3-17-2075/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2075

Haldusasi

Peipsi Infokeskus MTÜ kaebus maaeluministri 01.09.2017

käskkirja nr 107 osaliseks tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks tegema kaebaja eeltaotluste kohta uus otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – Peipsi Infokeskus MTÜ, seaduslik esindaja

juhatuse liige Janek Keskküla

Vastustaja – maaeluminister

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Peipsi Infokeskus MTÜ kaebus osaliselt. Tühistada maaeluministri

01.09.2017 käskkiri nr 107 osas, millega otsustati jätta Peipsi Infokeskus MTÜ eeltaotlus

„Peipsi Infokeskuse tegevustoetus 2018“ Peipsiveere arenguprogrammi 2017. aasta

tegevuskavasse kandmata. Kohustada maaeluministrit tegema selles osas uue otsuse.

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista maaeluministrilt Peipsi Infokeskus MTÜ kasuks välja riigilõiv 7 (seitse) eurot

50 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.06.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

3-17-2075

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Peipsi Infokeskus MTÜ (kaebaja) esitas 25.07.2017 Tartu Maavalitsusele maaeluministri

(vastustaja) 24.05.2017 käskkirja nr 59 „Peipsiveere arenguprogrammi kehtestamine

2017. aastaks“ (käskkiri nr 59) alusel eeltaotlused „Peipsi Infokeskuse tegevustoetus 2018“ ja

„Peipsi Infokeskuse kodulehe uuendamine, trükiste väljaandmine ja ettevõtluskoolituse

korraldamine“ toetuse saamiseks.

2. Vastustaja kinnitas 01.09.2017 käskkirjaga nr 106 (käskkiri nr 106) Peipsiveere

arenguprogrammi tegevuskava 2017. aastaks ning 01.09.2017 käskkirjaga nr 107 (käskkiri

nr 107) projektide loetelu, mida ei kanta Peipsiveere arenguprogrammi 2017. a tegevuskavasse.

Käskkirja nr 107 lisa p-ga 11 jäeti käskkirja nr 59 p 19 alusel tegevuskavva kandmata kaebaja

eeltaotlus „Peipsi Infokeskuse tegevustoetus 2018“, kuna kaebaja ei kvalifitseeru

tegevustoetuse saajaks, sest tema tegevuspiirkonnaks ei ole kogu Peipsiveere piirkond.

Käskkirja nr 107 lisa p-ga 12 jäeti käskkirja nr 59 p 73.3 alusel tegevuskavva kandmata kaebaja

eeltaotlus

„Peipsi

Infokeskuse

kodulehe

uuendamine,

trükiste

väljaandmine

ja

ettevõtluskoolituse korraldamine“, sest nõukogu hinnangul on projekti ettevalmistus ja eeltöö

vähene – projekt sisaldab kattuvaid ideid teiste samas piirkonnas algatatud ideedega, kuid

võimalike koostööpartneritega pole eelnevalt läbi räägitud, seetõttu pole projekt piisavalt mõjus

programmi eesmärkide saavutamiseks.

3. Kaebaja esitas Harju Maakohtule kaebuse. Harju Maakohus edastas kaebuse Tallinna

Halduskohtule. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetluse nõuetes tühistada vastustaja

01.09.2017 käskkiri nr 107 osaliselt ja kohustada vastustajat tegema kaebaja eeltaotluste kohta

uus otsus. Kaebuse põhjendused:

3.1. Arenguprogrammi nõukogu ettepanekud tegevuskavasse kantavate ja mittekantavate

projektide kohta on tehtud piirkonna arengu seisukohalt läbimõtlematult ja kaebaja suhtes

ülekohtuselt. Ettepanekud on erapoolikud. Nõukogu põhjendused on pealiskaudsed ja taotlusi

ei ole piisavalt analüüsitud.

3.2. Põhjendus, et kaebaja tegevuspiirkond ei ole kogu Peipsi piirkond, on otsitud. Kaebaja on

20 aastat tegutsenud Peipsi piirkonnas Vasknarvast Värskani, pakkunud kogu Peipsiveere

ulatuses giiditeenust, andnud välja trükiseid Peipsiveere kohta ja viinud läbi muid tegevusi.

Ettevõtluse Arendamise SA on toetanud Peipsiveere programmi kaudu kaebaja veebilehe

loomist, trükiste väljaandmist ja infotahvlite paigaldamist. Nõukogu ei küsinud kaebajalt

täiendavaid selgitusi. Samas on tegevustoetust saanud MTÜ Peipsimaa Turism, kelle büroo

asub Tartus ja kelle peamine tegevuspiirkond on Lõuna-Eesti.

3.3. Kaebaja veebilehe uuendamine on vajalik, kuna tarkvara on vananenud ja leht ei ole

nutiseadmesõbralik. Kodulehe uuendamine ei eelda partneritega läbirääkimist. Samuti vajavad

toetust teised tegevused, et Peipsi piirkond veelgi atraktiivsem oleks.

3.4. Piirkonna arengu seisukohalt on positiivne, kui piirkonnas tegutseb palju erinevaid

organisatsioone, paraku on pooled neist loodud ühe konkreetse projekti elluviimiseks ega ole

jätkusuutlikud. Samasuguse sisu ja suunitlusega veebilehte nagu kaebajal või trükiseid ei ole

piirkonna kohta avaldatud. Kattuvad on ürituste reklaamid veebilehel ja ettevõtjate andmed

erinevates trükistes, kuid see on positiivne, sest informatsioon jõuab rohkemate inimesteni.

Sellisel juhul on ka MTÜ Peipsimaa Turism saanud põhjendamatult toetust, sest tema ideed

kattuvad kaebaja omadega. Samuti jagatakse iga-aastaselt toetust MTÜ-le Parim Valik, kes

korraldab Peipsi romantika kontsertõhtuid, reklaamides hoopis kaebaja poolt remonditud Peipsi

järve elu toa püsinäitust kaebajaga kooskõlastamata. Kaebaja soovis sarnaselt SA-ga

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus korraldada ettevõtluskoolitusi, kuid palju vanemale

3-17-2075

3(8)

sihtgrupile ja kogu Peipsiveere ulatuses. Kaebaja juhatuse liige on ligi 10 aastat töötanud

finants- ja maksuarvestuse õppejõuna, mistõttu teab, et gümnaasiumi õpilastele on liiga vara

sellist koolitust anda. Ometi toetas programmi nõukogu SA Jõgevamaa Arendus- ja

Ettevõtluskeskus projekti veel nooremale sihtgrupile ning ainult kolme Jõgevamaal asuva valla

piires. Nõukogu toetas kahte MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projekti, millistest üks idee

kattub MTÜ Peipsimaa Turism projektiga toiduretseptidega seinakalendrist. Peipsi ääres on küll

toitlustusasutusi, kellega sarnast koostööd teha saaks. Ei ole kuluefektiivne luua uut

toitlustusasutust, kui olemasolevad kiratsevad.

3.5. MTÜ Parim Valik ning SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus juhatuse liige on

Peipsiveere nõukogu töös osalev Hannes Soosaar. Ilmselgelt on tegemist kallutatud otsusega.

3.6. MTÜ Peipsimaa Turism, MTÜ Parim Valik ja SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

on saanud konkurentsieelise teiste mittetulundusühingute ees, kes ei saa oma tegevusi ellu viia.

On ebaõiglane, et kaebaja kahest projektist ei toetatud kumbagi. Kaebaja jätkab oma 20-aastast

tegevust, kuigi mitte samas mahus. Toetust antakse palju noorematele ühingutele, keda

tõenäoliselt ei ole varsti enam olemas, sest ühed ja samad inimesed esitavad järjest uute loodud

mittetulundusühingute kaudu uusi taotlusi ja traditsioonidega jätkusuutlike tegevustega ühingud

jäetakse toetusest ilma.

3.7. Kaebaja esindajad on viimase 20 aasta jooksul osalenud mitmes erinevas projektitaotluste

hindamiskomisjonis ning omavad seetõttu vajalikku kompetentsi ja head ülevaadet kohalikust

elust ja vajadustest. Seetõttu on koostöö kohalike organisatsioonide ja rahastajatega väga

oluline vältimaks projektitaotluste dubleerimist ja kaebaja on nõus selle juhtrolli endale võtma.

Vastustaja usaldab MTÜ-d Peipsi Piirkonna Arenduskoda, kellel on esitamata 2015. a ja 2016. a

majandusaasta aruanded ning kelle juhatuse liige on Hannes Soosaar, kes on ka programmi

nõukogu liige ja kes sai MTÜ Parim Valik kaudu toetuse. Teadmata on, millega need ühingud

tegelevad. Neil puuduvad veebilehed ja meediakajastused. Arusaamatuks jääb, kes on need

konkreetsed inimesed, kellega on aru peetud ja kes tunnevad hästi kohalikku elu.

3.8. Kaebaja kirjeldas taotlustes oma eelnevaid tegevusi ja toetus on vajalik nende tegevuste

jätkamiseks. Kui kaebaja taotlusi ei ole võimalik käsitleda 2017. a tegevuskavas, siis tuleks

need panna 2018. a tegevuskavva. Kaebaja mõistab, et toetuse saamine ei ole tema subjektiivne

õigus, mistõttu tuleks lähtuda nõukogu objektiivsetest hinnangutest.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Kaebusega ei ole enam võimalik saavutada eesmärki. Kaebaja taotlust ei ole võimalik enam

programmi tegevuskavasse kanda. Käskkirja nr 59 p 73 alapunkti 4 kohaselt ei tee programmi

nõukogu ettepanekut projekti tegevuskavasse kandmiseks, kui asjaomaseks aastaks

programmile riigieelarvest ettenähtud vahenditest ei piisa projekti rahastamiseks. Riigieelarve

seaduse § 60 lg 1 järgi on riigiasutusel õigus võtta kohustusi ainult siis, kui talle on riigieelarves

või selle alusel kinnitatud eelarves kohustuse täitmiseks vahendid ette nähtud. Programmi

rakendamiseks ettenähtud riigieelarve vahendid on tänaseks ammendunud.

4.2. Vaidlust puudutava regionaalprogrammi eesmärk on säilitada jätkusuutlikult Peipsiveere

piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisus. Toetatakse tegevusi, mis aitavad tugevdada

piirkonna arengueeldusi ja neid paremini kasutada, sh kohapealse ettevõtlusaktiivsuse

arendamine, inimkapitali ja piirkonna turundamine, Peipsi järve atraktiivsuse ja mitmekesisuse

kasutamise suurendamine ning piirkonna kultuurilis-loodusliku eripära kui spetsiifilise

arengupotentsiaali rakendamine. Programmi rakendamiseks eraldatakse raha riigieelarvest.

Toetatavate tegevuste valikul kasutatakse maksimaalselt kohalikku algatust ja ekspertiisi, mis

tagab, et toetatakse tegevusi, mis lähtuvad enim piirkonna kohalikest vajadustest ja kasutavad

3-17-2075

4(8)

kõige paremini ära kohapealset potentsiaali. Programmi nõukogu, mille liikmeteks on piirkonda

hästi tundvad isikud, kes omavad häid teadmisi kohalikest probleemidest ja võimalustest, ongi

see kohalik ekspertiis, millele tuginedes saab maaeluminister nimetada programmi

tegevuskavasse need tegevused, mille rahastamine annab kohalike endi arvates parima

tulemuse, lähtudes kohalikest vajadustest ja potentsiaalist.

4.3. Kaebaja esitatud eeltaotluste rahuldamata jätmise otsustas nõukogu ühehäälselt.

Kohtupraktikas on leitud, et kui taotluse hindamisel osaleb mitu eksperti, vähendab see

võimalust, et hindamisprotsessi saaks teadlikult moonutada (Tallinna Ringkonnakohtu

19.11.2009 lahend asjas nr 3-07-2155, p 18). Kaebaja poolt eeltaotluses kirjeldatud asjaoludele

nõukogust erineva kaalu andmine ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.

Toetatavate tegevuste valimisel on nõukogu liikmetele jäetud ulatuslik hindamis- ja

kaalumisruum. Hindamine ongi teataval määral subjektiivne. Kohus ei saa kontrollida

hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid võtta üksnes seisukoha

menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas

(Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-18-08, p 12). Kohtul on võimalik hindamistulemuse

õigusvastavus

kindlaks

teha

vaid

juhul,

kui

hindamistulemus

on

kehtivate

hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega nii selges vastuolus, et see on ilmne

põhjendustetagi (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-71-13, p 18). Praeguses asjas see nii ei ole.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetusele. Täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks

programmi nõukogu töö ebamõistlikult keeruliseks. Põhjendamiskohustus ei saa üle kanduda

ministrile, sest minister ei saa nõukogu eest hakata põhjendama kohalikku vaadet, miks aitab

ühe tegevuse toetamine programmi eesmärkidele rohkem kaasa. Programmi nõukogu

ettepanekud on piisavalt põhjendatud ja sellest tulenevalt on põhjendatud ka käskkiri nr 107.

4.4. Kaebaja projekti osas avaldatud nõukogu seisukoht, et kaebaja tegevuspiirkond ei ole kogu

Peipsi piirkond ja keskendub Mustvee ning Kasepää piirkonna arendamisele, tugineb kohalikke

olusid hästi tundvate isikute seisukohale. Tegevustoetus määrati MTÜ-le Peipsimaa Turism

seetõttu, et tema tegevused olid tegevuspiirkonna mõttes laiahaardelised, hõlmates kogu

programmipiirkonda. Lisaks oli tema eeltaotlus konkreetsem, kirjeldades üksikasjalikult ja

läbipaistvalt 2018. a kavandatavaid tegevusi. Kaebaja eeltaotlus keskendus varasemate

tegevuste kirjeldamisele, kuid planeeritavate tegevuste osas oli liiga napisõnaline. MTÜ

Peipsimaa Turism arendab piirkonna turismi aktiivsemalt ja rahvusvahelisemalt. Ta on

Peipsiveere kogukonnas aktiivne ja teeb tihedalt koostööd teiste huvigruppidega. Kaebaja ei ole

eeltaotluses võimalikke koostööpartnereid maininud, vaid soovib hajutada programmi

läbipaistvust, märkides, et on nõus leppima tulevikus teiste huvilistega kokku, kes milliseid

taotlusi esitab ja mille jaoks raha küsib. Selline koostöö pigem kahjustaks programmi

eesmärkide saavutamist.

4.5. Programm on kujundatud selliselt, et üldjuhul esitavad taotlejad kõik eeltaotluse

lahendamiseks vajalikud andmed eeltaotluse vormil. Taotlejad kutsutakse nõukogu

koosolekule, kus neil on võimalik oma eeltaotlust tutvustada ja nõukogu küsimustele vastata.

Kaebaja on seda teinud.

4.6. Piirkonna arengu seisukohalt on positiivne, kui piirkonnas tegutseb palju erinevaid

organisatsioone, kuid piiratud eelarvevahendite tingimustes ei ole võimalik määrata toetusi

kõigile kattuvatele projektidele.

4.7. Asjakohane ei ole väide, et ettevõtluskoolitust gümnaasiumiastmes korraldada on liiga

vara. 2015. ja 2016. a registreerus 240 õpilasfirmat, mis näitab noorte suurt huvi ja

ettevõtlusõppe vajalikkust. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020“ tõdeti, et võrreldes

teiste Euroopa riikidega ei soodusta Eesti koolisüsteem ettevõtlusega seotud teadmiste, oskuste

3-17-2075

5(8)

ja hoiakute väljakujunemist ning mitmekülgset arenemist. Järelikult on noorte harimine

ettevõtlusvaldkonnas projektipõhiselt vajalik ja aktuaalne. Käskkirja nr 59 p 17 alapunkti 1.1

järgi on lubatud taotleda toetust majandus- ja ettevõtlusõppe korraldamiseks, sh

üldhariduskoolis.

4.8. Programmi nõukogu on kinni pidanud programmis sätestatud koosseisust, töökorrast ning

eeltaotluste läbivaatamise ja kontrollimise korrast. Taandamisnõudeid on täidetud. Pole alust

arvata, et programmi nõukogu liikmed ei ole eeltaotluse läbivaatamisel ja otsustamisel olnud

ausad, õiglased, sõltumatud ja erapooletud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas Tartu Maavalitsusele kaks taotlust toetuse saamiseks vastavalt käskkirjale

nr 59, kuid mõlemad taotlused jäeti Peipsiveere arenguprogrammi 2017. a tegevuskavva

kandmata. Kaebaja vaidlustab käskkirja nr 107 mõlema oma taotluse osas.

6. Kuigi kaebaja vaidleb vastu mitmete teiste taotluste tegevuskavva kandmisele, ei ole ta

käskkirja nr 106 vaidlustanud. Seetõttu puudub kohtul alus käskkirja nr 106 õiguspärasust

kontrollida ja kohus jätab kaebaja sellekohased põhjendused tähelepanuta. Samuti tuleb jätta

tähelepanuta kaebaja väited, milles vaidlustatakse teiste taotlejate taotluste tegevuskavast välja

jätmist. Kaebajal on vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 õigus esitada kaebus üksnes oma õiguste

kaitseks. Ühestki seadusest ei tule talle õigust esitada praeguses asjas kaebust teiste isikute

õiguste või avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg 2).

7. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 158 lg-le 3 puudub kohtul pädevus teostada

kaalutlusõigust haldusorgani eest ja kohus ei saa kontrollida kaalutlusotsuse otstarbekust.

Kohus saab kontrollida vaid seda, kas kaalumisel on järgitud kaalutlusõiguse piire ja eesmärki

ning kaalutlusreegleid. Sellest tulenevalt puudub kohtul pädevus asuda ise kaebaja taotlusi

hindama. Taotluste hindamiseks on pädev programmi nõukogu (käskkirja nr 59 p 71). Kohus

ei saa nõukogu asemel otsustada, kas kaebaja taotlused vastavad programmi eesmärkidele või

kuivõrd need aitavad programmi eesmärki ellu viia. Käskkirja nr 59 p-dest 72 ja 73 nähtub, et

projekti tegevuskavva kandmisel tuleb nõukogul arvestada erinevaid asjaolusid, mis eeldavad

sisulist hinnangut ja kaalumist. Kohus saab vaid kontrollida, kas on lähtutud asjakohastest

kaalutlustest ja ega otsuse tegemisel pole tehtud ilmselgeid vigu. Nõukogul on taotluste

hindamisel ulatuslik kaalumisruum ja kohtulik kontroll nõukogu otsuse sisulise põhjendatuse

üle on piiratud.

8. Nõukogu põhjendused nähtuvad käskkirja nr 107 lisast „Peipsiveere arenguprogrammi

2017. aasta tegevuskavasse kandmata projektide loetelu“ ja mõningal määral ka nõukogu 07.-

08.08.2017 ja 21.-22.08.2017 koosoleku protokollidest. Protokollidest ei nähtu põhjendusi

kaebaja projektide kohta.

„Peipsi Infokeskuse tegevustoetus 2018“ eeltaotluse tegevuskavasse kandmata jätmine

9. Käskkirja nr 107 lisa p-st 11 nähtuvalt jäeti kaebaja projekt „Peipsi Infokeskuse

tegevustoetus 2018“ tegevuskavasse kandmata käskkirja nr 59 p 19 alusel, sest kaebaja ei

kvalifitseeru tegevustoetuse saajaks, kuna tema tegevuspiirkonnaks ei ole kogu Peipsiveere

piirkond.

10. Käskkirja nr 59 p 19 kohaselt võib sihtotstarbelist tegevustoetust anda kuni

12 kalendrikuuks mittetulundusühingule, kelle tegevuskoht on kogu programmi piirkond ja

kelle tegevus on suunatud p-s 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Programmi rakendamise

piirkonnaks on käskkirja nr 59 p 9 kohaselt Alajõe, Iisaku, Lohusuu ja Tudulinna vald Ida-Viru

3-17-2075

6(8)

maakonnas, Mustvee linn, Pala ja Kasepää vald Jõgeva maakonnas, Kallaste linn, Meeksi, Vara,

Võnnu, Piirissaare, Peipsiääre ja Alatskivi vald Tartu maakonnas ning Räpina vald Põlva

maakonnas.

11. Kohtu hinnangul ei nähtu antud juhul, mille alusel jõudis nõukogu järeldusele, et kaebaja

tegevuspiirkonnaks ei ole kogu programmi piirkond. Isegi kui arvestada vastustaja selgitust, et

hinnang on antud kohalikule eriteadmisele tuginedes ja nõukogul puudub laiaulatuslik

põhjendamiskohustus, tuleb antud hinnangut siiski mingil määral põhjendada, et tagada isikule

kaebeõiguse realiseerimise võimalus ja kohtule kontrollivõimalus. Nõukogu põhjendusi ei leia

ka koosoleku protokollidest ega muudest dokumentidest.

12. Erinevalt nõukogu poolt väidetust nähtub kaebaja taotlusest vastupidi, et ta tegeleb Peipsi

piirkonna tutvustamisega Vasknarvast Värskani, koondab ja tutvustab turismiinfot, annab välja

piirkonda tutvustavaid trükiseid majutus- ja toitlustusasutuste, meelelahutusvõimaluste ja

vaatamisväärsuste kohta, Peipsi järve faktide ja loodushoiu kohta, Peipsi piirkonnas elavate

vanausuliste kultuuride kohta. Samuti on kaebaja paigaldanud Peipsi äärde 12 infotahvlit,

laenutab turistidele audiogiide ja pakub giiditeenust. Kaebaja veebilehelt1 nähtub, et sellel on

olemas teave Jõgevamaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Põlvamaa majutus- ja toitlustusvõimaluste,

vaatamisväärsuste, infopunktide ja muude teenuste kohta. Audiogiidi all on toodud 24 erineva

Peipsi äärse koha tutvustused. Mitmed projektid on küll läbi viidud Mustvees, kuid sellest ei

saa veel järeldada, et kaebaja tegevuspiirkonnaks saaks lugeda kitsalt vaid Mustvee.

13. Kuna kaebaja projekti tegevuskavast väljajätmise põhjus on selges vastuolus avalikult

kättesaadava teabega ja nõukogu poolsed täpsemad põhjendused selles osas puuduvad, tuleb

kaebaja eeltaotluse väljajätmine Peipsiveere arenguprogrammi 2017. a tegevuskavast lugeda

õigusvastaseks ja vaidlusalune käskkiri selles osas tühistada. Nõukogu peab kaebaja taotlust

uuesti hindama ja uut otsust põhjendama selliselt, et kohtul oleks võimalik kontrollida

põhjenduse asjakohasust ja kaalumise teostamist.

14. Kohus ei saa nõukogule ega ministrile ette kirjutada, millise otsuse nad peavad uuel

otsustamisel langetama. Seega ei too vaidlusaluse otsuse tühistamine kaasa seda, et kaebaja

eeltaotlus kantakse kindlasti tegevuskavva. Võimalik, et uuel hindamisel leitakse, et kaebaja

taotlus ei vasta muudele taotlusele esitatavatele nõuetele või ei ole kaebaja tegevuspiirkonnaks

siiski kogu Peipsiveere piirkond, kuid sel juhul tuleb sellist otsust ka põhjendada. Kui uuel

hindamisel leitakse, et kaebaja taotlus vastab nõuetele ja tuleb tegevuskavva kanda, tuleb

kaebajale toetuse määramiseks leida ka vajalikud rahalised vahendid. Pelgalt põhjendus, et

praeguseks on toetusteks ettenähtud rahalised vahendid ammendunud, ei saa õigustada kaebaja

taotluse rahuldamata jätmist, sest sellisel juhul on kaebaja jäetud ilma efektiivsest õiguskaitsest.

„Peipsi Infokeskuse kodulehe uuendamine, trükiste väljaandmine ja ettevõtluskoolituse

korraldamine“ eeltaotluse tegevuskavasse kandmata jätmine

15. Käskkirja nr 107 lisa p-st 12 nähtuvalt jäeti kaebaja projekt „Peipsi Infokeskuse kodulehe

uuendamine, trükiste väljaandmine ja ettevõtluskoolituse korraldamine“ tegevuskavasse

kandmata käskkirja nr 59 p 73.3 alusel, sest nõukogu hinnangul on projekti ettevalmistus ja

eeltöö vähene – projekt sisaldab kattuvaid ideid teiste samas piirkonnas algatatud ideedega, kuid

võimalike koostööpartneritega pole eelnevalt läbi räägitud, seetõttu pole projekt piisavalt mõjus

programmi eesmärkide saavutamiseks.

16. Käskkirja nr 59 p 73 alapunkti 3 kohaselt ei tee programmi nõukogu ministrile ettepanekut

projekti tegevuskavasse kandmiseks, kui programmi nõukogu ei ole p-s 72 sätestatud

1 http://peipsi.ee/.

3-17-2075

7(8)

kriteeriumidele tuginedes pidanud projekti piisavalt mõjusaks. Käskkirja nr 59 p 72 kohaselt

tuleb eeltaotluste arutelul ja projekti tegevuskavasse kandmise ettepaneku tegemisel mh

arvestada, kuivõrd: 1) eeltaotluses kirjeldatud projekt toetab programmi p-s 1 sätestatud

eesmärki; 2) laiaulatuslikult ja pikaajaliselt mõjutab projekt kogu programmi piirkonda;

3) reaalne on projekti elluviimine; 4) tugineb projekt piirkonna kultuurilis-loodusliku eripära

rakendamisele; 5) kuluefektiivsed on projekti tegevused ja milline on projektist kasusaajate arv;

6) jätkusuutlik on projekt; 7) suur on projekti lisandväärtus; 8) kattub projektiidee mõne teise

samas piirkonnas algatatud või algatatava projekti ideega. Käskkirja nr 59 p 1 järgi on

Peipsiveere arenguprogrammi eesmärgiks aidata kaasa Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste

kogukonna elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele, arendades kohapealset ettevõtlusaktiivsust,

inimkapitali ja piirkonna turundust, suurendades Peipsi järve atraktiivsust ja mitmekesiselt

kasutamist ning rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist

arengupotentsiaali.

17. Kaebaja taotlusest nähtub, et toetuse arvelt soovitakse uuendada kaebaja veebilehe

platvormi, mis on vananenud ja turvaaukudega. Veebileht soovitakse muuta nutiseadmes

lihtsamini sirvitavaks ja lisada täiendavalt juurde soomekeelne tekst. Lisaks soovitakse toetuse

arvelt rahastada mitmete Peipsi piirkonda tutvustavate trükiste uuendatud andmetega

kordustrükke ja anda välja lisaks soomekeelsed trükised. Toetust taotletakse ka piltpostkaartide

komplektide trükkimiseks, mida saaks kasutada auhinnamängude korraldamisel ja turistide

motiveerimisel külastama erinevaid Peipsi-äärseid piirkondi. Täiendavalt oli kaebajal kavas

korraldada täiskasvanutele mõeldud ettevõtluskoolitust.

18. Kohtule ei ole esitatud teiste taotlejate taotlusi, kuid vastustaja esitas koos vastusega

nõukogu koosoleku protokolli lisa, kust nähtuvad teiste taotluste nimetused ja nõukogu lühike

põhjendus projekti toetamise või mittetoetamise kohta. Kaebaja esitas koos kaebusega käskkirja

nr 106 ja selle lisa „Peipsiveere arenguprogrammi 2017. aasta tegevuskava“, kust nähtub

projektide eesmärk ja lühikirjeldus.

19. Neist dokumentidest nähtub, et ettevõtluskoolituse korraldamiseks taotles toetust ka

SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, kelle projekt kanti tegevuskavva. Erinevalt

kaebajast olid SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus projekti sihtgrupiks koolinoored

(7-12. klass). Sihtgrupi erinevuse tõttu ei ole tegemist kattuva, kuigi sarnase ideega.

Ettevõtjatele koolituse korraldamist on kavandanud ka MTÜ Peipsimaa Turism, kelle projekt

kanti samuti tegevuskavva.

20. Samuti nähtub viidatud dokumentidest, et tegevuskavva kanti MTÜ Peipsimaa Turism

projekt „Peipsimaa Turismi tegevustoetus 2018“, mille eesmärgiks oli mitmete turismialaste

tegevuste elluviimine, sh Peipsimaa info avaldamine kohalikus ajalehes ja imagoloogiliste

trükiste avaldamine. Nõukogu hinnangul on MTÜ Peipsimaa Turism tegevus suunatud turismi

arendamisele ja regionaalse omapära säilitamisele Peipsi piirkonnas läbi koostöö ja

ühistegevuse. Tema tegevus toetab programmi eesmärki ning tegevuskoht on kogu programmi

piirkond. Vastustaja selgitas kaebuse vastuses, et MTÜ Peipsimaa Turism tegevused on

laiahaardelisemad, tegevuste kirjeldused üksikasjalikumad ja läbipaistvamad ning eesmärgiks

on arendada piirkonna turismi aktiivsemalt ja rahvusvahelisemalt. Tõepoolest nähtub MTÜ

Peipsimaa Turism projekti eesmärgist ja lühikirjeldusest, et tema projekt on laiahaardeline,

hõlmates mh teiste riikide kalameeste, reisikorraldajate ja ajakirjanike/blogijate pressireise

Peipsi piirkonda, artiklite ja reklaamide avaldamist välis(aja)kirjanduses, koolituste, festivalide

ja foorumite korraldamist ning ettevõtjate koolitusprogrammi. Võrreldes kaebaja kavandatud

tegevuste passiivsusega, ei saa nõukogu hinnangut MTÜ Peipsimaa Turism projekti mõjususe

ja kaebaja projekti vähema mõjususe kohta pidada ilmselgelt ebaõigeks. Projektide täpsem

3-17-2075

8(8)

hindamine on nõukogu kohustus ja kohus ei saa sellesse sekkuda. Kohus saab sekkuda vaid

juhul, kui nõukogu hinnang oleks ilmselgelt ebaõige. Praegusel juhul see nii ei ole.

21. Kaebaja etteheited hindajate subjektiivsusele on põhjendamatud, sest hindamine ongi

teataval määral subjektiivne protsess. Objektiivne tulemus saavutatakse seeläbi, et hindajaid on

mitu, mis tasakaalustab hindajate subjektiivsust ja aitab välja selgitada parimad projektid.

Nõukogu põhjendused on tõepoolest napid, kuid kohtupraktikas on peetud lubatavaks, et

hindamiskomisjonil puudub täiemahuline põhjendamiskohustus ja seda just põhjusel, et

hindamine on subjektiivne ja hindamiskomisjoni hinnang kujuneb komisjoniliikmete

hinnangute koostoimest. Kuigi nõukogu põhjendused olid praegusel juhul napid, võimaldasid

need antud hinnangut kontrollida ja vaidlustatud haldusakti õiguspärasuses veenduda.

22. Kaebaja heitis ette ka seda, et tegevuskavva kanti nõukogu liikme H. Soosaarega seotud

MTÜ Parim Valik ning SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus projektid. Vastustaja

esitatud nõukogu 07.-08.08.2017 koosoleku protokollist nähtub, et H. Soosaar taandas end

nimetatud projektide arutelust ning lahkus arutelu ja otsustusprotsessi ajaks koosolekuruumist.

Seega puudub alus arvata, et nõukogu otsus nende projektide toetamiseks on kallutatud.

23. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebaja teise projekti väljajätmist tegevuskavast ei

saa pidada õigusvastaseks ja selles osas jääb kaebus rahuldamata.

Otsus ja menetluskulude jaotus

24. Kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tühistab vastustaja käskkirja nr 107 osas,

millega otsustati jätta kaebaja eeltaotlus „Peipsi Infokeskuse tegevustoetus 2018“ Peipsiveere

arenguprogrammi 2017. a tegevuskavasse kandmata, ning kohustab vastustajat tegema selles

osas uue otsuse. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.

25. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tuleb menetluskulud jagada proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kohus loeb kaebuse rahuldatuks pooles ulatuses.

Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Muid menetluskulu dokumente ei

ole pooled kohtule esitanud. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu

7,50 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/