2-16-2274/78 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-2274

Tsiviilasi

Rünnar Saare avaldus Osaühingu Sa & Po Grupp vastu

teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. veebruari 2018 määrus

Kaebuse esitajad ja kaebuste

liigid

OÜ Sa & Po Grupp määruskaebus ja Rünnar Saare

vastumääruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Osaühing Sa & Po Grupp

(registrikood 10854281), esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar

Sepper

Vastustaja/vastumääruskaebuse

esitaja:

Rünnar

Saar

(isikukood XXXX), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Sa & Po Grupp määruskaebus ja Rünnar Saare vastumääruskaebus

osaliselt ning tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus:

1.1. rahuldas avaldaja teabenõude küsimuste nr 1, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 18, 19, 20, 24,

25, 35, 39, 40 osas ning dokumentidega tutvumise p-s 1.8 osas;

1.2. jättis avaldaja teabenõude rahuldamata küsimuste nr 27, 28, 33 ja 34 osas ning

dokumentidega tutvumiseks p-s 1.12;

1.3. rahuldas teabenõude küsimuse nr 17 metsaväljaveo traktori omandamist puudutavas osas.

Ülejäänud määruskaebuses ja vastumääruskaebuses vaidlustatud osas (s.o küsimuste nr 26, 30,

31, 32, 37, 38 ja dokumentide p-de 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.6, 1.7, 1.9, 1.10, 1.11) jätta maakohtu

määrus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldaja taotlus osaliselt. Lugeda

maakohtu määruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Avaldus rahuldada osaliselt.

2.2. Kohustada OÜ Sa & Po Grupp juhatust vastama Rünnar Saare järgmistele küsimustele:

2. Milliste krediidiasutustega on sõlmitud hoiulepingud?

3. Kui suur oli äriühingu kassajääk 3. veebruari 2016 seisuga?

6. Kui palju on äriühingul sõiduautosid?

7. Kas laadur-ekskavaator Volvo EC 15B XTV vargusega tekitatud kahju on OÜ-le

Sa & Po Grupp hüvitatud?

17. Kui OÜ-le Sa & Po Grupp on kuulunud metsaväljaveo traktor, siis millal ja mis

tingimustel see võõrandati?

27. Kui palju arvestati juhatuse liikmetele tasu ja muid olulisi soodustusi 2015. aastal?

28. Kui palju arvestati juhatuse liikmetele tasu ja muid olulisi soodustusi 2016. aastal?

33. Mis vormis on sõlmitud lepingud äriühingu ja selle juhatuse liikmete vahel?

34. Kes esindas äriühingut juhatuse liikmetega lepingu sõlmimisel?

2.3. Kohustada OÜ Sa & Po Grupp juhatust võimaldama avaldajal Rünnar Saar/tema esindajal

tutvuda OÜ Sa & Po Grupp järgmiste dokumentidega:

1.1. Leedu Vabariigi äriühinguga MB Fonta (registrikood 303016379) sõlmitud lepingud.

1.2. Eesti Vabariigi äriühinguga Hüdrokülv OÜ (registrikood 12788625) sõlmitud

lepingud.

1.3. Eesti Vabariigi äriühinguga Roadside OÜ (registrikood 12553684) sõlmitud lepingud.

1.4. Metsaväljaveo traktori omandamiseks sõlmitud lepingud.

1.5. Laenuleping, mille alusel anti 2013 osaühinguga seotud isikule laenu 32 000 eurot.

1.6. Hoiustelepingud, mis kehtisid 20. septembril 2012.

1.7. Hoiustelepingud, mis kehtisid 3. veebruaril 2016.

1.12. OÜ Sa & Po Grupp ja ühinguga seotud isikute vahel (TuMS § 8 tähenduses) 2016.

aastal kirjalikus vormis sõlmitud lepingud.

2.4. Määrata kohtulahendi täitmise kord alljärgnevalt:

a) määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud küsimustele tuleb vastata 7 päeva jooksul

alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest;

b) määruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud dokumentidega on Rünnar Saarel ja/või

tema esindajal õigus tutvuda ühel korral viie (5) järjestikuse tööpäeva jooksul

ajavahemikul kl 09-17:00 OÜ Sa & Po juhatuse asendusliikme Ly Müürsoo tegevuskohas

Tallinn, Väike-Ameerika 8-203.

Dokumentidega tutvumist on avaldajal õigus taotleda alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisele

järgnevast

7-ndast

tööpäevast.

Rünnar

Saar

teatab

juhatusele

dokumentidega tutvumisest ette vähemalt 3 tööpäeva, saates juhatuse asendusliikmele

teavituse elektronposti aadressil XXX.

2.5. Avaldaja 18.04.2017 esitatud vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUS

1. Rünnar Saar (avaldaja) esitas avalduse, milles palus kohustada Osaühingut Sa & Po Grupp

(puudutatud isik) vastama avaldaja teabenõudele ja kohustada puudutatud isikut võimaldada

avaldajal tutvuda äriühingu dokumentidega.

1.1. Viru Maakohus jättis 29.08.2016 määrusega avalduse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu

16.11.2016 määrusega maakohtu 29.08.2016 määrus tühistati ning tsiviilasi saadeti maakohtule

uuesti läbivaatamiseks. Harju Maakohtu menetluses olnud analoogne avaldaja nõue tsiviilasjas

nr 2-17-962 liideti käesoleva tsiviilasjaga.

1.2. Avaldaja taotlused.

1.2.1. Avaldaja palus puudutatud isiku varade koosseisust ülevaate saamiseks kohustada puudutatud

isiku juhatust vastama avaldajale järgmistele küsimustele:

1. Milliste krediidiasutustega olid puudutatud isikul 20. septembri 2012 ja 3. veebruari 2016

seisuga sõlmitud hoiustelepingud ning kui suur oli hoiuste kogusumma?

2. Milliste krediidiasutustega on sõlmitud hoiulepingud?

3. Kui suur oli äriühingu kassajääk 3. veebruari 2016 seisuga?

4. Kelle valduses on äriühingu kassa?

5. Kuidas on tagatud kassas olevate rahaliste vahendite turvalisus?

6. Kui palju on äriühingul sõiduautosid?

7. Kas laadur-ekskavaator Volvo EC 15B XTV vargusega tekitatud kahju on OÜ-le Sa & Po

Grupp hüvitatud?

8. Kas OÜ-le Sa & Po Grupp on kuulunud metsaväljaveo traktor?

1.2.2. Avaldaja palus puudutatud isiku varaga tehtud investeeringutest, muudest varaga tehtud

tehingutest ja sellega seonduvalt sõlmitud lepingute arvust ning nende tingimustest ülevaate

saamiseks kohustada puudutatud isiku juhatust vastama järgmistele küsimustele:

9. Missuguseid finantsinvesteeringuid oli äriühing teinud 20. septembri 2012 seisuga ning

3. veebruari 2016 seisuga?

10. Mida on tehtud krediidiasutustes hoiustatud rahaliste vahenditega pärast hoiutähtaja

lõppemist?

11. Kas hoiustel olnud rahalisi vahendeid on kasutatud basseinitehnika osakonna arvete või

kulude tasumiseks?

12. Kas ning milliseid lepinguid on OÜ Sa & Po Grupp sõlminud Leedu Vabariigi äriühinguga

MB Fonta?

13. Kas OÜ Sa & Po Grupp ning Hüdrokülv OÜ vahel on kehtiv lepinguline suhe?

14. Missuguseid lepinguid on OÜ Sa & Po Grupp sõlminud Hüdrokülv OÜ-ga?

15. Kas OÜ Sa & Po Grupp ning Roadside OÜ vahel on kehtiv lepinguline suhe?

16. Missuguseid lepinguid on OÜ Sa & Po Grupp sõlminud Roadside OÜ-ga?

17. Kui OÜ-le Sa & Po Grupp on kuulunud metsaväljaveo traktor, siis millal ja mis tingimustel

see osteti ning võõrandati?

18. Kellele on OÜ Sa & Po Grupp andnud 2013. aastal laenu 32 000 eurot ning kui palju on

laenusaaja tasunud 3. veebruari 2016 seisuga intresse?

1.2.3. Seonduvalt eeltoodud küsimustega palus avaldaja lisaks kohustada puudutatud isiku juhatust

võimaldama avaldajal tutvuda järgmiste osaühingu dokumentidega:

1.1.Leedu Vabariigi äriühinguga MB Fonta (registrikood 303016379) sõlmitud lepingud.

1.2.Eesti Vabariigi äriühinguga Hüdrokülv OÜ (registrikood 12788625) sõlmitud lepingud.

1.3.Eesti Vabariigi äriühinguga Roadside OÜ (registrikood 12553684) sõlmitud lepingud.

1.4.Metsaväljaveo traktori (jm metsa- või haljastustehnika) omandamiseks sõlmitud lepingud.

1.5.Laenuleping, mille alusel anti 2013. a osaühinguga seotud isikule laenu 32 000 eurot.

1.2.4. Ülevaate saamiseks, millised on puudutatud isiku varaga seonduvad tulud ja kulud ning

millistel alustel neid arvestatakse, palus avaldaja kohustada puudutatud isiku juhatust vastama

avaldajale järgmistele küsimustele:

19. Missugused on krediidiasutustega sõlmitud hoiustelepingute olulisemad tingimused?

20. Missugused on krediidiasutustega sõlmitud hoiulepingute olulisemad tingimused?

21. Kes kasutavad äriühingu sõiduautosid?

22. Kas sõiduautode kasutamise kohta peetakse sõidupäevikut?

23. Kui sõidupäevikut peetakse, siis missuguste sõiduautode kasutamise kohta?

24. Mis asjaoludel kasutavad Hüdrokülv OÜ ja Roadside OÜ OÜ-le Sa & Po Grupp kuuluvat

vara?

25. Kui suurt renti maksavad Hüdrokülv OÜ ja Roadside OÜ OÜ-le Sa & Po Grupp vara

kasutamise eest?

26. Mis on tinginud äriühingu juhatuse liikmete tasu ja soodustuste tõusmise (2012. aastal 1953

eurot: 2013. aastal 3691 eurot, 2014. aastal 4184 eurot)?

27. Kui palju arvestati juhatuse liikmetele tasu ja muid olulisi soodustusi 2015. aastal?

28. Kui palju arvestati juhatuse liikmetele tasu ja muid olulisi soodustusi 2016. aastal?

1.2.5. Seonduvalt eeltoodud küsimustega palus avaldaja lisaks kohustada puudutatud isiku juhatust

võimaldama avaldajal tutvuda järgmise osaühingu dokumentidega:

1.6.Hoiustelepingud, mis kehtisid 20. septembril 2012.

1.7.Hoiustelepingud, mis kehtisid 3. veebruaril 2016.

1.2.6. Ülevaate saamiseks osaühingu juhatuse tegevusest, vara kasutamisega seotud kavatsustest,

senisest juhtimiskvaliteedist ning selleks, et hinnata osaühingu juhatuse poolt puudutatud isiku vara

kasutamisega

seonduvate

otsuste

(sh

sõlmitud

lepingute)

mõju

ettevõtte

edasisele

jätkusuutlikkusele palus avaldaja kohustada puudutatud isiku juhatust vastama avaldajale

järgmistele küsimustele:

29. Mida kavatseb juhatus teha hoiuste tähtaja lõppemisel vabanevate rahaliste vahenditega?

30. Kas lepingud Hüdrokülv OÜ-ga on sõlmitud turutingimustel? Kes hindas lepingute

vastavust turutingimustele?

31. Kas lepingud Roadside OÜ-ga on sõlmitud turutingimustel? Kes hindas lepingute vastavust

turutingimustele?

32. Kas äriühing on esitanud seoses laadur-ekskavaator Volvo EC 15B XTV vargusega kahju

hüvitamise nõude kahju tekitanud isiku vastu? Mis põhjusel ei sõlminud OÜ Sa & Po Grupp

vara kindlustamise lepingut, vaatamata asjaolule, et selline kohustus äriühingul

lepingujärgselt oli?

33. Mis vormis on sõlmitud lepingud äriühingu ja selle juhatuse liikmete vahel?

34. Kes esindas äriühingut juhatuse liikmetega lepingu sõlmimisel?

35. Kes hindas laenulepingu, millega anti laenusaajale 2013. aastal laenu summas 32 000 eurot,

vastavust turutingimustele ning kes esindas OÜ-d Sa & Po Grupp laenulepingu sõlmimisel?

36. Kas juhatuse liikmete arvates vastab laenuintress 2% aastas turutingimustele?

37. Missuguste tagatistega on tagatud laenu tasumine laenusaaja poolt?

38. Missuguseid toiminguid tehti, veendumaks laenusaaja maksevõimes?

39. Missuguste seotud osapooltega tegi OÜ Sa & Po Grupp tehinguid 2014. aastal (kogusummas

13 567 eurot)?

40. Missuguseid tehinguid on äriühing teinud seotud osapooltega pärast 31. detsembrit 2014?

1.2.7. Seonduvalt eeltoodud küsimustega palus avaldaja lisaks kohustada puudutatud isiku juhatust

võimaldama avaldajal tutvuda järgmiste osaühingu dokumentidega:

1.8. Juhatuse liikmetega ning nendega seotud isikutega sõlmitud lepingud.

1.2.8. Avaldaja palus kohustada puudutatud isiku juhatust andma avaldajale teavet ja vastama

järgmistele küsimustele:

41. Kui suur on OÜ Sa & Po Grupp kassajääk kohtumääruse jõustumise kuupäeva seisuga ning

kelle valduses on kassana kajastatud rahalised vahendid?

42. Kas OÜ Sa & Po Grupp on 2016. aastal teinud tehinguid seotud isikutega (TuMS § 8

tähenduses)? Kui jah, siis mis tehinguid ja missugustel põhilistel tingimustel?

1.2.9. Avaldaja palus kohustada OÜ Sa & Po Grupp juhatust võimaldama avaldajal tutvuda

järgmiste dokumentidega:

1.9.OÜ Sa & Po Grupp kõikide pangakontode, sh hoiusekontod, väljavõtted alates 15.

septembrist 2012 (sh väljavõte, millelt nähtub osaühingule kuuluvate hoiuste jääk).

1.10.

OÜ Sa & Po Grupp sularahatehinguid ja -arvestust kajastavad dokumendid (nn

kassaraamat) alates 15. septembrist 2012.

1.11.

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ poolt OÜ-le Sa & Po Grupp 2016. aastal

väljastatud arved (koos spetsifikatsioonidega).

1.12.

OÜ Sa & Po Grupp ja ühinguga seotud isikute vahel (TuMS § 8 tähenduses) 2016

kirjalikus vormis sõlmitud lepingud.

1.2.10. Avaldaja palus määrata kindlaks kohtulahendi täitmise kord (teabe andmise ja

dokumentidega tutvumise kord) järgmiselt:

- OÜ Sa & Po Grupp juhatus kohustub vastama esitatud küsimustele seitsme päeva jooksul arvates

kohtulahendi jõustumisest käesolevas tsiviilasjas.

- avaldajal on õigus tutvuda dokumentidega ühel korral kümne järjestikuse tööpäeva jooksul

ajavahemikul kell 09:00-17:00 OÜ Sa & Po Grupp juhatuse asendusliikme tegevuskohas. Rünnar

Saar teatab juhatusele dokumentidega tutvumisest ette vähemalt viis tööpäeva ja täpsustab

dokumentidega tutvumise algusaja. Alates sellest kuupäevast on Rünnar Saarel või tema esindajal

õigus dokumentidega tutvuda kümnel järjestikusel tööpäeval. Teavitus tuleb saata juhatuse

asendusliikme elektronpostiaadressile XXX ning see loetakse kättesaaduks 24 tunni möödumisel

alates saatmise hetkest.

1.3. Avalduse kohaselt (II kd, tl 11) on OÜ-l Sa & Po üks osa. Avaldaja on üks ühingu

ühisomanikest. Tuleb eeldada osaniku õiguslikku huvi osaühingult teabe ja dokumentide saamiseks

(ÄS § 166 lg 1).

Ander Saare surma järel olid ühingu juhatuse liikmed Aider Saar ja Viivi Saar kuni 15.09.2015.

Pärast juhatuse liikmete ametiaja lõppemist kuni 21.11.2016 ei olnud ühingul kehtivate volitustega

esindajat. Seejärel nimetas Viru Maakohus tsiviilasja nr 2-16-10616 raames ühingu juhatusse

asendusliikme (II kd, tl 24-28). Äriühingu endised juhatuse liikmed Viivi Saar ja Aider Saar on

viinud äriühingust välja olulisel määral rahalisi vahendeid ning teinud põhikirja nõudeid rikkudes

tehinguid, muuhulgas andnud juhatuse liikmete lähikondsetele tagatiseta laenu. Äriühingu

majanduslikku hetkeseisu ja tehtud tehinguid varjatakse avaldaja eest.

Avaldaja selgitas täiendavalt teabenõude esitamise asjaolusid, sh äriühingu endiste juhatuse

liikmete varasemat tegevust ning teiste äriühingutega seotud tehingute sisu. Avaldaja hinnangul on

endised juhatuse liikmed tegutsenud vastuolus äriühingu huvidega, sõlmitud tehingud on

äriühingule kahjulikud.

Osanikele ei ole pärast 2011. aastat mitte ühtegi majandusaasta aruannet kinnitamiseks esitatud.

Juhatuse liikmed varjavad hageja eest äriühingu tänast majanduslikku seisu. Perioodil 31.12.2012

kuni 31.12.2014 on äriühingu likviidne vara vähenenud ligikaudu 50 000 euro võrra; perioodil

01.01.2015 kuni 31.03.2017 vähenes likviidne vara enam kui 88 000 euro võrra.

Ei ole välistatud, et ühingus tuleb läbi viia erikontroll (ÄS § 191 lg 1). Teabeõiguse realiseerimise

kaudu on võimalik piiritleda erikontrolli maht täpsemalt ning vähendada kulusid.

Käimas on OÜ Sa & Po Grupp osa ühisomandi lõpetamise menetlus (tsiviilasi nr 2-16-7707).

Avaldajal puudub ülevaade talle kuuluva osaühingu majanduslikust olukorrast ja edasise tegevuse

jätkusuutlikkusest. Äriühingu vara vähenemine on vähendanud ka avaldajale kuuluva osaluse

väärtust.

2. Puudutatud isik palus jätta avaldus rahuldamata.

2.1. Esmalt esitas puudutatud isik seisukoha avaldaja teabenõude osas.

2.1.1. Puudutatud isik vastas küsimustele nr 1, 2, 3, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19,

20, 24, 25, 32, 37, 39, et kõlvatut konkurentsi osutava ettevõtte ainuosanikule ja juhatuse liikmele

puudutatud isiku detailse finantsteabe väljastamine on ettevõtte huvidega vastuolus. Puudutatud

isiku juhatusel on sellise teabe väljastamisest õigus keelduda, kuna see kahjustab puudutatud isiku

huve.

2.1.2. Puudutatud isik vastas küsimustele nr 4, 5, 21, 22, 23, 26, 27, 28, 29, 33, 34, 35, 36, 38

järgmiselt: „Nimetatud küsimus on täiesti põhjendamatu ning selle esitamise eesmärk jääb

puudutatud isikule arusaamatuks. Osaniku õigus teabele ei ole piiramatu, mis tähendab, et osanikul

on õigus üksnes sellele teabele, millele vastab tema põhjendatud huvi. Käesolevas küsimuses ei saa

avaldajal olla mistahes põhjendatud huvi.“

2.1.3. Puudutatud isik vastas küsimustele nr 30, 31, 40 järgmiselt: „Nimetatud küsimus on täiesti

põhjendamatu ning selle esitamise eesmärk jääb puudutatud isikule arusaamatuks. Osaniku õigus

teabele ei ole piiramatu, mis tähendab, et osanikul on õigus üksnes sellele teabele, millele vastab

tema põhjendatud huvi. Käesolevas küsimuses ei saa avaldajal olla mistahes põhjendatud huvi.

Lisaks on kõlvatut konkurentsi osutava ettevõtte ainuosanikule ja juhatuse liikmele puudutatud

isiku detailse finantsteabe väljastamine ettevõtte huvidega vastuolus. Puudutatud isiku juhatusel on

sellise teabe väljastamisest õigus keelduda, kuna see kahjustab puudutatud isiku huve.“

2.2. Avaldaja taotlusele, kohustada puudutatud isiku juhatust esitama talle alljärgnevad osaühingu

dokumendid, esitas puudutatud isik järgmised vastuväited.

2.2.1. Dokumentidega nr 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.8 tutvumisest keeldumise põhjusteks on puudutatud

isik märkinud, et „Nimetatud taotlus on täiesti põhjendamatu ning selle esitamise eesmärk jääb

puudutatud isikule arusaamatuks. Osaniku õigus teabele ei ole piiramatu, mis tähendab, et osanikul

on õigus üksnes sellele teabele, millele vastab tema põhjendatud huvi. Käesolevas küsimuses ei saa

avaldajal olla mistahes põhjendatud huvi. Lisaks on kõlvatut konkurentsi osutava ettevõtte

ainuosanikule ja juhatuse liikmele puudutatud isiku detailse finantsteabe väljastamine ettevõtte

huvidega vastuolus. Puudutatud isiku juhatusel on sellise teabe väljastamisest õigus keelduda, kuna

see kahjustab puudutatud isiku huve.“

2.2.2. Dokumentidega nr 1.5, 1.6, 1.7 tutvumisest keeldumise põhjuseks on puudutatud isik

märkinud, et kõlvatut konkurentsi osutava ettevõtte ainuosanikule ja juhatuse liikmele puudutatud

isiku detailse finantsteabe väljastamine on ettevõtte huvidega vastuolus. Puudutatud isiku juhatusel

on sellise teabe väljastamisest õigus keelduda, kuna see kahjustab puudutatud isiku huve.

2.3. Vastuseks avaldaja 26.09.2017 menetlusdokumendis (liidetud menetluse raames esitatud

küsimused nr 41 ja 42) antud täiendavale selgitusele märkis puudutatud isik, et avaldaja ei ole

selgitanud, mil viisil aitab avalduses nõutud dokumentidega tutvumine viia avaldajat tema taotletud

eesmärgile. Avaldajale on teada, milline oli puudutatud isiku likviidne vara alates 2012 ja kui palju

see ekspertarvamuse kohaselt praegu on. Avaldaja jätkab äriühingule kahju tekitamist ja kõlvatu

konkurentsi osutamist, mistõttu võib igasugune OÜ-ga seotud informatsiooni avaldamine

puudutatud isikule tekitada täiendavat olulist kahju.

2.4. Puudutatud isik märkis, et ei ole avaldajale andnud informatsiooni ettevõtte majandustegevuse

kohta, sest tõendatud on alljärgnevad asjaolud:

- avaldajale kuulub puudutatud isikuga konkureeriv ettevõte (Sapo Veod OÜ), mis on osutanud ja

osutab ka käesolevaga avaldaja vahendusel puudutatud isikule kõlvatut konkurentsi;

- avaldaja on temale kuuluva ettevõtte nimetanud Sapo Veod OÜ-ks selleks, et puudutatud isiku

(OÜ Sa & Po Grupp) kliendid ja koostööpartnerid enda ettevõttesse üle meelitada;

- avaldaja kui puudutatud isiku endine töötaja, kellega puudutatud isik lõpetas ühepoolselt

töölepingu, on juba avaldanud puudutatud isiku ärisaladusi ja konfidentsiaalset infot temaga seotud

ettevõttele OÜ Sapo Veod, millega on tekitatud puudutatud isikule ulatuslikku majanduslikku

kahju;

- avaldaja keeldub alusetult enda valdusest välja andmast puudutatud isikule kuuluvaid ja tema

majandustegevuseks hädavajalikke varasid (autod kui töövahendid), kasutades neid konkureeriva

ettevõtte Sapo Veod OÜ tarbeks;

- avaldaja osutab ühisosanikuna puudutatud isikule kõlvatut konkurentsi;

- avaldaja suhtes on algatatud kriminaalmenetlust seoses puudutatud isiku varade omastamisega;

- avaldaja on puudutatud isikule kuuluva vara ilma puudutatud isiku nõusolekuta võõrandanud,

pannes seejuures toime võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise.

2.5. Puudutatud isik viitas tõenditele, mis kinnitavad äriühingu veokite kasutamist avaldajale

kuuluva ettevõtte Sapo Veod OÜ poolt ning millest järeldub kõlvatu konkurentsi osutamine. Lisaks

on avaldaja võltsinud puudutatud isiku juhatuse liikme Viivi Saare allkirja puudutatud isikule

kuulunud sõiduki Nissan ostu-müügi lepingul (I kd, tl 75) ning võõrandanud seeläbi ilma

puudutatud isiku juhatuse teadmata ettevõttele kuulunud sõiduki.

Eeltoodut arvestades ei pea puudutatud isik mõeldavaks avaldada oma majandustegevusega

seonduvat infot avaldajale.

2.6. Paljasõnalised ja alusetud on avaldaja väited puudutatud isiku endiste juhatuse liikmete

väidetavate rikkumiste osas. Puudutatud isikule on tekkinud majanduslik kahju üksnes avaldaja

tegevuse tagajärjel, mida ei saa mitte kuidagi seostada endise juhatusega.

Tartu Ringkonnakohtu 16.11.2016 määruse kohaselt pidi avaldaja põhjendama oma õiguslikku huvi

teabe saamisel. Puudutatud isikule jääb jätkuvalt arusaamatuks avaldaja õiguslik huvi teabe

küsimisel. Ühisosanike vahel jagamisel oleva osa väärtust hinnatakse tsiviilasjas nr 2-16-7707

ekspertiisiga.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ning kohustas puudutatud isikut vastama avaldaja

küsimustele nr 1, 2, 3, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 24, 25, 35, 39, 40.

Maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal/tema esindajal tutvuda

puudutatud isiku dokumendid nr 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.6, 1.7, 1.8. Maakohus määras kindlaks

lahendi täitmise korra ning jättis menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

3.1. Kohus käsitles kõlvatu konkurentsi mõistega seonduvat, kuivõrd sellele tuginevad valdavas

osas puudutatud isiku vastuväiteid. Kohus märkis, et ei tee sisulist otsustust kõlvatu konkurentsi

esinemise kohta, vaid sellekohane küsimus tuleks lahendada iseseisva haginõudena. Kohus leidis,

et puudutatud isikule samal majandustegevusalal tegutsemist ette heita ei ole põhjust. Tegemist on

igapäevaselt vajaliku teenusega, st selle järgi on nõudlust ja tegevust.

Usaldusväärselt on tõendamata puudutatud isiku väide, et uuele ettevõttele on pandud ärinimi

meelega sarnane OÜ-ga Sa & Po Grupp selleks, et eksitada kliente. Kohus leidis, et tegemist on

subjektiivse hinnanguga, mille tõendamiseks ühtegi tõendit esitatud ei ole.

Puudutatud isik on küll tõendanud, et Rünnar Saar/Sapo Veod OÜ on kasutanud OÜ-le Sa & Po

Grupp kuuluva varana transpordivahendeid, kuid ei ole tõendanud, et teenindatud on nende autode

kasutamise käigus kliente, kes enne Sapo Veod OÜ nime alt neile teenuse osutamist, said

samasugust teenust OÜ-lt Sa & Po Grupp.

Pole välistatud ja keelatud, et üks ja sama klient peabki vajalikuks osta teenust mitmelt äriühingult

korraga. Lisaks ei saa kohtu hinnangul esitatud tõenditest teha järeldust, et teenust on osutanud Sapo

Veod OÜ töötajana ilmtingimata just avaldaja isiklikult. Keeld töötada konkurentide juures sai

kehtida puudutatud isiku ja avaldaja vahelise töösuhte kestel tulenevalt töölepingu p-st 7.4.

Kohus märkis, et OÜ Sa & Po Grupp ja Sapo Veod OÜ puhul on tegemist seotud ühingutega isikute

pinnalt, mis aga ei ole iseenesest taunitav.

3.2. Kohus leidis, et kõlvatule konkurentsile tuginevalt teabe andmisest keeldumine ei ole

põhjendatud ning osanikul on õigustatud huvi teada saada ka äriühingu varade koosseisu, kuivõrd

see aitab muuhulgas kaasa osa väärtuse määramisele. Kohus märkis, et nendele küsimustele, millele

puudutatud isik vastas kõlvatu konkurentsi vastuväitega, tuleb kohustada puudutatud isiku teavet

andma.

Kohus nõustus puudutatud isikuga, et varade koosseisu määramise aspektist ei ole teabe andmine

küsimustele nr 4 ja 5 vastamisena põhjendatud. Kassa füüsiline asukoht ja selle turvalisus on

ärihingu tehniline töökorraldus ja ei mõjuta vara koosseisu. Avaldus kuulub rahuldamisele

küsimuste nr 1, 2, 3, 6, 7, 8 osas ja ei kuulu rahuldamisele küsimuste nr 4 ja 5 osas.

Kuivõrd puudutatud isik vaidles küsimustele nr 9-18 vastu kõlvatu konkurentsi vastuväitega, siis ei

pidanud kohus vajalikuks põhjendusi korrata ning rahuldas teabenõude küsimuste nr 9-18 osas.

Avaldaja soov tutvuda dokumentidega 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5 on ajendatud küsimustest nr 9-18 ja

selles osas on kohus avaldaja teabe saamise taotluse rahuldanud, siis on ilmselgelt põhjendatud ka

vastavate dokumentidega tutvumise taotlus.

Kuivõrd puudutatud isik on küsimustele nr 19, 20, 24 ja 25 esitanud kõlvatu konkurentsi vastuväite,

siis ei pidanud kohus vajalikuks oma põhjendusi selles osas korrata ning rahuldas teabenõude

küsimuste nr 19, 20, 24 ja 25 osas.

Kas ja kes autot kasutab, on äriühingu sisemine töökorraldus ja ei mõjuta ei auto kui vara väärtust

ega selle alles olekut; küsimus sõidupäeviku pidamisest on õiguskuuleka käitumise küsimus ja ei

seostu sellisel kujul esitatuna varalt teenitava tuluga või sellele tehtava kuluga. Kohus ei rahuldanud

seega teabenõude küsimusi nr 21-23.

Küsimused nr 26, 27, 28 puudutavad juhatuse liikmete tasustamist. Kui osanik kahtlustab, et

ühingut juhitakse ebaseaduslikult või ühingule kahjulikult, võiks ta nõuda erikontrolli läbiviimist.

Seetõttu jättis maakohus küsimuse nr 26-28 osas teabenõude rahuldamata.

Taotlus tutvuda dokumentidega 1.6 ka 1.7 seonduvad küsimustega, mille osas kohus teabenõude

rahuldas, seega kuulub rahuldamisele ka taotlus dokumentidega 1.6 ja 1.7 tutvumiseks.

Kohus leidis, et küsimus nr 29 ei ole enam asjakohane olukorras, kus kohtumenetluses on äriühingu

osanike vastastikused avaldused osa ühisomandi lõpetamiseks.

Küsimused nr 30 ja 31 on asjakohatud, kuivõrd küsimusele nr 25 vastuse saamisel saab avaldaja

teada rendisumma ning saab ise teha järelduse sellest, kas leping oli/on sõlmitud turutingimustel.

Kohus märkis, et küsimuse nr 32 eesmärk jääb arusaamatuks. Kui avaldajale on teada, et vara

varastati, siis teadasaamine, kas kahjunõue esitati, ei seondu vara kasutamisega seotud kavatsusega

ega ka ettevõtte jätkusuutlikkusega.

Samuti leidis kohus, et küsimuste nr 33 ja 34 eesmärk ei ole selge ning kuna ei ole ka täpsustatud,

milliste konkreetsete lepingute vormi kohta teavet soovitakse, siis on küsimused on põhjendamatud.

Küsimuse nr 35 luges kohus põhjendatuks eeldades, et puudutatud isik saab aru, millisest lepingust

käib jutt. Küsimus on seostatav juhatuse tegevusega.

Küsimustest nr 36-38 ei ole aru saada, kas need käivad mõne konkreetse lepingu kohta ja sellest

tulenevalt ei ole neid võimalik seostada osaniku poolt käesoleva vaidluse raames puudutatud isikule

esitatava teabenõudega. Kohus ei rahuldanud teabenõuet küsimuste nr 36-38 osas.

Küsimuste nr 39 ja 40 osas kohus leidis, et puudutatud isiku tuginemine teabe andmisest

keeldumisel kõlvatule konkurentsile ei ole arvestatav. Küsimused on seotud eesmärgiga saada

ülevaade juhatuse tegevusest. Seega rahuldas kohus teabenõude küsimuste nr 39 ja 40 osas.

Seonduvalt küsimuste nr 39 ja 40 rahuldamisega on asjakohane rahuldada ka taotlus kohustada

puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda dokumentiga p 1.8. Tegemist saab olla alates

01.01.2014 kuni 11.02.2016 sõlmitud lepingutega.

Kohus leidis, et avaldaja ei ole põhistanud, miks on vaja teada kassajäägi suurust määruse

jõustumise kuupäeva seisuga. Avaldaja küsimuse nr 3 on kohus rahuldanud. Küsimuse teine pool

kordab sisuliselt küsimust nr 4 ja 5, mis omakorda on jäetud rahuldamata. Seega teabenõude

küsimus nr 41 ei kuulu rahuldamisele. Küsimus nr 42 langeb kokku küsimusega nr 40, mis on

rahuldatud ehk et eraldi küsimusele nr 42 vastamise vajadus puudub.

Dokumentide p-des 1.9, 1.10, 1.11, 1.12 kujul ning mahus dokumentidega tutvumine ületab osaniku

tavapärase ja õigustatud teabeõiguse realiseerimise eesmärgi ja ei kuulu seetõttu rahuldamisele

dokumentide p 1.9-1.11 osas. Punktis 1.12 nimetatud dokumentidega tutvumise nõue on kohtu

hinnangul kaetud p.1.8 taotletud dokumentidega tutvumise võimaldamise kaudu.

3.3. Kohus leidis, et kogumis ei kinnita puudutatud isiku tõendid seda, et avaldaja osutab kõlvatut

konkurentsi ning sellel alusel ei ole põhjendatud seada piiranguid osaniku teabenõudele piiranguid

seada.

3.4. Kohus leidis, et avaldaja taotletud lahendi täitmise kord teabeküsimustele vastuse saamise osas

on mõistlik ja kuulub taotletud kujul rahuldamisele. Dokumentidega tutvumiseks taotletud lahendi

täitmise kord on kohtu hinnangul äriühingule ebamõistlikult koormav. Mõistlik on lähtuda nii teabe

andmise kui dokumentidega tutvumisel lahendmääruse jõustumisele järgnevast nn puhverajast

7 tööpäeva.

3.5. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, kuna avaldaja taotlused jäid suures osas

rahuldamata ning puudutatud isik on teabe andmisest keeldumist põhistanud lakooniliste viidetega

kõlvatule konkurentsile ega ole ilmutanud vastutulekut.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Puudutatud isik (äriühing OÜ Sa & Po Grupp) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse,

milles palub maakohtu määrus tühistada ning jätta avaldus täielikult rahuldamata. Kõik

menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Maakohtu määrus vaidlustatakse ulatuses, millega maakohus avaldaja taotluse rahuldas.

Puudutatud isik on tõendanud, et avaldajale teabe andmisega võib puudutatud isikul tekkida kahju.

Puudutatud isik ei nõustu maakohtuga, et ei ole tõendanud, et avaldaja on kliendid üle meelitanud.

Maakohus on jätnud eeltoodut tõendavad tõendid täielikult hindamata. Samuti on puudutatud isik

tõendanud avaldaja lubamatut ja pahauskset, kahju tekitavat ja kõlvatut konkurentsi osutavat

tegevust puudutatud isiku suhtes. Tegemist ei ole heatahtliku võistlusega, nagu maakohus on

märkinud. Maakohus ei ole viidanud tõenditele, mis kinnitaksid avaldaja heatahtlikku käitumist.

VASTUMÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja (vastumääruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale vastumääruskaebuse,

milles palub maakohtu määrus tühistada küsimuste nr 26, 27, 28, 30, 31, 32, 33, 34, 37, 38 ja

taotluste p-de 1.8, 1.9, 1.10, 1.11 ja 1.12 osas ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada.

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole teabenõude rahuldamine küsimuste

nr 26, 27 ja 28 osas põhjendatud. Maakohus on lähtunud ekslikult eeldusest, et avaldajal ei ole

osaühingus vähemalt 10 % suurust osalust, mis võimaldaks nõuda erikontrolli korraldamist ÄS §

191 tähenduses. Õigus nõuda erikontrolli korraldamist ei ole teabenõude rahuldamata jätmise alus.

Maakohus on alusetult jätnud teabenõude küsimuste nr 30 ja 31 osas rahuldamata. Teadmine, kas

ja kui suurt renti maksavad Hüdrokülv OÜ ja Roadside OÜ (praeguse ärinimega Maungmagan

Dawey OÜ) puudutatud isikule viimase vara kasutamise eest, ei ole piisav hindamaks, kas

nimetatud äriühingutega sõlmitud lepingud vastavad turutingimustele ega vasta küsimusele, kas

üldse ja kes kõnealuste lepingute turutingimustele vastavust hindas.

Maakohus on alusetult jätnud teabenõude rahuldamata küsimuse nr 32 osas. Vastus eelviidatud

küsimusele on avaldajale vajalik, kuivõrd aitab saada ülevaate osaühingu juhatuse tegevusest,

senisest juhtimiskvaliteedist ja juhatuse poolt tehtud otsuste mõjust ettevõtte varade koosseisule ja

jätkusuutlikkusele.

Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et küsimused nr 33 ja 34 ei ole seostatavad konkreetse küsimuste

grupi eesmärgiga. Vastused viidatud küsimustele võimaldavad vähemalt osaliselt saada ülevaate

osaühingu juhatuse tegevusest ja senisest juhtimiskvaliteedist. Osaniku teabenõue juhatuse liikmete

endiga sõlmitud ja nendega seotud tehingute kohta sõltumata õiguslikust huvist ja eesmärgist on

alati põhjendatud.

Seoses küsimuste nr 37 ja 38 osas avalduse rahuldamata jätmisega märgib avaldaja, et viite

puudumine konkreetsele lepingule ei ole teabenõude rahuldamata jätmise aluseks. Viidatud

küsimused puudutavad OÜ Sa & Po Grupp 2013. a ja 2014. a majandusaasta aruannetes kajastatud

32 000 euro suurust seotud isikule antud laenu. Küsimused on seotud küsimusega nr 35

(jätkuküsimused sama laenu kohta).

Avaldaja palus kohtul kohustada äriühingu juhatust võimaldama tutvuda juhatuse liikmete ning

nendega seotud isikutega sõlmitud lepingutega (taotlus nr 1.8). Maakohus on alusetult piiranud

äriühingu juhatusele pandud kohustust lepingutega, mis on sõlmitud perioodil 01.01.2014 kuni

11.02.2016. Osaniku teabeõigus ei ole ajaliselt piiratud teabenõude esitamise ega teabenõuet

lahendava kohtumääruse tegemise aja seisuga.

Taotlustes nr 1.9, 1.10 ja 1.11 nimetatud dokumentidega tutvumine ei kahjusta puudutatud isikut

ning selles osas teabenõude rahuldamisest keeldumiseks puudub õiguslik alus.

Maakohus on ekslikult märkinud, et taotluses nr 1.12 esitatud nõue on rahuldatud punktis 1.8

taotletud dokumentidega tutvumise võimaldamise kaudu. Taotluses nr 1.12 nimetatud isikute ring

(seotud isikud TuMS § 8 tähenduses) on laiem kui taotluses nr 1.8 nimetatud isikute ring (juhatuse

liikmed ja nendega seotud isikud). Esitatud taotluste esemed ei ole täies ulatuses kattuvad. Osas,

millega taotlus nr 1.12 taotlusega nr 1.8 ei kattu, oleks maakohus pidanud avaldaja taotluse nr 1.12

rahuldama.

Lisaks vaidlustab avaldaja menetluskulude jaotuse. Kohtuvaidluse põhjustas puudutatud isik.

Suurema osa taotlustest on maakohus rahuldanud. Teabenõudega kohtusse pöördumine oli avaldaja

õiguste kaitse huvides möödapääsmatu. Seetõttu ei ole avaldaja menetluskulude tema enda kanda

jätmine õiglane, kõik menetluskulud tulnuks jätta puudutatud isiku kanda.

VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE JA VASTUMÄÄRUSKAEBUSELE

6. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud puudutatud

isiku kanda.

Maakohus on ÄS § 166 lg te 1 ja 2 kohaldamise eeldusi kontrollinud ning leidnud õigustatult, et

avaldajale etteheidetava tegevuse taunimiseks puudub alus, kõlvatule konkurentsile tuginedes teabe

andmisest keeldumine on põhjendamatu ning teabenõude rahuldamisega ei kaasne reaalset ohtu

osaühingu huvidele. Avaldajal on kohustus kasutada saadavat teavet heas usus ja avaldaja seda

kavatsebki teha.

Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis ning põhjendanud, miks need ei anna alust järeldada

reaalse ohu esinemist osaühingu huvide kahjustamiseks ja ÄS § 166 lg 2 kohaldamiseks.

Maakohus ei pidanud viitama tõenditele, mis kinnitavad seisukohta vastustaja heatahtliku käitumise

osas. Ükski puudutatud isiku esitatud tõend ei kinnita väidet, et ühele või teisele küsimusele

vastamine võib reaalselt põhjustada olulist kahju.

Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik peab andma osanikule küsitud teabe sõltumata sellest,

kas vastustaja käitumine lugeda heatahtlikuks võistluseks või mitte. Osaühing peab andma

osanikule teavet, mille andmine tema huve oluliselt ei kahjusta (RKTKm 14.02.2018.a nr 2-16-

3492 p 14.5).

7. Puudutatud isik palus jätta avaldaja vastumääruskaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud

avaldaja kanda.

Puudutatud isik nõustub maakohtu määrusega osas, mille peale on vastumääruskaebus esitatud ning

on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-16-2274 puuduvad seaduslikud alused avalduse rahuldamiseks

küsimuste nr 26, 27, 28, 30-34, 37 ja 38 ning taotluse nr 1.8-1.11 ja 1.12 osas.

Avaldaja on puudutatud isiku vara omastanud ning tekitanud puudutatud isikule suures ulatuses

kahju. Lisaks on avaldaja puudutatud isikuga konkureeriva ettevõtte ainuomanik ja juhatuse liige,

mistõttu on avaldajale informatsiooni väljastamine puudutatud isikule kahjulik. Seega puudub alus

avaldaja küsimuste nr 26-28 rahuldamiseks.

Maakohus on õiguspäraselt leidnud, et küsimused nr 30 ja 31 on asjakohatud. Küsimusele nr 25

vastuse saamisel saab avaldaja teada rendisumma ning võib teha järeldusi selle kohta, kas see oli/on

sõlmitud turutingimustel.

Selleks, et hinnata puudutatud isiku juhatuse juhtimiskvaliteeti, ei ole vaja rahuldada avaldaja

küsimusi nr 32-34. Juhul, kui puudutatud isiku juhatus peab avaldajale informatsiooni väljastama,

saab avaldaja anda puudutatud isiku juhatuse juhtimiskvaliteedile hinnangu kaevatava määrusega

rahuldatud küsimuste ulatuses ning selleks ei pea eraldi rahuldama küsimusi nr 32-34.

Maakohus leidis õigesti, et taotletud kujul/mahus dokumentidega tutvumine ületab osaniku

tavapärase ja põhjendatud teabeõiguse realiseerimise eesmärgi ja ei kuulu seetõttu dokumentide

p 1.9-1.11 osas rahuldamisele. Samuti leidis maakohus õiguspäraselt, et p s 1.12 nimetatud

dokumentidega tutvumise nõue on kohtu hinnangul rahuldatud p 1.8 taotletud dokumentidega

tutvumise võimaldamise kaudu.

Puudutatud isiku juhatus keeldus õiguspäraselt kohtuväliselt avaldajale teabe andmisest ning

puudub igasugune õiguslik alus jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ja vastumääruskaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

8.1. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas avaldaja teabenõude

küsimuste nr 1, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 18, 19, 20, 24, 25, 27, 28, 33, 34, 35, 39, 40 osas.

Küsimuse nr 17 puhul tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles rahuldati avaldaja teabenõue

metsaväljaveo traktori omandamise kohta.

Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles rahuldas avaldaja dokumentidega tutvumise

taotluse p-i 1.8 ning jättis rahuldamata p-i 1.12.

8.2. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata avaldaja teabenõude küsimuste nr 3, 6, 7,

30, 31, 32, 37 ja 38 osas. Küsimuse nr 17 puhul tuleb maakohtu määrus jätta muutmata osas, milles

rahuldati avaldaja teabenõue metsaväljaveo traktori võõrandamise kohta.

Samuti jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata avaldaja dokumentidega tutvumise

taotluse p-des 1.1-1.7 ja 1.9-1.11 märgitud osas.

Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.

8.3. Ringkonnakohus lähtub arusaadavuse huvides maakohtu poolt teabenõudes toodud küsimustele

määratud numeratsioonist (1-42) ja dokumentidele määratud punktidest (1.1-1.12).

Esmalt hindab ringkonnakohus, kas teabenõudena esitatud küsimused ja dokumentidega

tutvumisele on eelnenud nõuetekohane kohtueelne menetlus (I), järgmisena selgitab teabenõude ja

dokumentidega tutvumise nõude õiguslikku sisu (II), seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha

maakohtu kõlvatut konkurentsi puudutavate põhjenduste ning teabenõude eesmärgi põhistamist

puudutavas osas (III), siis hindab ringkonnakohus avaldaja teabenõuet sisuliselt (IV), ning viimaks

võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude jaotuse osas (V).

I

9. ÄS § 166 lg 1 järgi on osanikul õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda

osaühingu dokumentidega. Osanik võib juhul, kui juhatus keeldub teavet andmast või ei võimalda

dokumentidega tutvuda, ÄS § 166 lg 3 alusel nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks

osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja

nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses

kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Vaidlust ei ole, et avaldaja on puudutatud isiku osa ühisomanik. Riigikohus on 06.11.2013 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-114-13 p-s 14 märkinud, et ÄS §-s 166 sätestatud osaniku õigus saada teavet

kuulub igale osa ühisomanikule isiklikult ja seda õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama.

Teabenõude puhul on kohustatud subjektiks äriühing juhatuse liikmete kaudu. Eeltoodule tuginedes

oli avaldaja järelikult õigustatud osaühingu osa ühisomanikuna teabenõuet puudutatud isikule

esitama.

10. Riigikohus märkis 14.02.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-16-3492 p-s 11, et ÄS § 166 lg 3 järgi

on kohtu kaudu teabe saamise eelduseks esiteks see, et osanik on esmalt taotlenud teavet või

dokumentidega tutvumise õigust ühingult. Selle reegli eesmärk on suunata äriühingu osanikke

esmalt suhtlema äriühinguga kohtuväliselt. Teiseks peab juhatus olema teabe andmisest või

dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud. Alles siis, kui juhatus

keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast, või kui on selge, et juhatus ei

vasta avaldaja teabenõudele, on alus pöörduda avaldusega kohtusse.

Riigikohus lisas p-s 12, et kohtumenetluses saab nõuda vaid sellist teavet, mille puhul on selge, et

äriühing on keeldunud teavet andmast (ÄS § 166 lg 3). Seetõttu on lubatud avalduse taotlusi

menetluses küll täpsustada, kuid ei ole lubatud esitada selliseid küsimusi ega taotleda tutvumist

selliste dokumentidega, mida ei ole osaühingult enne kohtusse pöördumist küsitud. Seega tuleb

teabenõude avalduse menetlemisel kohtus esmalt kindlaks teha, kas avaldaja on enne kohtusse

avalduse esitamist pöördunud esmalt ühingu poole. Kui avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist

samade küsimustega pöördunud ühingu poole või kui ta on seda teinud vaid osaliselt, siis ei saa

avaldust rahuldada teabe osas, mida äriühingult ei ole nõutud.

11. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole kordagi viidanud ÄS § 166 lg-le 3 ega andnud

hinnangut, kas avaldaja on pöördunud menetluses täpsustatud teabenõude ja dokumentidega

tutvumiseks esmalt puudutatud isiku poole. Seega kontrollib ringkonnakohus esmalt, kas avaldaja

on enne kohtumenetlust pöördunud teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks puudutatud

isiku poole ning kas puudutatud isik on keeldunud nimetatud teabe andmisest.

11.1. Koos avaldusega teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks esitas

avaldaja puudutatud isiku juhatuse liikmetele 03.02.2016 saadetud teabenõude väljatrüki (I kd, tl 8)

ning puudutatud isiku 10.02.2016 vastuse, millega puudutatud isik keeldus teabe andmisest ja

dokumentidega tutvumise võimaldamisest (I kd, tl 11).

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja 03.02.2016 teabenõudena esitatud küsimused kattuvad täies

ulatuses käesolevas menetluses vaidluse all olevate küsimustega nr 1-40. Teatavad erinevused

esinevad, kuid need on üksnes täpsustava sisuga ega ole küsimust laiendavad, vaid pigem

kitsendavad.

11.2. Samuti palus avaldaja 03.02.2016 teabenõudes võimalust tutvuda puudutatud isiku

dokumentidega. 03.02.2016 esitatud nõue kattub kohtu menetluses oleva nõudega peaaegu

täielikult, v.a üksnes dokumentide p 1.4 ja 1.8 osas.

Nimelt 03.02.2016 teabenõudega palus avaldaja küsimuse „Kas Sa & Po Grupp OÜ-le on kuulunud

metsaväljaveo traktor? Millal ja mis tingimustel see osteti? Millal ja mis tingimustel see

võõrandati?“ juures edastada koopiad omandamise ja võõrandamise lepingutest elektronposti teel

avaldusele allakirjutanule. Eeltoodust tuleneb, et avaldaja soovis lepingute koopiaid metsaväljaveo

traktori omandamise ja võõrandamise kohta.

Küll aga on avaldaja kohtule esitatud avalduses palunud võimaldada tutvumist metsaväljaveo

traktori (jm metsa- või haljastustehnika) omandamiseks sõlmitud lepingutega. Seega on avaldaja

laiendanud dokumentidega tutvumise nõuet ka muule metsa- ja või haljastustehnika omandamise

lepingutele. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud osas (muu metsa- ja või haljastustehnika

omandamine) osas on avaldaja avaldus lubamatu, kuna on läbimata kohustuslik kohtueelne

menetlus ÄS § 166 lg 3 ja TsMS § 371 lg 1 p 3 tähenduses.

Ka ei nähtu avaldaja 03.02.2016 puudutatud isikule esitatud teabenõudest, et avaldaja oleks

soovinud tutvuda p-s 1.8 märgitud dokumentidega, s.o juhatuse liikmetega ning nendega seotud

isikutega sõlmitud lepingutega. Seega on ka p 1.8 osas avaldus lubamatu põhjusel, et on läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus ÄS § 166 lg 3 ja TsMS § 371 lg 1 p 3 tähenduses.

11.3. 18.01.2017 esitas avaldaja tsiviilasjas nr 2-17-962 (mis liideti 04.04.2017 määrusega

käesoleva tsiviilasjaga) puudutatud isiku vastu uue avalduse (II kd, tl 171-172), milles esitas

küsimused nr 41 ja 42 ja dokumentidega p-d 1.9-1.12 tutvumise taotluse. Selle taotluse edastas

avaldaja enne kohtusse pöördumist 28.11.2016 puudutatud isiku juhatuse asendusliikmele Ly

Müürsoole. Juhatuse asendusliige keeldus 11.01.2017 vastuses teavet andmast. Seega on eeltoodud

osas täidetud ÄS § 166 lg 3 sätestatud tingimus.

Eeltoodule tuginedes on põhjendatud võtta sisuline seisukoht kõigi esitatud küsimuste nr 1-42 ning

dokumentide p-d 1.1-1.3, 1.4 (osas, mis puudutab metsaväljaveo traktorit), 1.5-1.7 ja 1.9-1.12 osas.

II

12. Õige on maakohtu seisukoht, et nõude materiaalõiguslik alus tuleneb ÄS § 166 lg-st 1, mille

kohaselt on osanikul õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu

dokumentidega. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib juhatus keelduda teabe andmisest ja

dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele.

Riigikohus on 14.02.2018 määruses tsiviilasjas 2-16-3492 p-s 14 selgitanud, et ÄS § 166 lg 1 ei

piira iseenesest seda, mida osanik võib teabena ühingult küsida. Eeltoodu ei tähenda aga siiski seda,

et osanik võiks osaühingult teabenõude korras küsida ükskõik mida. Teabenõudena ei saa taotleda,

et kohus kohustaks osaühingu juhatust vastama sellistele küsimustele, millele vastamine kujutab

endast üksnes juhatuse hinnangu andmist mingile olukorrale. Näiteks ei saa teabenõude korras

kohustada juhatust andma hinnangut, kas mingi tehing on seaduslik või ebaseaduslik. Kui osanik

soovib saada ülevaadet tehingute seaduslikkusest, on tal võimalik kasutada ÄS § 191 lg-s 1

sätestatud vähemusõigust ja taotleda erikontrolli. Teabenõude tunnustele ei vasta nt ka see, kui

osanik küsib osaühingu juhatuselt: „Mida on kavas teha osanike võrdse kohtlemise tagamiseks?“.

Samuti asus Riigikohus seisukohale, et osanik ei saa osaühingult küsida küsimusi, mis on seotud

oletuste või prognoosidega (viidatud Riigikohtu määruse p 14.1).

Dokumentidega tutvumise osas märkis Riigikohus, et ÄS § 166 lg 1 mõtte kohaselt ei saa osanik

nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas. Kui pooled

vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja

põhistama dokumendi olemasolu (Riigikohtu määruse p 14.2). Osaühingut ei saa kohustada

koostama osaniku jaoks selliseid dokumente, mida ühing muidu koostama ei peaks (nt kvartaalsed

majandusaasta aruanded, juhatuse eelarved ja prognoosid). Niisugune nõue ei ole ÄS § 166 lg 1

järgi võimalik, kuna viidatud sätte järgi saab nõuda üksnes dokumente, mis ühingul olemas on

(Riigikohtu määruse p 14.3).

Teabe taotlemise ja dokumentidega tutvumise nõude lahendamisel ja teabeõiguse piiride

määramisel tuleb arvestada nii õigustatud kui ka kohustatud isiku õiguste ja huvidega. Osanik peab

teabe taotlemisel käituma heauskselt ja ta peab saadud teavet ka heauskselt kasutama. Osaühing

seevastu peab andma osanikule teavet, mille andmine tema huve oluliselt ei kahjusta, kuid samas

võib ühingut teabenõudega koormata siiski mõistlikul määral. Ka teabenõude täitmise viisi

kindlaksmääramisel tuleb kohtul kaaluda mõlema poole huve ja arvestada mh taotletud teabe ja

dokumentide mahtu, aga ka seda, et teabenõude täitmine häiriks äriühingu tegevust võimalikult

vähe (Riigikohtu määruse p 14.5).

Ka käesolevas asjas tuleb teabe taotlemise ja dokumentide nõude lahendamisel lähtuda eeltoodud

põhimõtetest.

III

14. Maakohus on esmalt sisustanud kõlvatu konkurentsi mõistet, kuna see oli puudutatud isiku

peamine argument teabe andmisest keeldumisel. Maakohus leidis, et kõlvatut konkurentsi ei esine.

Ringkonnakohus märgib, et kuna teabe saamise ja dokumentidega tutvumise nõue lahendatakse

hagita menetluses, ei ole kohus seotud üksnes poolte esitatud väidete ja vastuväidetega.

Käesolevas asjas ei ole oluline tuvastada, kas kõlvatu konkurents esineb, vaid kas on alust arvata,

et teabe andmine võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele (ÄS § 166 lg 2). Iseenesest võib

eeldada, et kõlvatu konkurentsi esinemine tekitab osaühingule kahju, kuid kahju tekkimise

põhjuseks võivad olla ka muud asjaolud lisaks kõlvatule konkurentsile. Kahju all ei tule mõista

mitte üksnes kahju VÕS § 128 lg 2 mõttes, vaid ka iga kaalukamat äriühingu huvide kahjustamist

(RKTKm 3-2-1-29-08, p 11). Osaühing peab andma osanikule teavet, mille andmine tema huve

oluliselt ei kahjusta.

Samuti on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatud maakohtu arutlused selle üle, kas avaldajale saab

ette heita puudutatud isikuga samal majandustegevusalal tegutsemist, kui unikaalse

majandusharuga on tegemist ning kui suur on teenuse järgi nõudlus. Ka ei ole käesoleva vaidluse

esemeks, kas tuleks taunida suure pere liikmete poolt eri ärinimede all ettevõtlusega tegelemist.

Maakohtul

tulnuks

ÄS § 166

lg-t 2 silmas

pidades

analüüsida,

kas

avaldaja

samal

majandustegevusalal tegutsemine võib tuua kaasa olukorra, kus taotletud teabega tutvumise korral

võib puudutatud isikule tekkida kahju.

Ka sarnase ärinime küsimuses on maakohus põhjendamatult analüüsinud, kas avaldaja pani Sapo

Veod OÜ-le sarnase nime eesmärgiga kliente eksitada. Nimeküsimuses tulnuks pigem hinnata, kas

äriühingute nimede sarnasus viitab kuidagi kostja pahatahtlikule käitumisele teabe saamise ja

dokumentidega tutvumise nõude esitamisel.

Lisaks on maakohus leidnud, et väidetav kahju tekitamine ja selle võimalik seos kõlvatu

konkurentsi osutamisega on teise kohtuvaidluse teema. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud

seisukoht vastuolus ÄS § 166 lg-ga 2, mille kohaselt võib teabe andmisest ja dokumentide

esitamisest keelduda, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele.

Seega tulnuks maakohtul just hinnata iga küsimuse ja dokumendi juures, kas nõude rahuldamise

korral võib puudutatud isikule tekkida kahju.

Ringkonnakohus rõhutab, et iga konkreetse küsimuse juures tuleb keeldumise põhjendatust eraldi

kaaluda (vt ka K. Saare jt. Ühinguõigus I. Juura. 2015, äärenr 1263).

15. Ringkonnakohus on 08.08.2017 määruses käesoleva asjaga liidetud tsiviilasjas nr 2-17-962 juba

korra selgitanud, et äriseadustik ei näe ette, et osanik peaks põhistama teabe saamiseks oma

õigustatud huvi. Ringkonnakohus jääb nimetatud seisukoha juurde. Iseenesest eeldatakse osaniku

õigustatud huvi olemasolu teabe suhtes, millega neil on ÄS § 166 lg 1 alusel õigus tutvuda

(K. Saare jt, äärenr 1253).

16. Määruskaebuses ja vastumääruskaebuses ei ole maakohtule ka avaldaja esitatud tõendite

hindamise osas etteheiteid tehtud. Seega ei võta ringkonnakohus eraldi seisukohta avaldaja poolt

maakohtule esitatud tõendite osas, millega avaldaja on asjaoludes kirjeldatud ja teabe küsimise

eesmärki põhjendanud.

IV

17. Kuivõrd maakohtu määrus on menetlusosaliste poolt vaidlustatud nii avalduse rahuldatud kui

rahuldamata jäetud osas, võtab ringkonnakohus alljärgnevalt seisukoha kõigi vaidlustatud

küsimuste osas ning nende dokumentidega tutvumise osas, mille esitamine oli lubatud.

Puudutatud isik vaidlustas määruskaebuses küsimustele nr 1-3, 6-20, 24-25, 35, 39, 40 vastamist ja

dokumentidega p-des 1.1-1.8 tutvumisega võimaldamist. Avaldaja vaidlustas vastumääruskaebuses

küsimustele nr 26, 27, 28, 30, 31, 32, 33, 34, 37, 38 vastamist ja dokumentidega tutvumist p-des 1.8-

1.12 märgitud dokumentide osas.

Vaidluse all ei ole seega küsimused nr 4, 5, 21-23, 29, 36, 41 ja 42. Järelikult on maakohtu määrus

nimetatud küsimuste osas jõustunud ning ringkonnakohus küsimuste nr 4, 5, 21-23, 29, 36, 41 ja 42

osas seisukohta ei võta.

Alljärgnevalt hindab ringkonnakohus avaldaja teabenõudes esitatud küsimusi ja dokumentidega

tutvumise taotlusi, arvestades ülalmärgitud põhimõtteid ja Riigikohtu seisukohti (eelkõige

tsiviilasjas nr 2-16-3492). Kuna avaldaja teabenõudena esitatud küsimustes ja dokumentidega

tutvumise taotlustes on palju korduvaid ja kattuva sisuga nõudeid, võtab ringkonnakohus esmalt

seisukoha dokumentidega tutvumise taotluste osas (käesoleva määruse p 18) ning seejärel

küsimuste osas (käesoleva määruse p 19).

18. Ringkonnakohus tuvastas eelpool, et avaldaja taotlused p-s 1.4 (osaliselt) ja p-s 1.8 on

lubamatud, seega võtab ringkonnakohus alljärgnevalt seisukoha üksnes lubatavate taotluste osas.

1.1. Leedu Vabariigi äriühinguga MB Fonta (registrikood 303016379) sõlmitud lepingud.

1.2. Eesti Vabariigi äriühinguga Hüdrokülv OÜ (registrikood 12788625) sõlmitud lepingud.

1.3. Eesti Vabariigi äriühinguga Roadside OÜ (registrikood 12553684) sõlmitud lepingud.

1.4. Metsaväljaveo traktori omandamiseks sõlmitud lepingud.

1.5. Laenuleping, mille alusel anti 2013. a osaühinguga seotud isikule laenu 32 000 eurot.

1.6. Hoiustelepingud, mis kehtisid 20. septembril 2012.

1.7. Hoiustelepingud, mis kehtisid 03. veebruaril 2016.

18.1. Maakohus rahuldas avaldaja nõude dokumentidega tutvumiseks p-de 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 ,1.5,

1.6 ja 1.7 osas. Kuivõrd avaldaja laiendas kohtumenetluses p-i 1.4, siis tühistab ringkonnakohus

maakohtu määruse osas, milles maakohus kohustas puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda

ka „muu metsa- või haljastustehnika“ omandamiseks sõlmitud lepingutega. Muus osas jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse p-de 1.1-1.7 osas muutmata.

Ringkonnakohus leiab, et üldreeglina võib osanik osaühingu lepingutega tutvuda. Puudutatud isik

ei ole ka kordagi väitnud, et nimetatud lepingute esitamine oleks võimatu (nt lepingute puudumise

tõttu) või koormaks lepingutega tutvumise võimaldamine ebamõistlikult äriühingut (nt oleks väga

mahukas ja aeganõudev). Puudutatud isiku peamiseks argumendiks dokumentidega tutvumisest

keeldumisel oli kõlvatu konkurents ning avaldaja pahauskne käitumine. Ringkonnakohus on aga

seisukohal, et puudutatud isiku vastuväidetest ei nähtu, kuidas konkreetselt kaasneks avaldajal

dokumentidega tutvumise võimaldamisega kahju kõlvatu konkurentsi tõttu. Piisav ei ole asjaolu, et

avaldajale kuulub samal majandus- ja kutsetegevusalal tegutsev ettevõte.

Ringkonnakohus juba märkis 08.08.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-17-962 (mis on käesoleva asjaga

liidetud), et üldjuhul ei ole teabe andmisest keeldumiseks piisav see, et osanik omab osalust

konkureerivas äriühingus. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud tsiviilasjas nr 3-2-1-29-08,

p-s 11 aktsionäri teabeõiguse piiramisel ÄS § 287 lg 2 tõlgendamisel. Lisaks selgitas

ringkonnakohus 08.08.2017 määruses, et reaalne oht osaühingu huvidele võib tekkida näiteks siis,

kui nõutud teave või dokumendid sisaldavad ärisaladust, mille osanikule avaldamisel on asjaolusid

hinnates tõenäoline, et osanik võib neid ühingu huvide vastaselt ära kasutada.

Võimaliku kahju tekkimise hindamisel tuleb tuvastada, kas osanikul ja osaühingul on sarnaseid

ärihuvisid kitsamalt. ÄS § 166 lg 2 kohaldamiseks peaks osaühing suutma tuua esile asjaolud, mis

annavad alust järelduseks, et avaldajaga seotud äriühingud on huvitatud samadest äriprojektidest ja

tegevustest, millega tegeleb puudutatud isik (K. Saare jt, äärenr 1264).

18.1.1. Puudutatud isiku väide, et avaldaja muutis talle kuuluva äriühingu nime, et meelitada üle

puudutatud isiku kliendid, on paljasõnaline ja tõendamata. Puudutatud isiku 11.04.2016 ja

02.05.2017 esitatud tõenditest ei tulene, et puudutatud isiku kliendid oleksid kasutanud avaldajale

kuuluva Sapo Veod OÜ teenuseid seetõttu, et nad arvasid, et tegemist on sama ettevõttega, s.o OÜ-

ga Sa & Po Grupp. Mh ei ole klientide ülemeelitamine tõendatud esitatud saatelehtedega, mille

kohaselt on Sapo Veod OÜ osutanud veoteenuseid erinevatele klientidele (I kd, tl 66, 69-70, 72).

Seega ei ole võimalik ka ärinimede sarnasusele tuginedes väita, et osaniku õigust teabele tuleks

piirata seetõttu, et talle kuulub sarnase ärinimega ettevõte.

18.1.2. Ka ei ole tõendatud puudutatud isiku väide, et avaldaja on juba avaldanud puudutatud isiku

ärisaladusi ja konfidentsiaalset infot temaga seotud ettevõttele Sapo Veod OÜ-le, millega on

tekitatud puudutatud isikule ulatuslikku majanduslikku kahju. Väide on tõendamata nii info

edastamise osas kui ka kahju tekitamise osas. Samuti ei selgu, kuidas on nimetatud väide seotud

avaldaja teabeõiguse teostamisega ning milles võiks seisneda teabenõude rahuldamisega

puudutatud isikule kaasnev kahju.

18.1.3. Puudutatud isiku väiteid seoses avaldaja suhtes algatatud kriminaalmenetlustega on küll

tõendatud, kuid arusaamatuks jääb nende väidete seos teabeõiguse teostamisega. Ringkonnakohus

leiab, et avaldajal äriühingu poolt sõlmitud lepingutega tutvumise võimaldamine ei oma seost

asjaoluga, kas avaldaja suhtes on puudutatud isiku varaga seoses kriminaalmenetlusi algatatud.

18.1.4. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul avaldaja teabeõiguse teostamisega seotud asjaolu,

kas avaldaja on dokumendi võltsimise teel puudutatud isiku nõusolekuta puudutatud isiku vara

võõrandanud. Maakohus märkis õigesti, et on tõendamata, et esitatud ostu-müügilepingul (I kd,

tl 75) on allkirja võltsitud.

18.1.5. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka muid asjaolusid, mille põhjal võiks

eeldada, et lepingutega p-des 1.1-1.7 tutvumisel tekiks puudutatud isikule reaalne ja oluline kahju.

Puudutatud isik on tuginenud avaldaja pahausksele käitumisele. Riigikohus on 14.02.2018

määruses tsiviilasjas nr 2-16-3492 p-s 17 selgitanud, et pahauskne võiks teabenõue tervikuna olla

vaid siis, kui asjas oleks tuvastatud, et avalduse eesmärk on ühingut kahjustada. Ringkonnakohus

ei tuvastanud, et teabenõude eesmärk on ühingut kahjustada. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja ja

puudutatud isiku endiste juhatuse liikmete vahel on erimeelsused, ei muuda avaldaja teabenõuet

pahauskseks.

18.1.6. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga ka selles, et maakohus ei ole arvestanud

puudutatud isiku esitatud asjaoludega ja tõenditega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isiku esitatud tõenditest ei saa arvestada

advokaadibüroo päisega paberile tehtud käsikirjaliste märkmetega (I kd, tl 73) ja tühjade (I kd, tl

74) saatelehe blankettidega, kuna neist ei ole võimalik tuvastada seost käesoleva asjaga.

Puudutatud isik esitas 02.05.2017 täiendavate tõenditena Sapo Veod OÜ-le kuuluvate masinate

rehvivahetuste arved (III kd, tl 37-39), märkides, et avaldaja laseb arved koostada puudutatud isiku

nimele. Iseenesest on õige väide, et arved on koostatud puudutatud isiku nimele, kuid

ringkonnakohtu hinnangul puudub eeltoodud väidetel seos teabenõudes esitatud küsimuste ja

dokumentidega tutvumise taotlustega. Isegi kui eeldada, et vastab tõele, et avaldaja on lasknud

õigustamatult koostada arveid puudutatud isiku nimele, siis see ei välista ringkonnakohtu hinnangul

avaldaja kui puudutatud isiku osa ühisomaniku teabeõiguse kasutamist.

18.2. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja teabenõude p-de 1.9-1.11 osas.

1.9. OÜ Sa ja Po Grupp kõikide pangakontode, sh hoiusekontod, väljavõtted alates 15. septembrist

2012 (sh väljavõte, millelt nähtub osaühingule kuuluvate hoiuste jääk).

1.10. OÜ Sa ja Po Grupp sularahatehinguid ja –arvestust kajastavad dokumendid (nn

kassaraamat) alates 15. septembrist 2012.

1.11. Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid OÜ poolt OÜ-le Sa ja Po Grupp 2016. aastal väljastatud

arved (koos spetsifikatsioonidega).

Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu põhjendustega, et sellises mahus dokumentidega

tutvumine ületab osaniku tavapärase ja õigustatud teabeõiguse realiseerimise eesmärgi.

Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et vastavalt Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 2-16-3492

p-s 14.5 võib ühingut koormata teabenõudega üksnes mõistlikul määral. Ringkonnakohus nõustub,

et kaaludes osaniku ja ühingu huve, ületavad p-des 1.9-1.11 toodud teabenõude mahud mõistlikkuse

piiri.

18.3. Maakohus jättis avaldaja teabenõude p-i 1.12 osas rahuldamata põhjendusel, et kuna

nimetatud nõue on rahuldatud juba p 1.8 juures.

1.12. OÜ Sa ja Po Grupp ja ühinguga seotud isikute vahel (TuMS § 8 tähenduses) 2016 kirjalikus

vormis sõlmitud lepingud.

Ringkonnakohus leiab, et kuna dokumentidega tutvumise nõue p 1.8 ei ole enne kohtusse

pöördumist esitatud osaühingule (I kd, tl 8-9), siis ei oma maakohtu sellekohane põhjendus sisulist

tähendust.

Sarnaselt p-des 1.1-1.7 märgitud dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamisega tuleb rahuldada

ka avaldaja taotlus p-s 1.12 märgitud lepingutega tutvumise võimaldamiseks.

19. Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha avaldaja teabenõudes esitatud küsimuste osas.

1. Milliste krediidiasutustega olid puudutatud isikul 20. septembri 2012 ja 3. veebruari 2016

seisuga sõlmitud hoiustelepingud ning kui suur oli hoiuste kogusumma?

Maakohus rahuldas teabenõude küsimuse nr 1 osas põhjendusel, et puudutatud isik oli sellele

esitanud kõlvatu konkurentsi osutamise vastuväite ning maakohus leidis, et kõlvatut konkurentsi ei

esine. Ringkonnakohus on eelpool selgitanud, et maakohtu põhjendused on selles osas asjakohatud,

kuna maakohus jättis seejuures konkreetse küsimuse ja dokumendiga tutvumise taotluse juures

analüüsimata, kas saadava teabe andmine võib tuua kaasa ühingu huvide kahjustamise.

Ringkonnakohus leiab, et teave, millega osanik saab teada osaühingu hoiustelepingutest ja hoiuste

suurusest ei ole ilmselt selline, mida võiks avaldaja Sapo Veod OÜ kaudu pahatahtlikult kasutada.

Küll aga ei ole põhjendatud koormata puudutatud isikut vastamisega nendele küsimustele, millele

avaldaja saab vastused dokumentidega tutvudes. Kaaludes avaldaja ja puudutatud isiku huve, leiab

ringkonnakohus, et puudutatud isiku suhtes ei ole mõistlik kohustada teda eraldi vastama

küsimusele nr 1, kuna ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse tutvuda 20. septembril 2012 ja

3. veebruaril 2016 kehtinud hoiustelepingutega. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas,

millega maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuse nr 1 osas.

2. Milliste krediidiasutustega on sõlmitud hoiulepingud?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuse nr 2 osas. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et küsimuse nr 2 osas tuleb võimaldada osanikul teavet saada, kuna see, milliste

krediidiasutustega on osaühingul sõlmitud hoiulepingud, puudutab otseselt ühingu varasid.

Avaldajale sellise teabe avaldamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku jaoks

ebamõistlikult koormav, kuna juhul, kui on hoiulepingud olemas, siis ei nõua sellele küsimusele

vastamine eraldi dokumendi koostamist. Samuti ei nähtu puudutatud isiku vastuväidetest, kuidas

hoiulepingu poolteks olevatest krediidiasutustest teadasaamine saaks tuua kaasa kõlvatu

konkurentsi olukorra või muul moel kahjustada puudutatud isiku huve. Seega jätab ringkonnakohus

küsimuse nr 2 osas maakohtu määruse muutmata.

3. Kui suur oli äriühingu kassajääk 3. veebruari 2016 seisuga?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuse nr 3 osas. Küsimus nr 3 puudutab

ringkonnakohtu hinnangul otseselt äriühingu varade seisu, mistõttu on teabenõue kassajäägi osas

põhjendatud. Samuti ei ole puudutatud isik toonud välja, et 3. veebruari 2016 seisuga kassajäägist

teavitamine oleks puudutatud isiku jaoks ebamõistlikult koormav. Seega jätab ringkonnakohus ka

küsimuse nr 3 osas maakohtu määruse muutmata.

6. Kui palju on äriühingul sõiduautosid?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuse nr 6 osas. Ringkonnakohus jätab ka selle

küsimuse puhul maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isikule kuuluvate sõiduautode arvust

teadasaamine ei ole kuidagi ühingu huve kahjustav või küsimusele vastamine ebamõistlikult

koormav. Seega jätab ringkonnakohus ka küsimuse nr 6 osas maakohtu määruse muutmata.

7. Kas laadur-ekskavaator Volvo EC 15B XTV vargusega tekitatud kahju on OÜ-le Sa ja Po Grupp

hüvitatud?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuse nr 7 osas. Ringkonnakohus leiab, et küsimuse

nr 7 osas avaldajale teabe andmine ei saa olla puudutatud isiku huvidega vastuolus ega ole

küsimusele vastamine ilmselt ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus jätab küsimuse nr 7 osas

maakohtu määruse muutmata.

8. Kas OÜ-le Sa ja Po Grupp on kuulunud metsaväljaveo traktor?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuse nr 8 osas. Nimetatud küsimus on kaetud

küsimusega nr 17 ja dokumentidega tutvumise taotluse p-ga 1.4. Kuna ringkonnakohus küsimuse

nr 17 ja dokumendiga tutvumise taotluse p-i 1.4 osaliselt rahuldab, siis ei ole mõistlik koormata

puudutatud isikut vastama eraldi ka küsimusele nr 8. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu

määruse osas, millega maakohus rahuldas teabenõude küsimuse nr 8 osas.

9. Missuguseid finantsinvesteeringuid oli äriühing teinud 20. septembri 2012 seisuga ning

3. veebruari 2016 seisuga?

10. Mida on tehtud krediidiasutustes hoiustatud rahaliste vahenditega pärast hoiutähtaja

lõppemist?

11. Kas hoiustel olnud rahalisi vahendeid on kasutatud basseinitehnika osakonna arvete või kulude

tasumiseks?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuste nr 9, 10 ja 11 osas. Ringkonnakohus leiab, et

sellisel kujul teabenõude esitamine ei ole lubatud. Esiteks ei ole küsimuses nr 9 selge, mida peab

avaldaja silmas finantsinvesteeringute all. Teiseks, eeldab küsimustele nr 9, 10, 11 vastamine

andmete kogumist ja analüüsimist, mis väljub aga teabenõude piiridest. Osaühingut ei saa

kohustada koostama osaniku jaoks selliseid dokumente, mida ühing muidu koostama ei pea

(Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.3). Seega tühistab ringkonnakohus

maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas teabenõude küsimuste nr 9, 10 ja 11 osas.

12. Kas ning milliseid lepinguid on OÜ Sa ja Po Grupp sõlminud Leedu Vabariigi äriühinguga MB

Fonta?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuse nr 12 osas. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud

küsimus on põhjendamatu, kuna avaldaja esitas sama sisuga dokumentidega tutvumise nõude

(p 1.1). Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse tutvuda puudutatud isiku ja Leedu Vabariigi

äriühingu MB Fontaga sõlmitud lepingutega. Seega on põhjendamatu kohustada puudutatud isikut

eraldi loetlema, millised lepingud sõlmitud on. Avaldaja poolt sarnase/kattuva sisuga teabenõuete

korduv esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus tühistab maakohtu

määruse osas, millega maakohus rahuldas teabenõude küsimuse nr 12 osas.

13. Kas OÜ Sa ja Po Grupp ning Hüdrokülv OÜ vahel on kehtiv lepinguline suhe?

14. Missuguseid lepinguid on OÜ Sa ja Po Grupp sõlminud Hüdrokülv OÜ-ga?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuste nr 13 ja 14 osas. Ringkonnakohus leiab, et

sarnaselt küsimusega nr 12 on avaldaja küsimused nr 13 ja 14 põhjendamatud, kuna avaldaja

taotlustes esineb kordusi. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja nõude tutvuda puudutatud isiku ja

Hüdrokülv OÜ vaheliste lepingutega (p 1.2), mistõttu jääb küsimuste nr 13 ja 14 osas avaldus

rahuldamata. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas

teabenõude küsimuste nr 13 ja 14 osas.

15. Kas OÜ Sa ja Po Grupp ning Roadside OÜ vahel on kehtiv lepinguline suhe?

16. Missuguseid lepinguid on OÜ Sa ja Po Grupp sõlminud Roadside OÜ-ga?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuste nr 15 ja 16 osas. Ringkonnakohus leiab, et

sarnaselt küsimusega nr 12 on avaldaja küsimused nr 15 ja 16 põhjendamatud, kuna avaldaja

taotlustes esineb kordusi. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja nõude tutvuda puudutatud isiku ja

Roadside OÜ vaheliste lepingutega (p 1.3), mistõttu jääb küsimuste nr 15 ja 16 osas avaldus

rahuldamata. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas

teabenõude küsimuste nr 15 ja 16 osas.

17. Kui OÜ-le Sa ja Po Grupp on kuulunud metsaväljaveo traktor, siis millal ja mis tingimustel see

osteti ning võõrandati?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuse nr 17 osas. Ringkonnakohus märkis juba

küsimuse nr 8 juures, et ka siin on avaldaja esitanud sisult kattuvaid taotlusi (küsimused nr 8, 17 ja

dokumentide taotlus p 1.4 osas, milles selle esitamine on lubatav).

Kuna ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud avaldaja taotlus tutvuda metsaväljaveo traktori

omandamiseks sõlmitud lepingutega (taotlus p 1.4), siis on küsimus nr 17 põhjendamatu osas,

milles avaldaja soovib teada, mis tingimustel ja millal metsaväljaveo traktor osteti. Küsimuses nr

17 metsaväljaveo traktori ostmist/omandamist puudutavad asjaolud peaksid nähtuma vastavatest

lepingutest. Seega ei ole vajalik ega hea usu põhimõttega kooskõlas nõuda puudutatud isikult veel

eraldi metsaväljaveo traktori omandamise osas vastamist.

Küll aga on küsimus nr 17 põhjendatud osas, milles see ei ole dokumentide tutvumise taotluse

p-ga 1.4 hõlmatud, s.o metsaväljaveo traktori võõrandamise osas. See puudutab otseselt osaühingu

varasid, mille kohta on osanikul õigus teavet saada. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas,

milles maakohus rahuldas küsimuse nr 17 metsaväljaveo traktori omandamist puudutavas osas.

18. Kellele on OÜ Sa ja Po Grupp andnud 2013. aastal laenu 32 000 eurot ning kui palju on

laenusaaja tasunud 3. veebruari 2016 seisuga intresse?

Maakohus rahuldas avaldaja küsimuse nr 18 osas. Ringkonnakohus märgib, et taaskord on avaldaja

küsimus kattuv dokumentidega tutvumise taotlusega (p 1.5). Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab

avaldaja dokumentidega tutvumise taotluse p-i 1.5, siis oleks küsimuse nr 18 suhtes puudutatud

isiku vastamiseks kohustamine ebamõistlikult koormav. Ringkonnakohus tühistab maakohtu

määruse ka osas, milles maakohus rahuldas avalduse küsimuse nr 18 osas.

19. Missugused on krediidiasutustega sõlmitud hoiustelepingute olulisemad tingimused?

20. Missugused on krediidiasutustega sõlmitud hoiulepingute olulisemad tingimused?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuste nr 19 ja 20 osas. Ringkonnakohus leiab, et

mõlemad eeldavad puudutatud isiku juhatuse poolse hinnangute andmist lepingute tingimuste

olulisuse kohta. Ühingult hinnangute küsimine ei ole teabenõude korras lubatud (vt Riigikohtu

14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.1). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuna

ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse tutvuda eeltoodud lepingutega, siis saab avaldaja ise

hinnata, millised lepingutingimused on olulised. Seega tuleb jätta teabenõude nimetatud küsimuste

osas rahuldamata ning maakohtu määrus küsimuste nr 19 ja 20 osas tühistada.

24. Mis asjaoludel kasutavad Hüdrokülv OÜ ja Roadside OÜ OÜ-le Sa ja Po Grupp kuuluvat vara?

25. Kui suurt renti maksavad Hüdrokülv OÜ ja Roadside OÜ OÜ-le Sa ja Po Grupp vara

kasutamise eest?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuse nr 24 ja 25 osas. Ringkonnakohus leiab, et

küsimuste nr 24 ja 25 esitamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd avaldaja taotleb ka puudutatud isiku

ja Hüdrokülv OÜ vahelise ning puudutatud isiku ja Roadside OÜ vahelise lepingutega tutvumist

(p-d 1.2 ja 1.3) ning ringkonnakohus selles osas jätab maakohtu määruse muutmata, siis seetõttu ei

ole põhjendatud nende lepingute põhjal veel eraldi vastuste koostamine avaldajale. Maakohtu

määrus tuleb küsimuste nr 24 ja 25 osas tühistada.

26. Mis on tinginud äriühingu juhatuse liikmete tasu ja soodustuste tõusmise (2012. aastal 1953

eurot, 2013. aastal 3691 eurot, 2014. aastal 4184 eurot?

Maakohus jättis avaldaja teabenõude küsimuse nr 26 osas rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

avaldajaga, et ebaõiged on maakohtu põhjendused, et juhatuse liikmete tasu ja soodustuste teada

saamiseks tuleks taotleda erikontrolli. Küll aga leiab ringkonnakohus, et nimetatud küsimuse osas

ei ole avaldaja teabenõude rahuldamine võimalik, kuna sellele küsimusele vastamiseks tuleks

puudutatud isikul koostada n-ö selgituse vormis dokument avaldajale. Samuti viitab küsimuse

sõnastus pigem juhatuse arvamuse saamisele, mis väljub aga teabeõiguse piiridest. Seega jääb

maakohtu määrus küsimuse nr 26 osas muutmata.

27. Kui palju arvestati juhatuse liikmetele tasu ja muid olulisi soodustusi 2015. aastal?

28. Kui palju arvestati juhatuse liikmetele tasu ja muid olulisi soodustusi 2016. aastal?

Maakohus jättis avaldaja teabenõude küsimuste nr 27 ja 28 osas rahuldamata. Ringkonnakohus

märgib, et ebaõiged on maakohtu põhjendused, et juhatuse liikmete tasu ja soodustuste teada

saamiseks tuleks taotleda erikontrolli läbiviimist. Ringkonnakohus leiab, et ilma nõukoguta

osaühingu osanikud peaksid teadma, kui suurt tasu ja soodustusi makstakse osaühingu juhatuse

liikmetele. Seetõttu on avaldaja teabenõue nimetatud küsimuste osas põhjendatud. Küsimustele nr

27 ja 28 vastamine ei tohiks olla puudutatud isiku jaoks ebamõistlikult koormav ega tuua mingilgi

moel kaasa kõlvatu konkurentsi olukorda. Seega tuleb maakohtu määrus küsimuste nr 27 ja 28 osas

tühistada ning avaldaja teabenõue vastavas osas rahuldada.

30. Kas lepingud Hüdrokülv OÜ-ga on sõlmitud turutingimustel? Kes hindas lepingute vastavust

turutingimustele?

31. Kas lepingud Roadside OÜ-ga on sõlmitud turutingimustel? Kes hindas lepingute vastavust

turutingimustele?

Maakohus jättis avaldaja teabenõude küsimuste nr 30 ja 31 osas rahuldamata. Sarnaselt küsimuste

nr 24 ja 25 juures toodud põhjendustega leiab ringkonnakohus, et avaldaja teabenõue tuleb jätta

rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse p-des 1.2 ja 1.3 lepingutega

tutvumiseks, siis ei oleks ebamõistlik rahuldada teabenõue küsimuste nr 30 ja 31 osas. Lisaks

eeldavad nimetatud küsimused, et puudutatud isik peab hakkama lepingute turutingimuse vastavust

hindama, sh koostama eraldi dokumendi. Hinnangu andmise ja dokumentide koostamise nõudmine

väljub teabenõude piiridest (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-3492 p-d 14.1-14.2). Avaldajal on

lepingutega tutvumisel võimalus ise hinnata, kas tema arvates on lepingud sõlmitud turutingimustel

ning lepingutest peaks ka nähtuma, kes lepingud puudutatud isiku nimel allkirjastas. Seega jääb

maakohtu määrus küsimuste nr 30 ja 31 juures muutmata.

32. Kas äriühing on esitanud seoses laadur-ekskavaator Volvo EC 15B XTV vargusega kahju

hüvitamise nõude kahju tekitanud isiku vastu? Mis põhjusel ei sõlminud OÜ Sa ja Po Grupp vara

kindlustamise lepingut, vaatamata asjaolule, et selline kohustus äriühingul lepingujärgselt oli?

Maakohus jättis avaldaja teabenõude küsimuse nr 32 osas rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et

küsimus nr 32 on seotud küsimusega nr 8, kuid erinevalt viimasest, on avaldaja väljunud

küsimusega nr 32 teabenõude piiridest ning sisuliselt nõuab puudutatud isiku juhtimisotsustuste

hindamist. Seega jättis maakohus õigesti küsimuse nr 32 osas teabenõude rahuldamata, kuna

teabenõudena ei saa äriühingult nõuda hinnangute andmist või põhjuslike seoste selgitamist.

33. Mis vormis on sõlmitud lepingud äriühingu ja selle juhatuse liikmete vahel?

34. Kes esindas äriühingut juhatuse liikmetega lepingu sõlmimisel?

Maakohus jättis avaldaja teabenõude küsimuste nr 33 ja 34 osas rahuldamata põhjusel, et küsimuste

esitamise eesmärk on põhjendamatu ja ei ole aru saada, milliseid lepinguid on silmas peetud.

Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustu ning leiab, et küsimuste nr 33 ja 34 osas tuleb

avaldaja teabenõue rahuldada. Avaldaja teadmine sellest, kas puudutatud isiku ja tema juhatuse

liikmete vahel on sõlmitud kirjalikud või suulised lepingud ning kes need sõlmis, ei saa tuua kaasa

ühingu huvide olulist kahjustamist. Samuti ei ole nimetatud küsimustele vastamine puudutatud

isikut koormav. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis küsimuste nr

33 ja 34 osas teabenõude rahuldamata ning avaldaja teabenõue nimetatud osas rahuldada.

35. Kes hindas laenulepingu, millega anti laenusaajale 2013. aastal laenu summas 32 000 eurot,

vastavust turutingimustele ning kes esindas OÜ-d Sa ja Po Grupp laenulepingu sõlmimisel?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuse nr 35 osas. Ringkonnakohus leiab, et siin kordub

avaldaja nõue osaühingu dokumentidega tutvumise taotluse p-ga 1.5. Põhjendamatu on kohustada

puudutatud isikut veel eraldi avaldajat teavitama sellest, kes esindas puudutatud isikut laenulepingu

sõlmimisel, kuna see peaks nähtuma laenulepingust.

Osas, milles avaldaja tahab teada, kes hindas laenulepingu vastavust turutingimustele, ei ole

küsimus teabenõude eesmärgiga kooskõlas. Tegemist on osaühingu sisemise töökorraldusega.

Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus rahuldas avaldaja taotluse küsimuse nr

35 osas.

37. Missuguste tagatistega on tagatud laenu tasumine laenusaaja poolt?

Maakohus jättis avaldaja teabenõude küsimuse nr 37 osas rahuldamata põhjusel, et küsimusest ei

selgu millise laenulepingu kohta küsimus on. Avaldaja on selgitanud, et on silmas pidanud

laenulepingut, millega anti laenu 32 000 eurot. Ka puudutatud isik pole väitnud, et talle pole selge,

millise laenulepingu kohta küsimus on. Küll aga on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu

kohustada puudutatud isikut küsimusele nr 37 vastama, kuna vastuse nimetatud küsimusele saab

avaldaja laenulepinguga tutvudes (dokumendiga tutvumise taotlus p 1.5). Maakohus jättis seega

õigesti teabenõude küsimuse nr 37 osas rahuldamata.

38. Missuguseid toiminguid tehti, veendumaks laenusaaja maksevõimes?

Maakohus jättis avaldaja teabenõude küsimuse nr 38 osas rahuldamata põhjusel, et küsimusest ei

selgu millise laenulepingu kohta küsimus on. Ringkonnakohus leiab, et kuigi puudutatud isik ei ole

väitnud, et ta ei saa aru, millises laenulepingu laenusaaja maksevõimet on silmas peetud, ei anna

see siiski alust teabenõude rahuldamiseks. Teabenõude saab rahuldada üksnes olemasolevate

materjalide ja dokumentide tutvumise osas. Küsimusele nr 38 vastamine eeldab puudutatud isikult

eraldi analüüsi/selgituste koostamist, mistõttu ei ole võimalik sellist taotlust rahuldada. Seega tuleb

jätta küsimuse nr 38 osas teabenõue rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

39. Missuguste seotud osapooltega tegi OÜ Sa ja Po Grupp tehinguid 2014. aastal (kogusummas

13 567 eurot)?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuse nr 39 osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

nimetatud küsimuse osas teabenõue põhjendatud. Küsimusele nr 39 vastamine eeldab puudutatud

isikult eraldi dokumentide (nimekirjade) koostamist tehtud tehingute põhjal. Osanik ei saa nõuda

osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole veel olemas (Riigikohtu 14.02.2018

määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.2). Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles

maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuse nr 39 osas.

40. Missuguseid tehinguid on äriühing teinud seotud osapooltega pärast 31. detsembrit 2014?

Maakohus rahuldas avaldaja teabenõude küsimuse nr 40 osas. Sarnaselt küsimusele nr 39, ei ole ka

see küsimus põhjendatud, kuna nõuab vastamiseks eraldi dokumentide/nimekirjade koostamist.

Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ka osas, millega maakohus rahuldas teabenõude

küsimuse nr 40 osas.

20. Eeltoodule tuginedes kuulub avaldaja taotlus teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks

lõppkokkuvõttes osaliselt rahuldamisele.

21. Määruskaebuses ega vastumääruskaebuses ei ole esitatud vastuväiteid maakohtu poolt seatud

teabe andmise viisi osas. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu määruse

kohtulahendi täitmise osas muutmata.

V

22. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus põhjendas menetluskulude poolte

endi kanda jätmist asjaoluga, et puudutatud isik ei ole avaldajale kohtuväliselt teavet andnud ega

dokumentidega tutvumist võimaldanud ning piirdunud lakooniliste vastuväidetega kõlvatule

konkurentsile. Samuti, et avaldaja on esitanud teabenõudena palju taotluseid, mis ei ole osutunud

põhjendatuks.

Puudutatud isik ei ole määruskaebuses eraldi menetluskulude jaotuse osas vastuväiteid esitanud.

Avaldaja seevastu vaidlustas vastumääruskaebuses ka menetluskulude jaotuse ning leidis, et

menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses puudutatud isiku anda põhjusel, et puudutatud isik on

keeldunud põhjendamatult ja üldsõnaliselt teabe andmisest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjendatud on jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Lisaks jääb ringkonnakohtu menetluses avaldaja teabenõue rahuldatuks veelgi väiksemas ulatuses

kui maakohtus peamiselt seetõttu, et avaldaja taotlused on sisult korduvad ja kattuvad. Samuti

nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et puudutatud isik on osaliselt põhjendamatult keeldunud

(üldsõnaliste vastuväidetega kõlvatu konkurentsi kohta) avaldajale teavet andmast ja

dokumentidega tutvumise võimaldamisest.

Kuna ringkonnakohus rahuldab nii määruskaebuse kui ka vastumääruskaebuse osaliselt, siis on

põhjendatud jätta ka apellatsioonimenetluses menetluskulud poolte endi kanda.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp