2-17-118059/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2018 Tartu

Tsiviilasja number

2-17-118059

Tsiviilasi

Raul Reinsalu hagi Irina Zinovieva vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. aprilli 2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Raul Reinsalu apellatsioonkaebus

RESOLUTSIOON

Keelduda

menetlusse

võtmast

Raul

Reinsalu

apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 6. aprilli 2018 otsuse

peale ja lugeda apellatsioonkaebus Raul Reinsalule

tagastatuks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Raul Reinsalu (hageja) hagi Irina Zinovieva (kostja) vastu kahju

hüvitamiseks summas 531,34 eurot (pärast nõudest osalist loobumist 491,34 eurot). Kostja müüs

hagejale kutsika, kellel piimahammaste vahetumisel jäävhammaste vastu ilmnesid varjatud

puudused (hambumuse probleemid, mis vajasid kirurgilist sekkumist). Viru Maakohus jättis hagi

rahuldamata ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulude katteks 483,78 eurot.

2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitis 491,34 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et hageja Viru

Maakohtu 6. aprilli 2018 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

Tsiviilasja hind maakohtus oli peale hageja nõudest osaliselt loobumist 491,34 eurot. Maakohus

on ekslikult märkinud otsuses tsiviilasja hinnaks 531 eurot (s.o asja hind enne nõudest osalist

loobumist).

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise

väitmiseks alust.

Ringkonnakohus rõhutab, et maakohus lahendas asja lihtmenetluses. Ringkonnakohtul puudub

alus heita maakohtule ette tõendite selgelt ebaõiget hindamist või materiaalõigusnormide väära

kohaldamist, sh selgitamiskohustuse puudulikku täitmist.

Maakohtus toimus asja arutamiseks kaks kohtuistungit (37.01.2018 ja 19.03.2018), kusjuures

hagejat esindas algusest peale vandeadvokaat. Tõendamisese oli pooltele teada ning mõlemal

poolel oli võimalik esitada õigeaegselt oma seisukohad ja tõendid. Millegagi ei saa pidada

põhjendatuks asuda koguma täiendavaid tõendeid alles ringkonnakohtu menetluses.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude

tuvastamisel ega tõendite hindamisel.

Riigikohus on 04.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p-s 16 märkinud, et TsMS § 444 lg 2

võimaldab kohtul lihtmenetluse asjades tehtavas kohtuotsuses kõrvale kalduda TsMS § 442 lg 8

teises, kolmandas ja neljandas lauses sätestatust. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahend praegusel juhul kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2,

mille järgi võib maakohus neil juhtudel, kui hagi menetletakse lihtmenetluses, kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele otsus on rajatud,

märkimisega.

6. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega hagejale TsMS § 638 lg 4

alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp