2-15-9054/52 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-15-9054

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2018. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

V B ja I B hagi OÜ Tisler Mets vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2015//790

ja nr 066/2015/791

Hagihind: 6 000 eurot

Menetlusosalised

Hageja 1:

Hageja 2:

Hagejate

esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

V B (isikukood XXX, asukoht: XXX)

I B (isikukood XXX, elukoht: XXX)

Advokaat Deniss Matvejev, Grandman

Law Firm Advokaadibüroo

OÜ Tisler Mets (registrikood 10579219,

asukoht: Tartu mnt 7, Iisaku alevik,

Alutaguse vald, 40101 Ida-Viru

maakond)

Vandeadvokaat

Ahti

Kuuseväli,

Advokaadibüroo HETA

Kohtuistungi toimumise aeg 25.11.2015. a, 28.09.2016. a, 05.04.2017. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta V B ja I B hagi OÜ Tisler Mets vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjades nr 066/2015//790 ja nr 066/2015/791 rahuldamata.

2. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada hagi tagamine.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Jätta kostja menetluskulud hagejate kanda.

2. Välja mõista solidaarselt V B ja I B OÜ Tisler Mets kasuks menetluskulude katteks 2

505 (kaks tuhat viissada viis) eurot 74 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi

pidamiseks.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

HAGEJATE NÕUE

1. V B (hageja 1) ja I B (hageja 2) esitasid 15.06.2015. a Viru Maakohtule hagi OÜ Tisler

Mets (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 066/2015/790 ja

nr 066/2015/791 (Narva kohtutäitur Andrei Krek).

2. Hagiavalduse kohaselt 05.05.2005. a kostja esitas Narva kohtutäiturile Andrei Krekile

täitmisavalduse. Täitmisavalduse lisadest on nähtav, et 15.07.2005. a äriühing “OOO S ”

(Vene Föderatsioon, Arhangelski linn) ja kostja OÜ Tisler Mets sõlmisid lepingu nr

1/15.07.2005, mille alusel kostja andis äriühingule “OOO S ” rendile puiduvarumismasina –

harvester Komatsu PC 210LC-7K/LAKO 63 HD tehasetähisega KMTPC052C55K42573.

Ülalnimetatud leping oli sõlmitud määratud tähtajaks kuni 15.07.2007. a. Täitmisavalduse lisa

6 kohaselt, pärast rendilepingu tähtaja saabumist harvester oli äriühingu “OOO S kasutuses

alates 2008. a detsembrist kuni 2009. a novembrini ja selle ajavahemineku eest äriühing

“OOO S ” pidi maksma kostjale rendimaksed üldsummas 57 204 eurot. Kuna ülalnimetatud

summa ei olnud makstud, siis kostja nõuab oma nõude rahuldamist hüpoteegi arvel.

Kohtutäituri poolt oli algatatud täitemenetlus nr 066/2015/791 hageja 1 suhtes ja täitemenetlus

nr 066/2015/790 hageja 2 suhtes. Samuti 06.05.2015. a avaldustega kohtutäitur palus kanda

kinnistusregistrisse käsutamise keelumärke korteriomandi aadressil XXX, suhtes.

3. Hagejad tutvusid täitmisavalduse ja selle lisadega ja leidsid, et täitmisavalduse nõue ei

vasta tõelisusele, kuna kostja esitas kohtutäiturile võltsitud dokumendid.

4. Faktiliselt 15.07.2005. a äriühing “OOO S ” (Vene Föderatsioon, Arhangelski linn) ja

kostja OÜ Tisler Mets sõlmisid müügilepingu nr 1/15.07.2005, mille alusel kostja müüs

äriühingule “OOO S ” sama puiduvarumismasina – harvester Komatsu PC 210LC-7K/LAKO

63 HD tehasetähisega KMTPC052C55K42573. Kuna müügilepingu kohaselt äriühing S pidi

maksma harvesteri müügihinda ositi, müügilepingust tulenevate maksekohustuste täitmise

tagamiseks oli sõlmitud hüpoteegi seadmise leping nr 5020, millega hageja 1, kes oli

äriühingu “OOO S ” direktor, ja hageja 2, kes on hageja 1 abikaasa, seadsid oma

korteriomandile aadressil XXX, hüpoteegi kostja kasuks. Pärast müügilepingu sõlmimist

2005. a augustis harvester oli välja veetud Vene Föderatsiooni ja seal oli registreeritud

äriühingu “OOO S ” omandisse.

5. Hageja 1 väidab, et 15.07.2005. a lepingul äriühingu “OOO S ” esindajana, hageja 1

asemel, andis allkirja tundmatu isik ja allkiri ei vasta hageja 1 allkirjale. Kahjuks hagejad ei

saa esitada kohtule õiget lepingut, mis oli sõlmitud 15.07.2005. a äriühingu “OOO S ” (Vene

Föderatsioon, Arhangelski linn) ja kostja OÜ Tisler Mets vahel, kuna hageja 1 ei ole enam

äriühingu “OOO S ” direktor ja äriühing oli likvideeritud. Kuid hagejatele on teada, et

müügilepingu eksemplar säilitatakse Venemaal krediidiasutuses, kes finantseeris harvesteri

müügitehingut.

6. Kuna 15.07.2005.a äriühing “OOO S ” (Vene Föderatsioon, Arhangelski linn) ja kostja OÜ

Tisler Mets ei ole sõlminud kunagi lepingut nr 1/15.07.2005, mille alusel kostja andis

äriühingule “OOO S ” rendisse puiduvarumismasina – harvester Komatsu PC

210LC-7K/LAKO 63 HD tehasetähisega KMTPC052C55K42573, siis ülalnimetatud

harvester ei olnud kunagi äriühingu “OOO S ” kasutuses, sh kasutuses alates 2008. a

detsembrist kuni 2009. a novembrini ja seetõttu kostja 02.11.2009. a arve nr 11/09 summas 54

207 eurot on esitatud põhjendamatult. Kuna kostja 02.11.2009. a arve nr 11/09 summas 54

207 eurot on esitatud põhjendamatult, siis on põhjendamatu müüa hagejate korteriomandi

ülalnimetatud arve tasumiseks.

KOSTJA VASTUS

7. Kostja kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 38-41) hagi ei tunnista.

8. Kostja ja võlgniku (OOO S) vahel sõlmitud rendileping on kehtiv ning võlgnikul, kelle

kohustuste täitmiseks on kostja täitemenetluse alustanud , on täitmata kohustusi suuremas

ulatuses, kui hüpoteegisumma.

9. Hagiavaldusest nähtuvalt puudub pooltel vaidlus selles, et kostja on OOO-le S (võlgnik)

andnud juulis 2005. a üle rendilepingus nimetatud seadme (Komatsu PC210-7K/LAKO

63HD). Samuti nähtub hagiavaldusest, et võlgnik ei ole seadme kasutamise eest rendimakseid

tasunud ning seadet kostjale tagastanud. Sellised asjaolud tulenevad hageja väidetest, et

võlgnik on kostjalt kõnealuse seadme ostnud, müügihinna täies ulatuses kostjale tasunud ning

seetõttu ei ole võlgnikul seadme tagastamise kohustust. Kostja on täitemenetluse alustanud

hagejatele kuuluvat korteriomandit koormava hüpoteegi alusel, tuginedes kostja ja hagejate

vahel 21.06.2005. a sõlmitud lepingule ( hüpoteegileping). Hüpoteegilepingu punkti 4

kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik võlgniku kohustused kostja ees, s.h tulevikus

sõlmitavatest lepingutest tulenevad kohustused. Täitemenetluse alustamisel on kostja

tuginenud sellele, et võlgnik võlgneb kostjale 15.07.2005. a sõlmitud rendilepingu alusel

makseid, mis ületavad hüpoteegi summat (31 956 eurot, s.o 500 000 krooni) ning soovib oma

nõuete rahuldamist üksnes hüpoteegisumma ulatuses.

10. Hagejate peamiseks väiteks on see, et kostja ei ole võlgnikuga tegelikult rendilepingut

sõlminud, mistõttu ei saa olla kostjal võlgniku vastu rendilepingust tulenevat nõuet. Kostja

sellise väitega ei nõustu. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt tuleb kostjal käesoleval juhul tõendada,

et võlgnikul oli üürimaksete tasumise kohustus. Kostja leiab, et sellist asjaolu tõendab

rendilepingu sõlmimine. Kuna hageja 1 on väitnud, et tema ei ole kostja nõude aluseks olevat

rendilepingut allkirjastanud (hageja 1 on rendilepingu allkirjastanud võlgniku esindajana),

peab kostja tõendama, et rendileping on allkirjastatud hageja 1 poolt. Kuivõrd kostja valduses

on rendilepingu originaaldokument peab kostja võimalikuks allkirjaekspertiisi läbi viimist

selleks, et tõendada lepingu sõlmimist kostja ja võlgniku vahel. Juhindudes TsMS §-st 236 ja

293 taotleb kostja allkirja ekspertiisi määramist selleks, et vastata küsimusele, kas 15.07.2005.

a sõlmitud võlgniku ja kostja vahelise rendilepingu on allkirjastanud V B (hageja 1).

11. Hüpoteegilepingu punkti 4 kohaselt tagab hagejate korteriomandile seatud hüpoteek kõiki

kostja nõudeid võlgniku vastu. Seetõttu ei ole oluline see, milliseid lepinguid on kostja ja

võlgnik omavahel üldse aegade jooksul sõlminud, vaid see, et võlgnikul oleks kostja ees

täitmata kohustusi. Selle kinnituseks, et võlgnikul oli 30.11.2010. a seisuga kostja ees täitmata

kohustusi hüpoteegi summat ületavas ulatuses, s.o 85 000 eurot, on käesolevale vastusele

lisatud võlgniku saldokinnitus 15.12.2010. a. Arvestades eeltoodut ei saa anda käesoleva

vaidluse seisukohast olulist teavet kostja ja võlgniku vahelised arveldused, mis on tehtud enne

detsembrit 2010. a, kuid hagejad taotlevad makseandmete kogumist perioodi 2005. a kuni

2007. a kohta. Hageja peab hagi rahuldamiseks tõendama eelkõige seda, et pärast 30.11.2010.

a on võlgnik tasunud kostjale vähemalt 85 000 eurot. Kui hagejad ei tõenda, et võlgnik on

pärast 30.11.2010. a tasunud kostjale 85 000 eurot, tuleb hagiavaldus jätta igal juhul

rahuldamata.

HAGEJATE VASTUS KOSTJA VASTUSELE

12. Vastuses kostja vastusele (I kd tl 44-47) teatasid hagejad, et oma vastuväites kostja arvab,

et hageja peab hagi rahuldamiseks tõendama eelkõige seda, et pärast 30.11.2010. a on võlgnik

tasunud kostjale vähemalt 85 000 eurot. Kui hagejad ei tõenda, et võlgnik on pärast

30.11.2010. a tasunud kostjale 85000 eurot, tuleb hagiavaldus jätta igal juhul rahuldamata.

Hagejad leiavad, et kostja arvamus on väär. Esmaselt hagejad pööravad nii kohtu kui ka kostja

tähelepanu sellele, et kohtutäiturile oli esitatud avaldus ja dokumendid, mis põhjendavad

võlgnevuse suurusega 57 204 eurot olemasolu seisuga 30.11.2009. a. Seega hagi esitamisel

hagejad peavad tõendama, et just selle võlgnevus puudub – oli tasutud või ei eksisteeri.

Viimane (võlgnevus ei eksisteeri) hagejad tõendavad sellega, et kohtutäiturile esitatud

rendileping on võltsitud (hageja V B allkirja ekspertiisi kaudu), aga reaalne leping –

müügileping – on täidetud (tõendatakse dokumentide väljanõudmise kaudu Venemaalt AS-lt

OAO Sobinbank).

13. Saldokinitust seisuga 30.11.2010. a (kostja poolt esitatud venekeelne koopia ilma tõlgeta

eesti keelde), millega kinnitatakse võlgnevus 85 806 eurot ja mis kostja esitas kohtule koos

oma vastuväitega, kostja kohtutäiturile oma nõude põhjendamiseks ei esitanud. Seega,

nimetatud saldokinnitus ei oma tähtsust antud tsiviilasjas.

14. Hagejad eeldavad, et kostja esitab nii kohtutäiturile kui ka kohtule võltsitud dokumendid –

rendileping, arve, saldokinnitus. Kui kostja käes oli saldokinnitus ebaselge võlgevusega, miks

kostja kohe ei rääkinud sellest dokumendist ja võlgnevusest suurusega 85 806 eurot? Hagejad

kahtlustavad, et kostja koostas saldokinnituse ja edasi võttis ühendust OOO S endise

peadirektori J F, kes ebaseaduslikult kinnitas võlgnevuse olemasolu. Hageja kahtluseid

kinnitavad OOO S ebaõiged registreerimisandmed, mis on kantud saldokinnitusesse.

15. Hagejatele on teada, et OOO S oli välja kuulutatud pankrot ja likvideeritud (kustutatud

registrist) 2014. aastal. Hagejate esindaja võttis ühendust OOO S endise pankrotihalduriga

(Venemaal – konkursihaldur) A D, kes väljastas hagejatele OOO S võlausaldajate nõuete

nimekirja, millest on nähtav, et äriühingul OOO S seisuga 25.11.2014. a oli ainult 1

võlausaldaja – Vene Föderatsiooni Föderaalne Maksuamet. Ülalnimetatud dokumentaalne

tõend tõendab, et äriühingul OOO S ei olnud mingeid võlgnevusi kostja ees.

16. Hageja V B Venemaal pöördus OOO S viimase peadirektori poole küsimusega, kas

äriühingul OOO S oli võlgnevus kostja ees. Vastates järelepärimisels O K edastas hagejate

lepingulisele esindajale oma vastuväite, kus ta kinnitab, et OOO S ja OÜ Tisler Mets vahel

puudusid igasugused lepingulised suhted ja mingisugust võlgnevust OOO S ja OÜ Tisler Mets

vahel ei olnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. Asja materjalidest nähtub, et:

* 21.06.2005. a sõlmisid I B (omanik), V B (omaniku abikaasa) ja OÜ Tisler Mets

(hüpoteegipidaja) hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (I kd

tl 18-21), mille kohaselt omanik seadis hüpoteegi korteriomandile XXX (registriosa XXX)

hüpoteegi summas 500 000 krooni (31 955,82 eurot), hüpoteegiga tagati hüpoteegipidaja kõik

nõuded piiratud vastutusega osaühingu S vastu, sealhulgas tingimuslikud, olemasolevad ja

tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad piiratud vastutusega osaühingu S ja osaühingu

Tisler Mets vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende

võimalikest lisadest ja muudatustest;

* 15.07.2005. a sõlmisid OÜ Tisler Mets ja piiratud vastutusega osaühing S lepingu nr

1/15.07.2005 (I kd tl 8-17), mille kohaselt OÜ Tisler Mets andis piiratud vastutusega

osaühingule S rendile harvesteri Komatsu PC 2101.C-7K/1.AKO 63 III tähtajaga 2 aastat

(15.07.2007. a), rentnik kohustus tasuma igakuist renditasu ja maksud vastavalt lepingu lisale

nr 3 (ühes kalendrikuus 4 500 eurot), lepingu ese anti üle 15.07.2005. a vastavalt lepingu

lisale nr 2, lepingu p 10.6 sätestas rendilepingu uuendamise võimaluse;

* 02.11.2009. a esitas OÜ Tisler Mets piiratud vastutusega osaühingule S arve nr 11/09

summas 57 204 eurot vastavalt lepingule nr 1/15.07.2005 (12 kuu rent (12 x 4 767) tasumise

tähtajaga 02.12.2009. a (I kd tl 21p, 22);

* 15.12.2010. a on OÜ Tisler Mets ja piiratud vastutusega osaühing S allkirjastanud

saldokinnituse (II kd tl 55), mille kohaselt piiratud vastutusega osaühingu S võlgnevus OÜ

Tisler Mets ees on 30.11.2010. a seisuga 85 806 eurot;

* 06.05.2015. a on Narva kohtutäitur Andrei Krek saatnud hagejatele täitmisteated (I kd tl

22p-23, 24), mille kohaselt OÜ Tisler Mets on 05.05.2015. a esitanud kohtutäiturile

täitmisavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks hüpoteegi summa ulatuses (31 955,82 eurot).

18. Hinnates tõendeid kogumis, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

19. Mitte millegagi ei ole tõendatud hagejate väited selle kohta, et kostja ja piiratud

vastutusega osaühing S ei ole rendilepingut sõlminud ning tegelikult on pooled sõlminud

hoopis müügilepingu ning müügihind on kostjale tasutud. Hagejad ei ole kostjale vastavat

lepingut ega lepingu täitmist tõendavaid dokumente esitanud. Rendilepingu allkirjastamine

hageja 1 poolt on tõendatud käekirjaekspertiisi akti ja kordusekspertiisi aktiga (I kd tl 142-

149, II kd tl 1-6).

20. Saldoteatise kohaselt oli piiratud vastutusega osaühingu S võlgnevus OÜ Tisler Mets ees

30.11.2010. a seisuga 85 806 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et saldokinnituses

märgitud võlgnevus on tasutud enne täitemenetluse algatamiseks, peavad tõendama hagejad.

Hagejad tõendeid võla tasumise kohta kohtule ei esitanud.

21. Asjaolu, et piiratud vastutusega osaühingu S pankrotihalduri poolt koostatud

võlausaldajate nimekirjas (I kd tl 51-66) OÜ Tisler Mets nõuet nimetatud ei ole, ei tähenda

seda, et ka tegelikult 25.11.2014. a seisuga puudus kostjal rendilepingust tulenev nõue

piiratud vastutusega osaühingu S vastu.

22. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 kohaselt kinnisasja võib hüpoteegiga koormata

selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga

tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt

hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu.

23. Täitemenetluse seadustiku (TMS) 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel,

et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta

täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Hagejad ei ole tõendanud, et kostja nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Puuduvad

ka muud alused, mis annaksid aluse tunnistada sundtäitmine täiteasjades lubamatuks. Hagejad

on hüpoteegi seadmise lepingus hüpoteegipidajaga kokku leppinud koheses sundtäitmises.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

24. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 173 lg 1).

24.1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hagejate kanda.

24.2. Kostja taotleb, et kohus mõistaks hagejatelt välja kostja menetluskulud summas 2

505,74 eurot (ei sisalda käibemaksu), mis jaguneb 2 328,74 eurot õigusabikulu, 172 eurot

sõidukulu ja 5 eurot kinnistusregistriga seotud kuludest.

24.3. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS §

144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud.

24.4. Kostja menetluskulud on põhjendatud ning õigusabi kulud on kooskõlas asja menetluses

tehtud toimingutega.

VASTUVÄITE LAHENDAMINE

25. Hagejad esitasid 26.03.208. a vastuväite kohtu tegevuse peale (II kd tl 3941). Hagejate

esindaja märgib, et kohtu koosseisu vahetumisel ei andnud kohus hagejatele võimalust

seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

26. Kohus leiab, et vastuväide on põhjendamatu. Kohus teatas 14.03.2018. a e-kirjaga (II kd tl

37) menetlusosaliste esindajatele, et kohtuotsus tehakse teatavaks 11.05.2018. a ning et

menetluskulude esitamise tähtaeg on 26.03.2018. a. Hagejad ei ole 26. märtsiks 2018. a ega

ka hiljem esitanud kohtule ühtegi uut seisukohta ega menetluskulude nimekirja, kuigi selleks

on olnud piisavalt aega.

HAGI TAGAMISE KEHTIVUS

27. Kohtu 10.08.2018. a määrusega (I kd tl 89-91) on kohus hagi taganud ja peatanud

täitemenetlused nr 066/2015 ja nr 066/2015/791 kuni tsiviilasjas menetluse lõppemiseni.

28. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagi tagamine tühistada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik