2-13-53779/108 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

21353779

Määruse kuupäev

Tartu, 23. mai 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik

Kohtuasi

Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu (endine nimi

KÜ Tallinn, Vilde 92) hagi Maria Järvise vastu 11 683 euro

51 sendi väljamõistmiseks. Tallinn, E. Vilde tee 92

korteriühistu tähtaja ennistamise avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu (endine nimi KÜ Tallinn,

Vilde 92), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jelena

Benevolenskaja

Kostja Maria Järvis

Asja läbivaatamise kuupäev

7. mai 2018. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2018 määruse resolutsioon tsiviilasjas

nr 21353779 muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Riigikohtu menetluse kulud Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu kanda. Kostjale

ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

4. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, E. Vilde tee 92 korteriühistu (endine nimi KÜ Tallinn, Vilde 92) (hageja) esitas

28. veebruaril 2014 Harju Maakohtule hagi Maria Järvise (kostja) vastu. Hagiavalduse ja selle

täpsustuste kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista 7833 eurot 9 senti ja viivise, kokku

11 683 eurot 51 senti.

2. Harju Maakohus rahuldas 23. novembri 2017. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse 4573 eurot 34 senti ja

viivise 2162 eurot 52 senti. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 4947 euro 65 sendi ulatuses.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

2-13-53779

Maakohtu otsus toimetati hageja esindajale kätte avaliku e-toimiku kaudu 23. novembril 2017.

3. Hageja esitas 28. detsembril 2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

maakohtu otsus osaliselt tühistada ning rahuldada uue otsusega hagi lisaks 4112 euro 16 sendi

ulatuses.

4. Hageja esitas 2. jaanuaril 2018 apellatsioonitähtaja ennistamise avalduse.

Avalduse põhjenduste kohaselt oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 27. detsember 2017.

Apellatsioonkaebus oli digitaalselt allkirjastatud 28. detsembril 2017 kell 01.05 ning esitatud

kell 01.15. Apellatsioonkaebuse saatekirjas märkis hageja esindaja, et menetlusdokumendi

digitaalsel allkirjastamisel tekkisid probleemid. Hageja leidis, et apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja möödalaskmiseks oli mõjuv põhjus ja see oli vabandatav. Muu hulgas tugines hageja sellele,

et apellatsioonkaebuse allkirjastamisel tekkisid tehnilised probleemid, kuivõrd oli vaja uuendada

IDkaardi sertifikaate, brauserit jne, mis võttis aega ning kaebus on esitatud vaid ühetunnise

hilinemisega.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. jaanuari 2018. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse tähtaja

ennistamise avalduse rahuldamata ja keeldus hageja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks

asjaolu, et hageja esindaja hakkas IDkaardi sertifikaate uuendama edasikaebetähtaja viimasel

päeval, kuna teade selle kohta, et turvariskiga IDkaartide sertifikaadid peatatakse, avaldati juba

novembris. Seega ei ole tegemist ootamatu takistusega, mida hageja esindaja mõjutada ei saanud.

Hageja ei ole kohtule põhistanud ootamatu ja menetlustoimingu tegemist takistava põhjuse

olemasolu. Kuivõrd hageja on esitanud apellatsioonkaebuse pärast seaduses sätestatud tähtaega ning

ringkonnakohus kaebuse esitamise tähtaega ei ennista, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keelduda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata apellatsioonkaebus

ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu hageja ringkonnakohtu järeldusega, et tähtaja

ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole IDkaardi sertifikaatide uuendamisest tulenev viivitus

kaebuse allkirjastamisel. Tehnilised probleemid tekkisid apellatsioonkaebuse allkirjastamisel ning

hageja esindaja otsustas, et on vajalik uuendada IDkaardi sertifikaate, brauserit jne. Hageja esindaja

võttis tarvitusele kõik võimalikud meetmed, et dokument allkirjastada. Sertifikaatide uuendamine

võttis rohkem aega, mistõttu õnnestus dokument allkirjastada alles 28. detsembril 2017 kell 01.05.

Hageja esindajal ei ole tehnilisi teadmisi ning viidatud tehniline probleem oli tema jaoks ootamatu.

Hageja esindaja on pikka aega töötanud juristina, esindab kliente kohtus ning ei ole kunagi rikkunud

menetlusdokumentide esitamise tähtaegu. Juristilt ei nõuta spetsiaalseid tehnilisi teadmisi, mistõttu

ta ei suuda alati õigesti määratleda ootamatuid tehnilisi probleeme ning neid kiiresti kõrvaldada.

Esindaja allkirjastas dokumendi kohe pärast tehnilise põhjuse eemaldamist ja saatis selle koos

lisadega ringkonnakohtule. Hageja tasus õigel ajal riigilõivu ning tal oli soov maakohtu otsust

2(4)

2-13-53779

vaidlustada. Hageja palub tunnistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja rikkumise põhjuse

mõjuvaks, arvestades, et dokumendi esitamisega hilineti 1 tund 16 minutit.

7. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Riigikohus palus 8. mail 2018 hagejale saadetud kirjas täpsustada, miks oli Natalja Perovale

IDkaardi sertifikaatide uuendamise vajadus ootamatu, kuivõrd inimesi teavitati uuendamata

IDkaardi sertifikaatide peatamisest nii meedia kaudu kui ka personaalselt e-posti teel. Samal päeval

esitas Riigikohus päringu ka Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), milles palus täpsustada, kas ja

millal teatati Natalja Perovale, et tema uuendamata turvariskiga IDkaardi sertifikaadid peatati alates

3. novembrist 2017.

9. PPA 11. mai 2018 vastuse kohaselt oli Natalja Peroval 27. detsembril 2017 kehtiv isikutunnistus.

Tema isikutunnistus ei kuulunud turvariskist mõjutatud isikutunnistuste seerianumbrite vahemikku

ning see oli välja antud enne, kui algas turvariskist mõjutatud dokumentide väljaandmine. Natalja

Perova ei pidanud oma dokumenti sellel põhjusel uuendama ega saanud ka seda teha ning tema

dokumendi sertifikaate 3. novembril 2017 PPA peadirektori otsuse alusel ei peatatud.

10. Hageja 14. mai 2018 vastuse kohaselt ei olnud Natalja Perova seletuskirjas otseselt öeldud, et tal

oli probleem IDkaardi sertifikaatide peatamise ning nende uuendamisega. Natalja Perova enda

selgituse kohaselt on tema jaoks ID tarkvara või ID sertifikaadi uuendamine samasugune tegevus.

Isiku sõnul tekkis tal apellatsioonkaebuse allkirjastamisel IDkaardiga tehniline probleem, mida ta

tähtaja ennistamise taotluses ilmselt valesti kirjeldas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei ole põhjendatud ega võimalda ringkonnakohtu

määruse resolutsiooni TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

12. Ringkonnakohtu määrusest ja hageja määruskaebusest nähtuvad järgmised olulised asjaolud:

•

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli 27. detsember 2017;

•

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimasel päeval tekkisid hageja esindajal

apellatsioonkaebuse allkirjastamisel tehnilised probleemid;

•

hageja esindaja allkirjastas apellatsioonkaebuse 28. detsembril 2017 kell 01.05 ning esitas

selle kell 01.15.

13. Ringkonnakohus lähtus hageja tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel sellest, et hageja

esindajal ei õnnestunud apellatsioonkaebust tähtajal allkirjastada ja esitada 2017. a novembris

turvariskiga IDkaardi sertifikaatide peatamise tõttu. Hageja ei väitnud Riigikohtule esitatud

määruskaebuses, nagu oleks ringkonnakohus probleemi valesti mõistnud ning et hageja esindaja

tehnilised probleemid ei olnud tingitud IDkaardi sertifikaatide peatamisest. Hageja esindajale ja

PPAle esitatud järelepärimistest on aga Riigikohtu menetluse käigus selgunud, et hageja esindaja

tehnilised probleemid ei olnud seotud IDkaardi sertifikaatide peatamisega, vaid vajadusega

uuendada IDkaardi tarkvara. Seega lähtus ringkonnakohus asja lahendamisel ekslikult asjaoludest,

mida praegusel juhul ei esinenud.

14. Vaatamata eeltoodule ei ole põhjust ringkonnakohtu määruse resolutsiooni muuta. Kolleegium

leiab, et hageja ei ole põhistanud asjaolusid, mida võiks lugeda mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1

mõttes.

3(4)

2-13-53779

TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega

järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või

põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema

objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise

vahetult mõjutada (vt nt Riigikohtu 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3215807, p 10;

24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 32114806, p 12). Mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1

tähenduses tuleb lugeda ka seda, kui menetlusosaline on teinud kõik endast oleneva

menetlustoimingu tegemiseks, kuid menetlustoimingut ei võimalda lugeda tähtajal tehtuks

kohtusüsteemist johtuv (tehniline) asjaolu. Tähtaja ennistamise aluseks võib olla isegi

menetlusosalise enda arvutisüsteemist tulenev tõrge, kui selle tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult

mõjutada ei saa, st see on ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu

ja/või ületamatu (Riigikohtu 18. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 32114815, p 10; 16. mai

2011. a määrus tsiviilasjas nr 3214011, p 18).

15. Praegusel juhul ei ole alust järeldada, et apellatsioonkaebuse allkirjastamisel tekkinud tehniline

probleem oli ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ületamatu, st nagu oleks puudunud mõistlik

võimalus tähtaega järgida. Olukorras, kus isik soovib esitada menetlusdokumendi

digitaalallkirjastatult, on tema enda kohustus tagada, et tema arvutis oleks allkirjastamiseks vajalik

ja ajakohane IDtarkvara. Kolleegiumi arvates ei saa IDtarkvara ajakohastamise vajadust pidada

ootamatuks ja ettenähtamatuks põhjuseks, mis annaks aluse tähtaeg ennistada. Pealegi oli praegusel

juhul tegemist ka lepingulise esindajaga, kellel tuleb tavapärast professionaalset hoolsust arvestades

tagada, et kõik tavapärased tehnilised nõuded menetlusdokumentide esitamiseks on täidetud.

16. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks ka

menetluskulud.

Kostja palus mõista hagejalt välja 150 eurot juriidilise konsultatsiooni tõttu vastuse koostamisel

Riigikohtule. Kolleegium leiab, et kostja taotlust ei saa rahuldada. Kostjal ei ole Riigikohtu

menetluses olnud esindajat, menetlusväliselt kolmandalt isikult saadud õigusteenuse hüvitamiseks ei

ole alust. Seega ei ole kostjal Riigikohtu menetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause

alusel arvata riigituludesse.

Ants Kull

Peeter Jerofejev

Malle Seppik

4(4)