1-18-2089/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.mail 2018. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-2089 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Kelly Kasepuu Tõlk

Kriminaalasi B.B süüdistus karistusseadustiku ( KarS) §

422 lg. 1 järgi

kokkuleppemenetluses Prokurör

Kannatanu Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Maarja-Liisa Sari

A.R. ( ik: 48710036026) Süüdistatav

Kaitsja B.B Ik: XXX;elukoht: XXX; e post: XXX; tel: XXX; töökoht: XXX Karistatus:

- 1 kehtiv kriminaalkaristus:Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.04.2013 otsusega nr 1-13-1965 mõisteti KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aastat vangistust KarS 74 lg 1 alusel 3-aastase katseajaga;

- kehtivat väärteokaristust(viimati LS § 242 lg 1) Tõkend:käesolevas kriminaalasjas kohaldatud ei ole Isikusamasus tuvastatud: pass nr XXX

vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas (Advokaadibüroo Objartel & Partnerid) määratud korras

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku ( KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, §-st 3101, kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.B KarS §-s 422 lg 1-järgse kuriteo toimepanemises ja mõista B.B-le karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08. aprilli 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1965 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 (kolme) aasta vangistuse võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista B.B-le 5 (viis) aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.B ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid. B.B on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg-st 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetluskulud Välja mõista B.B-lt riigieelarvesse vähendatud suuruses kriminaalmenetluse kuluna 705 (seitsesada viis ) eurot. KrMS § 180 lg. 3 alusel tasuda B.B-l menetluskulu ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kokkuleppes p. 8.2 toodud kulu 14 € ja kokkuleppes lepitud 450 eurot sundrahast.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri ning selgituseks kohustatud isiku 99918700026872, nime, kohtuasja numbri ning makse liigi.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tähtajaks vabatahtlikult menetluskulu tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: B.B süüdistatakse selles, et tema - 16.08.2014 kella 12.00 paiku juhtides Tartumaal Alatskivi vallas Aovere-Kallaste-Omedu mnt.-e 37,5 kilomeetril ja Kallaste-Kokora-Sõõru teede ristmikul, suunaga Kokora poolt Kallaste linna poole, lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis (veres etanoolisisaldus 0,26mg/g kohta) ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata sõiduautot Peugeot 206 reg. nr-ga XXX ning sõitis kõrvalteelt liiklusmärgi 221 „Anna teed“ nõudeid rikkudes ette peateel Alatskivi poolt Mustvee suunas liikunud sõiduautole Audi A6 Avant reg. nr-ga XXX, mida juhtis kaine ja juhtimisõigust omav R.J.. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai: • sõiduautos Peugeot 206 kaasreisijana viibinud A.R. järgmisi kehavigastusi: peaaju difuusne aksonaalne kahjustus, haav ja nahaalune verevalum otsmiku piirkonnas, verevalumid näopiirkonna pehmetes kudedes vasakul, nahamarrastused vasakul põsel, vasakpoolse I lõikehamba murd ja parempoolse I lõikehamba nihe; 1.-3. roidekaare murd paremal, parema puusanapa nihkega killustunud murd, ristluu tiiva murd paremal, häbemeluu harude murrud mõlemapoolselt, parema kopsu põrutus, verevalumid parema neeru kapsli all ja vaagnapiirkonna pehmetes kudedes. Liittrauma tüsistusena tekkis parempoolne õhkrind ja kopsupõletik. Nimetatud vigastused koosvõetuna põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse ja pikaajalise tervisekahjustuse kestusega vähemalt 4 kuud. • sõiduautos Peugeot 206 kaasreisijana viibinud A.P. kerge kehavigastuse. • sõiduauto Audi A6 juht R.J. kerge kehavigastuse. • sõiduautos Audi A6 kaasreisijana viibinud K.R. kerge kehavigastuse. B.B rikkus kehtiva liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist ning liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

B.B rikkus kehtiva liiklusseaduse § 56 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega ning sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. B.B rikkus kehtiva liiklusseaduse § 57 lg 1 nõudeid, mille kohaselt kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. B.B rikkus kehtiva liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule ning liiklusseaduse § 33 lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht enne sõidu alustamist peab veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. B.B rikkus kehtiva liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sellega pani B.B toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ta ettevaatamatusest tekitas inimesele raske tervisekahjustuse. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 422 lg 1 tsiviilhagi esitatud ei ole . Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: 6. Karistuse liik ja määr: KarS §-s 422 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus B.B-le karistuseks vangistust.

2 (kaks) aastat KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08. aprilli 2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1965 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 (kolme) aasta vangistuse võrra mistõttu lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista vangistust.

5 (viis) aastat KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrata, et vangistust , kui ei pöörata täitmisele B.B ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid. B.B on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg-st 1 tulenevaid kontrollnõudeid: 7) elama kohtu määratud alalises elukohas;

8) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 9) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

11) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 12) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7. puuduvad.

Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluv vara:

. Kriminaalmenetluse kulud:

KrMS § 180 lg 1 alusel kriminaalmenetluse kulud kohtueelses menetluses kokku 959 eurot: 8.1 KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel B.B joobe tuvastamisega tekkinud kulud . summas 14 eurot (tl 8-9); 8.2 KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel A.P. joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 14 . eurot (tl 11-12); 8.3 KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusele ekspertiisiakt nr XXX summas 61 . eurot (tl 27-32); 8.4. KrMS § 175 lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu ja kulud summas 120 eurot (tl 95-97). Süüdistatavale selgitatud, et lisanduvad ka kohtumenetluses kaitsja tasu; 8.3 sundraha 750 eurot (alates 01.01.2018. aastast 500x1,5=750 eurot). . Kokkuleppe läbirääkimiste käigus selgus, et süüdistatav B.B igakuine leibkonna sissetulek on 500 eurot ning tasumata on ka eelnevad kohtukulud. Seega KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda p 8.2. toodud kulu (A.P. joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 14 eurot) ning 450 eurot sundrahast. Seega määrata süüdistatava poolt hüvitavate kriminaalmenetluse kulude kogusumma 495 eurot tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. 9. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 10. Toimingus tõlki ei osale.

11. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1:

süüdistatav taotleb kaitsja osavõttu kohtumenetluses.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 15.mail 2018 andis prokurör Maarja- Liisa Sari kohtule ülevaate sõlmitud kokkuleppest ja karistuse kohaldamise põhjenditest ning jäi kokkuleppe juurde. Menetluskulude osas on pooled kokku leppinud menetluskulude väljanõude vähendamise selliselt, et kohtueelse menetluse kogukuludest 959 € tasub B.B 495 €; tasumise aeg 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohtumenetluses tehtud kuluna kaitsjatasu 210 € lisandub eelnimetatud väljamõistetavatele kuludele. Süüdistatav B.B kinnitas, et kokkulepe on arusaadav ning vastab tema tahtele ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Kaitsja Heiki Kuningas kinnitas ,et kokkuleppemenetluse läbirääkimistel saadi ühisele seisukohale, arvestati seda, et kuriteost on möödunud 4 aastat ning uusi rikkumisi ei ole B.B toime pannud. Kaitsja taotles sõlmitud kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav B.B väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Kannatanu A.R. ja süüdistatav B.B elavad koos ning B.B toetab igati kannatanut. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse B.B süüditunnistamiseks KarS § 422 lg. 1 järgi ning tema karistamiseks liitkaristusega, kohaldades KarS § 74 lg. 5 sätteid. Kohus nõustub mõistetava karistuse liigi, määra ning karistuse tingimisi kohaldamisega.

Seega tuleb B.B süüdi tunnistada KarS § 422 lg. 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/