta on harjunud

kahe kodu režiimiga ja sellele annavad tunnistust tema selgitused laste huvide

esindajatele, iseloomustus koolist jne. Isale on vaidlustatud määrus üllatuslik, sest talle

ei ole arusaadav, kuidas kohus jõudis otsuseni olukorras, kus laste esindajate seisukohad

olid suhtluskorra 4 ja 4 päeva poolt, suhtluskorra erimeelsused ja ühised punktid

viimasel istungil kokku lepitud ning poja senine elukorraldus ning tema arvamus sellest

olid selged;

 maakohus määras lastega suhtlemise korra selliselt, et laste ja isaga koosveedetud aeg

väheneb oluliselt. Kohtumäärusega isale määratud aeg ei ole kindlasti piisav, kui üks

lastest on harjunud viimased 3,5 aastat poole oma ajast isaga veetma. Kui seni veetis

poeg isa ja tema perega 15 päeva koos, siis uue määruse järgi see on kõigest 6 päeva.

Paus isata oleks 11 päeva, sellist pausi pole poja ja isa vahel 3,5 aastat olnud.

Kohtumäärusega eraldatakse poeg isa elust ja hoolest;

 võimalus suhelda isal lastega peale lasteaeda/kooli õhtuti kuni 19.00 on nullilähedane,

sest isa tööpäev lõpeb 17.30, oma osa võtab teekond töölt koju jõudmiseks ning lastega

koos aja veetmiseks kodus jääks kõigest 30 minutit, mis oleks absurdne, kuna on pigem

lapsi koormav;

 kohus peab hagita menetluses tehtava määruse resolutsiooniga lahendama esitatud

nõuded ja taotlused selgelt ja ühemõtteliselt. Vaidlustatud kohtumäärus ei ole aga selge,

täidetav ja jätab paljuski mitmeti mõistetavust. Nt on sisuliselt suvi ja ülejäänud

koolivaheajad jäänud määratlemata. Samuti ei lõpetanud vaidlustatud määrus vanemate

vaidlusi lastega suhtlemise osas, vaid muutis vanemate vahelise suhtlemise ja kogu

olukorra tunduvalt halvemaks, sest ühele vanemale (emale) on antud laste suhtes täielik

viibimiskoha otsustusõigus;

 ema avalduses toodud asjaolud on muutunud ja selliselt vaidlustatud määruses valed.

Ema ei viibi enam lapsehoolduspuhkusel ja tal puudub regulaarne sissetulek. Ema

äriühing X OÜ pole viimastel aastatel kasumit tootnud, seega ei oma laste ema

ettevõtlusega tegelemine antud olukorras mingit tähtsust. Lisaks on vananenud info, et

ema plaanib kolida XXX aadressil asuvasse neljatoalisesse korterisse, kus oleks lastel

veelgi avaramad võimalused ja mis oleks poja koolile veelgi lähemal. Ema on müünud

nimetatud korteri maha ega asunud kunagi sinna elama. Lapsed elavad emaga viibides

YYY asuvas korteris, kus lastel pole eraldi tubasid ja millest on poja kool kaugemal,

kui isa juurest.

9 (12)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis emale, laste esindajale ja

eestkosteasutustele tähtaja kaebusele vastamiseks. Ema ja eestkosteasutus I vaidlesid

määruskaebusele vastu. Eestkosteasutus II ja laste esindaja nõustuvad määruskaebusega ning

leiavad, et laste ema avaldus tuleb jätta rahuldamata ja rahuldada isa avaldus lastega

suhtluskorra kindlaksmääramise vastavalt määruskaebuse taotletule.

10. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 25. aprilli 2018 kirjaga

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust selle muutmiseks.

12. Ema esitas avalduse laste suhtes osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja

hooldusõiguse üleandmiseks laste viibimiskoha määramise osas temale. Isa palus avaldusega

omakorda laste ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja poja viibimiskoha määramise osas

ainuhooldusõigus anda isale. Kohus rahuldas ema avalduse ning jättis rahuldamata isa avalduse,

kuid rahuldas isa alternatiivse nõude isa ja lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et ühine hooldusõigus laste viibimiskoha

määramise osas tuleb lõpetada laste huvidest tingituna (PKS § 123 lg 1 ja § 137).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid juhindudes TsMS § 659

kaudu kohalduvast § 654 lg-st 6. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 14. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16,

p 14 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus

esmajoones kaalutlusõigust (Riigikohtu 1. juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11

teine lõik, ja 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita pere-

konnaasja kohta nii ka 12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

Nii hooldusõiguse üle otsustamisel kui ka suhtluskorra määramisel on esimese astme kohtul

seega ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul,

kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Lapse ja

vanema suhtluskorra vaidluses saaks ringkonnakohus lisaks muuta maakohtu määratud

suhtluskorda juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mille põhjal ei ole senine kord enam piisavalt

kooskõlas lapse huvidega.

Maakohus ei ületanud vanemate avalduste lahendamisel kaalumispiire, sh võttis õigesti arvesse

kõigi menetlusosaliste huve, aga seadis esiplaanile laste huvid.

14. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul

lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Seega säilib üldjuhul vanemate

ühine hooldusõigus ka olukorras, kui vanemad asuvad eraldi elama. Ühise hooldusõiguse korral

säilivad mõlemal vanemal lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, sh õigus määrata

üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab

ja kuidas laps teise vanemaga suhtleb (vt ka Riigikohtu 7. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-45-11, p 20). Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi

muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS § 137 lg 1

esimese lause alusel õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle

osaliselt või täielikult üle.

10 (12)

Otsustusõiguse üleandmine peab PKS § 123 lg 1 ning § 137 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi vastama lapse

huvidele. Seega on otsustusõiguse ühele vanemale andmise eeldused, et vanematel puudub

vastavas osas kokkulepe ja lapse huvides on ühe vanema otsustusest juhindumine. Ühise

hooldusõiguse (ka osaliselt) lõpetamise täiendav eeldus on vanemate lahuselu, mis käesoleval

juhul on täidetud.

15. TsMS § 561 lg 1 kohaselt peab kohus last puudutavates asjades nii vara kui võimalik ja igas

menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab

asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele

kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema

eest vastutamisel. Kohtutoimikutest selgub, et vanematel on laste viibimiskoha määramise osas

olnud ületamatud erimeelused, mida ei ole suudetud lahendada ka perenõustaja kaasabil

(18. oktoobri 2017 ja 18. jaanuari 2018 ärakuulamise protokollid I kd tl 178–181, II kd tl 17–

19). Vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused lapse kasvatamise küsimustes viitavad pigem

sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides (Riigikohtu

7. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p-d 20 ja 21). Praeguses tsiviilasjas ei ole

vanemad jõudnud ühisele seisukohale laste hooldusõiguse ning suhtluskorra määramise osas ka

kohtumenetluses, kuid lastele on eakohaseks arenguks ja kasvamiseks vaja stabiilset ning

turvalist keskkonda, sh selgust küsimuses, milline on laste elukoht. Seega nõustub

ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise

osas tuleb lõpetada.

16. Ringkonnakohus leiab, et lasteaia asemel kooli minemine on poja heaolu püsivalt mõjutav

kaalukas asjaolu, mille tõttu poeg vajab stabiilsemat elukorraldust, mille tagab tööpäevadel

paremini ühest kohast kooli ja vajadusel huviringidesse minemise.

17. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones

lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud

huvi. Seega on lapse hooldamisega seotud küsimuste puhul põhirõhk lapse heaolul ning tema

huvidega arvestamisel. Ringkonnakohus leiab, et lasteaias käimise asemel koolis käimine on

lapse elukorraldust oluliselt mõjutav asjaolu. Kui lasteaias käimise puhul on lapse peamine

tegevus mängimine, mis ei nõua kõrget enesedistsipliini, siis koolis käimine ja õppimine nõuab

lapselt suuremat enesedistsipliini ning vaimset pingutust. Koolis käimisega kaasneb ka koduste

ülesannete lahendamine ja õppimine. Seega on lapse vaimse arengu ja heaolu huvides stabiilse

koduse õpikeskkonna olemasolu, mille eelduslikult tagab koolipäevadel ühes ja harjutud kohas

elamine ja sellega kaasnev rutiin.

Kui lasteaias käival lapsel puudub reeglina kohustus võtta endaga igapäevaselt rühma kaasa

konkreetsed esemed, siis koolis käimine nõuab kaasa võtmist konkreetseid õppevahendeid, mis

olenevalt tunniplaanist võivad päeviti oluliselt varieeruda. Tõenäoline pole ka, et

algklassiõpilane suudaks alati järgneva kolme päeva õppevahendid regulaarselt valmis panna

ja endaga kaasa võtta. Eelnev kehtiks senise suhtluskorra jätkamisel, mille järgi poeg viibib

vaheldumisi kolme päeva kaupa ema ja isa juures. Vältimaks algklassiõpilasele laskuda võivat

koormat ning stressi, midagi segi ajada või mõni õppevahend maha unustada, on

ringkonnakohus seisukohal, et koolis käival lapsel on vaja ühte stabiilset elukohta.

Määruskaebuse esitaja poolt pakutud suhtluskorra variant, mille kohaselt poeg viibib isaga neli

päeva ja seejärel emaga neli päeva, eeldaks kõigi nelja päeva õppevahendite pojal kaasas

kandmist, mis on ringkonnakohtu hinnangul ebamõistlik.

Pidev liikumine ühest elukohast teise on koolis käivale lapsele stressirohke ning takistab

vajaliku kodu- ja turvatunde tekkimist. Sagedane elukoha vahetus ei ole laste huvides ning

õigustatud ei ole isa poolt taotletud suhtluskord, kuna miski ei õigusta lastele mitmest

samaaegsest elukohast tulenevat ebastabiilse elukorralduse loomist.

11 (12)

Seega on õige maakohtu järeldus, et ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramisel tuleb

lõpetada ning selle tingisid laste huvid.

18. Määruskaebuses tõi isa esile, et ema avalduses toodud asjaolud on muutunud ja selliselt

vaidlustatud määruses valed. Määruskaebuse kohaselt puudub emal regulaarne sissetulek ja

vananenud on info, et ema plaanib kolida uude 4-toalisesse korterisse, kus oleks lastel veelgi

avaramad võimalused.

Ringkonnkohus leiab, et tegemist ei ole asjaolude sedavõrd olulise muutumisega, mis tingiks

maakohtu määruse tühistamise. Eestkosteasutuse II lastekaitsespetsialist on 6. juunil 2016

teinud kodukülastuse ema elukohta, Pirita teel asuvasse korterisse ning leidnud, et tegemist on

kõigi mugavustega 3-toalise korteriga, mis on lapsesõbralikult sisustatud ning laste

kasvatamiseks on seal olemas kõik vajalikud tingimused (I kd tl 37 pöördel). Isa ei ole toonud

esile, et need tingimused oleksid muutunud lastele ebasoodsamaks.

Isa väited ema puuduliku regulaarse sissetuleku kohta põhinevad 2015. ja 2016. majandusaasta

aruannetel. Sellega ei ole isa toonud esile asjaolusid, et emal ka praegusel hetkel regulaarne

sissetulek puudub. Seetõttu nimetatud määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks ega tühistamiseks.

19. Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus oleks pidanud (rohkem) arvestama menetlusse

kaasatud spetsialistide seisukohtadega, ei anna ringkonnakohtule alust teha maakohtust erinevat

järeldust. Ringkonnakohus ei nõustu isa seisukohaga, et maakohus pole määrust tehes

arvestanud eestkosteasutuste ega laste esindajata seisukohtadega. Eestkosteasutus I on

kohtumenetluse ajal toetanud ema avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

ainuhooldusõiguse saamiseks laste viibimiskoha määramise osas. Laste huvides on, et neil

oleks üks ja kindel elukoht, kus ühe pere lapsed kasvaksid koos. Pidev liikumine ühe vanema

juurest teise juurde on lastele stressirohke ning takistab lastes vajaliku turva- ja kodutunde

tekkimist (I kd tl 20).

Samuti on laste esindaja olnud seisukohal, et n-ö kahe kodu mudel on mugavaim variant

vanematele, kuid koolis käiva lapse jaoks on selline elukohtade vahetamine sobilik vaid

eeldusel, et vanemad on koostöövõimelised ja lepivad laste suhtes kokku sarnased reeglid.

Lisaks on lapse esindaja olnud seisukohal, et pidev liikumine ühe vanema juurest teise juurde

on lapsele stressirohke ja takistab ka lapse turvatunde seisukohast vajaliku kodutunde tekkimist

(II kd tl 105). Seega on kaasatud eestkosteasutus ning laste esindaja vähemalt teataval määral

möönnud laste huvi ühise elukoha vastu.

Ringkonnakohus nõustub isaga, et lapse arvamust suhtluskorra määramisel on oluline kuulata

ja arvestada, kuid üksnes poja harjumisest kahe kodu režiimiga ei piisa senise suhtluskorra

jätkamiseks, vaid oluline on hinnata lapse tegelikule huvile pikas perspektiivis vastavat

elukorraldust. Arvestades asjaolu, et lasteaia asemel kooli minek, on poja suhtes oluline

elukorralduse muutus, mis omakorda nõuab lapsele stabiilse koduse õpikeskkonna olemasolu,

siis tingib poja kooliminek praeguses tsiviilasjas laste viibimiskoha määramise osas vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamist ning selle üleandmise emale. Seega on vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamisel laste viibimiskoha määramise osas arvestatud eelkõige lapse heaolu

ning huvidega.

Samuti peab ringkonnakohus põhjendamatuks isa nõuet ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks poja viibimiskoha määramise osas, sest laste

huvidele vastab õe ja venna kui ühe pere laste koos kasvamine, mitte nende eraldamine

üksteisest.

Tervikuna on maakohus piisavalt arvestanud talle esitatud seisukohtadega, aga teinud

kokkuvõttes lahendi lähtudes just laste huvidest, st õigesti kohaldanud LasteKS § 5 p 3 ja § 21.

Maakohtu lahendit ei muuda ebaõigeks ekslik viide nimetatud seaduse §-le 28.

12 (12)

20. Järgnevalt käsitleb Ringkonnakohus määruskaebuse väiteid seoses suhtluskorraga.

21. Määruskaebuse väide, et maakohtu määratud suhtluskorraga on sisuliselt suvi ja ülejäänud

koolivaheajad jäänud täiesti määratlemata, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal,

et vaidlustatava määruse resolutsioon on selga ja ühemõtteline. Resolutsioon on TsMS § 442

lg 5 teise lause kohaselt selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus on suhtluskorra määramisel piisavalt arvestanud isa 6. detsembri 2017

ettepanekuga. Määratud suhtluskorra p 8 kohaselt peab suvepuhkustel andma mõlemale

vanemale võimaluse lastega olla vähemalt kaks nädalat järjest ja mitte tegema selleks tahtlikuid

takistusi ning suvepuhkusest tuleb teavitada teist vanemat vähemalt 1. märtsiks. Vastav

suhtluskord vastab sisuliselt sellele, kuidas isa suvist suhtluskorda lastega ette nägi. Ülejäänud

koolivaheaegadel kohaldub üldine suhtluskord vastavalt määratud suhtluskorra p-s 1

reguleeritule. Ringkonnakohus lisab, et vanemad võivad alati kokku leppida kohtu määratust

erinevas suhtluskorras ja seda kas ajutiselt või alaliselt. Üksnes muu kokkuleppe puudumisel

tuleb vanematel täita kohtu määratud suhtluskorda.

22. Isa leidis, et maakohtu määratud suhtluskorra p 1 teise lause alusel talle antud võimalus

suhelda lastega õhtuti kuni 19.00-ni on nullilähedane, sest peale tööpäeva lõppu jääks koos aja

veetmiseks kõigest 30 minutit. Ringkonnakohus on seisukohal, et suhtluskorra p 1 teise lause

järgi on tegemist isale antud täiendava võimalusega oma lastega suhelda ja nendega aega veeta

ka nendel päevadel, kui lapsed sama punkti esimese lause järgi tema juures ei viibi, mh on

sellega isale tagatud võimalus osaleda laste argistes tegevustes nt lapsi õppimises juhendada.

Eeltoodust tulenevalt ei anna isa väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või

muutmiseks ega määruskaebuse rahuldamiseks. Maakohus arvestas piisavas ulatuses

menetlusosaliste õigustatud huve ja määras isa lastega suhtlemiseks korra, mis lähtub eelkõige

laste huvidest.

23. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Vanemad ja eeskosteasutused kannavad oma menetluskulud ise. Lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid

rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.

24. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm