Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
4-18-1955/11 AI generated

4-18-1955/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-18-1955/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

V.U esitas 11.04.2018 kohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.03.2018 otsusele väärteoasjas nr 2303,18,000166. Nimetatud otsuse kohaselt karistati V.U liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut (600 eurot) ning võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.

Legislator headnote

AI generated

4-18-1955/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 126 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Sama seaduse § 125 lg 1 lubab kaebuse arutamise edasi lükata, kui kaebaja on jäänud istungile ilmumata mõjuvatel põhjustel.

Keywords

AI generated
bus station offences against public transport doubt as to unlawful nature fraudulent insurance claim traffic violation unlawful coercion
AI generated
4-23-995/21
mail 2023.a, Tallinn Väärteoasja number 4-23-995 Kohtukoosseis Kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Liilia Kesküla, tõlk Ines Üprus Väärteoasi Thea Albini kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi 10.03.2023 otsusele väärteoasjas nr 2302,22,016977 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Thea Albin (ik 49007280222, elukoht: xxx); Kaebuse esitaja kaitsja: vandeadvokaat Indrek Sirk Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse esindaja Jaak Paju Asja läbivaatamine Kohtuistungil 27.04.2023.a.
4-18-13/5
Rahuldada B.N kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 05.12.2017.
4-24-2625/8
Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida -Harju politseijaoskonna 20.07.2024 kiirmenetluse otsus nr 10220192263460 ja lõpetada väärteomenetlus X suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4-11-4789/13
Lõuna Prefektuuri 29. novembri 2011. a otsusega väärteoasjas nr 2602,11,000533 (tl 5-6) karistati P.M-i kuni 30. juunini 2011. a kehtinud liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ning lisaks jäeti tema kanda liiklusekspertiisi teostamisega seoses tekkinud menetluskulu 413 eurot. Otsuse kohaselt juhtis P.M 28. jaanuaril 2011. a kell 11.03 Tartu linnas Narva mnt-l mootorsõidukit Toyota Auris registreerimisnumbriga 398TGY, mille juures ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis oleks arvestanud liiklusolusid (lumest tingitud sõiduradade laiuse vähenemine ning naaberrajal vasakul liikunud buss), vähendamaks kitsastes teeoludes õigeaegselt kiirust, mistõttu toimus kokkupuude vasakul, kõrval sõidurajal, liikunud bussiga Scania registreerimisnumbriga XXXX Samuti ei hoidnud P.M bussiga ohutut külgvahet. Sellega rikkus P.M kuni 30.juunini 2011. a kehtinud liikluseeskirja (LE) § 123 ja § 130 ning tekitas varalise kahju Scania omanikule sõiduki parempoolse külje nühkejälgede näol ja varalise kahju sõiduauto XXXX omanikule sõiduki vasakpoolse külje kahjustuste näol. Väärteo toimepanemine on otsuse kohaselt tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, ekspertiisiakti, tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kuigi otsuse kohaselt on menetlusalune isik P.M esitanud ka vastulause, siis jättis kohtuväline menetleja väärteo toimiku, liiklusõnnetuse tehiolude ja liiklustehnilise ekspertiisi põhjal vastulause arvestamata. Kuna eksperdiarvamuse kohaselt liikus autobuss juba enne kontakti osaliselt esimesel sõidurajal, siis pidi autobussi ja tagant lähenenud sõiduauto külgvahe enne kontakti olema küllaltki minimaalne ning kontakti toimumiseks tarvitsesid sõidukid üksnes vähesel määral tee ristsuunas liikuda. Samas aga liikus sõiduauto kontakti hetkel autobussist kiiremini. Kuna ei ole tuvastatud, et autobuss oleks kõrval rajale kaldunud, siis ei saa bussijuhti süüdistada ka vastulauses esitatud LE § 82, § 91 ja § 96 nõuete rikkumises. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et rikutud ei ole menetlusaluse isiku kaitseõigust, kuna VtMS § 19 kohaselt on seda võimaldatud. Seega on tõendatud, et P.M ei kohandanud sõiduautot juhtides oma kiirust selliseks, mis olek arvestanud liiklusolusid ja ohutut külgvahet teise sõidukiga.
1-14-4536/4
mai 2014.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-4536 ( 14250100834) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sarantšuk Kriminaalasi 90 (üheksakümmend) päevamäära kaheksasada viiskümmend viis) eurot riigituludesse.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-18-1955

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-18-1955 (2303,18,000166)

Kohtunik

Julia Vernikova

Väärteoasi V.U (ik: XXX, elukoht: xxxx) kaebus väärteoasja nr 2303,18,000166 otsusele

RESOLUTSIOON

Jätta V.U kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.03.2018 otsusele väärteoasjas nr 2303,18,000166 läbi vaatamata.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. V.U esitas 11.04.2018 kohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 20.03.2018 otsusele väärteoasjas nr 2303,18,000166. Nimetatud otsuse kohaselt karistati V.U liiklusseaduse § 224 lg

2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut (600 eurot) ning võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.

2. Kohus määras kaebuse arutamisele 16.05.2018 algusega kell 11.00 ning 04.05.2018 saadetud kutsega kohustas V.U istungile ilmuma. Kutses selgitati kaebajale, et kohus peab tema kohalolekut istungil vajalikuks ning mitteilmumise korral jäetakse kaebus läbi vaatamata. Samal päeval teatas V.U, et on kutse kätte saanud.

3. Määratud istungile V.U ei ilmunud. Istungi toimumise päeval kell 9.27 teatas kaebaja, et ta ei jõua kohtuistungile, sest elukoht on Tõrva ja bussiliiklus pole sobilik. Ühtlasi soovis V.U kohtult teist istungi aega.

Kohtu seisukoht

4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 126 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Sama seaduse § 125 lg 1 lubab kaebuse arutamise edasi lükata, kui kaebaja on jäänud istungile ilmumata mõjuvatel põhjustel.

5. Vaidlusi ei ole selles, et V.U oli teadlik kohtuistungi ajast ning kohast, kuivõrd ta on enda antud e-posti aadressilt kinnitanud kutse kättesaamist ja teatanud istungile ilmumata jätmisest. Kahtlusi ei saa olla ka selles, et kutse kättesaanuna teadis V.U, et mõjuva põhjuseta kutsel märgitud ajal ilmumata jätmisel jäetakse tema kaebus läbi vaatamata.

6. Istungilt puudumist põhjendab kaebaja ebasobiva bussigraafikuga. Kohtu hinnangul ei ole toodud asjaolud mõjuvateks põhjusteks VTMS § 42 mõttes.

Esiteks nõuab VTMS § 42 lg 1, et kaebaja teatakse kutsel märgitud ajal ilmumata jätmisest viivitamatult. Kaebaja sai kutse kaks nädalat enne toimuvat istungit, kuid bussiliikluse probleemidest teatas alles 1,5 tundi enne istungit. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kaebaja sai oma kodukoha bussiliikluse probleemidest teada alles mõned tunnid enne kohtuistungit. Kummatigi ei saanud kaebaja oodata Tõrva ja Tallinna vahel niivõrd tihedat bussiliiklust, mis võimaldaks tal 1,5 tunniga istungile jõuda. Seega ei ole harv bussiliiklus tegelik põhjus, miks kaebaja jättis istungile ilmumata.

Kohtu järeldust, et kehv bussiliiklus ei ole istungile ilmumata jätmise põhjus, kinnitab asjaolu, et süüdistatav eelistab enda sõnul liikuda autoga. Nii on kaebaja politseile esitatud avalduses kirjutanud, et ta peab iga päev sõitma kolm tundi tööle ja tagasi ning lubadeta jätmisel kaotaks ta töö. Ka kohtule saadetud kaebuses märgib kaebaja, et tööga seoses on tal väga juhilube vaja. Kuivõrd otsus juhtimisõiguse äravõtmise kohta ei ole tänaseks hetkeks jõustunud, jääb kohtule mõistmatuks, mis tingib igapäevast autokasutajat eelistama just kohtusse ilmumisel ühistransporti.

Viimaks märgib kohus, et V.U väidetest hoolimata on bussiliiklus Tõrva ja Tallinna vahel piisavalt hästi korraldatud. Otsinguportaalide Tpilet ( ) ja peatus.ee www.tpilet.ee ( ) andmetel on Tõrvast tööpäeviti kell 06.05 väljuva bussiga võimalik Tartu www.peatus.ee kaudu kella 10.30ks Tallinna jõuda. Ka 7.32 Tõrvast väljuv buss võimaldab Tallinna jõuda

11.15 ning tingib istungile jõudmise kõigest mõnekümne minutilise hilinemisega. Seegi kinnitab kohtu arvamust, et kaebaja jäi istungile ilmumata mõjuva põhjuseta.

7. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et isik jättis istungile ilmumata mõjuva põhjuseta, ehkki oli teadlik istungi ajast ja istungile ilmumise kohustusest ning ilmumata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 126 lg-st 2 jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Julia Vernikova Kohtunik