2-16-623/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

18.05.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-623

Kohtuasi

XX (X) hagi YY (Y) vastu kaasomandi

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu

Maakohtu

08.12.2017

määrus

hagi

läbivaatamata jätmise ja vastuhagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 08.12.2017 määrus hagi läbivaatamata jätmise ja

menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 1 ja 3) ning saata asi selles osas

maakohtule menetlemiseks. Ülejäänud osas (resolutsiooni p 2) on määrus

jõustunud.

2. Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja 06.2.2018 tõendite kogumise taotlus.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (hageja) esitas 15.01.2016 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palus

lõpetada Pärnus XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXX) suhtes menetluspoolte

kaasomand ja jätta kinnisasi hageja ainuomandisse, mõistes hagejalt kostja kasuks välja

hüvitise vastavalt 2/8 osale kinnistu turuväärtusest. Hagiavalduses palus hageja määrata asjas

ekspertiis kinnistu turuväärtuse hindamiseks. Ühtlasi palus hageja asendada kostja tahteavaldus

kinnistusraamatus kande muutmiseks.

Hagejale kuulub 6/8 mõttelist osa kinnisasjast ja kostjale 2/8 osa. Kumbki kaasomanikest

kinnistut ei kasuta. Kinnisasjal on üks elamu ja kelder, kusjuures elamu vajab kapitaalremonti

ja kaasajastamist. Poolte omavahelised suhted on pingelised, mis takistavad kinnistut

arendamast ning piiravad hagejal enda omandiosa vabalt kasutada ja vallata. Hageja on

püüdnud kostjaga kinnisasja kohtuväliselt jagada, kuid tulemusteta.

2. Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kinnisasjal asuv elamu on osas, mida kasutab kostja poeg oma

perega, täielikult renoveeritud. Osa, mida kasutab hageja (üürib välja), vajab kaasajastamist ja

kapitaalremonti. Kostja on olnud hagejaga kontaktis kaasomandi jagamise osas, kuid

läbirääkimised on jäänud tulemuseta hageja enda tegevusetuse tõttu. Kostja pakkus välja jagada

kinnisasi selliselt, et kinnisasja ainuomanikuks saab kostja, kes tasub hagejale hüvitist 57 000

eurot.

3. 25.01.2017 esitas kostja taotluse jätta hagi läbivaatamata, sest kohtutäitur Rannar Liitmaa

18.01.2017 avalduse alusel kanti 20.01.2017 kinnistusraamatusse kostjale kuuluvale

mõttelisele osale keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks.

4. Kostja esitas 10.02.2017 vastuhagi, kus palus lõpetada kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb

kostja ainuomandisse ja ta kohustub tasuma hagejale hüvitist 82 500 eurot või alternatiivselt

lõpetada kaasomand reaalosadeks jagamise teel.

5. Hageja esitas 07.09.2017 taotluse menetluse peatamiseks kuni täitemenetluse lõppemiseni.

Hageja oli seisukohal, et täitemenetluses seatud keelumärge ei välista kaasomandi lõpetamist

lõplikult, vaid takistab seda ajutiselt. Hagi läbivaatamata jätmise korral palus hageja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu määrus

6. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi

läbivaatamata, vastuhagi menetlusse võtmata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Kinnistusraamatusse võib asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 3 järgi kanda märke omandi või

piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge). Keelumärge

keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt.

Kohtutäituri avalduse alusel saab kinnistusraamatusse kanda keelumärke täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 142 lg 1 ja § 145 alusel kinnisasja arestimisel kinnisasjale sissenõude

pööramiseks täitemenetluses. Lähtudes TMS § 64 lg 1 esimesest lausest (koostoimes TMS §-

ga 137), on kinnisasja arestimise põhiline tagajärg kinnisasja käsutamise keelamine. Riigikohus

on 01.06.2010 lahendis asjas nr 3-2-1-46-10 märkinud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 88 lg 1 järgi on sellist käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või ka täitemenetluses,

hagi tagamiseks või pankrotihalduri tehtud käsutus tühine.

Seega ei olnud hagiga võimalik saavutada hagi esitamisel silmas peetud eesmärki: lõpetada

kaasomand selliselt, et hageja omandab kostjalt tasu eest kostja kaasomandi osa ning

kohtuotsusega asendatakse kostja tahteavaldused kinnistusraamatus omandiõiguse muudatuse

kohta kannete tegemiseks. Vastuhagi jättis kohus menetlusse võtmata.

Praegusel juhul puudus alus menetluse peatamiseks. Täitemenetluse läbiviimine ja kaasomandi

osale keelumärke seadmine ei olnud mõjuv põhjus TsMS § 355 mõttes. Samuti ei olnud kostja

suhtes toimuv täitemenetlus käsitletav menetlusena, mille tõttu võiks menetluse peatada TsMS

§ 356 alusel. Kui täitemenetluses kostja kaasomandi osa võõrandatakse, ei ole hagejal võimalik

jätkata kaasomandi lõpetamise nõude menetlust senise kostja vastu esitatud hagi alusel.

Kaasomandi lõpetamise nõude saab esitada kaasomaniku vastu. Kusjuures ei ole välistatud, et

osa võõrandamisel, saab hageja uue kaasomanikuga kokkuleppele omandi lõpetamises ja

puudub vajadus kohtu poole pöörduda.

Reeglina kannab TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hagi läbivaatamata jätmise korral

hageja. Samas ei oleks see praegustel asjaoludel hageja suhtes õiglane, sest menetluse

lõpetamise tingis kostja tegevus/tegevusetus. Kuivõrd TsMS § 168 lg 2 alusel ei olnud võimalik

jätta kulusid kostja kanda ja TsMS § 162 lg 4 hagi määrusega läbivaatamata jätmise korral ei

kohaldu, tuli kulud jätta poolte endi kanda.

Määruskaebus

7. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule menetluse

peatamiseks või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 2 350

eurot.

Hagiga oli võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest hagi esitamise ajal ei olnud kinnisasja

osal käsutuskeeldu. Pealegi koosnes hagi kahest osast: palvest asendada kaasomanike

kokkulepe kaasomandi lõpetamiseks ja asendada kostja tahteavaldus kannete muutmiseks

kinnistusraamatus. Keelumärge võis takistada teise palvepunkti lahendamist, kuid mitte

esimese. Eelnevale lisaks oli keelumärkest tulenev takistus ajutine. Kostja tekitas menetluse

kestel tahtlikult olukorra, kus tema omandile seati keelumärge. Seesuguse teguviisi soosimine

kohtu poolt ei olnud põhjendatud. Kohtu argumentatsioon, et põhjendatud oli hagi

läbivaatamata jätmine põhjusel, et kostja isik võis menetluse kestel muutuda, ei olnud kohane.

Sellisteks juhtumiteks on kohtumenetluses ette nähtud erireeglid. Maakohus jättis tähelepanuta,

et täitemenetluses ei ole peaaegu aasta aega täitmist toimunud, kuigi kostjal oli pension ja

kinnisvara.

Vastus määruskaebusele

8. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata.

Määruse põhjendused

9. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi hageja

on kaebuses märkinud, et ta vaidlustab maakohtu määruse tervikuna, siis tegelikult ei riku

kaebaja õigusi vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumine (maakohtu määruse resolutsiooni p

2). Kostja ei ole määrust vaidlustanud. Määrus on vastavas osas jõustunud. Ülejäänud osas

(maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3) tuleb määruskaebus rahuldada ja maakohtu määrus

tühistada.

Vaidlust ei ole selles, et maakohus on 15.01.2016 esitatud hagi 03.02.2016 õigesti menetlusse

võtnud ja seda menetlenud. Maakohtu jaoks tekkis tõrge menetluse kestel, kui selgus, et kostjale

kuuluvale kinnisasja kaasomandi mõttelisele osale oli kohtutäituri poolt seatud keelumärge.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tsiviilasja ei ole võimalik menetleda.

Praeguse ajani on kostja kaasomandi mõttelise osa omanik. Seega saab tema vastu ka esitada

kaasomandi lõpetamise nõude AÕS § 76 lg 1 alusel. Sama paragrahvi teisest ja kolmandast

lõikest tuleneb, et kaasomandi lõpetamise nõude esitamine (ja menetlemine) on välistatud vaid

erandina ja kaasomaniku mõttelisele osale keelumärke seadmine ei ole sellega hõlmatud. Seega

ei takista kostjale kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale kohtutäituri 18.01.2017 avalduse alusel

20.01.2017 seatud keelumärge hageja hagi menetlemist.

Keelumärge on oma olemuselt ajutise iseloomuga. Riigikohus on hiljutises praktikas leidnud,

et ainuüksi keelumärgete kinnistusraamatusse kandmise tõttu ei ole alust asuda seisukohale, et

saadu tagastamine oleks võimatu näiteks pankrotiseaduse § 119 lg 3 mõttes (04.04.2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-7541, p 21). Kohtutäituri avalduse alusel täitemenetluses sissenõudja kasuks

kinnistusraamatusse kantud keelumärkele saab kohaldada analoogia alusel TsMS § 378 lg 6,

mille järgi võib hageja käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi, eelkõige õigusest

loobuda või anda nõusoleku tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud

(vt Riigikohtu 01.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 24). See tähendab, et

keelumärke järgi õigustatud isik võib anda kinnisasja omanikule nõusoleku tehingute ja

toimingute tegemiseks, mida keelumärge üldiselt takistab. Seejuures võib keelumärke järgi

õigustatud isik olla kohustatud andma vajalikud tahteavaldused, kui tema õigusi sellega ei

kahjustata (mh on tagatud, et vahepeal ei tehtaks kinnistusraamatusse õigustatud isikut

kahjustavaid kandeid), ning neid tahteavaldusi võib ka kohtulahendiga asendada. Samadel

tingimustel võib sissenõudjalt nõuda tahteavaldust kinnisasja ajutiseks arestist vabastamiseks

(vt Riigikohtu 01.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 26).

Sarnaselt ei muuda keelumärge võimatuks kaasomandi lõpetamise hagi menetlemist ega ka

selles asjas tehtud otsuse täitmist.

Kokkuvõtvalt on maakohtul võimalik jätkata menetlust.

Õige on määruskaebuses märgitu, et pelgalt võimaluse tõttu, et kostja isik võib menetluse kestel

muutuda, ei ole kohane jätta hagi läbi vaatamata. Samas ei ole maakohus praegusel juhul sellel

põhjusel ka hagi jätnud läbi vaatamata, kuid nimetatud põhjendus ei ole määruses asjakohane.

Määruskaebuse esitaja 06.02.2018 tõendite kogumise taotluse jätab ringkonnakohus

rahuldamata.

Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja sisulisel lahendamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing