2-17-119329/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2018, Pärnu

Tsiviilasja number

2-17-119329

Tsiviilasi

B2 KAPITAL SIA hagi O. L. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

133,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

B2

KAPITAL

SIA

(registrikood

40103645131, asukoht Riga maakond, Riga, LV-1013,

Skanstes iela 50) lepinguline esindaja Triin Reinmaa

(e-post triin@creditreform.ee)

Kostja: O. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht

registris: xxxxx xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx,

xxxxxxxxx xxxxx xx-x, xxxxx; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte

toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista O. L.ilt B2 KAPITAL SIA kasuks Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel

13.08.2007 ja 09.04.2010 sõlmitud liitumislepingutest nr 10388768 tulenev võlgnevus

summas kokku 121,23 eurot (millest 85,29 eurot põhivõlgnevus, 30,00 eurot

sissenõudmiskulu ja 5,94 eurot põhivõlalt perioodi eest 19.01.2017 – 26.02.2018 VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista O. L.ilt viivis arvestatuna võla põhiosalt (85,29 €) alates 27.02.2018 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras B2 KAPITAL SIA kasuks.

4. Menetluskulud jäävad O. L.i kanda.

5. Määrata B2 KAPITAL SIA põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

166,44 eurot (millest 75,00 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud

riigilõiv ja 91,44 eurot esindaja kulud), mis mõista O. L.lt B2 KAPITAL SIA kasuks

välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on O. L. kohustatud tasuma B2 KAPITAL SIA-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr: 2-17-119329

2 (6)

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Toimetada kostjale O. L.ile tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S

Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank,

märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. 07.09.2017 B2 KAPITAL SIA esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult O. L.ilt 140,37 euro saamiseks. Kohus tegi 29.09.2017 makseettepaneku, mida ei

õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 01.02.2018 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus 05.02.2018 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis. B2 KAPITAL SIA esitas 26.02.2018 Pärnu Maakohtule

põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu, mille Pärnu

Tsiviilasi nr: 2-17-119329

3 (6)

Maakohus 27.02.2018 veelkord käiguta jättis. 06.03.2018 hageja kõrvaldas hagiavalduses

esinenud puudused.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja O. L. 13.08.2007

liitumislepingu nr 10388768 kostja telefoninumbrile nr 55675417 ja 09.04.2010 liitumislepingu

nr 10388768 kostja telefoninumbri nr 58180969 mobiilsideteenuse osutamiseks, mille alusel

Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja

kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt Tele2 Eesti

Aktsiaseltsile tasuma. Kostja ei tasunud talle arveldusperioodi 01.12.2016 kuni 31.05.2017 eest

esitatud arveid (nr 52055764, 52382591, 15100008120, 15100340730, 15100572492 ja

15100805277). 10.07.2017 loovutas Tele2 Eesti Aktsiaselts oma nõude kostja vastu B2

KAPITAL SIA-le.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 85,29 eurot, sissenõudmiskulu 34,99

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 5,94 eurot ning alates hagi esitamisele järgnevast

päevast 27.02.2018 kuni põhinõude 85,29 eurot täieliku tasumiseni viivise põhivõlalt VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

5. 07.03.2017 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte 07.03.2018. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks 23.03.2017 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes

06.04.2018 kell 23:59. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

6. 17.04.2018 edastas hageja Pärnu Maakohtule menetluskulude nimekirja, milles hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskulud 207,50 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel

tasutud riigilõiv kokku 75 € ja õigusabi kulud 132,50 €) ja kohustada kostjat tasuma

menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata summalt.

Kostjale toimetati menetluskulude nimekiri ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude

nimekiri ja kohtumääruse väljavõte avaldati 20.04.2018. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks 05.05.2018 ning kostjale vastamiseks määratud 5-päevane tähtaeg lõppes

10.05.2018 kell 23:59. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

8. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

Tsiviilasi nr: 2-17-119329

4 (6)

9. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse

lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud mõistes. Kostja ei ole täitnud

Tele2 Eesti Aktsiaseltsiga sõlmitud liitumislepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS §

96 lg 1 p 4 ja teenuse kasutamise tingimuse p 4.1.2 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle

osutatud teenuse eest tähtaegselt ja kehtestatud hinnakirja ning arvelduskorra kohaselt. Hageja

on nõude omandanud loovutamise teel esialgselt võlausaldajalt. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

10. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Tele2 Eesti Aktsiaseltsiga 13.08.2017 ja

09.04.2010 sõlmitud liitumislepingutest tulenevat kohustust ning nõue on loovutatud hagejale.

Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid

(lepingud, arved, nõude loovutamise leping). Hagejal on õigus ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS § 8 lg

2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 1132 lg 2

p 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmis, sissenõudmiskulude hüvitamist,

põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka viivist, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

11. Hageja nõuab kostjalt seadusest tulenevat viiviseid (ehk 0,022 % päevas) perioodi

19.01.2017-26.02.2018 eest põhiosalt (5,26 €) summas 0,47 eurot, perioodi 19.02.2017-

26.02.2018 eest põhiosalt (13,06 €) summas 1,07 eurot, perioodi 19.03.2017-26.02.2018 eest

põhiosalt (16,97 €) summas 1,28 eurot, perioodi 19.04.2017-26.02.2018 eest põhiosalt (16,97

€) summas 1,17 eurot, perioodi 19.05.2017-26.02.2018 eest põhiosalt (16,97 €) summas 1,06

eurot, perioodi 19,06.2017-26.02.2018 eest põhiosalt (16,06 €) summas 0,89 eurot ning viivist

põhinõudelt alates 27.02.2018 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ja

VÕS § 94 sätestatud ulatuses tasumata summalt päevas. Kohus leiab, et eelnimetatud

viivisenõuded on põhjendatud, samuti ei ole kostja viivisenõuetele vastu vaielnud.

12. Hageja on esitanud ka nõude sissenõudmiskulude 34,99 euro väljamõistmiseks. Tele 2 Eesti

Aktsiaselts on kostjale väljastanud ühe tasuta ja ühe tasulise meeldetuletuskirja summas 4,99

eurot. Hageja on inkassomenetluses kostjale väljastanud 9 meeldetuletuskirja ning hageja loeb

oma sissenõudmiskuluks 30 eurot.

Kohus nõustub hagejaga, et tulenevalt Tele 2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel sõlmitud

lepingust

ning

nõude

loovutamise

lepingust

on

hagejal

õigus

nõuda

kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist. Samas VÕS § 1132 lg 2 p 1 on piiranud sissenõudmiskulude

hüvitamist kuni 30 euroni, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Seega vähendab kohus

hageja sissenõudmiskulude hüvitist 4,99 euro võrra.

13. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 kohaselt on muu hulgas

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka

menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.

Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude

kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas

menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks

Tsiviilasi nr: 2-17-119329

5 (6)

eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja

läbitud kohtuastmete arvu.

14. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu

eeltingimus.

15. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist kokku 132,50 eurot (20 € + 75 €

+ 37,50 €). Kohus taaskord selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna

õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes

lepingulise esindaja kulud.

Hageja on märkinud oma menetluskuludeks lisaks tasutud riigilõivule: õigusabikulud

maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot; õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise,

hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 75 eurot;

õigusabikulud hagiavalduse täienduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest,

summas 37,50 eurot. Hagiavalduses kui ka menetluskulude nimekirjas puuduvad viited hageja

lepingulise esindaja ajakulule ja tunnihinnale.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on tegemist trafaretse hagiga, milles puudub keeruline õiguslik

vaidlus, asi lahendatakse tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses, kohtuistungeid ei ole

toimunud. Arvestades tsiviilasja hinda ja lähtudes eeltoodust loeb kohus põhjendatud

lepingulise esindaja kuluks 95 eurot /tl 80-81/. Menetluskulu summas 37,50 eurot /tl 82/ ei ole

põhjendatud. Hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamise kulu ei pea kandma vastaspool.

Hagile lisatud arvetel on märgitud käibemaksu määraks 0% ning seega summad käibemaksu ei

sisalda. Seega kostjalt väljamõistetav menetluskulude summa ei sisalda ja sellele ka ei lisandu

käibemaksu.

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

96,25 % ulatuses. Kuna hageja põhivõla nõue rahuldati täies ulatuses ning hagi osaline

rahuldamine seisnes sissenõudmiskulude osalises rahuldamata jätmises, peab kohus õigeks jätta

kostja kanda riigilõivu ulatuses, mis tulnuks hagejal tasuda hagi rahuldatud ulatusele vastava

hinnaga hagi esitamisel. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud lepingulisele esindajale kohus

jaotab poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, jättes nendest 96,25% kostja kanda,

so summas 91,44 eurot.

Kohus jätab kostja kanda ka tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses

osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

Tsiviilasi nr: 2-17-119329

6 (6)

17. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik