1-06-10509/134 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

11. mai 2018

Kohtuasja number

1-06-10509

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Sergei Mahhovi (isikukood 37703182228) vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. märtsi 2018. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Sergei Mahhov

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Ain Tali

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 28. märtsi 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2011. a otsusega tunnistati Sergei Mahhov süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 114 p 3 – § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 11 aastat

vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 22. juuli 2010. Karistusaja lõpp saabub

1. augustil 2020.

2. 17. jaanuaril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid S. Mahhovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud S. Mahhovi

vabastamist.

3. Viru Maakohtu 28. märtsi 2018. a määrusega jäeti S. Mahhov karistuse kandmiselt tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

Kohus märkis, et S. Mahhovil on üks kehtiv kriminaalkaristus, vangistuses viibib ta mitmendat

korda. Seega ei ole varasemad karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Praegu

kannab S. Mahhov karistust mõrvakatse eest. Kohus luges positiivseks, et S. Mahhov on

vangistuses omandanud riigikeele B2-tasemel, läbinud sotsiaalprogrammi ja osalenud vestlustel

psühholoogiga. Siiski ei saa kinnipeetava käitumist lugeda heaks, kuna tal on neli kehtivat

distsiplinaarkaristust. Samuti on kinnipeetav vangistuse algusest alates määratud tööle vangla

majandustöödele koristajana, kuid ta on algusest peale töötamisest keeldunud. Kinnipeetaval on

2(3)

alaline elukoht ema ja kasuisa juures. Samas puudub S. Mahhovil kindel igakuine sissetulek, mis

võimaldaks iseseisvalt majanduslikult toime tulla. Enne vangistust puudus S. Mahhovil legaalne

sissetulek ning ta elatus ebaseaduslikust tegevusest. Seega võib sissetuleku puudumine tingida

uute varavastaste kuritegude toimepanemise. S. Mahhovi tutvusringkonda võivad kuuluda ka

kriminaalse taustaga isikud, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada ning kallutada teda uute

kuritegude toimepanemisele. Kuigi kinnipeetav on vangistuses viibinud väga pikka aega, ei olnud

kohus – arvestades süüdimõistetu käitumist vangistuse ajal ning vabanemisjärgseid väljavaateid

– veendunud, et kinnipeetav käituks vabanemisel õiguskuulekalt.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Mahhov, kes palub maakohtu määruse

tühistada ja uuesti läbi vaadata võimaluse enda ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.

S. Mahhovi hinnangul on maakohtu määrus põhjendamatu, ei ole veenev, ammendav ega

vastuoludeta. Maakohus jättis tähelepanuta positiivse ning keskendus vaid S. Mahhovit

negatiivselt iseloomustavale teabele. S. Mahhov märgib distsiplinaarkaristuste kohta, et ta on

halduskohtus kolm distsiplinaarkaristust vaidlustanud (haldusasi nr 3-18-351), kuna leidis, et

nende kohaldamine ei ole seaduslik. S. Mahhovi hinnangul ei oleks kohus tohtinud peamise

argumendina distsiplinaarkaristustega arvestada, kuna need on halduskohtus vaidlustatud.

S. Mahhov toob välja teda positiivselt iseloomustava teabe – ta on läbinud ettenähtud kursusi,

sotsiaalprogramme ja vestlusi. S. Mahhovil pole alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega

seonduvaid riske. Tal ei ole probleeme ka elutingimustega. Töökohta on vanglas viibides äärmiselt

keerukas leida, kuna ükski töötaja ei võta endale vastutust ega anna garantiikirja töökoha

andmiseks korduvalt karistatud tundmatule isikule. S. Mahhov on valmis alluma elektroonilisele

järelevalvele. S. Mahhov märgib, et oleks õiglane lugeda karistusaja alguseks Hispaanias kantud

karistuse kandmise algusaeg (15. juuli 2002), kuna Hispaanias kantud karistus on arvel ka Eesti

karistusregistris ja seda nimetatakse iseloomustustes. Määruskaebuse täienduses märgib

S. Mahhov, et tema käitumine vanglas ei ole väljunud ühiskonnas kehtestatud normide piirest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste

eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud

edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel

tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis

süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

(Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Viru Maakohus on

vaidlustatud määruses vajalikul määral põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud

otsustuskriteeriume arvestades S. Mahhovit ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus

võttis kaalumisel arvesse nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid

asjaolusid, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Seejuures ei ole kohus jätnud

S. Mahhovi ennetähtaegse vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega

omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega pole ringkonnakohtul ka alust

maakohtu määrust tühistada. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. S. Mahhovi hinnangul ei oleks maakohus tohtinud ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel arvestada tema distsiplinaarkaristustega, kuna ta on nende määramise kohta tehtud

Viru Vangla 21. novembri 2017. a käskkirja halduskohtus vaidlustanud. Ringkonnakohus

S. Mahhovi sellise seisukohaga ei nõustu. Viru Vangla 21. novembri 2017. a käskkiri, mille

resolutiivosas määrati S. Mahhovile kokku kolm distsiplinaarkaristust, on haldusakt

3(3)

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes. Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 1 kohaselt

adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud

hilisemat kehtima hakkamist (kõnealuses käskkirjas pole hilisemat kehtivuse algusaega märgitud).

Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud

õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti

(HMS § 61 lg 2). Nähtuvalt Kohtute Infosüsteemist võttis Tartu Halduskohus 4. mai 2018. a

määrusega kohtuasjas nr 3-18-351 S. Mahhovi kaebuse Viru Vangla 21. novembri 2017. a

käskkirja nr 6-3/1137-1 tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlusse.

Halduskohus ei ole käesoleva kohtumääruse tegemise hetkeks Viru Vangla 21. novembri 2017. a

käskkirja tühistanud. Samuti ei ole halduskohus esialgse õiguskaitse korras selle käskkirja

kehtivust halduskohtumenetluse seadustiku § 251 lg 1 p 1 alusel peatanud. Seega on Viru Vangla

21. novembri 2017. a käskkiri S. Mahhovile distsiplinaarkaristuste määramise kohta praegu kehtiv

haldusakt. HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik

igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seega tuli maakohtul ja tuleb ka ringkonnakohtul

S. Mahhovi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel lähtuda sellest, et Viru Vangla

21. novembri 2017. a käskkirjaga S. Mahhovile määratud kolm distsiplinaarkaristust on kehtivad.

Ringkonnakohus märgib, et S. Mahhovile 14. aprillil 2017 määratud distsiplinaarkaristus on

käimasoleva määruskaebemenetluse ajaks VangS § 65 lg 5 alusel kustunud. Seega on S. Mahhovil

kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud Viru Vangla 21. novembri 2017. a

käskkirjaga VangS § 67 p 1 nõuete süülise rikkumise (tööst keeldumise) eest.

7. Rikkumised, mille eest S. Mahhovit distsiplinaarkorras karistati, näitavad, et S. Mahhovi

käitumine vangistuses on kaugel eeskujulikust. Korduv (koristus)tööst keeldumine viitab

süüdimõistetu subkultuurilistele hoiakutele, mis räägivad kõnekalt tema ennetähtaegse

vabastamise vastu. Vangla materjalidest nähtuvalt on S. Mahhov ka varem näidanud sarnaseid

subkultuurilisi hoiakuid, keeldudes 2015. aastal vanglas koos teiste kinnipeetavatega kaheks

kuuks toidust, põhjusel, et toidujagaja oli isik, kellelt polnud süüdimõistetute arvates sobilik toitu

vastu võtta (KoTo, tl 87).

8. S. Mahhov kannab karistust mõrvakatse eest, varasemad karistused on arhiveeritud. Vangla

iseloomustuse kohaselt on S. Mahhov kõrgohtlik (KoTo, tl 87). S. Mahhovi varasem elustiil oli

hoolimatu, ta suhtub ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse ükskõikselt ning ta on

impulsiivne ja puuduliku probleemilahendamis-oskusega. Vabanedes on S. Mahhovil küll kindel

elukoht ema ja kasuisa juures, kuid tal pole töökohta. Seegi asjaolu võib suurendada uute

kuritegude toimepanemise riski, kuna varem polnud S. Mahhovil seaduslikku sissetulekut. Kuigi

on positiivne, et S. Mahhov on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud vestlustel

psühholoogiga ning õppinud riigikeelt, ei kaalu märgitu kolleegiumi hinagul üles kõrgele

retsidiivsusriskile osutavaid tegureid. Kolleegiumil ei ole usku, et S. Mahhov suudaks vabanedes

käituda õiguskuulekalt. Seetõttu ei ole S. Mahhovi vangistusest ennetähtaegne vabastamine

põhjendatud.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28. märtsi 2018. a määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata. Kolleegium jätab tähelepanuta S. Mahhovi väited karistusaja alguse muutmise

kohta, kuna need ei puuduta käesoleva menetluse eset.

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus