1-14-535/115 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

16. mai 2018

Kohtuasja number

1-14-535

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Maarika Kuusk

Kohtuasi

Veiko

Lõometsa

(isikukood

37201215217)

vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve

kohaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. aprilli 2018. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Veiko Lõomets

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Ain Tali

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 17. aprilli 2018. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta

kohtumääruse põhiosa, asendades selles põhjenduse, mille kohaselt on Veiko Lõometsa

kriminaalkorras karistatud kuus korda, põhjendusega, mille kohaselt on Veiko Lõometsal kaks

kehtivat kriminaalkaristust.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 2. oktoobri 2014. a otsusega tunnistati Veiko Lõomets süüdi ja teda karistati

karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi vangistusega 8 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele

karistusele Viru Maakohtu 18. juuli 2013. a otsusega KarS § 121 järgi mõistetud kandmata

karistus – 1 aasta vangistust – ning liitkaristuseks kujunes 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise

alguseks luges kohus 18. augusti 2013. Karistusaja lõpp saabub 18. augustil 2022.

2. 9. märtsil 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid V. Lõometsa tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega

prokuratuur ei toetanud V. Lõometsa ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

3. Viru Maakohtu 17. aprilli 2018. a määrusega jäeti V. Lõomets karistuse kandmiselt tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

2(3)

Kohus märkis, et V. Lõometsa on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, varasemad

tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on

jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud raskemaks, viimane kuritegu on raske

isikuvastane kuritegu (tapmine). V. Lõometsal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus luges

positiivseks, et V. Lõomets on omandanud vanglas hommikusöögiteenindaja eriala, osalenud

puidupingitöölise eriala õppes ning läbinud sotsiaalprogramme, töötanud vangla majandustöödel

ja köögitöölisena. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris ning ka

garanteeritud töökoht. Samas töötas V. Lõomets enne vangistust mitteametlikult ja tegi juhutöid,

samuti tarvitas alkoholi. Viimane kuritegu on toime pandud tugevas alkoholijoobes, samuti on

süüdimõistetu katseajal rikkunud kohtu määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

V. Lõometsa suhtlusringkonda kuulub palju kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad talle

negatiivset mõju avaldada. V. Lõomets on kuriteo toime pannud grupis, mistõttu on põhjust

eeldada tema mõjutatavust. Kohus ei olnud veendunud, et kinnipeetav käituks vabanemisel

seaduskuulekalt. Arvestades, et viimane kuritegu on toime pandud katseajal, oleks isiku

ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Lõomets, kes palub Viru Maakohtu

määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta mõistetud vangistusest tingimisi enne

tähtaega.

Kaebaja hinnangul ei ole maakohus määruse tegemisel kaalunud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud

asjaolusid. Kohus on arvestanud vaid süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid.

Viimase kuriteo kohta selgitab V. Lõomets, et kohtus ta end süüdi ei tunnistanud. Kaebaja

selgitab, et ta ei suutnud end kohtus kaitsta, sest puudusid kogemused ja selline süüdistus oli tema

jaoks vastuvõetamatu. Kuna advokaadist ei olnud V. Lõometsa hinnangul mingit kasu, sattus ta

vanglasse. V. Lõomets selgitab, et kuuest kriminaalkaristusest on osad kustunud ning maakohus

ei oleks tohtinud arhiveeritud karistustele tugineda. V. Lõomets on vanglas esitanud

kontaktisikule mitmeid taotlusi selle kohta, et ta soovib tööle asuda, kuid kontaktisik ei ole

julgeoleku tõttu seda lubanud. Samas märgib kaebaja, et viimane distsiplinaarkaristus (toiduaine

leidmine) ei ohusta otseselt vangla julgeolekut ning ta sai selle eest karistuseks noomituse.

1. aprillist 2018 töötab V. Lõomets koristajana. Suhtlusringkonna kohta rõhutab kaebaja, et tal oli

üks kriminaalse taustaga tuttav, sest V. Lõomets elas temaga kunagi ühes külas ning tema pärast

istub ta ka vanglas. Lisaks toob kaebaja välja, et ta on läbinud sotsiaalprogramme ning ta on

veendunud, et need on talle ainult kasuks tulnud. Kohus ei ole konkretiseerinud missugused

kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed tema

mittevabastamise tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava

teabe. V. Lõomets märgib, et ta on valmis täitma kõiki kohaldatavaid tingimusi ning on muutnud

oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma

siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli

2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas

3(3)

asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse

tühistamiseks.

6. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest

vabastamise menetluses ei tohi kohus KarS § 76 lg-t 4 kohaldades (eelkõige varasema elukäigu

hindamisel) tugineda arhiveeritud karistustele (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a määrus asjas

nr 1-14-10087, p 34). Maakohus märkis, et V. Lõometsa on kriminaalkorras karistatud kuuel

korral. Karistusregistrist nähtuvalt on V. Lõometsal kaks kehtivat kriminaalkaristust, seega on

maakohus tuginenud mh ka arhiveeritud karistustele, mis ei ole ennetähtaegse vangistusest

vabastamise menetluses lubatav. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määrusest kõnealuse

põhjenduse välja ja lähtub ise sellest, et V. Lõometsal on kaks kehtivat kriminaalkaristust.

7. Kuigi maakohus on lubamatult arvestanud mh arhiveeritud karistustega, ei too see asjaolu kaasa

maakohtu määruse tühistamist. Maakohus on kogumis arvestanud ka teiste V. Lõometsa

iseloomustavate andmetega, leides õigustatult, et praegu oleks tema ennetähtaegne vangistusest

vabastamine ennatlik. V. Lõomets kannab vangistust inimese tapmise eest. Kuigi tegemist on

V. Lõometsa esimese vanglakaristusega, pani ta raske isikuvastase kuriteo toime katseajal. See

näitab kolleegiumi hinnangul suurt ohtu, et V. Lõomets ei suuda enda vägivaldset käitumist

kontrollida. V. Lõometsa puhul suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ka asjaolu, et ta

on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Ka viimasest kohtuotsusest nähtub, et V. Lõomets

pani tapmise toime alkoholijoobes. Seega on alust arvata, et alkoholijoobes olles muutub

kinnipeetav agressiivseks ja võib teisi isikuid ohustada. V. Lõomets rikkus ka Viru Maakohtu

18. juuli 2013. a kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Arvestades

kinnipeetava käitumismustreid, on oht tagasilanguseks märkimisväärne.

8. V. Lõometsal on vabanedes kindel elukoht ning garanteeritud töökoht OÜ-s N.. Teda

iseloomustavad positiivselt ka vangistuses töötamine ning sotsiaalprogrammide läbimine.

Käimasoleva määruskaebemenetluse ajaks on V. Lõometsale 15. mail 2017 määratud

distsiplinaarkaristus VangS § 65 lg 5 alusel kustunud, seega ei ole tal ühtegi kehtivat

distsiplinaarkaristust. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et korduvate distsipliinirikkumiste

tõttu ei võimaldata V. Lõometsale hetkel töökohta (KoTo, tl 6). Samuti on negatiivne, et

V. Lõomets pani kuriteo toime grupis. Seega võivad kuritegeliku taustaga tuttavad mõjutada

V. Lõometsa ning suunata teda tagasi kuritegelikule teele. Kuigi vangla materjalidest nähtub, et

V. Lõomets teadvustab, et tal on elus olnud palju probleeme alkoholi kuritarvitamise tõttu, ei ole

ta teinud midagi, et oma elustiili muuta. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul praegu ehk

ligikaudu 4 aastat enne karistusaja lõppu V. Lõometsa vangistusest ennetähtaegne vabastamine

põhjendatud.

9. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 17. aprilli 2018. a määruse sisuliselt muutmata, kuid muudab

vaidlustatud määruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt on V. Lõometsa

kriminaalkorras karistatud 6 korda. See argument tuleb asendada põhjendusega, mille kohaselt on

V. Lõometsal kaks kehtivat kriminaalkaristust. V. Lõometsa määruskaebus tuleb osaliselt

rahuldada.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk