2-17-11305/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11305

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi XX ja YY vastu ühisvara

jagamiseks. Hagi läbi vaatamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. jaanuari 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Inkasso OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): Eesti Inkasso OÜ

(registrikood 12438291), lepinguline esindaja Olesja

Polehhina

Kostja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 23. jaanuari 2018 määrus tühistada ja saata asi menetluse

jätkamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 25. juulil 2017 Harju maakohtule hagi XX (kostja I) ja YY

(kostja II, koos edaspidi „kostjad“) vastu ühisvara jagamiseks.

Hageja väitel:

 Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-110396 mõisteti

kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlg 1 000 eurot, intress 201,46 eurot ja viivis

13. juuni 2016 seisuga 920,26 eurot, samuti viivis määraga 0,2% päevas alates

14. juunist 2016 kuni põhinõude täitmiseni; otsus jõustus 12. detsembril 2016;

 Harju Maakohtu 30. jaanuari 2017 määrusega mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja

menetluskulud 1 873,60 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud

määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Määrus jõustus

18. aprillil 2017;

 hageja esitas jõustunud kohtulahendid kohtutäiturile täitmiseks. Kohtutäituri õiendi

kohaselt ei ole kostja I võlgnevuste katteks midagi tasunud. Maksuameti andmetel

2 (3)

puudub kostjal I töökoht ning rahalised vahendid pangakontodel. Kostjale I kuuluvad

osalused OÜ-s E ja M OÜ-s. Osalustele on seatud käsutamise keelumärked;

 kostjate ühisomandis on kinnistu, mis asub XXX (edaspidi „kinnistu“), mille arvelt

saaks rahuldada hageja nõuded kostja I vastu. Lisaks sellele kuulus kuni

19. juulini 2017 kostjatele kinnistu aadressil YYY, mille müügist saadud raha tuleb

kostjate vahel jagada võrdsetes osades;

 abieluvararegistri andmetel pole kostjatel sõlmitud abieluvaralepingut ega esitatud

andmeid abikaasade valitud varasuhete kohta;

 kuna kostja I lahusvarast tema kohustuste täitmiseks ei piisa, tuleb kostjate ühisvara

müüa kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel ning saadud raha arvel

rahuldada hüpoteegipidajate nõuded ja pärast nimetatud nõuete rahuldamist alles jäänud

raha jagada kostjate vahel võrdselt.

Kostja I leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna tema ja hageja vahel sõlmiti

kohtutäituri vahendusel sissenõutava võlgnevuse tasumiseks maksegraafik. Seega puudub

hagejal täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi alus nõuda ühisvara jagamist.

Maksegraafikust põhjuseta loobumine on pahauskne käitumine. Isegi kui hageja töötajal ei

olnud õigust kohtutäituriga suhelda ja maksegraafikut sõlmida, siis vastutab hageja oma töötaja

tegevuse eest.

Kostja II nõustus kostja I seisukohtadega.

Hageja vaidles kostja I taotlusele vastu. Maksegraafiku sõlmimise nõusoleku andis

kohtutäiturile hageja töötaja, kellel puudus selleks vastav volitus. Kohtutäitur tühistas

11. jaanuaril 2018 kostjaga I sõlmitud maksegraafiku.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 23. jaanuari 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Hagi esitati kohtule põhjusel, et kostja I suhtes algatatud täitemenetlustes hageja nõude täitmine

ebaõnnestus kostjal I lahusvara puudumise tõttu. Kuigi menetluse kestel sõlmis hageja esindaja

õigustamatult (volituse puudumine) kostjaga I maksegraafiku kohustuste täitmiseks, on kostja I

vastavat kohustust hageja ees siiski täitnud. Seega ei ole täitemenetluses nõude rahuldamine

kostja I lahusvara arvelt ebaõnnestunud.

MÄÄRUSKAEBUS

Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub hagi sisuliselt läbi

vaadata. Hageja tugineb TMS § 14 lg-le 2 ja perekonnaseaduse § 33 lg-le 3, mille kohaselt võib

võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjatele tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu. Kostja I määruskaebusele ei vastanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 27. aprilli 2018 kirjaga

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja

§ 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse.

Hageja tugineb väitele, et täitemenetluses pole tal olnud võimalik kostja I suhtes oma nõuet

maksma panna, kuna kostjal I puudub lahusvara. Seetõttu nõuab hageja kostjate ühisvara

jagamist. Hageja on kostjaga I sõlmitud maksegraafiku tühistanud. Kostja I seevastu leidis, et

ta on kohustuse nõuetekohaselt täitnud, kuna tasub võlga hagejaga sõlmitud maksegraafiku

alusel. Seega on pooltel vaidlus selle üle, kas hageja saab täitemenetluses kogu nõude korraga

maksma panna, kui kostjaga I on sõlmitud maksegraafik, ja kas maksegraafik kehtib.

Vaidluse lahendamiseks tuleb võtta seisukoht, kas kostja I on võimeline võlga tasuma oma

lahusvara arvel, aga selleks on vaja hinnata tõendeid. Kohus ei saa seda teha TsMS § 423 lg 2

p 2 kohaldamisel (vt Riigikohtu 18. november 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).

Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 teise

alternatiivi alusel läbi vaatamata ja asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm