2-16-18327/81 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

15. mai 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-18327

Hagi ese

OÜ Tõllatare hagi OÜ Haki Arenduse vastu

põhivõla 15 960 euro, intressi ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

17 530 eurot 64 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Tõllatare (registrikood: 12574516;

asukoht: Soo tn 5, 10414 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Johannes Moor (e-post:

XXX)

Kostja:

OÜ

Haki

Arenduse

(registrikood:

11231719; asukoht: Küüni 5b, 51004 Tartu).

Kostja seaduslik esindaja: Toomas Tillison

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ Tõllatare loobumine intressinõudest 293,84 eurot ja lõpetada

selles osas menetlus.

2. Rahuldada OÜ Tõllatare hagi OÜ Haki Arenduse vastu põhivõla 15 960 euro ja

viivise saamiseks.

3. Mõista OÜ-lt Haki Arenduse OÜ Tõllatare kasuks välja 17 787 eurot 2 senti (sh

põhivõlg 15 960 eurot ja viivis 1827 eurot 2 senti ajavahemiku eest alates hagi

esitamisest kuni 15. maini 2018). Mõista OÜ-lt Haki Arenduse OÜ Tõllatare

kasuks välja viivis alates 16. maist 2018 kuni põhivõla tasumiseni määras 8%

tasumata põhivõlast aastas, kuid mitte rohkem kui võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud OÜ Haki Arenduse kanda.

5. Mõista OÜ-lt Haki Arenduse OÜ Tõllatare kasuks välja menetluskulu 5515 eurot.

Mõista OÜ-lt Haki Arenduse OÜ Tõllatare kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

2/4

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. OÜ Tõllatare (hageja) esitas 6. detsembril 2016 Tartu Maakohtule OÜ Haki Arenduse

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 15 960

eurot, intressi 293,84 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni

määras 8% tasumata põhivõlast päevas. Hagi kohaselt olid pooled sõlminud

müügilepingu, mille kohaselt pidi kostja hagejale müüma ja paigaldama

maakütteseadmed. Kostja oma kohustusi ei täitnud ja hageja taganes 21. novembril

2016 lepingust. Hageja nõuab võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel tagasi lepingu

alusel makstud raha 15 960 eurot ja alates raha maksmisest 12. septembril 2016 intressi

määras 8% aastas. 15. mai 2017. a menetlusdokumendis vähendas hageja oma

intressinõude nullini.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et pooled ei

sõlminud müügilepingut, vaid töövõtulepingu, mille alusel kostja on teinud hagejale

järgmiseid töid:

• maakontuuri täitmise 1 800 meetri ulatuses;

• maaküttetoru kaevetööd 1 800 meetri ulatuses;

• paigaldanud veesoojendi NTR/HP 300;

• paigaldanud puhverpaagi SS500;

• paigaldanud hageja uue maja kollektori;

• paigaldanud hageja uue maja pumbasõlme;

• teostanud hagejale ehitus- ja renoveerimistöid.

Tööde eest on hageja tasunud kostjale kokku 15 960 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3. Pooled ei vaidle selle üle, et nad on sõlminud lepingu. Pooltel on erimeelsused selles,

millised olid kostja lepingust tulenevad kohustused ning kas kostja on oma kohustused

täitnud. Hageja väitel olid pooled sõlminud müügilepingu, millega kostja kohustus

hagejale müüma maakütteseadmed ja need paigaldama. Kostja väitel on pooled

sõlminud aga töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus tegema maaküttesüsteemi

paigaldamisega seotud tööd ning ehitus- ja renoveerimistööd, kuid ei kohustunud

müüma hagejale maaküttesüsteemi soojuspumpa.

3/4

4. Hageja on, tuginedes sellele, et ta on müügilepingust taganenud, esitanud

müügilepingu tagasitäitmise nõude VÕS § 189 lg 1 alusel. Lepingust taganemise

eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt teise lepingupoole oluline

kohustuse rikkumine. Hageja on lepingu rikkumisena kostjale ette heitnud, et kostja ei

ole kokku lepitud töid teinud. Kohtu hinnangul sA. hageja väidetud asjaolusid, st kõigi

kohustuste täitmatajätmist, pidada iseenesest oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 116

lg 2 p 1 kohaselt.

5. VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu

võtnud, eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus

täideti kohaselt. Praeguses asjas ei ole aga esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja

oleks kostjalt kohustuse täitmise vastu võtnud. Seega peab kostja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt tõendama oma väidet, et ta on lepingujärgsed

kohustused täitnud. Tunnistajate ütlused on selles osas vastuolulised. Kostja taotletud

tunnistaja R.A. ütluste kohaselt tegi kostja tööd hageja kinnistul 2016. a suvel.

Tunistaja T.U. ütluste kohaselt olid samuti tööd tehtud. Samas tunnistaja ütles, et ta ise

tööde tegemise juures ei olnud ja tööde tegemisest oli ta üksnes kuulnud. Hageja

taotletud tunnistajad H.K., M.K., T.K., V.V., K.K. ja L.T. ning vande all üle kuulatud

hageja juhatuse liige andsid aga ütlusi, mille kohaselt kostja ei ole hagejale mingeid

töid teinud ning maaküttesüsteemid paigaldas H.K.ga seotud OÜ Küttemees ja tema

alltöövõtjad.

Elektritööd

tegi

V.V..

Kohus

peab

tunnistajate

ütlustest

usaldusväärsemaks hageja taotletud tunnistajate ütlusi selle kohta, et maaküttesüsteemi

ei paigutanud kostja, vaid OÜ Küttemees. Nimetatud tunnistajate ütlused olid võrreldes

R.A. ja T.U. ütlustega detailsemad. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et nad olid

asjaga tihedamalt seotud, kas siis seoses sellega, et nad elasid kohapeal (K. K. ja L. T.)

või tegid ise vahetult töid (H. K., M. K. ja V. V.). T. U. ütlustest nähtub vastupidiselt

kostja kirjalikes seisukohtades esitatule, et ta tegelikult ei ole kostja töötaja ning tegeles

üksnes poolte kokkuviimisega. Ehitustööde kohta ei osanud ta midagi öelda. Samuti ei

olnud ta tööde juures viibinud. R.A. ütluste kohaselt ta ise töid ei teinud, mis on

vastuolus kostja kirjalike seisukohtadega. Väidetavalt oli ta küll kohapeal käinud, kuid

tema ütlused olid üldsõnalised ning detaile tööde tegemise kohta ta ei teadnud.

Samuti kinnitavad kirjalikud tõendid (ja nende puudumine kostja poolt) asjaolu, et

maaküttesüsteemi ei paigaldanud mitte kostja, vaid OÜ Küttemees. Asjas on esitatud

hageja OÜ-ga Küttemees sõlmitud leping, joonis ja üleandmise-vastuvõtmise akt.

Kohtu hinnangul ei ole usutav kostja väide, et kostja on tööd teinud, ilma midagi

dokumenteerimata. Kostja enda taotletud tunnistaja T. U. ütlustega on ümber lükatud

kostja väide, et poolte esindajad olid isiklikult tuttavad, mistõttu ei peetud dokumentide

vormistamist vajalikuks. T. U. ütlustest nähtub, et pooli tutvustas üksteisele T. U.,

millest järeldub, et nad varem ei olnud tuttavad.

Kostja on seadnud kahtluse alla OÜ Küttemees poolt tööde tegemise, kuivõrd OÜ

Küttemees kustutati 2017. a mais äriregistrist ning ta ei olnud alates 31. juulist 2014

käibemaksukohuslane. Kohtu hinnangul ei nähtu siiski asjas kogutud tõenditest, et OÜ-

l Küttemees majandustegevus vaidlusalusel ajal puudus. Maksu- ja Tolliameti teatega

on küll tõendatud, et OÜ-l Küttemees ei olnud sel ajal töötajaid. Samas ei välista see

majandustegevust. Tunnistaja H. K. ütluste kohaselt tegi ta osa töid ise ning ülejäänud

tööde osas olid alltöövõtjad. OÜ Küttemees pangakonto väljavõttest nähtub, et 2016. a

lõpus tasuti OÜ Küttemees pangakontole erinevate arvete alusel, mis viitab

majandustegevuse toimumisele. Tunnistajate H. K., M. K. ja T. K. ning hageja juhatuse

liikme vande all antud ütlustest nähtub, et maksed hagejalt H. K.le toimusid sularahas

4/4

ning alltöövõtjatele tasuti vastastikkuste teenetega, mis selgitab vastavate kannete

puudumist pangakonto väljavõttel.

6. Eelmises punktis tooduga loeb kohus tõendatuks, et maaküttesüsteemi hageja

kinnisasjale paigutas OÜ Küttemees. Tõendatud ei ole, et kostja oleks pooltevahelise

lepingu alusel mingeidki töid teinud. Seega leiab kohus, et kostja oli pooltevahelist

lepingut VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes oluliselt rikkunud ning hagejal oli õigus lepingust

taganeda. Hageja on kohtule esitanud ka lepingust taganemise avalduse 21. novembrist

2016. Seega on hageja kehtivalt lepingust taganenud. VÕS § 189 lg 1 kohaselt peab

kostja tagastama lepingu alusel talle üleantu. Esitatud maksekorraldusega on tõendatud,

et hageja oli kostjale maksnud 15 960 eurot. Selle üle pooled ei vaidle. Seega tuleb

hagi põhivõla osas rahuldada. Ka hageja viivisenõue on põhjendatud. Hageja nõuab

viivist alates hagi esitamisest, st kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 2. Hageja nõuab viivist

määras 8% aastas, mis on VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi seadusjärgse viivise

baasmäär ja praegu kehtiv seadusjärgne viivis. Seega tuleb ka hageja viivisenõue

rahuldada. Siiski, arvestades võimalikku seadusjärgse viivise muutumist tulevikus,

tuleb viivist piirata seadusjärgse viivise suurusega.

7. Hageja on loobunud oma intressinõudest. Sellega seoses tuleb menetlus vastavas osas

TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada.

8. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise

tõttu kostja kanda. Kuivõrd intressinõue moodustab üksnes tühise osa hageja

terviknõudest, siis sellest loobumine menetluskulude jaotust ei mõjuta. Hageja

menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 750 eurot ja

esindajakulu 9530 eurot kokku 79 tunni ja 25 minuti eest tunnihinnaga 120 eurot. Kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja ajakulu, arvestades käesoleva vaidluse

õiguslikku olemust tervikuna põhjendatud. Sisuliselt piirdus asjas vaidlus üksnes

sellega, kas kostja oli hageja kinnisasjal töid teinud. Tegemist ei ole õiguslikult

keerulise vaidlusega. Seega leiab kohus, et hageja menetluskulude nimekirjas

kajastatud ajakulu menetlusdokumentide koostamisele, asja materjalidega tutvumisele,

kliendiga nõupidamisele ja istungiteks ettevalmistamisele on põhjendamatult suur.

Arvestades asjaolu, et hagejat esindas kaks lepingulist esindajat, on kohtul kahtlus, et

menetluskulude nimekirjas on kajastatud mõlema esindaja kulu. TsMS § 175 lg 3

kohaselt aga ei ole praeguses asjas kohtu hinnangul põhjendatud mitme lepingulise

esindaja kulude hüvitamine. Sellest lähtudes on kohtu hinnangul põhjendatud hageja

esindajakulu 50% ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud

riigilõiv 750 eurot ja esindajakulu 4765 eurot, kokku 5515 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik