1-17-3222/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-17-3222

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

02. mai 2018 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 23.04.2018 ) Kriminaalasja number 1-17-3222 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Maarja-Liisa Sari (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

K.V

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu K.V

isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Vabastada K.V Tartu Maakohtu 03.10.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 17-3222 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva

K.V-le kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada K.V täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elada k

ohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmud

a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha

2 (4) vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § alusel määrata katseajaks järgmised kohustused:

75 lg 2 p 2, 4, 8 K.V-le

1) mitte tarvitada alkoholi;

2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist;

3) osaleda sotsiaalprogramm .

is kriminaalhooldaja äranägemisel

Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks K.V Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva K.V kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MEN

ETLUSE KÄIK

K.V 03.10.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu nr 1-17-3222

7 (seitse) kuud vangistust. KarS § järgi ja karistuseks mõistetud KarS § 65 lg 2 alusel suurendati K.V-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.07.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6004 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning mõisteti K.V-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti K.V vanglasse saabumise aeg. Kohtuotsus jõustus 19.10.2017. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.11.2017 04.09.2018. ja lõpeb

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingi t. misi enne tähtaega vabastamis

Tartu Vangla seisukohaga nõustus prokurör, kes oma kirjalikus arvamuses samuti ei toetanud süüdimõistetu vabastamist ennetähtaegselt.

K.V avaldas, et soovib tingimisi enne

Vanglas ta tähtaega vabaneda ja elu korda sättida.

millegagi ei tegele, lühikese karistusaja tõttu ei ole programme pakutud. Vabaduses soovib tööd leida, õlaprobleemi tõttu osalise tööajaga. Mõttes on läbi töötukassa minna tõstukijuhi kursustele. Hiljem kui karistused kustuvad, soovib saada juhtimisõiguse.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

3 (4) Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, K.V

kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine

. K.V on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest ning korduvalt on ta ka vanglakaristust kandnud. Kuritegude laad ja muster on ajas olnud muutuv. Varasema viimasel ajal lt on kinnipeetava käitumises esinenud tihti vägivalda, asendunud üldohtlike rikkumistega Käesolevat karistust kannab . K.V alkoholijoobes

mootorsõiduki juhtimise eest amalaadseid süütegusid on K.V toime pannud ka ja s varem. V ane kuritegu on toime pandud varasema, s.o Tartu Maakohtu 11.07.2016. a iim otsusega määratud katseaja algusperioodil.

Karistuse kandmise ajal ei ole K.V taasühiskonnastavates tegevustes saanud osaleda, kuna tema karistusaeg on selleks liiga lühikene. Kinnipeetava käitumisele etteheiteid teha ei saa, vanglas kehtestatud korrast on ta kinni pidanud.

K.V vabanemisjärgsed elutingimused on pigem head. Kuigi kinnipeetav tunnistab, et peresuhted on veidi ma elukaaslase juurde, kus jahenenud, on tal võimalus asuda elama varase elas ka enne vangistust. Suhted nii elukaaslase kui lastega on siiski säilinud. Kindel töökoht pärast vabanemist puudub, kuid süüdimõistetu on motiveeritud õppima ja uusi oskuseid omandama. Esialgu on garanteeritud sissetulekuks töövõimetuspension.

Kõike eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et K.V vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Kinnipeetava selgitustest kohtuistungil saab järeldada, et ta on mõistnud alkoholi tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahelist seost ning teinud oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et viimase kuriteo toimepanemise ja kohtuotsuse vaheline periood kestis enam kui aasta ja väidetavalt ligi aastase perioodi jooksul enam rikkumisi ei olnud, K.V oli muutnud oma käitumisharjumusi. Seda kinnitab ka asjaolu, et kui 2016.a lõpus arutati eelmise kohtuotsusega määratud kriminaalhooldusel süüdimõistetu kohta esitatud erakorralist ettekannet ja ei pidanud kohus vajalikuks lisakohustusi kehtestada ega karistust täitmisele pöörata. Samuti annab kinnipeetava korrektne käitumine karistuse kandmise ajal alust eeldada, et ta on võimeline kehtestatud reeglitest kinni pidama.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni K.V

kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine peaks tagama piisava kontrolli tema edasise käitumise üle.

KarS § 76 lg 5 alusel tuleb määrata katseaeg 6 kuud alates käesoleva K.V-le

kohtumääruse jõustumisest arvates. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest . Et

tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse

asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist.

Kuna süüdimõistetu ei ole käesoleva vangistuse jooksul saanud sotsiaalprogramme läbida,

4 (4)

tuleb tal uute kuritegude riskide maandamiseks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel läbida katseajal sotsiaalprogramm . kriminaalhooldaja äranägemisel

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik