2-18-2288/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-18-2288

Tsiviilasi

Swedbank

AS

hagi

Varje

Soome

vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

896,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS; registrikood 10060701; asukoht

Liivalaia 8, Tallinn, 15040, Harjumaa.

Hageja lepinguline esindaja: Triin Kivipõld

Kostja: Varje Soome; isikukood XXX; elukoht XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Swedbank AS-i hagi Varje Soome vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Varje Soomelt Swedbank AS-i kasuks välja:

2.1. 816 eurot ja 26 senti (sealhulgas põhivõlg 415 eurot 42 senti, intress 79 eurot 75 senti,

viivis 156 eurot 87 senti ning pärimismenetluse läbiviimise kulud 164 eurot 22 senti).

2.2. alates 13. veebruarist 2018 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui

0,022% tasumata põhivõlast päevas.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovis pärimismenetluse läbiviimise kulu

hüvitamist 46 euro 68 sendi osas ning viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määrast kõrgemas määras.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 95% Varje Soome kanda ja 5% Swedbank AS-i kanda.

7. Mõista Varje Soomelt (Soome) Swedbank AS kasuks välja menetluskulu 166 eurot 25 senti.

8. Mõista Varje Soomelt (Soome) Swedbank AS kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Swedbank AS (hageja) esitas 12. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule Varje Soome (kostja)

vastu hagi võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla

415,42 eurot, intressi 79,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates 10. jaanuarist 2013

seaduses sätestatud määras 156,87 eurot, pärimismenetluse läbiviimisega seoses kantud kulud

210,90 eurot ning alates 13. veebruarist 2018 kuni põhivõla tasumiseni viivise määras 0,022%

põhivõlast.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja R.V. 9. septembril 2010. a väikelaenulepingu

nr XXX. Hageja andis lepingu alusel laenu summas 20 500 krooni intressimääraga 25% aastas.

Laenusumma tagastamise lõpptähtpäev oli 9. september 2013. Laenusaaja suri XX.XX.XXXX.

Laenusaaja pärimistunnistus tõestati XX.XX.XXXX. Pärimistunnistuse kohaselt on laenusaaja

ainupärija kostja.

2. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 14.

aprillil 2018. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei vastanud kohtule

tähtaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud,

jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

5. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud hageja põhivõla nõue. Hagist nähtub, et hageja

ja kostja õiguseellase vahel oli sõlmitud laenuleping, mille kohaselt kostja õiguseellane pidi

saadud laenu tagastama 9. septembriks 2013. Hageja nõue on seega laenulepingu täitmise

nõue, st rahalise kohustuse täitmise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 mõttes, mis on

muutunud sissenõutavaks. Hagi kohaselt on kostja R. V. ainupärija, st pärimisseaduse § 2 ja §

4 lg 1 kohaselt tema üldõigusjärglane, mistõttu on laenu tagastamise kohustus kostjale

pärimisega üle läinud. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud ka hageja laenulepingust tulenev

intressinõue.

6. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Hagi kohaselt on pooled kokku leppinud seadusejärgse viivisemäära kohaldamises.

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja viivisenõue on selles määras

õiguslikult põhjendatud. Hageja on palunud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja

mõista määras 0,022% põhivõlast päevas. Kuna see ei vasta täpselt seadusjärgsele

viivisemäärale ega arvesta võimaliku seadusjärgse viivisemäära muutumisega, on viivisenõue

õiguslikult põhjendatud üksnes seadusjärgses määras.

7. Kohus leiab, et hageja nõue pärimismenetluse läbiviimise kulude hüvitamiseks on

õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Hagist nähtub, et hageja soovib, et kostja hüvitaks

talle pärimismenetluse algatamise tasu 76,68 eurot ja pärimistunnistuse tõestamise tasu 134,22

eurot. Notari tasu seaduse (NottS) § 31 p 33 ja 38 lg 3 kohaselt on pärimistunnistuse tõestamise

tasu kohustatud maksma pärija. Seega on hageja täitnud notari tasu makstes kostja kohustuse

ning hageja nõue pärimistunnistuse tõestamise tasu hüvitamiseks on VÕS § 1041 järgi

õiguslikult põhjendatud. Pärimismenetluse algatamise tasu on aga NottS § 31 p 32 ja 38 lg 3

järgi kohustatud maksma isik, kelle taotlusel notariaaltoiming tehti. Kuna hagi kohaselt esitas

notarile vastava avalduse hageja, ei olnud seega tegemist kostja kohustuse täitmisega, mistõttu

VÕS § 1041 alusel hagejal nõuet ei ole. Kohtu hinnangul on, arvestades asjaolu, et algne

võlgnik oli surnud, tema pärijate väljaselgitamiseks tehtud kulutused käsitletavad võla

sissenõudmiseks tehtavate kuludena. VÕS § 1132 piirab aga tarbijalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõudmist. Arvestades põhivõla suurust, on hagejal VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt

õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Seega on hageja nõue

pärimismenetluse algatamise tasu hüvitamiseks põhjendatud üksnes selles osas. Kohtu

hinnangul ei ole algse võlgniku surm erandlikuks asjaoluks, mis õigustaks piirmäära ületava

sissenõudmiskulu väljamõistmist VÕS § 1132 lg 4 alusel. Samuti ei nähtu hagiavalduses

asjaolusid, millest nähtuks, et hageja saaks nimetatud kulu hüvitamist nõuda käsundita

asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Seega tuleb hageja nõue jätta 46,68 euro

ulatuse rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ca 95% ulatuses. Seega tuleb menetluskuludest 95% jätta kostja kanda ja

5% jätta hageja kanda.

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja menetluskulu riigilõiv 175 eurot. Muid menetluskulusid

asja materjalidest ei nähtu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 166,25 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik