2-18-7127/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-7127 Tsiviilasi Kohtutäitur Jane Rumjantseva kinnistamisavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kohtunikuabi 24. aprilli 2018 kandemäärus nr 497802018 Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Kohtutäitur Jane Rumjantseva määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kinnistamisavalduse esitaja): kohtutäitur Jane Rumjantseva (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 24. aprilli 2018 kandemäärus nr 497802018 muutmata.

2. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus kohtutäitur Jana Rumjantseva kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Jana Rumjantseva (avaldaja) esitas 27. märtsil 2018 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus seada kinnistusregistriosa nr XXX kolmandasse jakku käsutamise keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks avaldaja ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kasuks. Keelumärge keelab Y.K. käsutada talle kuuluvat osa pärandvarast, milleks on kinnistu nr XXX.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 24. aprilli 2018 kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt tutvus kohtunikuabi registriosaga nr XXX, millest nähtus, et kinnistusraamatusse on 27. oktoobril 2017 sisse kantud (pärijate ühisus) ühisomanikud N.M., Y.K. ja L.K.. Ühisomandi korral kuulub ühisomanikele ühine täielik võim kogu ühisomandis oleva asja üle ning see on AÕS § 68 lg 1 mõttes ühine õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Ühisomandis olev ese liigub seega käibes tervikuna ning kohtutäitur saaks ühisomandis olevale esemele sissenõude pöörata tervikuna. Täitemenetluse seadustikust tuleneb põhimõte, et sissenõuet saaks pöörata ühisomandis olevale varale juhul, kui on olemas kõikide ühisomanike suhtes kehtiv täitedokument, mida käesoleval juhul ei ole. TMS § 138 lg-st 2 tulenevalt saab Y.K. kuuluvale kinnisasja osale sissenõude pöörata juhul, kui ühisomand on pärijate vahel kaasomanditeks jagatud. Kuna antud asjas on kinnistu kaasomanditeks jagamata, ei saa võlgniku ühisomandi osale sissenõuet pöörata ja arestimise tagamiseks keelumärget kanda. Kohtunikuabi leidis, et avaldust ei ole võimalik eeltoodust ja Riigikohtu 20. oktoobri 2015 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-104-15 p-dest 9, 11, 13 ja 14 juhindudes rahuldada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb 24. aprilli 2018 kandemääruse nr 497802018 tühistamist ja uue kandemääruse tegemist, millega kinnistamisavaldus rahuldada. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole TMS § 138 lg 2 asjakohane, kuna keelumärke seadmine ei võrdu kinnisasjale sissenõude pööramisega. Ühisomandile ei ole keelatud seada keelumärget ka juhul, kui ühisomandi käsutamine keelatakse vaid ühel ühisomanikul. Riigikohtu 9. aprilli 2013 üldkogu otsuse nr 3-3-1-82-12 p-des 49 ja 56 märgitud seisukoht Maksuja Tolliameti poolt keelumärke seadmise kohta kohaldub analoogia korras ka kohtutäituri tehtavale toimingule täitemenetluse käigus ning kohtutäitur on sõnastanud keelumärke sisu vastavalt nimetatud lahendis avaldatud seisukohale. Vaidlustatud kandemäärus välistab keelumärke seadmise ühisomandile ühe ühisomanikust võlgniku korral, kuid kohtupraktika ei ole muutunud. Kinnisasjale keelumärke seadmine on kinnisasja arestimine kitsamas tähenduses. Ainuüksi keelumärke seadmise tulemusena ei hakka kohtutäitur ette valmistama kinnisasja sundenampakkumist. Keelumärke seadmine kitsamas tähenduses on eesmärgilt sama Maksuja

Tolliameti seatavate keelumärgete eesmärgiga, milleks on võlgniku vara käsutamise keelamine. Samuti ei takista ühisomandile seatud keelumärge olukorda, kus ühisomanikud soovivad kinnisasja võõrandada, kuna sellise tehingu tegemine on võimalik kohtutäituri kontrolli all.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 24. aprilli 2018 kandemäärus nr 497802018 muutmata. Vaidlustatud kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659).

5. Riigikohus on 20. oktoobri 2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-104-15 lahendanud küsimust, kas kinnistusraamatusse on võimalik kanda keelumärge pärandvarasse kuuluva kinnisasja käsutamise keelamiseks nii, et kaaspärijast võlgnikul on keelatud käsutada pärandvara ühisusse kuuluvat kinnisasja. Riigikohus leidis, et täitemenetluse seadustik (TMS) ei võimalda sellises olukorras kinnisasjade käsutuskeeldu kinnistusraamatusse kanda, kuna võlgnik ei ole ainuomanik ega kaasomanik, kellele kuuluks kindlaks määratud osa kinnisasjadest. Samuti leidis Riigikohus, et kaaspärijate õigusi reguleerivate sätetega oleks vastuolus, kui pärandvara hulka kuuluvatele üksikutele esemetele saaks sissenõuet pöörata samal viisil nagu kaasomaniku mõttelisele osale. Kuna Riigikohus on sama lahendi p-s 10 välistanud analoogia kohaldamise TMS § 14 lg-s 1 ja §-s 15 sätestatuga, mis käsitlevad abikaasade ühisvarale ja seltsinguvarale sissenõude pööramise erisusi, ei ole asjakohane ka avaldaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-15-12 toodud seisukoht. Nimetatud seisukoht on antud abikaasade ühisvara, mitte pärandvara ühisusest tekkiva ühisomandi kohta. Täitemenetluse raames kinnistusraamatuse märgete tegemise võimalused on TMS-is sõnaselgelt sätestatud ning kinnistusraamatusse ei ole võimaik kanda keelumärkeid, mille sissekandmist ei ole seaduses ette nähtud.

6. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-104-15 p-s 13 asunud seisukohale, et kaaspärijale kuuluva mõttelise osa puhul on tegemist varalise õigusega TMS § 110 jj tähenduses. Eelnevast tulenevalt on avaldajal võimalik arestida võlgnikust kaaspärija nõue teiste kaaspärijate vastu pärandvara jagamiseks TMS § 111 alusel. Seejärel on sissenõudjal TMS § 118 lg 1 järgi õigus esitada pärandvara jagamise hagi teiste kaaspärijate vastu ning selle hagi tagamiseks on hagejal õigus taotleda hagi tagamise korras keelumärke või eelmärke sissekandmist.

7. TsMS § 172 lg 2 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks