3-18-657/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.mai 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-657

Haldusasi

Tallinna

Keskkonnaameti

kaebus

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 22.03.2018 otsuse nr 30-18/193916

tühistamiseks riigihankes „Koerte jalutusväljakute hooldamine

Tallinnas“ (viitenumber 193916)

Menetlusosalised

Vastustaja (hankija) - Tallinna Keskkonnaamet, esindaja - Relo

Ligi ja Kristel Kivijärv

Kaebaja I - Hong OÜ, esindaja - vandeadvokaat Kristina

Uuetoa-Tepper

Kaebaja II – Watson Hooldus OÜ, esindaja - vandeadvokaat

Kristina Uuetoa-Tepper

Kolmandad isikud - OÜ BREM Puhastus - esindaja advokaat

Indrek Kukk ja HKP OÜ - esindaja vandeadvokaat Silja

Holsmer

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ taotlus võtta asja materjalide juurde

Tallinna Keskkonnaameti 19.03.2018 käskkiri nr 4-4.1/14 (riigihange viitenumber 194898) ja

HKP OÜ taotlus võtta asja materjalide juurde hanke alusdokument riigihankes

viitenumbriga 194898.

2. Jätta Tallinna Keskkonnaameti kaebus rahuldamata.

3. Mõista Tallinna Keskkonnaametilt Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ kasuks välja

menetluskulud summas 1405,44 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud

nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.05.2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.01.2018 avaldas Tallinna Keskkonnaamet (hankija/vastustaja) riigihangete registris avatud

hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Koerte jalutusväljakute hooldamine Tallinnas

(viitenumber 193916) hanketeate (HT) ning tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid

(RHAD). Pakkumuste hindamise kriteeriumiks oli madalaim hind (HT p II.2.5). Pakkumuse

esitasid seitse pakkujat. Kolm madalama hinnaga pakkumust esitasid OÜ BREM Puhastus (kolmas

isik I), HKP OÜ (kolmas isik II) ning ühispakkujad Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ (koos

kaebajad).

2. 19.02.2018 andis hankija välja käskkirja nr 4-4.1/9 (19.02.2018 käskkiri), millega tunnistas

kõik pakkumused, va kolmanda isiku I pakkumuse, vastavaks (p 1); tunnistas kolmanda isiku I

pakkumuse vastavaks (p 2); tunnistas kolmanda isiku I pakkumuse edukaks (p 3); jättis kolmanda

isiku I hankemenetlusest kõrvaldamata (p 4); kvalifitseeris kolmanda isiku I (p 5).

3. 27.02.2018 esitasid kaebajad riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

19.02.2018 käskkirja p 1 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati kolmanda isiku II

pakkumus vastavaks ja p-de 2-5 kehtetuks tunnistamiseks. 02.03.2018 kõrvaldasid kaebajad

vaidlustuses esinenud puudused. 05.03.2018 kaasas VAKO kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II

vaidlustuse läbivaatamisse.

4. VAKO 22.03.2018 otsusega vaidlustuses 30-18/193916 rahuldas vaidlustuskomisjon

kaebajate vaidlustuse täielikult ja tunnistas kehtetuks 19.02.2018 käskkirja p-d 2-5 ja p 1 osas,

millega tunnistati HKP OÜ pakkumus vastavaks. Samuti mõistis VAKO hankijalt kaebajate kasuks

välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu 640 eurot.

5. 02.04.2018 saabus Tallinna Halduskohtusse vastustaja poolt esitatud kaebus VAKO

22.03.2018 otsuse nr 30-18/193916 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 03.04.2018

kohtumäärusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna Keskkonnaameti ja

kaebajateks Hong OÜ ja Watson Hooldus OÜ ning kaasas kolmandate isikutena OÜ BREM

Puhastus ja HKP OÜ.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Vastustaja seisukoht

6. Riigihanke alusdokumentide punktis 5.3 oli pakkumusele seatud järgmine nõue: „Pakkumus

peab vastama riigihanke alusdokumentide lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ esitatud tingimustele.

Pakkuja esitab pakkumuse kirjelduse viisil, mis võimaldab hankijal kontrollida pakkumuste

vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele.“. Kolmas isik I pakkumuse

koosseisus riigihanke alusdokumentide punktile 5.3 vastavat pakkumuse kirjeldust ei esitanud.

Kolmanda isiku I pakkumus koosnes järgmistest osadest: vormil 3 esitatud taotlus riigihankes

osalemiseks; 2) pakkumuse maksumuse vorm. Pakkumuse detailse kirjelduse asemel esitas kolmas

isik I teist korda pakkumuse maksumuse vormi.

Tuginedes riigihangete seaduse (RHS) § 46 lõikele 4 esitas vastustaja kolmandale isikule I

15.02.2018 nõude, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et kolmas isik I on pakkumuse kirjelduse

asemel esitanud kaks korda pakkumuse maksumuse vormi. Samuti paluti täpsustada riigihankes

osalemise taotlusel esitatud kinnituse „BREM Puhastus on tutvunud riigihanke „Koerte

jalutusväljakute hooldamine Tallinnas“ hanketeate, alusdokumentide ja nende lisadega ning

kinnitab esitatud tingimuste ülevõtmist“ sisu, s.t mida pakkuja hankijale pakkus. Kolmas isik I

vastas vastustaja nõudele 16.02.2018 ning esitas dokumendi pealkirjaga „Tingimuste kinnitus“.

Nimetatud dokumendi alusel kontrollis vastustaja, et kolmanda isiku I pakkumus vastab sisuliselt

riigihanke alusdokumentide lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ esitatud tingimustele, st kolmanda isiku I

pakkumus sisaldab kõiki töid, tegevusi ja kulusid, mis on nimetatud riigihanke alusdokumendi lisas

1 „Tehniline kirjeldus“. Kuigi vastustaja ei saanud kolmanda isiku I pakkumust RHS § 114 lg 1

alusel vastavaks tunnistada, oli tegemist vormilise puudusega ja kuivõrd vastustaja kontrollis RHS

§ 46 lõiget 4 rakendades, et kolmanda isiku I pakkumus vastab sisuliselt riigihanke

alusdokumentide lisas 1 nimetatud tingimustele, oli õiguspärane tunnistada kolmanda isiku I

pakkumus vastavaks RHS § 114 lg 1 ja lg 2 teise lause alusel.

7. Vastustaja ei nõustu VAKO otsuse punktis 15 toodud seisukohaga, et vastustaja on lubanud

kolmandal isikul I oma pakkumust muuta. Kolmas isik I on pakkumuse koosseisus esitatud

riigihankel osalemise taotluses selgelt kinnitanud, et võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimused. Pärast 16.03.2018 selgituse esitamist ei ole kolmanda isiku pakkumus

muutunud. Kolmas isik I on selgitanud, millised ülevõetavad tingimused olid tema vormil 3

esitatud kinnitusega hõlmatud. Seega on kolmas isik I 16.03.2018 oma pakkumuses esitatud

andmeid täpsustanud ja ei ole esitanud uusi andmeid. VAKO jättis otsuses analüüsimata, kas

vastustaja võis kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistada RHS § 114 lg 2 teise lause alusel.

VAKO otsuse punktis 17 antud seisukoht muudab RHS § 114 lg 2 teise lause sisutühjaks ja

tõlgendus ei ole kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud riigihangete üldpõhimõtetega. Kolmanda isiku I

poolt pakkumuse kirjeldusena esitatud „pakkumuse maksumuse vormis“ on selgelt kirjas, et

kolmas isik I pakub 19 koera jalutusväljaku hooldamist vastavalt tehnilises kirjelduses nõutule.

Hooldatakse 32 420 m2 kuus. Antud juhul ei ole tegemist pakkumuse muutmisega, vaid puudu oli

pakkumuse kirjeldus. Vastustaja tegevus 15.02.2018 nõude esitamisel on kooskõlas

vaidlustuskomisjoni senise praktikaga ning 19.02.2018 käskkirja punkt 2 on kooskõlas RHS § 114

lg 2 teise lausega.

8. Vaidlustuskomisjon tunnistas 19.02.2018 käskkirja p-d 3-5 kehtetuks automaatselt, sest kui

kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamine on toimunud õigusvastaselt, ei saa sellele

otsusele järgneda õiguspärast pakkumuse edukaks tunnistamist ning eduka pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamata jätmist ja kvalifitseerimist. Vastustaja nõustub kaebajatega, et

kvalifitseerimise tingimuste kohaselt pidid pakkujad kvalifitseerimiseks olema täitnud konkreetse

sisuga (haljasala hoolduse, haljasala koristamise või pargiinventari tehnilise hoolduse) lepingu,

mitte mistahes lepingu maksumusega 20 000 eurot. Vastustaja on selgitanud, et arvestades

kolmanda isiku I 2015. ja 2016 majandusaasta kogu müügitulu ei tekkinud vastustajal kahtlust, et

kolmas isik I ei ole OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus perioodil 01.01.2015-31.12.2017 osutanud

haljasalade hooldamise ja koristamise teenust 642 110 euro ulatuses. Samas ei võimalda

vaidlustuses ja selle täienduses esitatud andmed teha järeldust, et kolmas isik I ei ole täitnud

hankepassis nimetatud lepingut. Kaebajad on jätnud arvestamata, et summa 642 110 eurot jaguneb

kolme aasta vahel ja tegemist ei ole ainult 2016 aastal teenitud müügituluga.

9. 19.02.2018 käskkirjaga tunnistas vastustaja muuhulgas kolmanda isiku II pakkumuse vastavaks.

Vaidlustuskomisjon leidis otsuse punktides 23-30, et kolmanda isiku II pakkumus ei vasta tehnilise

kirjelduse punktile 2.1.11, sest pakkumuses puudub teave selle kohta, kuidas ja kust kavatseb

kolmas isik II vajadusel asendusinventari nii kiiresti hankida või on see laos pidevalt olemas.

Riigihanke alusdokumentides ei ole seatud nõuet, et pakkujad peaksid kirjeldama, kuidas ja kust

kavatsevad pakkujad inventari 24 tunni jooksul (sh ka nädalavahetustel) hankida.

Vaidlustuskomisjoni väide ei põhine mõistliku inimese arusaamal hanketingimustest. Ka kaebajad

ei ole kirjeldanud, kuidas nad nõude täidavad. Antud juhul piisas pakkumuse kirjelduse esitamiseks

sellest, kui pakkujad tegid pakkumuse kirjelduse copy-paste meetodil tehnilisest kirjeldusest.

Vaidlustuskomisjon on riigihanke alusdokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ punktile 2.1.11

andnud tõlgenduse, mis ei ole kooskõlas riigihanke alusdokumentide grammatilise tõlgendusega,

vastustaja tahtega ega pakkujate arusaamaga hanketingimustest. Pakkumust esitades pidid

pakkujad võtma endale kohustuse koerte jalutusväljakute katkise inventari või selle osade 24 tunni

jooksul asendamiseks. Seda, kust, kuidas ja kellelt kavatseb pakkuja asendusinventari 24 tunni

jooksul hankida, võib pakkuja otsustada ka siis kui hankeleping on sõlmitud.

Kaebajate seisukoht

10. Kaebajad ei nõustu kaebusega ja vaidlevad sellele vastu.

11. Meelevaldne ja vastuoluline on vastustaja käsitlus, mille kohaselt tuleb kolmanda isiku I

pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel vastavaks tunnistada. Kaebajad nõustuvad VAKO otsusega. HD

p-s 5.3 nimetatud „pakkumuse kirjelduse“ esitamine on kohustuslik nõue. Nõue tuli mh täita

selleks, et hankija saaks kontrollida pakkumuse vastavust kõikidele „Tehnilise kirjelduse“

tingimustele, ehk tegemist on vaieldamatult pakkumuse olulise osaga ning pakkumuse koosseisus

taoliste andmete puudumisel on pakkumus otseselt ja sisuliselt mittevastav. Vastavat seisukohta

toetab VAKO varasem praktika. HD p-le 5.3 vastavast „pakkumuse kirjeldusest“ pidi nähtuma ei

rohkem ega vähem kui see, mida pakkuja „Pakkumuse maksumuse vormil“ toodud hinna eest

hankjale pakub. Eelnevat tõdes ka vastustaja ise kolmandale isikule I eRHR-i kaudu 15.02.2018 kl

18.29 esitatud küsimuses. Kaebuse p-des 15 ja 18 esitatud väited on vastuolus vastustaja enda

varasema käitumisega.

12. Kolmanda isiku I poolt vastustajale edastatud kinnitus ei täpsusta kolmanda isiku I pakkumuse

vormi 3 ega „Pakkumuse maksumuse vormi“, mistõttu ei järeldu eeltoodust muu kui see, et

vastustaja on võimaldanud kolmandal isikul I oma pakkumust muuta. RHS ei võimalda kinnituse

tagantjärgi esitamist. Olukorras, kus kolmanda isiku I pakkumuse koosseisus puudus täielikult

„pakkumuse kirjeldus“, puudus vastustajal üldse õiguspärane võimalus RHS § 46 lg 4

rakendamiseks ning kolmanda isiku I pakkumus tulnuks mittevastavaks tunnistada. Vaidlusalune

ei saa olla, et kolmanda isiku I poolt vastustajale vastusena esitatud kinnitus ei kätke täpsustust (nt

üksiku Tehnilise kirjelduse tingimuse täitmise kohta) või ilmse vea (kirjavea vmt) parandamist,

vaid vastustaja võimaldas kolmandal isikul I ulatuslikult kindlaks määrata kogu pakutud

maksumuse juures osutatava hooldusteenuse üksikasjad. RHS § 114 lg 2 sätestatud mittesisulise

kõrvalekaldena tuleb käsitleda pakkumuse sisu mittemuutvaid täpsustusi või ilmsete tehniliste

vigade parandamist, mille alusel pakkumuse tagasi lükkamine oleks ilmselt ebaproportsionaalne,

kuid kindlasti mitte sellise puuduse kõrvaldamist, mis eeldab kohustusliku dokumendi tagant järgi

esitamist.

13. Ka juhul, kui kohus leiab, et kolmanda isiku I esitatud kinnituse näol on tegemist dokumendiga,

mille esitamine oli RHS § 46 lg-ga 4 ja RHS § 114 lg-ga 2 kooskõlas, ei saa kolmanda isiku I

pakkumust RHS § 114 lg 2 alusel vastavaks tunnistada. Ka tagant järgi esitatud kinnitus ei vasta

HD p-le 5.3 kuna see ei sisalda tehnilise kirjelduse tingimustele vastava teenuse kirjeldust.

Kaebajad nõustuvad täielikult VAKO otsuse p-s 26 tooduga. „Pakkumuse kirjeldus“, milles on

valdavalt taasesitatud Tehnilise kirjelduse tingimused koos paljasõnalise remargiga, et pakkuja

nõustub pakutud kuutasu eest kõiki Tehnilise kirjelduse tingimusi täitma, ei võimalda vastustajal

ühelgi juhul veenduda ega välja selgitada kas vastustaja ka tegelikkuses saab kõige parema

kuluefektiivsusega teenust (RHS § 3 p 5). Samuti ei ole vastustajal praktiliselt võimalik teostada

kontrolli pakkumuse maksumuse üle (RHS § 115), millega kaasneb hankelepingu täitmise risk.

14. Kaebajad nõustuvad VAKO seisukohaga otsuse p-s 19, et kolmanda isiku I pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsuse (käskkirja p 2) kehtetuks tunnistamisega kaasneb automaatselt mh

kolmanda isiku I pakkumuse edukaks tunnistamise (käskkirja p 3) kehtetuks tunnistamine. Samuti

nõustuvad kaebajad VAKO otsusega osas, mille kohaselt kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsuse (käskkirja p 2) kehtetuks tunnistamisel tuleb otsuste järgnevuse põhimõttest

tulenevalt tunnistada kehtetuks ka kolmanda isiku I kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise

otsused (käskkirja p-d 4 ja 5). Isegi kui kohus asub seisukohale, et kolmanda isiku I pakkumus on

põhjendatud RHS § 114 lg 2 alusel vastavaks tunnistada, jäävad kaebajad seisukohale, et kolmas

isik ei ole HT p III.1.3 alapunktile 1 vastavat lepingut täitnud ning hankija ei ole kolmanda isiku I

kvalifikatsiooni kontrollimisel olnud sisuline ja põhjalik. Kaebuse p-st 25 nähtub vastustaja

kaalutlus, et kuigi 2015.a ja 2016.a majandusaasta aruannete kohaselt pole kolmandal isikul I

lisategevusalal „Maastiku hooldus ja korrashoid“ HT p III.1.3 alap 1 vastavat tulemit näidata, siis

ilmselt on suurem osa kolmanda isiku I poolt väidetud 642 110 euro maksumusega HT p III.1.3

alapunktile 1 vastavast teenuse mahust osutatud 2017 majandusaastal. Ainuüksi nimetatud oletus

seab kahtluse alla kolmanda isiku I kvalifikatsiooni sisulise ja põhjaliku kontrollimise. Samuti on

väide ebausutav vastavalt vaidluse p 1.3.2 esitatud argumentatsioonist tulenevalt.

15. Kaebajad leiavad, et õiguspärane on ka HKP OÜ pakkumuse mittevastavaks tunnistamine

(käskkirja p 1). HD p-d 5.3 ei saa tõlgendada selliselt, et pakkujatel oli vaba voli otsustada, millise

„pakkumuse kirjelduse“ nad esitavad ning ükskõik millise „pakkumuse kirjeldusena“

pealkirjastatud dokumendi esitamisega oli vastav nõue täidetud. Vastustaja poolt esitatud kaebuse

p-s 36 esitatu on selgelt otsitud, sest Tehnilise kirjelduse p-st 2.1.11 ei saa järeldada, et inventari

asendamise tähtaega mõjutab see, kas hankelepingu täitja asub või ei asu inventari remontima.

Inventari remontimise nõue tuleneb Tehnilise kirjelduse p-st 2.1.2 ning vastava kohustuse täitmine

ei ole TK p-ga 2.1.11 mitte kuidagi seotud. Väide on ka vastuoluline, kuna nö vandalismiakti puhul

võidakse inventar varastada ning sellisel juhul ei oleks hankelepingu täitjal sellisel juhul mitte

midagi remontida.

Kolmanda isiku I seisukoht

16. Kolmas isik I toetab kaebust täies ulatuses ning jääb varem avaldatu juurde. On ilmne, et

riigihanke alusdokumentide punktis 5.3 nõutud pakkumuse kirjelduse pakkumuse koosseisus

esitamata jätmine on mittesisuline kõrvalekalle. Ainuüksi pakkumuse esitamisega on pakkuja

aktsepteerinud riigihankes esitatud nõudmisi, vastasel kujul ei oleks pakkumuse esitamine olnud

võimalik, kuna vastavad tingimused ei olnud läbiräägitavad. Lisaks on kolmas isik I vastava

minetuse kõrvaldanud 16.02.2018. Riigihanke alusdokumendi lisa 1 Tehniline kirjeldus

väljaprintimine ja allkirjastamine oli formaalne nõue, mitte sisuline eksimus. VAKO on otsuse p-s

15 jätnud tähelepanuta, et pakkuja ei ole uut pakkumust esitanud ega ka oma pakkumust muutnud.

Hankija nõudel selgituste esitamisega ei muutnud kolmas isik I oma pakkumust ei sisu ega ka hinna

osas. Vastavas osas jäid kõik tingimused just sellisteks nagu need pakkumuste esitamisel olid.

Ühtegi sisulist muudatust, mida annaks käsitleda uue pakkumuse esitamisena ei eksisteeri.

Kolmanda isiku I hinnangul ei ole hankija menetlusõigust rikkunud ja tunnistas pakkumuse

vastavaks õiguspäraselt. Kolmas isik nõustub kaebajatega, et kolmanda isiku I pakkumuse edukaks

tunnistamist ja kvalifitseerimist ei ole VAKO üleüldse hinnanud. Kolmas isik I on seisukohal, et

pakkumus on vastav ja selle edukaks tunnistamiseks ning kvalifitseerimiseks takistused puuduvad.

Kaebajate argumendid on otsitud ja ainetud.

Kolmanda isiku II seisukoht

17. Kolmas isik II leiab, et kaebus on põhjendatud osas, milles palutakse VAKO otsuse tühistamist

käskkirja p 1 kehtetuks tunnistamise osas OÜ HKP pakkumuse vastavaks tunnistamist puudutavas

osas. Kolmanda isiku II pakkumus oli vastav ning hankija vastav otsus on õiguspärane. VAKO

otsuses on leitud, et kolmanda isiku II pakkumus ei vasta Tehnilise kirjelduse p-le 2.1.11. Kolmas

isik II nõustub täielikult kaebuses väljendatud seisukohaga, et VAKO on kolmanda isiku II

pakkumuse väidetava mittevastavuse kontrollimisel tuginenud asjaoludele, mida Riigihanke

alusdokumendid ette ei näe. VAKO otsusest jääb arusaamatuks, millest on VAKO järeldanud, et

vaidlusaluse hanke puhul hankeesemega seonduvad spetsialistid said aru, et pakkumuse kirjeldus

eeldas üksikasjalikku kirjeldust asendusinventari hankimisest. Ka kaebajate enda pakkumus ei

sisaldanud vastavat kirjeldust. Kolmas isik II on vastavas valdkonnas tegutsenud aastaid ning omab

pikaajalist kogemust erinevate hooldustööde hangetel osalemisel ning ühelgi juhul ei ole vastavat

pakkumuse kirjeldust asutud sisustama vastavalt, et tuleks esitada üksikasjalik kirjeldus tulevikus

võimalike asendatavate inventaride hankimiseks. Seega kolmanda isiku II pakkumus vastas

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

18. Kolmas isik II peab hankija kaebust põhjendamatuks osas, milles palutakse VAKO otsuse

tühistamist käskkirja p-de 2-5 osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. HKMS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsuses tuleb lisaks kaebuse nõuetele lahendada ka

menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

Kaebajad esitasid 20.04.2018 kohtule taotluse võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna

Keskkonnaameti 19.03.3018 käskkiri nr 4-4.1/14 (riigihange viitenumber 194898). Kaebajad

väidavad, et viidatud käskkirja p-dest 1.2.1-1.2.7 nähtub, et hankija soovis pakutavate tööde

üksikasjalikku kirjeldust. Kolmas isik II vaidles viidatud dokumendi asja materjalide juurde

võtmise vastu. Samuti esitas kolmas isik II riigihanke viitenumbriga 194898 alusdokumendid.

Vastustaja toetas kolmanda isiku II seisukohta.

Kohus leiab, et puudub alus kaebajate 20.04.2018 taotlusele lisatud Tallinna Keskkonnaameti

19.03.2018 käskkirja nr 4-4.1/14 (riigihange viitenumber 194898) asja materjalide juurde

võtmiseks, kuivõrd tegemist on teise hankega, mis ei ole käesoleva hankega mistahes puutumuses.

See, milliseid tingimused esitas hankija teises hankes, ei mõjuta kuidagi käesolevas asjas hankija

poolt vastu võetud otsuste õiguspärasust. Samal põhjusel ei võta kohus asja materjalide juurde ka

kolmanda isiku II poolt 20.04.2018 menetlusdokumendile lisatud hanke alusdokumente riigihankes

viitenumbriga 194898.

Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

20. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. VAKO 22.03.2018

otsus vaidlustusasjas 30-18-193916 (tl 6-10) vastab seadusele ja on põhjendatud. Kohtu

põhjendused on järgnevad.

21. 19.02.2018 käskkirja p-ga 2 tunnistas vastustaja kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks, sest:

„/RHAD p-s/ 5.3 nõutud pakkumuse kirjelduse pakkumuse koosseisus esitamata jätmine on

mittesisuline kõrvalekalle ja hankija on pakkuja 16.02.2018 selgituse alusel kontrollinud, et

pakkumus vastab sisuliselt kõikidele /RHAD/ lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ esitatud tingimustele“.

Vaidlusalune RHAD p 5.6 sätestab järgmise nõude: „Pakkumus peab vastama RHAD lisas 1

„Tehniline kirjeldus“ esitatud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuse kirjelduse viisil, mis

võimaldab hankijal kontrollida pakkumuse vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses esitatud

tingimustele“. RHAD alamdokumendi „Nõuded pakkumusele- vastavustingimused p 2 rõhutab, et

RHAD p-s 5.3 nõutud pakkumuse kirjelduse esitamine on kohustuslik (RHAD kättesaadav

elektroonilisest riigihangete registrist).

Vaidlust ei ole, et kolmas isik I ei esitanud koos pakkumusega RHAD p-s 5 nõutud pakkumuse

kirjeldust (Kaebuse lisa 2 tl 11-48). 15.02.2018 esitas vastustaja kolmandale isikule I nõude

täpsustada, mida ta hankijale pakub (VAKO toimik). 16.02.2018 esitas kolmas isik I vastustajale

dokumendi pealkirjaga „Tingimuste kinnitus“ /(VAKO toimik). Kinnitus sisaldab kolmanda isiku

I selgitust, et pakkumus on koostatud vastavuses Tehnilise kirjeldusega ning kolmandal isikul I

„/…/ on olemas valmidus ning tehnika teostada hankes nõutavad tööd /…/“. Samuti on kopeeritud

osaliselt TK punkte 1 ja 2.

22. Kohus ei nõustu vastustaja ja kolmanda isiku I väitega, et RHAD p 5.3 kohaselt kohustusliku

„pakkumuse kirjelduse“ esitamata jätmise puhul on tegemist kõrvaldatava, või nö vormilise

puudusega. Tulenevalt vastavustingimuste p-st 2 oli RHAD p-s 5.6 sätestatud nõude puhul tegemist

kohustusliku nõudega, mille mõtteks oli, et hankijal oleks võimalik kontrollida pakkumuse

vastavust kõikidele RHAD-s sätestatud tingimustele. Kohus nõustub kaebajatega, et tegemist oli

pakkumuse olulise osaga. Selliste RHAD-is otseselt nõutud andmete esitamata jätmine tähendab

hanketingimuste otsest ja olulist rikkumist, kuivõrd hankijal puudub nõutava dokumendi esitamata

jätmisel võimalus sisuliselt kontrollida, mida pakkuja hankijale „Pakkumuse maksumuse vormil“

toodud hinna eest pakub. Hankija ei saa nõutud andmete puudumisel hinnata pakkumust sisuliselt

ega tuvastada, kas tegemist on sellise pakkumusega, milles toodud hinna eest on lepingu täitmine

ka reaalselt võimalik. Ainuüksi pakkuja paljasõnaline kinnitus, mille kohaselt pakkuja kinnitab, et

ta on tutvunud hanketeate, alusdokumentide ja nende lisadega ning kinnitus, et pakkuja on nõus

võtma üle kõik viidatud dokumentides nõutud tingimused, ei ava pakkuja pakkumuse tegelikku

sisu ega ole piisav selle sisu hindamiseks RHS –s sätestatud kriteeriumite alusel.

Eelnevaga on sisuliselt nõustunud ka vastustaja, esitades kolmandale isikule I 15.02.2018 küsimuse

väites, et kolmanda isiku I üldsõnalise kinnituse alusel ei ole hankijal võimalik kontrollida

pakkumuse vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele ning selleks, et hankijal

oleks võimalik täita oma RHS § 114 lg-st 1 tulenevat kohustust kontrollida pakkumuste vastavust

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, paluti kolmandal isikul I täpsustada, mis on

kolmanda isiku I üldsõnalise kinnituse sisu, ehk mida pakkuja hankijale pakub. Seega ei kinnita

vastustaja enda käitumine hankemenetluses kaebuse punktides 15 ja 18 toodut, mille kohaselt oli

vastustajal juba kolmanda isiku pakkumuses toodust võimalik pakkumuse sisu kindlaks teha.

23. Vastustaja tugines oma 15.02.2018 täpsustuse esitamisel RHS § 46 lg-le 4, mille esimene lause

sätestab, et ettevõtja esitab hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid /…/

pakkumuses esitatud andmete kohta kolme tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest

arvates. Kohus leiab, et kuivõrd kolmanda isiku I pakkumuse koosseisus puudus täielikult nõutud

kohustuslik dokument „pakkumuse kirjeldus“, puudus vastustajal üleüldse õiguslik võimalus RHS

§ 46 lg 4 rakendamiseks ning kolmandale isikule I nõude esitamiseks. Selgituste küsimisega ei ole

võimalik esitada selliseid andmeid või dokumente, mis kuulusid RHAD kohaselt esitamisele juba

koos pakkumusega. Selgitada ja täpsustada saab vaid selliseid andmeid, mis on juba pakkumuses

esitatud ja mille sisu on jäänud ebaselgeks või vajab täpsustamist. VAKO on vaidlustatud otsuse

punktides 15 ja 16 asjakohaselt viidanud Euroopa Kohtu asjakohasele praktikale, milles on

selgitatud, et selgituste nõudmisega ei saa kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb

hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Hankija peab rangelt kinni

pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest ning hankija selgitusnõue ei tohi kaasa tuua

asjaomase pakkuja poolt tegelikult uue pakkumuse esitamist. Kohus nõustub VAKO otsuse

punktis 17 toodud järeldusega, et ei ole lubatav anda pakkujale võimalust esitada tagant järele

pakkumuse sisu puudutavat dokumenti, mille pakkuja jättis algselt esitamata, kuid mis tulnuks

RHAD kohaselt esitada juba koos pakkumusega. Kolmanda isiku I poolt 16.02.2018 esitatud

kinnitus ei täpsustanud tema pakkumuse koosseisus esitatud vormi 3 ega „Pakkumuse maksumuse

vormi“, vaid võimaldas kolmandal isikul I esitada dokumendi, mis jäi algselt esitamata. Kohus

nõustub VAKO otsuse punktis 17 ja kaebajate vastuse punktis 2.4 tooduga, et juba nimetatud

põhjusel on kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamine õigusvastane. VAKO märgib

otsuse p-s 18 põhjendatult, et olles tuvastanud, et kolmas isik I jättis pakkumuse kirjelduse

esitamata, pidanuks vastustaja tema pakkumuse tagasi lükkama. VAKO on õigesti rahuldanud

kaebajate poolt esitatud vaidlustuse ja tunnistanud 19.02.2018 käskkirja p 2 kehtetuks. Kuivõrd

VAKO otsus on käskkirja p 2 kehtetuks tunnistamist puudutavas osas õige, siis puudub ka

kohtumenetluses vajadus analüüsida, kas kolmanda isiku I 16.02.2018 esitatud dokument täidab

RHAD p-s 5.3 esitatud nõudeid.

24. Kohus ei nõustu vastustaja poolt RHS § 114 lg-le 2 antud tõlgendusega. Kohus nõustub

kaebajatega, et nimetatud sätte kohase kõrvalekaldena tuleb käsitleda pakkumuse sisu

mittemuutvaid täpsustusi või ilmselgete tehniliste vigade parandamist, mille alusel pakkuja poolt

esitatud pakkumuse tagasi lükkamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Samas ei ole sätte

tähenduses käesoleva otsuse eelpool toodud põhjendustest tulenevalt võimalik kõrvaldada sellist

puudust, mis eeldab kohustusliku dokumendi tagant järgi esitamist.

25. Kohus nõustub VAKO seisukohaga (otsuse p 19), et kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsuse (käskkirja p 2) kehtetuks tunnistamine toob kaasa mh kolmanda isiku I edukaks

tunnistamise otsuse (käskkirja p 3) kehtetuks tunnistamise. RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija

vaid vastavaks tunnistatud pakkumusi. Sama rakendub ka RHS § 52 lg-s 3 nimetatud menetlusviisi

rakendamisel. Sellest lähtuvalt ei oleks vastustaja tohtinud kolmanda isiku I pakkumust hinnata,

rääkimata selle edukaks tunnistamisest. Kohus nõustub ka VAKO otsuse p-s 21 toodud

seisukohaga, millest tulenevalt tuleb eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja

kvalifitseerimise otsused automaatselt kehtetuks tunnistada, kui õigusvastaseks on osutunud selle

pakkuja pakkumuse vastavaks ja/või edukaks tunnistamise otsus(ed), st käesoleval juhul käskkirja

p-d 4 ja 5. VAKO on otsuse p-s 22 õigesti tunnistanud kehtetuks ka 19.02.2018 käskkirja p-d 3-5.

Kuivõrd VAKO otsus on ka käskkirja p-de 3-5 kehtetuks puudutamist puudutavas osas õige, siis

puudub vajadus analüüsida kaebuse punktides 24 ja 25 sisalduvaid väiteid, mis seonduvad

kolmanda isiku I kvalifitseerimise otsusega sisuliselt.

26. 19.02.2018 käskkirja punktiga 1 tunnistas hankija mh kolmanda isiku II pakkumuse vastavaks.

Kaebajate hinnangul ei vasta kolmanda isiku II pakkumus RHAD p-le 5.3, kuna kolmanda isiku II

pakkumuse kirjeldus ei käsitle asjaolusid, millest nähtuks tema pakkumuse vastavus Tehnilise

kirjelduse p-dele 2.1.4 ja 2.1.11. Kolmas isik II nõustub vastustaja seisukohaga, et VAKO on

kolmanda isiku II pakkumuse väidetava mittevastavuse kontrollimisel tuginenud asjaoludele, mida

riigihanke alusdokumendid ette ei näe.

27. RHAD p 5.3 nõuab pakkujalt „pakkumuse kirjelduse“ esitamist. VAKO leidis õigesti, et

RHAD-s pole täpsemalt selgitatud, mida „pakkumuse kirjelduse“ all mõista, st kui detailne peab

vastav dokument olema. Kuivõrd RHAD „pakkumuse kirjelduse“ sisu detailselt ei ava, siis on

VAKO mõistet „pakkumuse kirjeldus“ tõlgendanud lähtuvalt mõistliku isiku arusaamast. Selline

lähenemine vastab kehtivale kohtupraktikale, millele on viidatud VAKO otsuse p-s 24. Seega ei

sisaldanudki RHAD selliseid konkreetseid asjaolusid, millisteni VAKO oma otsuse põhjendustena

RHAD sätete koosmõjus tõlgendamisel jõudis. Vastupidisel juhul oleks puudunud vajadus

tõlgendada sätteid lähtuvalt mõistliku isiku arusaamast. Kohus nõustub VAKO otsuse p-s 26

tooduga, mille kohaselt peab RHAD p-s 5.3 nõutud dokument pakutava teenuse sisu reaalselt

kirjeldama, st loetlema teenuse olulisemad tunnused, mitte üksnes üldsõnaliselt sedastama, et

teenus vastab kõikidele RHAD ja õigusaktide nõuetele. Viimane pole per se käsitletav teenuse

kirjeldusena. See, kas hankijal on võimalik veenduda selles, kas pakkuja poolt esitatud pakkumus

vastab kõigile Tehnilise kirjelduse tingimustele sõltub seega sellest, kas „pakkumuse kirjeldus“

sisaldas asjakohast ja piisavat informatsiooni kuidas kolmas isik II kavatseb Tehnilises kirjelduses

sätestatud nõudeid täita. Mh on Tehnilise kirjelduse punkt 2.1.11 sõnastatud järgmiselt:

„Käsundisaaja on kohustatud asendama jalutusväljakutel paikneva inventari või selle kulunud või

vigased osad uutega 24 tunni jooksul alates vandalismiakti või nõuetele mittevastavuse

avastamisest või sellest teavitamisest“. Kolmanda isiku II pakkumuse kirjeldus (kaebuse lisa 4, tl

106-130) esimesel leheküljel kirjeldatakse info vahetust dispetšeri ja töödejuhataja vahel,

kirjeldatud on sisemist töökorraldust ja töövahendeid seonduvalt info vahetusega. Kohus nõustub

vastustaja väitega, mille kohaselt ei saa Tehnilise kirjelduse p-d 2.1.11 tõlgendada viisil, mille

kohaselt peaks sätte tähenduses sisaldama teenuse kirjeldus ka seda, kuidas ja kust kavatseb kolmas

isik II vajadusel asendusinventari 24 tunni jooksul alates vandalismiakti või nõuetele

mittevastavuse asendamise avastamisest või sellest teavitamisest hankida või on see tal pidevalt

laos olemas. Sellist nõuet ei sisalda ka RHAD, st selle, kust kavatseb pakkuja asendusinventari 24

tunni jooksul hankida, võib pakkuja otsustada alles siis, kui ta on edukaks osutunud ja hankeleping

on sõlmitud. Kohus nõustub, et nii detailset kirjeldust ei sisalda ka kaebajate pakkumus. Samas ei

saa kohus käesolevas asjas tulenevalt HKMS § 2 lg-st 3 hinnata kaebajate pakkumuse vastavust

kirjeldatud nõudele, sest see ei ole käesoleva vaidluse ese ja selles osas ei ole käskkirja

vaidlustatud.

Kolmanda isiku II poolt esitatud dokument „Teenuse korraldamise ja läbiviimise kirjeldus“

sisaldab neljal leheküljel copy paste meetodil Tehnilise kirjelduse ümberkirjutust, ning teenuse sisu

on kirjeldatud vaid dokumendi esimesel lehel. Kohus nõustub VAKO otsuse p-s 28 tooduga et

pakkumuse kirjeldus sisaldab hulganisti trafarette, aga mitte pakutava teenuse reaalseks

kirjelduseks vajalikku infot. Kohus nõustub, et kolmanda isiku II pakkumuse kirjeldus ei ole

käsitletav detailse materjalina, nagu leiab vastustaja. Kolmanda isiku II pakkumuse kirjelduse

põhjal ei ole võimalik aru saada, kuidas kavandas kolmas isik II Tehnilise kirjelduse nõuete

täitmist, sh kas kavandatud on vajalikud ressursid nõuete täitmiseks või kas need on kolmandale

isikule II mõistliku ajavaruga kättesaadavad jne. Seega ei olnud vastustajal alust lugeda kolmanda

isiku II pakkumust RHAD p-le 5.3 vastavaks. Seega on VAKO õigesti tunnistanud 19.02.2018

käskkirja p 1 kehtetuks ka osas, millega tunnistati kolmanda isiku II pakkumus vastavaks.

28. Eeltoodut kokku võttes on VAKO 22.03.2018 otsus nr 30-18/193916 õiguspärane ning selle

tühistamiseks puuduvad alused. Vastustaja poolt esitatud kaebus jääb rahuldamata kogu ulatuses.

Menetluskulud

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus

jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastustaja kantud riigilõiv jääb

tulenevalt HKMS § 108 lg 1 samuti tema enda kanda.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kolmanda isiku I menetluskulud HKMS § 108 lg 8

kohaselt tema enda kanda. Kolmas isik II vaidles kaebusele vastu osas, mis puudutas VAKO otsuse

tühistamist käskkirja p 1 kehtetuks tunnistamist puudutavas osas. Ülejäänud osas leidis kolmas isik

II et VAKO otsus on õiguspärane. Samas ei ole kolmas isik II esitanud sisulisi põhjendusi osas,

milles ta VAKO otsusega nõustub. Kolmanda isiku II vastuväited seonduvad valdavalt VAKO

otsusega osas, milles VAKO leidis, et kolmanda isiku II pakkumus ei vasta nõuetele, st osaga

kaebusest, mis jääb rahuldamata. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud

ja põhjendatud menetluskulud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kolmanda isiku II

menetluskulude välja mõistmine vastustajalt ei ole põhjendatud.

Kaebajad esitasid kohtule taotluse õigusabikulude 2131,20 euro väljamõistmiseks, sh käibemaks

355,20 eurot. Kohtule on esitatud kuludokument ja menetluskulude nimekiri (tl 165-166)

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebajad kandnud menetluskulusid õigusabile mahus 11 t 6

min hinnaga 1 tund =160 eurot, millele lisandub käibemaks.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohtu hinnangul ei saa kaebajate kantud menetluskulude vastustajalt tervikuna väljamõistmist pidada

praeguse vaidluse iseloomu ja mahtu arvestades põhjendatuks. Kohus leiab, et kulutuste suurus on

ajakulu osas osaliselt põhjendamata, kuivõrd kaebajate õiguslikud väited ei ole võrreldes

menetlusega VAKO-s oluliselt muutunud ning ka menetlusosaliste väited on jäänud valdavalt

samaks. Kohus leiab, et arvestades nimetatud asjaolu on põhjendatud kulutused õigusabile seoses

kaebuse ja selle lisadega tutvumisega ja vastuse koostamisega ja vormistamisega kaebusele 4 t

(kaebajate menetluskulude nimekirja alusel 7,74 t). Seega on põhjendatud kulu kokku 7,32 tundi,

st 1405,44 (käibemaksuga), mis tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 28.06.2018

KOHTUOTSUSEGA.