2-16-14364/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo

Paal

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14364

Tsiviilasi

XX avaldus kohustada notar Robert Kimmelit uuesti

läbi vaatama hüpoteegilepingu tõestamata jätmise

otsus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. jaanuari 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline

ja

tema

esindajad

Avaldaja:

XX (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja

advokaat Ahti Kuuseväli

Asjast puudutatud isikud:

notar Robert Kimmel

YY (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. jaanuari 2018. a määrus.

2. Kohustada notar Robert Kimmelit uuesti läbi vaatama XX taotlus aadressil XXX,

Tallinnas asuva korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu tõestamiseks.

3. XX määruskaebus rahuldada.

4. Jätta nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute

kanda.

5. Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest alates (TsMS § 696 lg 1).

Avaldus

1. XX (avaldaja) esitas 23.09.2016 Harju Maakohtule avalduse notar Robert Kimmeli

vastu, milles palus kohustada notarit tõestama korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn,

registriosa nr XXXXXXXX (korteriomand) hüpoteegiga koormamise leping YY nõusolekuta

ja kohustada notarit uuesti läbi vaatama korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu

tõestamata jätmise otsus.

Avalduse kohaselt kuulub korteriomand avaldajale. Avaldaja soovib võtta laenu ning laenu

saamise eelduseks on krediidiasutusele tagatise andmine korteriomandile hüpoteegi

seadmisega. Hüpoteegi seadmise lepingu tõestamiseks pöördus avaldaja esindaja 22.08.2016

2 (7)

notar Robert Kimmeli poole. Notar keeldus nimetatud tehingut tõestamast ning edastas selle

kohta 23.08.2016 oma kirjaliku põhjenduse. Notari põhjenduste kohaselt annab alust

tõestamisseaduse (TõS) §-le 4 tuginedes lepingu tõestamisest keeldumiseks asjaolu, et

korteriomandi parendustööd on tehtud vähemalt osaliselt abielu ajal. Samuti märgib notar, et

avaldaja ja tema abikaasa, YY, on varasemalt kolmel korral koormanud korteriomandit

hüpoteegiga ning on kõigil kordadel kinnitanud korteriomandi kuulumist ühisvarasse.

Avaldaja ei nõustu notariga, kuna avaldaja soetas korteri vallasasjana 14.09.1995.

Kinnistusraamatusse kanti korteriomand 12.02.2002. Omanikuna kanti sisse avaldaja. Abielu

YY-ga sõlmiti 24.08.1999. Seega on tegemist avaldaja lahusvaraga. Samuti ei muudetud

korteriomandi õiguslikku staatust 04.09.2014 abieluvaralepingu sõlmimisel. Asjaolu, et kolmel

eelneval korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu tõestamisel on kohal olnud mõlemad

abikaasad, oli tingitud puhtalt teadmatusest, võimalusest koos kohal olla ning samuti Riigikohtu

praktika puudumisest. Mitte ühelgi juhul ei ole lepingutes väljendatud poolte tahet muuta

korteriomandi staatust (lahusvarast ühisvaraks), vaid kõigil juhtudel väljendavad antud

kinnitused avaldaja ekslikku arusaama õiguslikust olukorrast.

Menetluse edasine käik

2.

12.10.2016

määrusega

keeldus

kohus

XX

avalduse

menetlusse

võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-i 2 alusel nõude osas, milles avaldaja

palus notarit kohustada korteriomandi hüpoteegiga koormamise leping tõestada ilma YY

nõusolekuta.

3. Kohus küsis notarilt seisukohta avalduse menetlusse võtmise osas nõudes kohustada

notarit uuesti läbi vaatama hüpoteegilepingu tõestamata jätmise otsus. Notar kinnitas kohtule,

et tema seisukoht vaidlusaluse hüpoteegilepingu tõestamise osas ei ole muutunud. Hoolimata

asjaolust, et kinnistusraamatu järgi on vaidlusalusel korteriomandil üks omanik, on alust arvata,

et korteriomand on saanud ühisvara esemeks. Seda on abielu kestel parendatud ning avaldaja

ja tema endine abikaasa on kinnitanud kolmel korral korterile hüpoteeki seades, et vaidlusalune

korteriomand on abikaasade ühisvara.

4.

25.10.2016 määrusega keeldus kohus ka avalduse ülejäänud nõude osas menetlusse

võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel.

5. Avaldaja esitas Harju Maakohtu 25.10.2016 määrusele määruskaebuse.

6. Tallinna Ringkonnakohus 08.12.2016 määrusega tühistas Harju Maakohtu 25.10.2016

määrus ja saatis avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale esimese astme

kohtule. Maakohtul tuli asja menetlusse võtmisel esitatud asjaolude pinnalt ja edaspidi selle

menetlemisel tuvastada, kas avaldaja poolt taotletud toimingu eesmärgid olid vastuolus

seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või olid ilmselt lubamatud ja ebaausad või

puudus tehingupoolel või muul asjaosalisel vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või

esindusõigus (TõS § 4). Maakohus ei ole põhjendanud, miks korteriomand ei võiks olla avaldaja

lahusvaraks.

7. Harju Maakohus võttis 16.12.2016 määrusega avalduse menetlusse.

8.

11.04.2017 määrusega kaasas kohus menetlusse puudutatud isikuna YY.

9.

18.04.2017 esitatud seisukohas märgib YY, et poolte ühisvara jagamine, mille hulgas

on ka vaidlusalune korteriomand, on pooleli Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtus (kohtuasi nr

33081/15). Seega sõltub otsus käesolevas kohtuasjas Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtu

menetluses oleva kohtuasja lahendist.

Korteri kuuluvuse (kas ühisvara või lahusvara) küsimuse lahendamine väljub käesoleva

menetluse, sh hagita menetluse raamest. Nimetatud asjaolu on võimalik tuvastada vaid

hagimenetluses.

3 (7)

Korterit on poolte abielu kestel oluliselt parendatud, mille tulemusena on korteri väärtus

oluliselt suurenenud, seega tuleb korter lugeda avaldaja ja YY ühisvara hulka kuuluvaks

vastavalt kehtiva perekonnaseaduse (PkS) § 210 lg 2 ja enne 01.07.2010 kehtinud PkS (PkS₁₉₉₅)

14 lg 1 alusel. Poolte abielu kestel on abikaasade rahaliste kulutuste tulemusel tehtud korterile

parendusi kokku summas ca 50 000 eurot, mis korteri ostuhinda (so 24 960 krooni) arvestades

on märkimisväärne summa ning mille tulemusena on korteri väärtus oluliselt suurenenud.

Korteri osas on poolte abielu kestel abikaasade rahaliste kulutuste tulemusel tehtud mh

järgmised parendused: 1999 aasta teises pooles – 2003. aastal toimus korteri ja korterelamu

esialgne renoveerimine, mis nähtub mh notari poolt viidatud ehitus- ja kasutuslubadest, mille

kohta on olemas ka asjakohased fotod. 2007. aastal osteti korterisse mullivann ja renoveeriti

trepp, maksumusega ca 140 000 krooni. 2009. aastal toimus korteri renoveerimine

veekahjustuse tagajärjel, maksumusega ca 91 000 krooni. 19.04.2013 sõlmiti poolte ja AS SEB

Pank vahel laenuleping summas 40 000 eurot, millise laenu kasutamise sihtotstarve oli

korterirenoveerimine ja sisekujundus. Arco Real Estate AS 2014 koostatud eksperthinnangust

nähtuvalt on korterit oluliselt renoveeritud, mille tulemusena on korteri väärtuseks 13.11.2014

seisuga hinnatud kokku 433 000 eurot. 2014. aastal paigaldati soojuspump maksumusega 1 699

eurot. Ajal, mil korter omandati avaldaja poolt vallasasjana (14.09.1995), oli korteri suuruseks

86,7 m². 12.02.2002 (so poolte abielu ajal) omandati avaldaja ja YY poolt aga korter suurusega

164,90 m², seega omandati suurem osa korterist, so 78,20 m² (164,9-86,7) poolte abielu kestel,

mistõttu tuleb ka sel põhjusel korter lugeda poolte ühisvara hulka kuuluvaks. Arco Real Estate

AS 2014. aaastal koostatud eksperthinnangu kohaselt on seega korteri selle osa väärtus, mis on

omandatud poolte abielu kestel ca 205 243.72 eurot (78,20 x 2 624.60).

Eelneva tõttu on ka pooled ise pidanud korterit poolte ühisvara hulka kuuluvaks, mh taotles

avaldaja 2014. aasta novembris AS-lt SEB Pank ka laenu eesmärgiga jagada korter ühisvarana

selliselt, et korter jääks avaldajale ja avaldaja tasuks korteri eest YY-le hüvitise arvestusega

50% korteri väärtusest, millise lepingu sõlmimiseni pooled aga ei jõudnud.

YY arvates keeldus notar õiguspäraselt avaldaja taotletud tehingu (hüpoteegi seadmine ilma

YY nõusolekuta) tõestamisest, sest selleks ei olnud tal ühisvara teise omaniku YY nõusolek.

Maakohtu määrus

10. Harju Maakohtu 25.01.2018 määruses jättis kohus rahuldamata XX avalduse kohustada

notar Robert Kimmelit uuesti läbi vaatama XXX, Tallinn korteriomandi nr XXXXXXXX

hüpoteegilepingu tõestamata jätmise otsus. Menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus nende

endi kanda.

11. Maakohus tuvastas määruses, et YY ja XX abielu on sõlmitud 24.08.1999 USA-s.

Kohtule esitatud müügilepinguga 14.09.1995 on tõendatud, et avaldaja XX ostis vallasasjana

XXX, Tallinn asuva eluruumi üldpinnaga 83,20 m² vastavalt lepingu p-le 1. Sellel ajal ei olnud

ta abielus YY-ga. Seega soetas avaldaja märgitud vallasaja enda omandisse. Kohtule esitatutud

notariaalselt tõestatud lepingust 12.02.2002 nähtub, et XXX asuv maatükk ja sellel asuv ehitis

on jagatud korteriomanditeks ning jagamise tulemusel moodustati korteriomand, mille

reaalosaks on eluruum nr 3 suurusega 164,90 m². Seega on märgitud korteriomand XXX,

Tallinn omandatud avaldaja poolt ajal kui ta oli juba abielus YY-ga ja samal ajal on omandatud

korteriomand suurem kui vallasasjana ostetud korter XXX, Tallinn. Kohtule esitatud

16.04.2003 notariaalselt tõestatud lepingu, millega avaldaja ja YY ostsid LLL tn kinnistu,

sissejuhatavast osast nähtub, et selle lepingu sõlmimisel osalesid lisaks hüpoteegipidajatele ka

avaldaja ning YY. Lepingu p-s 2.2.3 on avaldaja kinnitatud, et lepingu p-s 1.2 nimetatud

korteriomand nr CCCCC (uus registriosa nr XXXXXXXX), XXX, Tallinn, on tema omand.

Selle lepinguga on avaldaja ja hüpoteegipidaja p-s 9.4.2. kokku leppinud, et XXX, Tallinn asuv

kinnistu nr CCCCC koormatakse hüpoteegiga. Kohus leidis, et eelnevalt kahest viidatud

dokumendist saab järeldada, et avaldaja ja YY pidasid veel 16.04.2003 korteriomandit XXX,

Tallinn avaldaja lahusvaraks. Kohtule esitatud 01.11.2007 notariaalselt tõestatud hüpoteegi

4 (7)

seadmise lepingust nähtuvalt osalesid selle lepingu sõlmimisel nii avaldaja kui ka YY, ning

selle lepingu p-ide 1.1. ja 2.1. järgi seab omanik (käeolevalt avaldaja) lepingu esemele 1 ehk

korteriomandile XXX, Tallinn hüpoteegi, millega on nõus olnud YY. Järgnevas lepingus, mis

on tõestatud 13.11.2009 notari poolt, on avaldaja ja YY kinnitanud, et lepingus nimetatud vara

kuulub nende ühisvara hulka. Lepingus on nimetatud 3 eset: LLL, Tallinn, XXX ja PPP, Tallinn

asuvad kinnistud, kusjuures on avaldaja p–s 1.4.1 ise kinnitanud lepingu, et lepingu ese 1 ning

lepingu ese 2, milleks on vastavalt p-le 1.1 LLL, Tallinn asuv kinnistu ja p–le 1.2 asuv XXX,

Tallinn asuv korteriomand on XX ja YY ühisomand. Seega on avaldaja ja YY olnud mõlemad

arvamusel, et 2009. aasta seisuga tuleb pidada vaidlusalust XXX, Tallinn asuvat

korteriomandit, nende ühisvaraks. Abieluvaralepingust 04.09.2014 nähtuvalt on LLL, Tallinn

asuv kinnistu, mis on poolte ühisvara, kokkuleppe kohaselt jäetud XX lahusvaraks (lepingu p-

id 1.2., 21.1, 2.2.1), muid kokkuleppeid ei nähtu, kusjuures ei muuda XX ja YY nende vahelises

varasuhtes ühisvara režiimi. Nende abielu on lahutatud 30.06.2016 tehtud otsusega. Kohtule

notari poolt saadetud ehitusregistri andmete kohaselt on esimest korda väljastatud XXX,

Tallinn olevale korterile ehitusluba rekonstrueerimiseks 15.06.1998, teist korda 17.12.2001,

ehitise alustamise teatis pärineb 10.02.2003, kasutusloa väljastamise taotlus on registreeritud

02.09.2003 ning kasutusluba ehitise rekonstrueerimiseks on väljastatud 15.09.2003. Seega saab

järeldada, et X ja YY on soovinud nende abielu ajal teha selles korteriomandis teatud

ehituslikke töid. YY poolt kohtule esitatud laenulepingust, mis on sõlmitud AS SEB Pank ning

X ja YY vahel, nähtub, et sellele lepinguga 19.04.2013 on nad võtnud abielu ajal laenu

eesmärgiga renoveerida eluaset XXX, Tallinn. YY poolt kohtule esitatud hindamisaktist 2014

nähtuvalt on XXX, Tallinna asuva korteriomandi turuväärtus 13.11.2014 ca 433 000 eurot ehk

oluliselt suurem võrreldes selle asja vallasasjana soetamise aja väärtusega 24 960 krooni. YY

poolt kohtule esitatud e-kirjavahetusest avaldajaga nähtub, et pooltel on vaidlus Eestis paikneva

kinnisvara suhtes. Seda, et neil on vaidlus vara jagamise üle Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtus,

nähtub ka esitatud protokollist nr 53759/2015 ja seda ei vaidlustanud ka avaldaja. YY esitas

kirjaliku selgituse, et XXX, Tallinn asuvat korteriomandit on nad alati pidanud ühisvaraks.

12. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, leidis, et YY-l ja XX-l on tekkinud vaidlus

selle üle, kas XXX, Tallinn asuv korteriomand kuulub avaldaja lahusvarasse või nende

ühisvarasse, samuti on tõstatatud vaidlus ühisvara jagamise üle välisriigi kohtus ja ühisvara

jagamisele kohalduva õiguse küsimuses. Kohus nentis, et neid asjaolusid ei saa aga tuvastada

kohtu hinnangul käesolevas hagita menetluses.

13. Notar on tehingu tegemisest keeldumisel viidanud sellele, et XXX, Tallinn asuva

korteriomandi puhul võib olla tegu ühisvaraga ja et ta on tuginenud ehitisregistri andmetele,

samuti käesolevas menetluses esitatud notariaalselt tõestatud lepingutele, millest viimased on

kooskõlas TõS § 1 lg-ga 5. Nimelt sätestab TõS § 1 lg 5, et pädevuse piires koostatud ja

vorminõuetele vastava notariaalakti õigsust eeldatakse. Seega ei saanud notar, arvestades

temale teadaolevaid notariaalselt teostatud lepinguid (pädevuse piires tehtud notariaalaktid),

eirata seda, et avaldaja ja YY on lepingus 12.11.2009 ühiselt pidanud XXX, Tallinn asuvat

korteriomandit nende ühisvaraks. Seega tuleb eelviidatud notariaalselt tõestatud lepingus ehk

notariaalaktis kajastatud poolte avaldusi TõS § 1 lg 5 järgi õigeks sõltumata sellest, et

kinnistusraamatu andmete kohaselt on XXX, Tallinn asuv korteriomand vaid avaldaja nimel.

Eeltoodu alusel tekkis kohtu hinnangul notaril põhjendatud kahtlus ja arusaam, et vaidlusalust

korteriomandit on võimalik pidada temale esitatud dokumentide, milleks on menetluses esitatud

lepingud ja ehitisregistri andmed, alusel ühisvaraks ja tal on vajalik võimaliku ühisomaniku ehk

YY nõusolekut tehingu tõestamiseks. Seega ei saanud notar tehingu tegemisel, millest ta

käesoleval juhul keeldus, tugineda vaid TõS § 22 lg 1 märgitud abieluvararegistri ja

kinnistusraamatu andmetele.

14. Kohus leidis, et TõS § 22 lg 1 ja § 1 lg 5 alusel on notar tuvastanud, et XXX asuva

korteriomand võib kuuluda abikaasade ühisvarasse sõltumata kinnistusraamatu kandest (mille

järgi on see kantud vaid avaldaja nimele) ning mida ongi notar oma keeldumises 23.08.2016. a

5 (7)

nr 296 märkinud ja mistõttu on tal vajalik teise ühisomaniku nõusolek tehingu tegemiseks.

Eeltoodu alusel oli notaril õigus keelduda TõS § 4 alusel tehingu tegemisest, kuivõrd puudus

ühe pädeva isiku ehk YY nõusolek tehingu tegemiseks. Nimetatud põhjustel ning arvestades

avaldaja ja YY vahel tekkinud õiguslikku vaidlust selle üle, kas XXX, Tallinn asuv

korteriomandi on avaldaja lahusvara või avaldaja ja YY ühisvara leiab kohus, et ei saa

kohustada NotS § 41 lg 1 alusel notarit uuesti läbi vaatama hüpoteegilepingu tõestamata jätmise

otsus.

Määruskaebus

15.

09.02.2018 määruskaebuses palub avaldaja vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

tagasi maakohtule sisuliseks lahendamiseks.

Kohus ei ole tuvastanud, kas vaidlusalune korteriomand on ühisvara või lahusvara, mistõttu ei

ole käesolevaga toimunud sisulist õiguse mõistmist. Ilma antud fakti välja selgitamata, ei saa

kohus anda notari tehingu tõestamise keeldumise õiguspärasusele hinnangut. Notar ei saa vaid

kahtluse alusel keelduda tehingu tõestamisest, notar peab ikka keeldumise alused välja

selgitama.

Lisaks on kohus leidnud, et kuna avaldaja ja YY vahel on vaidlus selle üle, kas vaidlusalune

korteriomand kuulub nende ühisvarasse või avaldaja lahusvarasse, keeldus notar õigustatult

tehingu tõestamisest. Kohus ei ole viidanud ühelegi seaduse sättele, millise normi alusel

eelnimetatu võiks olla notaril tehingu tõestamise keeldumisel aluseks. Ka notar ei ole sellisele

alusele tuginenud. Notar on keeldumise alusena märkinud kahtluse, et korteriomandi abielu

kestel tehtud parendustöödest tulenevalt võib korteriomand kuuluda ühisvarasse. Seega oleks

kohus pidanud tuvastama fakti, kas korteriomandile tehtud parendustööd võisid olla

omandisuhete muutumisele.

Menetluse edasine käik

16.

14.02.2018 ja 25.02.2018 seisukohtades jäid puudutatud isikud varasemalt esitatud

seisukohtade juurde leides, et maakohtu lahend on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele.

17.

27.02.2018 kirjaga jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

18. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus

tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse,

millega kohustab notar Robert Kimmelit XX taotluse aadressil XXX, Tallinnas asuva

korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu tõestamiseks uuesti läbi vaatama.

Määruskaebus tuleb rahuldada.

19. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul materiaalõiguse normi valesti

tõlgendanud ning see on kaasa toonud ebaõige lõppjärelduse.

20. Tsiviilasja materjalidest nähtuvad järgmised asjas tähtsust omavad vaidlustamata

asjaolud:

 avaldaja omandas korteri aadressil XXX Tallinnas, üldpinnaga 86,70 m², vallasasjana

14.09.1995 sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel (tl 11-13, I kd);

 12.02.2002 notariaalselt tõestatud avalduses Tallinna Linnakohtu kinnistusametile

korteriomanditeks jagamiseks koos kinnistamisavaldustega volitas avaldaja notarit

esitama kinnistusametile avalduse enda korteriomandi aadressil XXX Tallinnas, millise

üldpinnaks on 164,90 m² omanikuna sissekandmiseks (tl 14-18, I kd);

6 (7)

 Kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX teise jakku on aadressil XXX, Tallinn

asuva 1649/17880 mõttelise osa kinnistust ja reaalosana eluruumi nr 3, mille üldpind on

164,90 m² omanikuna kantud avaldaja (tl 2-3, II kd).

 Avaldaja ja puudutatud isiku YY abielu on sõlmitud 24.08.1999 USA-s ning

legaliseeritud Eesti Vabariigis 22.11.1999 (tl 21-25, I kd).

 16.04.2003, 01.11.2007 ja 13.11.2009 notariaalselt tõestatud lepingutes sisalduvad

avaldaja ja YY kinnitused, et lepingu ese(med), sh korteriomand aadressil XXX

Tallinnas, kuulub poolte ühisvara hulka (tl 26-36, 37-42, 43-51, kd I).

21. Avalduse kohaselt pöördus avaldaja notar Robert Kimmeli poole, et viimane tõestaks

lepingu korteriomandile aadressil XXX Tallinnas hüpoteegi seadmiseks. Notar keeldus ilma

avaldaja abikaasas s.o asjast puudutatud isiku II nõusolekuta tehingu tõestamisest. 23.08.2016

avaldaja esindajale adresseeritud kirjast nähtuvalt põhjendab notar oma keeldumist sellega, et

korter on soetatud avaldaja poolt küll enne poolte abielu sõlmimist, kuid korteriomandit on

kolmel korral koormatud hüpoteegi seadmisega, milliste lepingute sõlmimisel on puudutatud

isik II olnud alati lepingu osapooleks. Samuti on osapooled nendes notariaalsetes lepingutes

kinnitanud, et nimetatud korteriomand kuulub ühisvara hulka. Notari hinnangul võib olla

eelnimetatud kinnituste põhjenduseks asjaolu, et korteriomandit on abielu kestel parendatud.

Korterelamule on väljastatud ehitusload rekonstrueerimiseks 15.06.1998 ja 17.12.2001.

Ehitamise

alustamise

teatis

on

väljastatud

10.02.2003

ning

kasutusluba

ehitise

rekonstrueerimisel on väljastatud 15.09.2003. Osundatud kirjas märgitu kohaselt tundub

notarile, et korterelamu parendustööd tehti vähemalt osaliselt abielu kestel.

22. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas vaidlustatud

notariaaltoimingu tegemisest keeldumise kirjas väljendatud kahtlus, et vaidlusaluse

korteriomandi puhul võib olla tegemist avaldaja ja puudutatud isiku II ühisvaraga, saaks TõS

§ 4 kohaselt olla aluseks notari keeldumisele tõestamistoimingu tegemisest.

23. Notariaadiseaduse (NotS) § 40 lg 1 annab notarile õiguse keelduda ametitoimingu

tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjustel. Vastavalt tõestamisseaduse (TõS) §-ile 4

keeldub notar tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus

seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui

ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teo- või otsusevõime või

esindusõigus.

Ühegi eelnimetatud asjaolu esinemist ei ole käesolevas asjas tuvastatud. Vaidlust ei ole, et

avaldaja omandas korteri aadressil XXX Tallinnas, üldpinnaga 86,70 m², vallasasjana

14.09.1995 sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel enne puudutatud isikuga II abielu sõlmimist.

Korter kinnistati abielu kestel ning avaldaja on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi

omanikuna. Valitseva kohtupraktika järgi ei muutu ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluv korter

kui vallasasi abielu ajal korteriomandi kinnistamise läbi PkS₁₉₉₅ § 14 lg 1 alusel abikaasade

ühisvaraks, vaid jääb selle abikaasa lahusvaraks, kellele kuulus korter kui vallasasi (vt RKTKo

3-2-1-164-05, p 8 ja RKTKo 3-2-1-39-09 p 10). Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg-le 1

eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Maakohus on õiguspäraselt lugenud

avaldaja ja puudutatud isiku II 12.11.2009 notariaalselt tõestatud lepingus avaldatud kinnitusi,

et vaidlusalune korteriomand on nende ühisvara TõS § 5 lg 1 järgi õigeks, kuid omistanud antud

kinnitustele ebaõige tähenduse.

Ringkonnakohus märgib, et käesoleva kohtumääruse p-is 20 nimetatud 16.04.2003, 01.11.2007

ja 13.11.2009 notariaalsetes dokumentides sisalduvad tehingu osapoolte kinnitused

korteriomandi aadressil XXX Tallinnas varaühisusse kuulumise kohta, korteriomandi

omandiõigust kuidagi muuta ei saa. Omandi tekkimine on määratletud seadusega ning ei sõltu

isikute endi hinnangutest. Samuti ei saa osundatud tehingutes sisalduvaid poolte kinnitusi

käsitleda varasuhte muutmisele suunatud tahteavaldustena (PkS₁₉₉₅ § 9 lg 1 p 1 ja PkS § 59).

7 (7)

24. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtu määruses märgitust, et avaldaja ja

puudutatud isiku II vaheline õiguslik vaidlus selle üle, kas korteriomand aadressil XXX

Tallinnas on avaldaja lahusvara või kuulub avaldaja ja puudutatud isiku II ühisvara hulka, ei

saa TõS § 4 kohaselt olla aluseks notari keeldumisele tõestamistoimingu tegemisest. Õige on,

et TõS § 18 lg 1 kohaselt on notaril kohustus selgitada välja osalejate tahe ja õiguslikult

korrektseks tehinguks olulised asjaolud. TõS § 18 lg 2 kohaselt, kui notaril tekib kahtlus tehingu

seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab ta selle osalejatega läbi. Kui

notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar

oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti. Seega juhul, kui notaril

ei ole ka oma ametist tulenevat nõuetekohast hoolsust üles näidates võimalik tõsikindlalt välja

selgitada notariaaltoimingu tegemisel tähtsust omava asjaolu esinemine või puudumine, ei või

notar keelduda ametitoimingu tegemisest. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul pidanuks notar

R. Kimmel lepingu korteriomandile aadressil XXX Tallinnas hüpoteegi seadmiseks tõestama

ning abikaasade vahel korteriomandi üle toimuva vaidluse olemasolu märkima ära

notariaalaktis.

25. Eeltoodud põhjendustel tuleb XX avaldus rahuldada ja kohustada notarit avaldaja

taotlus aadressil XXX, Tallinn asuva korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu

tõestamiseks, uuesti läbi vaatama.

26. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 1

teise lause ja § 172 lg 10 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda. Menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras (vt RKTKo 3-2-1-142-

15, p 21).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Kaija Kaijanen

Kaupo Paal