2-17-103651/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.05.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-103651

Tsiviilasi

Osaühing KAFO hagi I.H ja Mema Chefs OÜ (pankrotis)

vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19.10.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1503,31 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

I.H ja Mema Chefs OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing KAFO

(registrikood 10236597, asukoht A.H. Tammsaare tee 47,

11316 Tallinn) lepinguline esindaja jurist Sergei Desjatnikov

(e-post: XXX)

Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): I.H (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

1(13)

Tsiviilasi nr: 2-17-103651

Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): Mema Chefs

OÜ (pankrotis; registrikood 12839222, asukoht XXX

Kuressaare, e-post: XXX)

Kostjate lepinguline esindaja Aleksander Laus (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 19.10.2017 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt II

mõisteti välja leppetrahv 200 eurot ja viivis 275,68 eurot ületavas osas ning

kostjalt I mõisteti välja leppetrahv 200 eurot, viivis 103,45 eurot ületavas osas ja

põhinõue 332,73 eurot ületavas osas. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus

menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.

2. I.H ja Mema Chefs OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.

Hagi rahuldada osaliselt.

3.2.

Mõista välja I.H-lt ja Mema Chefs OÜ-lt (pankrotis) solidaarselt OÜ

KAFO kasuks 346,18 eurot (põhivõlgnevus summas 332,73 eurot ja viivis

103,45 eurot).

3.3.

Mõista täiendavalt välja Mema Chefs OÜ-lt (pankrotis) OÜ KAFO kasuks

844,26 eurot (põhivõlgnevus 672,03 eurot ja viivis 172,23 eurot).

3.4.

Jätta kostja I menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 42 % ulatuses

hageja kanda ja ülejäänud kostja I menetluskulud tema enda kanda ja

ülejäänud hageja menetluskulud seoses kostja I vastu hagi esitamisega jätta

tema enda kanda.

3.5.

Jätta hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus seoses kostja II

vastu hagi esitamisega 70 % ulatuses kostja II kanda, ülejäänud hageja

menetluskulud hageja enda kanda ning kostja II menetluskulud tema enda

kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 12.04.2017 esitas Osaühing KAFO Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale hagi

solidaarselt I.H ja Mema Chefs OÜ vastu põhivõlgnevuse 1004,76 euro, viivise

298,55 euro ja leppetrahvi 200 euro nõudes. Samuti palub hageja jätta menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis

2(13)

Tsiviilasi nr: 2-17-103651

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 24.05.2016 hageja ja kostja II koostöölepingu nr 353

ja rendilepingu nr 292 ning Jura espressomasina rendilepingu nr 56, mille raames

esitas hageja kostjale II arved nr MA1609175, MA1609950, MA1610548,

MA1611946, MA1612504, MA1613103 kokku summas 771,53 eurot, mille kostja II

jättis tasumata.

3. Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Kreedix OÜ poole. Kreedix OÜ esitas

maksenõude. Lahenduse leidmiseks sõlmiti 30.11.2016 hageja ja kostjate vahel

kokkulepe-maksegraafik. Kokkuleppe p-st 2.1. tulenevalt võtsid kostjad endale

kohustuse tasuda maksegraafiku alusel arvetest tuleneva võlgnevuse summas 771,53

eurot ja viivised summas 75,48 eurot ning menetluskulu maksekohustuse täitmisega

viivitamise eest summas 157,39 eurot, kokku summas 1004,76 eurot Kreedix OÜ

arveldusarvele. Kokkuleppe tähenduses menetluskulu summas 157,39 eurot on

kokkuleppeline tasu Kreedix OÜ poolt leitud lahenduse (saavutatud tulemuse) eest.

4. 30.11.2016 hageja ja kostjate vahel sõlmitud kokkuleppe p. 1.2. kohaselt ühines kostja

I kui füüsiline isik kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna. Solidaarvõlgnik ja

deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

Kokkuleppe p. 2.6 kohaselt punktis 2.1. sätestatud maksete tasumisega viivitamise

korral on kostja I või kostja II kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega

viivitatud päeva eest. Kokkuleppe p. 2.5 järgi punktis 2.4. sätestatud rikkumisel on

kostjad kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 200,00 eurot.

5. Kokkuleppest tulenevat kohustust kostjad nõuetekohaselt ei täitnud, mille tõttu kogu

võlgnevus muutus sissenõutavaks. Kokkuleppe p. 2.4. sätestab: punktis 2.1. nimetatud

maksega viivitamisel rohkem kui kaks kalendripäeva loetakse kõigi maksete tähtaeg

saabunuks ja solidaarvõlgnik või deebitor kohustuvad 5 päeva jooksul tasuma

kreeditorile kõik käesolevast lepingust tulenevad maksed. Mittetasumisel on

Kreeditoril õigus koheselt Deebitori vastu kohtusse pöörduda. Kreeditor ei oma

kohustust Deebitorile saata eraldi teadet kokkuleppe lõpetamise kohta.

6. Kokku on võlgnevus hagejale 10.02.2017 seisuga 1503,31 eurot, millest kokkuleppe

p.-st 2.1. tulenev võlgnevus on 1004,76 eurot, kokkuleppe p. 2.6. alusel arvestatud

viivis 298,55 eurot ja leppetrahv 200 eurot (kokkuleppe p.2.5.).

7. 30.11.2016 kostjate ja hageja vahel sõlmitud maksegraafik on sisuliselt deklaratiivne

võlatunnistus. Maksegraafik vastab deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele, sest

esinevad: kohustuse olemasolu tunnistamine; loobumine võimalikest vastuväidetest

võlale; võla sissenõudmise lihtsustamine; tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik

peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.

8. 30.11.2016 hageja ja kostjate vahel sõlmitud kokkuleppe p. 2.6 kohaselt punktis 2.1.

sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral on kostja I või kostja II kohustatud

tasuma hagejale viivist 0,5 % iga tasumisega viivitatud päeva eest.

9. Kostja pidi 05.12.2016 tasuma 204,76 eurot aga ei tasunud, mille tõttu, hageja poolt

on arvestatud 204,76 eurolt viivis kuni 13.12.2016. Alates 14.12.2016 kogu võlgnevus

muutus sissenõutavaks tulenevalt kokkuleppe p.-st 2.4, mille kohaselt punktis 2.1.

nimetatud maksega viivitamisel rohkem kui kaks kalendripäeva loetakse kõigi

maksete tähtaeg saabunuks ja solidaarvõlgnik või deebitor kohustuvad 5 päeva jooksul

tasuma kreeditorile kõik käesolevast lepingust tulenevad maksed. Mittetasumisel on

3(13)

Tsiviilasi nr: 2-17-103651

Kreeditoril õigus koheselt Deebitori vastu kohtusse pöörduda. Kreeditor ei oma

kohustust Deebitorile saata eraldi teadet kokkuleppe lõpetamise kohta.

10. Kostja viivitas 204,76 euro tasumisega 2 päeva, mille tõttu kõigi maksete

tähtaeg saabus ja kostja pidi hagejale 5 päeva jooksul tasuma kõik lepingust tulenevad

maksed ehk 1004,76 eurot alates 14.12.2016.

11.

30.11.2016 kokkuleppe p 2.5 järgi punktis 2.4. sätestatud rikkumisel on kostjad

kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 200,00 eurot. See tähendab, et poolte vahel on

sõlmitud kirjalik kokkulepe leppetrahvi kohta. Seega on põhjendatud ja seaduslik

leppetrahvi nõudmine lepingus sätestatud ulatuses.

Kostjate vastuväited hagiavaldusele

12. Kostjad ei tunnista hageja poolt hagi aluseks olevat maksekokkulepet nr

041116-35 ja leiavad, et tegemist on TsÜS § 86 ja TsÜS § 87 tunnustele vastava

tehinguga, mis on tühine ega too TsÜS § 84 sätetel kostjatele endaga kaasa hageja

poolt, hagis märgitud kohustusi.

13. Vaidlus puudub selles, et hageja on tarninud kostjale kaupu. Kostja II on

tasunud nende kaupade ja teenuste eest, mis on kostjani II jõudnud, täies ulatuses.

Kostjad leiavad, et ei ole kohustatud tasuma teenuste ja kaupade eest, mida hageja

poolt ei ole tarnitud.

14. Kostjad vaidlevad vastu hageja väidetele, et maksekokkulepe nr 041116-35 on

deklaratiivne kokkulepe, millega on kinnitatud olemasolevate kohustuste olemasolu

ega looda uusi kohustusi. Kreedix OÜ poolt kostjatele peale surutud olevat

maksekokkulepet nr 041116-35 on iseseisev leping, mis loob sisuliselt kostjatele uued

kohustused, mis pealegi on vastuolus heade kommetega ja rikub otseselt VÕS–ga

sätestatud piiranguid sissenõudmiskuludele ja on tühine.

15. Kostjad on seisukohal, et hagiavalduses on esitatud kaks erinevat hagi alust,

mis üksteist sisuliselt välistavad. Tulenevalt asjaolust, et hagis tuginetakse esmalt

Kostja II poolt tasumata arvetele ja OÜ Kafo poolt Kostjaga II sõlmitud lepingutele, ja

seejärel tuuakse hagi aluseks juba hoopis OÜ Kreedix poolt sõlmitud maksekokkulepe

nr 041116-35, mis on hagis väidetu põhjal „deklaratiivne võlatunnistus”, siis leiavad

kostjad, et hagis esitatud alused on üksteisega vastuolus ja hagi alus on kostjatele

arusaamatu.

16. Kostjad on seisukohal, et esitatud hagi alused on kostjatele arusaamatud ja

teineteisega vastuolus olevad. Erinevate hagi aluste puhul on aga ka hagi ese ebaselge.

17. Hageja poolt ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid hagiavalduses esitatud

väiteid ja esitatud väited on vastuolulised ega kinnita hagi eset.

Esimese astme kohtu otsus

18. Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja 1 503,31 eurot, sh põhivõlgnevuse 1004,76, viivise

298,55 eurot ja leppetrahvi 200 eurot. Menetluskulud jättis

maakohus kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja menetluskulud 575 eurot ja viivise menetluskulude

tasumisega viivitamisel.

19. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et 02.12.2016 sõlmisid

pooled maksekokkuleppe nr 041116-35, millega kostja II kinnitas, et ei ole arvetest nr

MA1609175, MA1609950, MA1610548, MA1611946, MA1612504, MA1613103

4(13)

Tsiviilasi nr: 2-17-103651

tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt ning kostjad võtsid kohustuse tasuda

summa 1004,76 eurot maksegraafiku alusel. Nimetatud kokkuleppe alusel ühines I.H

kohustisega solidaarvõlgnikuna. Kostjad võtsid maksekokkuleppega endale kohustuse

tasuda võlgnevuse maksegraafiku alusel hiljemalt 05.04.2017. Maksete tasumise

viivitamisel võtsid kostjad kohustuse tasuda leppetrahvi 200 eurot ja maksma hagejale

viivist 0,5 % päevas.

20. Maakohus leidis, et maksekokkuleppest ei nähtu poolte tahet luua iseseisvat

kohustust ning maksekokkuleppe näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega.

Asjaolu, et maksekokkuleppes võttis kostja 1 solidaarvõlgnikuna enda kanda

kohustused ei muuda maksekokkulepet konstitutiivseks võlatunnistuseks. Kohtu

hinnangul on kokkuleppe selles osas tegemist käenduslepinguga. Ka kostjate väited, et

maksekokkulepe loob sisuliselt kostjatele uued kohustused ei ole kinnitust leidnud.

Maksekokkuleppes sisalduvad nõuded on seotud arvete alusel tekkinud võlgnevusega

ning maksekokkuleppest ei nähtu poolte tahe luua võlgnikule uus kohustus, mis on

oma kehtivuselt ja maksmapanekult algsest kohustusest täielikult sõltumatu.

21. Kostjate väited nende eksitamise või neile valeinformatsiooni andmise kohta

hageja poolt, ei ole kinnitust leidnud. Hageja eitab kostjate eksitamist või neile

valeinformatsiooni jagamist, samuti ei ole kostjad esitanud selle väite kinnituseks

tõendeid. Väide, et kostja I teadmatust ja kogenematust on hageja ära kasutanud, ei ole

veenev. Kostjad pidid aru saama, et allkirjastades maksekokkuleppe, millega lubati

hagejale tasuda 1004,76 eurot 4 kuu jooksul, tuleb kostjatel see kohustus täita.

22. Ainsa tõendina hageja poolse ähvardamise kohta on kostjad märkinud

04.11.2016 Kreedix OÜ nõudekirja, mille kohaselt võlgnevuse mitte tasumisel ja/või

maksekokkulepete mitte sõlmisel hiljemalt 11.11.2016, lubas Kreedix OÜ avaldada

kostja II võlgnevuse inforegistris www.inforegister.ee. Samuti märkis Kreedix OÜ, et

ettevõtte ja võlgadega seotud juhatuse liikme(te) nime(de) esinemine Inforegistris loob

paratamatult ebameeldiva maine ettevõtte klientide ja koostööpartnerite silmis ning

raskendab majandustegevuse jätkamist.

23. Tehingukäibe usaldusväärsuse huvides lubab isikuandmete kaitse seadus

maksehäire- ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma isiku enda

nõusolekuta. Teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse

kaalukamaks, kui võlgniku kaitset. Seega antud juhul ei ole tegemist ähvardusega

TsÜS § 96 mõistes, kuna sellel puudub õigusvastasus.

24. Hagiavalduse kohaselt kostja II võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja

Kreedix OÜ poole. Pooled ei vaidle, et kostja II on majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 40 euro võla sissenõudmiskulud

hüvitamist seoses maksekokkuleppe sõlmimisega. Hagiavalduse kohaselt kohustusid

hagejad tasuma muuhulgas menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest

summas 157,39 eurot. Kokkuleppe tähenduses menetluskulu summas 157,39 eurot on

kokkuleppeline tasu Kreedix OÜ poolt leitud lahenduse (saavutatud tulemuse) eest.

Riigikohus on 09.02.2011 lahendis nr 3-2-1-138-10 leidnud, et üldjuhul tuleb pidada

professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem

hüvitavatavateks. Hageja on põhistanud, et pärast kostja II arvete tasumata jätmist

pöördus hageja Kreedix OÜ poole, mistõttu on tõendatud, et hagejal tekkis kostja II

kohustuse rikkumise tõttu kostjalt II võla sissenõudmisega kahju 157,39 eurot.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjatelt välja mõista hageja kasuks võla sissenõudmise

kulude katteks 157,39 eurot.

5(13)

Tsiviilasi nr: 2-17-103651

25. Kohus leiab, et kostjate välja toodud asjaolud ei ole tõendatud ning ei anna

alust lugeda maksekokkulepet heade kommetega vastuolus olevaks.

26. Kostja tugineb sellele, et esitas TsÜS § 98 lg 4, § 92 ja § 94 sätetele tuginedes

26.05.2017 tehingu tühistamisavalduse. Kohus on eelnevalt leidnud, et võimalik

eksimus või pettus ei ole tõendatud, mistõttu leiab kohus, et kostjad on

maksekokkuleppe tühistanud õigusvastaselt.

27. Kostjad väitsid 05.05.2017 vastuses hagile, et kostja II tasus nende kaupade ja

teenuste eest, mis kostjani II jõudsid täies ulatuses. Kostjad leiavad 27.09.2017

seisukohtades, et kuna arvetel MA1609950 ja MA161313 märgitud hooldusi ei ole

kunagi tehtud ning arve MA1612504 on esitatud oktoobri kuu rendi eest, kuid

tegelikult viidi seade minema 11.09.2016, siis nimetatud arved on alusetud. Samuti on

arve MA1611946 on esitatud septembri kuu rendi eest, mistõttu on arve ainult osaliselt

aktsepteeritav ehk perioodi eest 01.09 kuni 11.09.2016. Hageja on seisukohal, et

sõltumata sellest, kas algne kohustus eksisteeris või mitte, tuleb kostjatel

maksekokkuleppega võetud kohustust täita.

28. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja poolt esitatud arved

on põhjendamatud. Kostjad on esmalt kohtule väitnud, et kostjatel puuduvad

igasugused võlgnevused hageja ees, kuid hiljem on möönnud, et mõned arved võivad

olla siiski põhjendatud. Lisaks kohtuistungil väitis kostja I, et hagejalt renditud

seadmed viidi minema augustis 2016, kuid oma kirjalikes seisukohtades väidavad

hagejad, et seadmed viidi minema 11.09.2016. Seega pole tegelikud asjaolud selged ka

kostjatele endile või ei soovi nad neid kohtule avaldada. Samuti ei ole nad kohtule

esitanud sellekohaseid tõendeid, mille esitamise vajalikkust kohus neile ka selgitas.

29. Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi

kuulub rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus

30. Apellandid vaidlustavad maakohtu otsuse täies ulatuses, paludes teha uus

otsus, millega hagi jäetakse rahuldamata.

31. Maakohtu otsuses toodud järeldused on vastuolulised. Maakohus leidis, et

kostja I on maksekokkuleppe järgi käendajaks ja tegu on tarbijakäendusega, kuid

põhjenduste p-s 11.6 leidis, et antud juhul ei ole tegemist tarbijakäendusega. Kohus ei

ole tuvastanud, et maksekokkuleppe tegemiseks oli käendajal huvi ning kostja I

sisuliselt sunniti pettuse ja ähvardusega käendust võtma. Sellise huvi olemasolu oleks

ka eluliselt ebausutav, kuna maksekokkuleppega tekkisid kostjale I koormavad

kohustused, mida tal enne kokkulepet ei olnud ja millede tekkimisega ei kaasnenud

kostjale I mingit kasu ka kostja II kaudu. Ka kostja II kohustused, mis

maksekokkuleppega tekkisid suurendasid kostja I kohustusi oluliselt, võrreldes

kokkuleppe eelse perioodiga.

32. Maakohus ei arvestanud ka seda, et leping hagejaga lõpetati 11.09.2016 kui

hageja viis oma seadmed kostja valdusest ära. Samas esitas hageja juba Kreedix OÜ

kaudu kostjale põhjendamatuid arveid perioodi eest, millal kostja seadmeid kasutada

ei saanud. Kohtuistungil avaldas hageja esindaja aga arvamust, et leping kehtib

vaatamata seadmete äraviimiseni edasi. Kohus ei võtnud seisukohta kostja poolt

esitatud asjaolule lepingu lõppemise kohta alates 11.09.2017.

33. Kostjad leiavad, et maakohus hindas ebaõigesti kostjate vastuväiteid võla

sissenõudmiskulude suuruse kohta. Kostjad on seisukohal, et maksekokkuleppesse

sisse kirjutatud menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest summas

157,39 eurot on seadusega vastuolus ja seega tühine. Kohus leidis alusetult, et hageja

6(13)

Tsiviilasi nr: 2-17-103651

on põhistanud, et pärast kostja II arvete tasumata jätmist pöördus hageja Kreedix OÜ

poole, mistõttu on tõendatud, et hagejal tekkis kostja II kohustuse rikkumise tõttu

kostjalt II võla sissenõudmisega kahju 157,39 eurot. Kostjad ei ole nõus sellega, et

kohus loeb vastustaja paljasõnalised väited tõendatuks ilma vastavate tõendite

esitamiseta.

Vastus apellatsioonkaebusele

34. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

35. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus

tuleb osaliselt tühistada, osas, milles kostjalt II mõisteti välja leppetrahv 200 eurot ja

viivis 275,68 eurot ületavas osas ning kostjalt I mõisteti välja leppetrahv 200 eurot,

viivis 103,45 eurot ületavas osas ja põhinõue 332,73 eurot ületavas osas. Samuti tuleb

tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

36. Asja materjalidest nähtub, et:

-

16.05.2016 sõlmisid OÜ KAFO (hageja) ja OÜ Mema Chefs (kostja II) 2 aastase

kehtivusajaga Jura espressomasina rendilepingu nr 56 (tlk 31-32), mille alusel andis

OÜ KAFO OÜ-le Mema Chefs rendile espressomasina kuutasuga 59 eurot

käibemaksuta.

-

16.05.2016 sõlmisid hageja ja kostja II koostöölepingu (tlk 33-34), mille eesmärgiks

oli lepingus sätestatud seadmete, kaupade ja /või teenuste müümine, lepingu lisa 2 p

1.2 järgi oli selleks kohv.

-

16.05.2016 sõlmisid hageja ja kostja II rendilepingu nr 292 (tlk 35-36), mille lisa 2

kohaselt anti kostjale II rendile WEGA Pegaso espressomasin ja Mazzer Super Jolly

veski.

-

Hageja esitas kostjale II 31.07.2016 arve nr MA1609175 JURA FJ9 renditasu ja Wega

Pegaso renditasu tasumiseks juuli 2016 eest kokku summas 148,80 eurot, arve nr

MA1609950 seadmele Wega hoolduse tegemise eest kokku summas 180 eurot, arve nr

MA1610548 JURA FJ9 renditasu ja Wega Pegaso renditasu tasumiseks august 2016

eest kokku summas 148,80 eurot, MA1611946 JURA FJ9 renditasu ja Wega Pegaso

renditasu tasumiseks september 2016 eest kokku summas 148,80 eurot, MA1612504

JURA FJ9 renditasu ajavahemiku 01-11.10.2016 eest 25,13 eurot, MA1613103

seadme Wega kvartaalse hoolduse tegemise eest 120 eurot.

-

Lepingud lõpetati ennetähtaegselt ning seadmed tagastati hagejale.

-

04.11.2016 saatis Kreedix OÜ kostjale II kirja, et KAFO OÜ on volitanud Kreedix

OÜ-t sisse nõudma arvetest nr MA1609175, MA1609950, MA1610548, MA1611946,

MA1612504, MA1613103 tuleneva võlgnevuse. Nõude suuruseks on kokku 995,50

eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 771,53 eurot, viivisest 75,84 eurot,

sissenõudekulust 148,13 eurot.

-

02.12.2016 sõlmisid pooled maksekokkuleppe nr 041116-35 (edaspidi

maksekokkuleppe), millega kostja II kinnitas, et ei ole arvetest nr MA1609175,

MA1609950, MA1610548, MA1611946, MA1612504, MA1613103 (edaspidi arved)

tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt ning kostjad võtsid kohustuse tasuda

summa 1004,76 eurot maksegraafiku alusel. Maksekokkuleppe p 1.2 sätestas, et I.H

(kostja I) ühines kohustisega solidaarvõlgnikuna. Kostjad võtsid maksekokkuleppega

endale kohustuse tasuda võlgnevuse maksegraafiku alusel hiljemalt 05.04.2017.

Maksete tasumise viivitamisel lepiti kokku kostjate kohustus tasuda leppetrahvi 200

eurot ja maksta hagejale viivist 0,5 % päevas.

7(13)

Tsiviilasi nr: 2-17-103651

-

Pärnu Maakohtu 07.03.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-19273 kuulutati välja

Mema Chefs OÜ pankrot.

37. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt poolte vahel vaidlus

selles, kas poolte vahel sõlmitud maksekokkulepe on tühine või

tühistatud, ning kas hageja on tõendanud kostjate vastu nõude

olemasolu.

38. Maakohus leidis otsuses, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud kokkulepe on

käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena ning hageja ja kostja I vahel

maksekokkuleppes kokku lepitu näol on tegemist tarbijakäendusega (otsuse p 10).

39. Vaidluse lahendamiseks käsitleb ringkonnakohus kõigepealt poolte vahelisi

õigussuhteid. Seejärel annab hinnangu, kas maakohtu seisukoht, mille järgi ei ole

poolte vahel sõlmitud kokkulepe kehtivalt tühistatud või tühine, on põhjendatud ning

seejärel hindab hageja nõude põhjendatust ja tõendatust kostjate suhtes.

40. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et

hageja ja kostja II vahel sõlmitud maksekokkuleppe näol on tegemist

deklaratiivse võlatunnistusega. Asjas on tõendamist leidnud, et

hageja ja kostja II vahel olid sõlmitud mitmed lepingud ning nendest

tulenevaid maksekohustusi kostja II kohaselt ei täitnud. Lepingute

lõppedes sõlmisid hageja ja kostja maksekokkuleppe võlgnevuste

tasumiseks. Nimetatud maksekokkulepe on käsitletav deklaratiivse

võlatunnistusena.

41. Maakohus asus seisukohale, et maksekokkuleppes sisaldus hageja ja kostja I

vahel sõlmitud käendusleping. Hageja ei nõustu apellatsioonkaebusele

esitatud vastuses maakohtu seisukohaga.

42. Maakohtus tugines hageja asjaolule, et kostja I ühines kostja II

kohustusega (tlk 71). Kostjad leidsid maakohtus, et kostja I liitus

kostja II kohustusega (istungi protokoll tlk 112 ja tlk 144 pöördel).

Seega ei avaldanud kumbki pool maakohtus, et kostja I sõlmis

hagejaga kostja II kohustuste tagamiseks käenduslepingu.

20.11.2016 sõlmitud kokkuleppe (tlk 45) p 1.2 esimese lause järgi

käesoleva kokkuleppe alusel ühineb I.H kohustisega Mema Chefs

OÜ poolel solidaarvõlgnikuna, p 1.2 järgi solidaarvõlgnik kinnitab, et

ta on teadlik võlgnevuse tekkimise alustest ning Mema Chefs OÜ

kohustustest KAFO OÜ ees p 2.1. nimetatud summa ulatuses ja p 1.4

järgi solidaarvõlgnik kinnitab, et tal ei ole KAFO OÜ suhtes lepingust

tulenevaid pretensioone. VÕS § 178 lg 1 järgi kohustuse võib üle

võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise

võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Arvestades poolte poolt

maakohtus avaldatut ja 20.11.2016 kokkuleppe sisu, leiab

ringkonnakohus, et maksekokkuleppes ühines kostja I tagamise

eesmärgil kostja II kohustusega.

43. Siiski märgib ringkonnakohus, et käesoleva vaidluse

lahendamisel ei oma tegelikult sisulist tähtsust see, kas hageja ja

kostja I vahel oli sõlmitud käendusleping või ühines kostja I kostja II

kohustusega, sest oma sisu poolest sarnaneb kohustusega

ühinemine tagamise eesmärgil käenduslepingule. Käesolevast asjast

ei nähtu, et kostja I ühines kohustusega muu, kui selle tagamise

eesmärgil, sest asjas puuduvad igasugused väited või tõendid selle

kohta, et kostja I ühines kohustusega seetõttu, et kostja II kohustuse

8(13)

Tsiviilasi nr: 2-17-103651

nõuetekohasest täitmisest sõltus kostja I jaoks mingi hüve

omandamine.

44. Asjas on kostjad tuginenud sellele, et maksekokkulepe sõlmiti

pettuse, eksimuse või ähvarduse tõttu, maksekokkulepe on heade

kommete vastane ja vastuolus seadusega. Maakohus leidis, et

tehingu tühistamine pettuse tõttu või eksimuse tõttu ei olnud

õiguspärane ja ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

Lisaks leiab ringkonnakohus, et asjas ei ole tõendatud ka ähvarduse

tõttu lepingu sõlmimine TsÜS § 96 mõttes.

45. TsÜS § 92 järgi õigustab tehingu tühistamist vaid oluline

eksimus tehingu sisu, tagajärgede või tehingu tegemise aluseks

olevate asjaoludega ning lisaks peaks eksimuse riisikot eksinud

poolega koos kandma ka tehingu teine pool. Kostja II oli hagejaga

sõlminud lepingud ning maksekokkuleppe sõlmimisel pidi tal olema

teada, kas ja milline võlgnevus on kostjal II hageja ees. Nendel

asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et maksekokkuleppesse

märgitud kohustuste suuruse osas kandis eksimuse riisikot kostja II

ning tehingu tühistamine eksimuse tõttu käesolevas asjas sel

põhjusel õigustatud ei olnud.

46. Pettus on TsÜS § 94 järgi tehingupoole tahtlik eksimusse

viimine või tema tahtlik eksimuses hoidmine. Ringkonnakohus toob

esile, et pettuse korral avaldatakse eelkõige tehingu

ettevalmistamise faasis teisele poolele tahtlikult ebaõigeid asjaolusid

eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema. TsÜS § 96 lg 1 järgi

isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul,

võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt

asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule

mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või

vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles

ähvardus või vägivald aset leidis. Ringkonnakohus osutab, et

ähvardamisel kallutatakse isikut tehingut tegema, viidates vastasel

juhul mingile kahjulikule tagajärjele, mille saabumine või tekkimine

on ähvardaja kontrolli all ning seejuures peab ähvardamine olema

õigusvastane.

47. Käesolevas asjas on esitatud OÜ Kreedix kiri (tlk 44), millest

nähtuvalt nõutakse kostjalt II summa 995,50 euro tasumist,

kusjuures mittetasumisel ja/või maksekokkulepete mittesõlmimisel

eeltoodud tähtajaks avaldatakse

võlgnevus Inforegistris

www.inforegister.ee. Kirjas väljendatakse ka seisukohta, et ettevõtte

ja võlgadega seotud juhatuse liikme(te) nime(de) esinemine

Inforegistris loob paratamatult ebameeldiva maine klientide ja

koostööpartnerite silmis ning raskendab majandustegevuse

jätkamist.

48. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja OÜ Kreedix kirjas

sisalduv ei kvalifitseeru pettuse ega õigusvastase ähvarduse alla.

Tõene on ringkonnakohtu arvates OÜ Kreedix poolt avaldatud info

selle kohta, et kui kostja II on võlgnike nimekirjas, siis toob see

paratamatult kaasa potentsiaalsete äripartnerite usaldamatuse.

Selles mõttes ei saa OÜ Kreedix poolt avaldatu olla eksitav.

9(13)

Tsiviilasi nr: 2-17-103651

49. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu lõppjäreldus

selle kohta, et maksekokkulepet ei ole kehtivalt tühistatud, on õige.

50. Kostjad tuginesid asjas ka sellele, et poolte maksekokkuleppes

kokkulepitu on seadusega vastuolus või heade kommete vastane ja

seetõttu tühine. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt on kostjate väited

põhjendatud.

51. Nimelt nähtub asjast, et hageja esitas hagis ka

maksekokkuleppes kokku lepitud summa tasumisega viivitamise

eest viivise nõude kooskõlas maksekokkuleppe p-ga 2.6 ning

leppetrahvi nõude 200 eurot kooskõlas maksekokkuleppe p-ga 2.5.

Kuna maksekokkuleppes märgitud võlgnevuse summas 1 004,76

eurot sisaldus ka viivis, siis oli kokku lepitud, et hagejal on õigus

nõuda viivist ka viiviselt. Hageja nõudiski hagis lisaks

põhivõlgnevuse ja kahjunõude tasumata jätmisele ka viivist viiviselt.

52. VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole viivist lubatud nõuda intressi,

sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega

viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe

on tühine. Nimetatud normi järgi on imperatiivselt keelatud viivise

arvestamine viivise maksmisega viivitamise korral ning sätestatud

piirangu rikkumist peab kohus kontrollima omal algatusel.

Maakohus seda ei teinud ning see tõi kaasa olukorra, kus kostjatelt

mõisteti välja kohtulahendis hageja nõude rahuldamise tõttu ka

viivis viiviselt.

53. Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb maakohtu otsus

tühistada ja viivis viiviselt jätta kostjatelt välja mõistmata.

Maksekokkuleppe järgi oli viivise suuruseks 75,84 eurot. Nimetatud

summa tuleb hageja viivisearvestusest, st sellest, milles arvestati

viivist viivise tasumisega viivitamise eest, välja jätta. Eeldades, et

viivis jaguneb võrdselt kõikide kokkulepitud osamaksete vahel

75,84:5=15,19 eurot, oli hagejal õigus arvestada esimese

osamaksega viivitamisel viivist summalt 204,76-15,19=187,57 eurot

ja põhjendatud viivis ajavahemiku 06.12.2016-13.12.2016 eest

moodustab 0,5 % suurust viivisemäära arvestades 6,56 eurot.

Hageja nõuab ka viivist ajavahemiku 14.12.2016-10.02.2017

tasumisega viivitamise eest ning põhjendatud viivis moodustab

eelnevat arvestades (0,5 % 928,92 eurost =4,64x58 päeva=) 269,12

eurot. Seega on põhjendatud viivisenõude suuruseks kokku 275,68

eurot.

54. Lisaks viivisele oli poolte maksekokkuleppes kokku lepitud

leppetrahv rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest summas

200 eurot. Poolte vahel 30.11.2016 sõlmitud maksekokkuleppes oli

kokku lepitud, et maksekokkuleppe p-s 2.4 sätestatud rikkumisel on

deebitor ja/või solidaarvõlgnik kohustatud kreeditorile tasuma

leppetrahvi 200 eurot. Maksekokkuleppe p 2.4 viitab punktile 2.1

ning sätestas, et osamaksete tasumisega viivitamisel rohkem kui 2

kalendripäeva loetakse kõigi maksete tähtaeg saabunuks ning kõik

maksed tuleb sel juhul tasuda 5 päeva jooksul.

55. Hagis nõuab hageja ka leppetrahvi 200 euro tasumist ning

maakohus mõistis kostjatelt leppetrahvi summas 200 eurot hageja

kasuks välja. Ringkonnakohus osutab, et rahalise kohustuse

10(13)

Tsiviilasi nr: 2-17-103651

täitmisega viivitamise juhuks sõlmitud kokkulepped tuleb lugeda

viivisekokkulepeteks ning mitte kohaldada neile leppetrahvi kohta

sätestatut. Arvestades maksekokkuleppe p-s 2.6 kokkulepitud

viivisekokkulepet, on sisuliselt kokkuleppe järgi hagejal õigus nõuda

viivist 2 korda, kusjuures p-s 2.4 fikseeritult kindla summana, st 200

eurot ja p-s 2.6 protsendina tasumata osast iga päeva eest, st 0,5%

päevas tasumata summalt.

56. Ringkonnakohus leiab, et viivise nõudmine selliselt, et seda esitletakse

lepingus leppetrahvina, kuigi sisuliselt on ka kokkulepitud leppetrahv viivis kohustuse

täitmisega viivitamise eest, ei ole heade kommetega kooskõlas. TsÜS § 86 lg 2 p 2

järgi tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma

tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui

pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt

tasakaalust väljas. Olukorras, kus maksekokkuleppes lepiti kokku märkimisväärses

suuruses viivises, juhul, kui kostja II viivitab kohustuse täitmisega ja kostja II

kohustustega ühines kostja I, viib ringkonnakohtu arvates kokkulepitud leppetrahv

vastastikuste kohustuste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust välja ja viitab

sellele, et kostja II sõlmis leppetrahvi kokkuleppe kogenematusest, st ta ei saanud aru,

et leppetrahvi kokkulepet sõlmides annab ta võimaluse oma kohustuse täitmisega

viivitamist sanktsioneerida kahekordselt. Eeltoodust tulenevalt on kokkulepitud

leppetrahvi tingimus tühine.

57. Kostjad ei ole asjas tuginenud sellele, et maksekokkuleppe tingimused on

tüüptingimused. Seega ei saa viivisekokkulepe, mille kohaselt on kostjatel kohustus

tasuda kokkulepitud summa tasumisega viivitamisel viivist päevamääraga 0,5 %, olla

heade kommete vastane. Kostjad viivise vähendamise taotlust esitanud ei ole.

58. Nõustuda ei saa kostjate väidetega selles, et

maksekokkuleppes sisalduv menetluskulude hüvitise kokkulepe on

heade kommetega vastuolus. Kuigi VÕS § 1131 lg 1 annab

võlausaldajale täiendava õiguskaitsevahendi rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise puhul nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist,

et välista see võlgniku ja võlausaldaja vahelist kokkulepet suuremal

määral sissenõudmiskulude tasumise kohta.

59. Kostja I poolt kohustusega ühinemine kostja I poolt esiletoodud

asjaoludel pettuse, ähvarduse või eksimuse tõttu tühine olla ei saa,

sest põhivõlgniku varalist seisundit kostja I kui kostja II juhatuse liige

teadis. Kohustusega ühinemisel tagamise eesmärgil võtab ühineja

endale vastutuse riski eest, et tal tuleb põhivõlgniku võlg tasuda, kui

põhivõlgnik ei suuda oma kohustusi võlausaldaja ees täita. Seega

saab kohustusega ühinemine olla heade kommetega vastuolus

ainult väga erandlikel juhtudel. Antud juhul selliseid asjaolusid esile

toodud ei ole.

60. Hageja ja kostja II vahelise õigussuhte kvalifitseeris maakohus

õigesti ning leidis ka põhjendatult, et kostja II kohustus on tõendada,

et tal hageja ees võlga ei ole. Maakohus tõi esile (otsuse p 12), et

võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse ümberpööramine, mis tähendab, et

võlgnik peab võla puudumist tõendama ning võlausaldajal ei ole tunnustatud võla

sissenõudmiseks vaja esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kostja II jättis

võla puudumise suures osas tõendamata. Ainuüksi vastuväidetest

hagile ei piisa, oma väiteid tuleb ka tõendada. Seetõttu on hageja

11(13)

Tsiviilasi nr: 2-17-103651

põhinõue kostja II vastu osaliselt põhjendatud, põhjendamatu on

eelpool toodud asjaoludel osaliselt viivise nõue ja leppetrahvi nõue.

61. Maakohtu otsusest võib aru saada nii, et käesolevas asjas tuli ka kostjal I

tõendada, et tal võlga hageja ees ei ole. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei

nõustu. Maakohus jättis tähelepanuta selle, et tõendamiskoormus käenduslepingust

või kohustusega ühinemisest tagamise eesmärgil tekkinud vaidluse korral ei ole

sarnane sellega, kui võlgnik annab võlatunnistuse.

62. VÕS § 178 lg 3 ja 4 järgi saab tagamise eesmärgil

kohustusega ühineja tugineda kõige olulisematele käendust

reguleerivatele sätetele, mh ka VÕS §-le 149. VÕS § 149 lg 1 järgi

käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida

oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on

vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada

neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Seega võib

käendaja vastuväitena samuti kasutada väidet, et käendatavat kohustust ei eksisteeri

nt seetõttu, et teenust pole osutatud, nagu see käesolevas vaidluses esitatud ongi.

Tõenduslikus mõttes on sellise vastuväite esitamisel käendaja samas seisundis kui

põhivõlgnik, st seda, et kui võlausaldaja väidab, et tal on põhivõlgniku vastu

sissenõutavaks muutunud nõue, siis peab võlausaldaja seda tõendama. Käesoleval

juhul on hageja esitanud põhivõlgnikuga sõlmitud lepingud ja arved teenuste

osutamise kohta, kuid need ei ole piisavad, et tõendada võla olemasolu. Asjaolu, et

põhivõlgnik tunnistas võlatunnistuses võlga, seda ei muuda, sest käendaja võib

esitada käendatava võla suhtes ka siis vastuväiteid, kui põhivõlgnik ise võlgnevust on

tunnistanud. Seega tuli vaidluses kostjaga I tõendada hagejal, et kostjal II on võlg

hageja ees, va osas, milles kostja I põhivõlgniku võlga tunnistas.

63. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt jättis kostja II tasumata arved nr

MA1609175, MA1609950, MA1610548, MA1611946, MA1612504, MA1613103.

Kostjad väitsid, et arved MA1609950 ja MA1613103 on alusetud, kuna arvetel

näidatud hooldusi ei ole kunagi tehtud ning alusetu on ka arve MA1612504

oktoobrikuu rendi eest, sest tegelikult viidi seadmed minema 11.09.2016. Kostjad ei

vaidle vastu sellele, et arve MA1611946 on põhjendatud summas 25,13 eurot ning

samuti on põhjendatud arved MA1609175 ja MA1610548. Seega ei vaidle ka kostja I

selle üle, et kostjal II on tasumata arve MA1611946 summas 25,13 eurot, arve

MA1609175 summas 148,80 eurot ja MA1610548 summas 148,80 eurot, seega kokku

summas 322,73 eurot. Nimetatud summas põhinõue on eeltoodu tõttu kostja I vastu

tõendatud ja tuleb seega rahuldada. Kuna maksekokkuleppes märgitud

menetluskulude tekkimist summas 157,39 eurot selle tõttu, et kostja II viivitas

kohustuse täitmisega ja ka viivise tekkimist summas 75,84 eurot (maksekokkuleppes

fikseeritud viivis) ei ole hageja samuti tõendanud, siis ei ole põhjendatud ka nende

väljamõistmine kostjalt I. Kostjalt I ei saa nõuda tühise tehingu alusel nõutut, st viivist

viiviselt ja leppetrahvi.

64. Kohustusega ühinemisel võib ühineja võtta kohustuse tasuda võla tasumisega

viivitamisel viivist. Seda kostja I tegi ning seetõttu on hageja põhjendatult nõudnud

kostjalt I viivise tasumist 0,5 % päevas. Kuna kostja I vastu on põhinõue põhjendatud

vaid osaliselt, siis tuleb ümber arvestada ka kostja I viivise suurus. Perioodi

06.12.2016-13.12.2016 eest arvestusega 0,5 % päevas on hagejal õigus nõuda kostjalt

I viivist 7,17 eurot ja perioodi 14.12.2016-10.02.2017 eest põhivõlalt 332,73 eurot

viivisemääraga 0,5 % päevas 1,66X58=96,28 eurot. Seega on kostja I vastu

põhjendatud hageja nõue 332,73+7,17+ 96,28= 436,18 eurot.

12(13)

Tsiviilasi nr: 2-17-103651

Menetluskulude jaotus

65. Maakohus, rahuldades hagi, jättis poolte menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda. Käesoleva otsusega rahuldatakse hagi osaliselt, sh kostja I vastu vaid ligikaudu

29% osas ja kostja II vastu 85 % osas. Seega tuleb tühistada ka maakohtu otsus

menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas ning teha

uus menetluskulude jaotuse.

66. Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata osasid ja

juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1, leiab ringkonnakohus, et kostja I

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta 42 % ulatuses hageja kanda ja

ülejäänud kostja I menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud hageja menetluskulud

seoses kostja I vastu hagi esitamisega jätta tema enda kanda. Hageja menetluskulud

maa- ja ringkonnakohtus seoses kostja II vastu hagi esitamisega tuleb jätta 70 %

ulatuses kostja II kanda, ülejäänud hageja menetluskulud hageja enda kanda ning

kostja II menetluskulud tema enda kanda.

67. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks

maakohtus vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Kaija Kaijanen Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

Parandatud 13.09.2018 määrusega

RESOLUTSIOON:

1. Parandada viga Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2018 otsuse resolutsiooni p-is 3.2

ja lugeda õigeks kohtuotsuse resolutsiooni p 3.2. järgmises sõnastuses: Mõista

välja I.H-lt ja Mema Chefs OÜ-lt (pankrotis) solidaarselt OÜ KAFO kasuks

436,18 eurot (põhivõlgnevus summas 332,73 eurot ja viivis 103,45 eurot).

2. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

13(13)

Tsiviilasi nr: 2-17-103651