2-16-15442/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-15442

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hagi AS-i

Tasku Keskus vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. aprilli 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.Store Tartu OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: G.Store Tartu OÜ (registrikood

11520381), esindaja Reet Rattur

Puudutatud isikud:

1. AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu)

(registrikood 12831829), esindaja Kadri Ojamaa

2. AS Tasku Keskus (registrikood 11105067), esindaja

vandeadvokaat Marit Toom

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 17. aprilli 2018 määrus muutmata.

2. Jätta G.Store Tartu OÜ määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas

tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (TsMS § 216 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB "Lietuvos draudimas" (Eesti filiaali kaudu) (hageja) ja G.Store Tartu OÜ esitasid AS Tasku

Keskuse (kostja) vastu hagi kahju hüvitamiseks.

Kohus võttis hagi 31.10.2016 menetlusse.

Kohus lõpetas 08.03.2017 määrusega menetluse G.Store Tartu OÜ hagis kostja vastu hagist

loobumise tõttu.

Hageja esitas 06.03.2018 kohtule taotluse G.Store Tartu OÜ menetlusse kaasamiseks iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.

Kostja 19.03.2018 avalduse kohaselt oli kostja nõus G.Store Tartu OÜ menetlusse kaasamisega

iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.

G.Store Tartu OÜ palus 02.04.2018 avalduses jätta ennast menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda

isikuna kaasamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus rahuldas hageja taotluse G.Store Tartu OÜ iseseisva nõudeta kolmanda isikuna

kaasamiseks hageja poolel ning kaasas tsiviilasjas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna

hageja poolel G.Store Tartu OÜ.

Kohus leidis, et hageja väljatoodud asjaoludel on usutav, et hagejal võib asja hageja kahjuks

lahendamise korral olla G.Store Tartu OÜ vastu nõue. Hageja on esitanud kostja vastu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1, § 271, § 278 p 3, § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel hagi üürilepingu

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Hageja kui kindlustusandja saab kahju hüvitamist nõuda

eeldusel, et talle on läinud VÕS § 492 lg 1 alusel üle G.Store Tartu OÜ kahju hüvitamise nõue

kostja vastu. Hageja nõude aluseks on seega muuhulgas see, et hageja on G.Store Tartu OÜ

kindlustusandjana olnud kohustatud G.Store Tartu OÜ-le kahju hüvitama ja hageja on G.Store

Tartu OÜ-le kahju hüvitanud. Kostja on vastuväidetes hagile tuginenud mh asjaolule, et hagejal ei

olnud kohustust G.Store Tartu OÜ-le kahju hüvitada. Kohtu hinnangul ei ole tegemist õiguslikult

perspektiivitu väitega. Vastuväitele sisulise hinnangu andmiseks on vaja hinnata tõendeid ja

tõlgendada hageja ja G.Store Tartu OÜ vahelist lepingut, mida saab teha asja sisulisel lahendamisel.

Juhul, kui peaks selguma, et hageja ei olnud G.Store Tartu OÜ kindlustusandjana kohustatud

G.Store Tartu OÜ-le kahju hüvitama, võib hagejal olla G.Store Tartu OÜ vastu VÕS § 1028 lg 1

alusel nõue hageja ja G.Store Tartu OÜ vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel ekslikult makstud

hüvitise tagasinõudmiseks. Hageja taotlus G.Store Tartu OÜ iseseisva nõudeta kolmanda isikuna

hageja poolel menetlusse kaasamiseks tuleb seega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 216

lg 1 alusel rahuldada. G.Store Tartu OÜ tuleb kaasata käesoleva tsiviilasja menetlusse iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.

Kohus selgitas, et G.Store Tartu OÜ iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseni

tehtud menetlustoimingud kehtivad TsMS § 214 lg 1 järgi ka G.Store Tartu OÜ suhtes.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kaasatud G.Store Tartu OÜ (kolmas isik / määruskaebuse

esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles maakohtu määrus tühistada ning

teha uus määrus, millega jätta kolmas isik menetlusse kaasamata. Menetluskulud palub kolmas isik

jätta hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt taotles hageja kolmanda isiku kaasamist seetõttu, et kostja väitis, et

kindlustuskohaks oli üksnes G.Store Turu tn 2 kauplus, mitte aga kogu Turu tn 2 hoone.

Määruskaebuse esitaja leiab, et kindlustuskoha osas ei saa vaidlust olla, sest kindlustuskohta ei ole

võimalik tõlgendada kuidagi teisiti, kui on kindlustuspoliisil kirjas, s.o Turu tn 2, Tartu, 51014,

Tartu maakond.

Kindlustuslepingu alusel hüvitist makstes ja hüvitist vastu võttes tõlgendasid kindlustuslepingu

poolteks olevad hageja ja G.Store kindlustuskohta kindlustuslepingus selliselt, et selleks oli kogu

Turu tn 2 hoone. Kostjal puudub õigus kindlustuslepingut poolte tahtest erinevalt tõlgendada (VÕS

§ 29 lg 1 ja lg 3).

Kauba hallitama ja mädanema minemise väite esitas kostja esmakordselt alles pärast üle aasta

kestnud kohtumenetlust. Lisaks ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit hallitanud või mädanenud

kauba või selle hallitamise või mädanema mineku kohta. Hagiavalduse leheküljel 4 ja lisas 8

toodud hageja kinnituse kohaselt realiseeris hageja kahjustatud kauba summas 2500 eurot

Plusmerk OÜ-le. Hallitanud ja mädanenud kauba realiseerimine, eriti sellise summa eest, on

vähetõenäoline, millest järeldub, et kaup ei saanud olla hallitanud ja mädanenud.

Hageja on kolmanda isiku kaasamise taotlust esitades viidanud üksnes kostja seisukohtadele, kuid

ei ole enda seisukohti kindlustuslepingust tuleneva hüvitamiskohustuse osas välja toonud.

Määruskaebuse esitaja leiab, et ta on menetlusse kaasatud põhjendamatult, sest puuduvad

õiguslikud alused, et hagimenetluses tuvastatud õigussuhtest võiks tekkida kostja nõue kolmanda

isiku vastu või kolmandal isikul nõue menetlusosalise vastu. Hageja põhjendused tema kolmanda

isikuna kaasamiseks on üldsõnalised ja ei ole veenvad, tuginedes üksnes kostja, samuti

paljasõnalisele arvamusele.

Kohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukohad kindlustushüvitise tagasinõude osas, et isikul,

kes ei ole kindlustuslepingu pooleks, on õigus VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt esitada hagejale kui

väidetavale VÕS § 492 lg 1 järgi kahjuhüvitisnõude saanud isikule üksnes neid vastuväiteid, mis

tal olid senis(t)e võlausaldaja(te) vastu nõude ülemineku ajal, ja vastuväiteid, mis tal on hageja kui

uue võlausaldaja vastu (RKTKo 3-2-1-2-08, p 17).

Kostja ei ole esitanud määruskaebuse esitajale enne nõude üleminekut ühtegi vastuväidet, mis

puudutaksid kahju mädanemist ja hallitamist või seda, et määruskaebuse esitajal ei ole õigust

kindlustushüvitist saada.

Eelnevast tuleneb, et hagejal ei saa tekkida nõuet määruskaebuse esitaja vastu.

4. Hageja esitas määruskaebuse osas seisukoha, milles leidis, et kohus on õigesti lahendanud hageja

taotluse kaasata määruskaebuse esitaja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja

poolel.

5. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata.

Kostja jääb selle juurde, et määruskaebuse esitaja ega ka hageja ei võtnud kauba kahjustumise

järgselt kasutusele meetmeid kahju suurenemise vältimiseks, mistõttu esineb alus kahjuhüvitise

vähendamiseks. Seda tõendavad hageja poolt esitatud fotod, mis on kahjustatud kaubast (mida ei

ole puhastatud ega kuivatatud, vaid mis on endiselt niiskust saanud kastides) tehtud kaks kuud

pärast veeavarii toimumist. Nimetatud asjaolud saab kindlaks teha vaidluse sisuliselt lahendamisel.

Ka sellise kostja vastuväite puhul ei ole viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-2-08 asjakohane.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus kolmanda isiku menetlusse kaasanud õigesti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea

vajalikuks neid kõiki korrata.

Hageja esitas kohtule taotluse G.Store Tartu OÜ iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse

kaasamiseks hageja poolel. Hageja põhjendas kolmanda isiku kaasamist kostja täiendavate

seisukohtade esitamisega.

Maakohus on õigesti viidanud, et kolmanda isiku menetlusse kaasamist reguleerib TsMS § 216 lg

1, mille kohaselt võib pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda

isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või

hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude

esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste

esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku

menetlusse kaasamiseks.

Mh leidis maakohus õigesti, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamine on põhjendatud juhul,

kui on tõenäoline, et põhimenetluses tehtud otsuse põhjal on vaja algatada uus täiendav menetlus

kolmanda isiku vastu ning põhimenetluses tuvastatud asjaolud on iseseisva nõudeta kolmanda isiku

vastu esitatava hagi aluseks.

7. Kolmanda isiku menetlusse kaasamise eelduseks on muuhulgas, et kolmanda isiku kaasamist

taotleval poolel on õiguslik huvi iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.

Maakohus leidis, et on usutav, et hagejal võib asja hageja kahjuks lahendamise korral olla G.Store

Tartu OÜ vastu nõue.

Määruskaebuse esitaja leiab, et kostja väited kindlustuskoha ja kauba väidetava hallitamise või

mädanemise kohta ei saa tuua kaasa hagi rahuldamist.

Kohtul tuleb iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse kaasata juhul, kui on piisavalt tõenäoline,

et põhimenetluse poolel tekib põhimenetluses tema kahjuks lahendamise korral nõue kolmanda

isiku vastu või kolmandal isikul tekib nõue taotluse esitanud poole vastu. Oluline ei ole, et nõude

tekkimine oleks täiesti kindel, vaid piisab tõenäosusest (nõude tekkimise põhistamisest).

Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul õigesti analüüsinud, et juhul, kui hagi jääb rahuldamata

võib hagejal olla nõudeõigus kostja vastu. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja

vastuväited tema menetlusse kaasamise kohta puudutavad sisuliselt hagi rahuldamise või

rahuldamata jätmise perspektiivikust, s.o kas kostja viidatud väidete alusel on alust hagi

rahuldamata jätmiseks. Kuna käesolevas tsiviilasjas ei ole maakohus teinud veel lõpplahendit, siis

ei saa kohus kolmanda isiku kaasamise määruses võtta sisulist seisukohta enne lõpplahendi

tegemist.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

8. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/