3-17-2235/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(11)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.05.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2235

Haldusasi

Marina Jurgens kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.09.2017

vastutusotsuse nr 13-7/00780-10 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Marina Jurgens, esindaja Alik Karajev

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo ja Kai-

re Kiviväli

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 11.04.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta Marina Jurgens kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.06.2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Fermet Pro OÜ ei ole tasunud 23.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/0033788-66 tasumisele

määratud maksusummat 171 595,64 eurot.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas maksuvõla sundtäitmist 17.03.2017, ning edastas Danske

Bank AS-le korralduse pangakontode arestimiseks ja nendelt raha ülekandmiseks, kuid tulemuste-

ta. 20.04.2017 edastas maksuhaldur korralduse Swedbank AS arestitud pangakontolt raha üle-

kandmiseks, kuid samuti tulemusteta. Maksuhalduri poolt sooritatud erinevate päringute tulemus-

test nähtuvalt ei oma äriühing registervara, mille arvel oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahul-

dada. Fermet Pro OÜ ei ole alates 2016 aastast käivet deklareerinud ning töötamise registri alusel

puuduvad ettevõttel töötajad. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2014.a. 27.08.2015 kus-

tutati äriühing käibemaksukohustuslaste registrist. Maksuhaldur on seisukohal, et Fermet Pro OÜ

ei ole tegutsev äriühing ja pole võimalik maksuvõlga sisse nõuda äriühingu majandustegevusest

tekkiva tulu arvelt, st on olemas maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg-s 5 sätestatud alus vas-

tutusotsuse koostamiseks.

2. MTA tegi 28.09.2017 Marina Jurgensile (kaebaja) vastutusotsuse, milles kohustas kaebajat ta-

suma Fermet Pro OÜ maksuvõlg 90 135,13 eurot.

2(11)

2.1 Kaebaja vastutab maksusumma tasumise eest, mis kujunes ajal, mil tema oli juhatuse liige.

Kuna kaebaja oli juhatuse liige kuni 08.07.2015, vastutab tema maksusumma tasumise eest, mis

kujunes kuni 2015.a juunini, ehk 90 135,13 euro tasumise eest. Fermet Pro OÜ maksuvõlg tekkis

põhjusel, et Fermet Pro OÜ deklareeris 2015 märtsi KMD-l sisendkäibemaksu summas 29 797,45

eurot alusetult tehingutelt OÜ-ga Pappa Reale, 2015 juuni ja juuli kuu KMD-de lisade INF B osa-

des 20% määraga soetust Favorito Magnifico OÜ-lt kokku summas 187 353,30 eurot, 2015 aprilli,

mai, juuni kuu KMD-de lisade INF B osades 20% määraga soetust Legal Sharks OÜ-lt kokku

summas 643 304,81 eurot, 2015 aprill kuni august KMD-de lisade INF osades 20 % määraga soe-

tust OÜ-lt A&V Investor summas 70 495,09 eurot, 2015 augusti kuu KMD lisa INF B osal 20%

määraga soetust Euronordic Trans OÜ-lt kokku summas 63 871,20 eurot. Maksuhaldur jõudis

seisukohale, et tegelikkuses ei ole Fermet Pro OÜ soetanud kaupu/teenuseid viidatud äriühingut

ning nimetatud äriühingu märkimine KMD-de lisade INF B osadele on toimunud eesmärgiga jätta

muljet reaalseid kulutusi tegevast äriühingust ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saami-

seks. Lisaks on kaebaja kontrolliperioodi KMD-l deklareerinud sisendkäibemaksu kokku summas

269 382,83 eurot, millest 77 652,64 eurot on kajastamata KMD-de lisade INF B osadel. Täitmata

on sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused, kuna ei ole võimalik tuvastada, kellelt ja millises

summas 2015 märts kuni august kaupu/teenuseid soetati ning esitamata on ostuarved.

2.2 Maksuhaldur on Fermet Pro OÜ suhtes läbi viidud kontrollimenetluses tuvastanud, et kaebaja

juhatuse liikmeks oleku ajal on Fermet Pro OÜ raamatupidamisarvestuses deklareeritud eelpool-

loetletud tehingutest tulenevalt käibemaksu ja sisendkäibemaksu ebaõigesti. Kaebaja on rikkunud

juhatuse liikme kohustusi, kuna tema tegevuse tulemusena kajastas Fermet Pro OÜ raamatupida-

mises valeandmeid ning äriühingule kujunes maksuvõlg. Kuna kaebaja oli kuni juunini 2015 (kaa-

sa arvatud) maksuvõla tekkimise ajal Fermet Pro OÜ juhatuse liige ja äriühing tegutseb läbi oma

esindaja, on kaebaja rikkunud juhatuse liikmena MKS § 85 lg-t 4 koostoimes KMS § 24 lg-ga 1,

KMS §-ga 29 lg 1 ning lg-ga 31 lg 1.

2.3 Kaebaja korraldas äriühingu majandustegevuse selliselt, et hoiduda kõrvale käibemaksu tasu-

mise kohustusest, jättes sellega täitmata tasumiskohustuse tagamise. Nii on kaebaja rikkunud ta-

sumise kohustust, mis tuleneb üldnormina MKS § 105 lg-st 1 ning vastavalt maksuliigile erinor-

mina KMS § 38 lg-st 1. Fermet Pro OÜ arvelduskontole laekus kokku 599 942,14 eurot, millest

oleks piisanud, et tasuda maksuvõlg.

2.4 Kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust, st kohustust tegutseda viisil,

et maksuvõlgasid üldse ei teki. Juba tagamiskohustuse tahtlik või raskest hooletusest rikkumine

toob kaasa solidaarvastutuse selle tulemusena tekkinud maksuvõla eest. MKS § 40 lg-st 3 järel-

dub, et kui äriühingul on mitu juhatuse liiget, on nende vastutus MKS §-s 8 nimetatud kohustuse

rikkumise korral solidaarne. Kaebaja ei huvitunud teise juhatuse liikme tegevusest üldse.

2.5 Kaebaja on Fermet Pro OÜ esindajana võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses raskest

hooletusest rikkunud sisendkäibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustust ja tagamiskohustust.

Antud juhul annavad aluse käsitleda MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi raske hooletuse vormis

rikkumisena järgnevad asjaolud: kaebajal olid raamatupidamisvolitused, sh ligipääs MTA e-

keskkonnale. Raamatupidamise korraldamine on juhatuse liikme ülesanne, st antud juhul nii kae-

baja kui V.Deševõhi kohustus. Nimetatu tähendab, et kui kokkuleppeliselt edastaski maksudekla-

ratsioonis kajastatud andmeid V.Tonjuk või teine juhatuse liige V.Deševõh, oleks kaebaja äriühin-

gu ja kolmandate isikute ees sellest kohustusest vabastatud. Kaebaja seevastu ei huvitunud üldse

teise juhatuse liikme tegevusest. Tehingutega seotud andmeid ka pealiskaudselt uurides oleks pi-

danud tekkima kahtlus tehingute õigsuse suhtes, ning sisendkäibemaksu ebaõige mahaarvamine

oleks pidanud olema ilmne. Kaebajal oli V.Tonjukiga, kes väidetavalt äriühingut reaalselt juhtis ja

kes kaebajal juhatuse liige olla palus, suhe. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et kaebaja oli äriühin-

gu majandustegevusega kursis ja toimuvast teadlik. Sellest tulenevalt ei olnud kaebajal ka objek-

tiivseid takistusi, et äriühingu tegevuse kohta teavet ja dokumente küsida. Danske Bank AS vastu-

se kohaselt kuulus kaebajale pangakaart, st tal oli ligipääs vähemalt ühele pangakontole. Kaebaja

pidi saama aru, et arveldukontol toimuva raha liikumise ja majandustegevust kajastava dokumen-

tatsiooni vahel on vastuolud. Kaebajal puudusid objektiivsed takistused osalemiseks Fermet Pro

3(11)

OÜ majandustegevuse juhtimises ja tal oli piiramatu võimalus sekkuda ja tagada maksukohustuse

kohane ja tähtaegne täitmine. Kaebaja jäi oma kohustuste täitmisel teadlikult passiivseks ja üks-

kõikseks.

2.6 Kaebaja raskelt hooletu tegevuse ja Fermet Pro OÜ maksuvõla vahel on põhjuslik seos. Kui

kaebaja oleks täitnud temalt nõutavat tasumis-, tagamis- ja deklareerimiskohustust, kontrollinud

piisava hoolsusega äriühingu teiste esindajate tegevust ning väidetavate tehingute aluseks olevaid

dokumente ja asjaolusid, oleks ta tuvastanud ka maksuseaduste rikkumise. Kui ta oleks sekkunud

majandustegevusse ja takistanud raamatupidamises valeandmete kajastamist, poleks tekkinud

maksuvõlgnevust. Lisaks, kui kaebaja oleks maksud äriühingule laekuvatest vahelditest tasunud,

poleks maksuvõlga. Seega on kaebaja raskelt hooletu käitumine deklareerimis-, tasumis- ja taga-

miskohustuse rikkumise näol äriühingu juhtimisel toonud kaasa maksuseaduste rikkumise Fermet

Pro OÜ poolt. Seega on maksukohustuste tekkimine ja selle täitmata jätmine kaebaja poolt ette-

võtluse korraldamise ja juhtimisega põhjuslikus seoses ning seega on tegemist MKS § 8 lõikes 1

nimetatud kohustuste täitmise tagamiseta jätmisega, mis on aluseks juhatuse liikme vastutusele

tulenevalt MKS § 40 lg-le 1.

2.7 Maksukohustuste aegumistähtaeg hakkab 20.04.2015, kuna vanim maksudeklaratsioon esitati

perioodi märts 2015 kohta. Seega aeguks vastutusotsuse koostamise aeg raske hooletuse korral

aprillis 2018 ja maksusumma määramise tähtaeg ei ole käesoleval juhul möödunud (MKS § 98 lg

1). Samuti ei esine MKS § 96 lõikes 6 sätestatud aluseid.

3. Kaebaja esitas 31.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.09.2017 vastutusotsuse

tühistamiseks.

4. Kohus võttis 8.11.2017 kohtumäärusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

5. Kaebaja taotleb vastutusotsuse tühistamist.

5.1 Kaebaja oli Fermet Pro OÜ juhatuse liikmeks kuni 08.07.2015. MTA kinnitusel alustati ette-

võtte suhtes kontrolli 28.07.2015, ehk peale seda, kui kaebaja kutsuti juhatusest tagasi. Ettevõtte

müügi ajal ja juhatusest tagasi kutsumise ajal ei olnud maksuvõlga. Eeltoodust tulenevalt on põh-

jendamatu MTA väide, et Fermet Pro OÜ-lt ei õnnestunud saada dokumente. Kuna kaebaja andis

ettevõttega seotud dokumendid üle, siis ei ole ta seotud asjaoluga, et Fermet Pro OÜ ei esitanud

maksuhaldurile dokumente. Samuti ei saa kaebaja vastutada selle eest, et dokumente ei esita tehin-

gu teine osapool. Nõue on esitatud enam kui aasta peale seda, kui kaebaja kutsuti juhatusest tagasi.

Maksuhalduril on õigus saada dokumendid uuelt juhatuselt. Kaebuse esitaja ei saa vastutada ette-

võtte edaspidise omaniku ja juhatuse tegevuse eest. Nimetatu kehtib MTA väidetele seoses tehin-

gutega OÜ-ga Pappa Reale, OÜ-ga Favorito Magnifico, Legal Sharks OÜ, OÜ-ga A&V Investor

ja OÜ-ga Euronordic Trans. OÜ A&V Investor esitas MTA-le raamatupidamise dokumendid. Mis

osas dokumendid ei vasta KMS § 37, pole selgitatud.

5.2 Kaebaja on selgitanud, et ei olnud ettevõttega seotud ja oli ettevõtte juhatuse liige elukaaslase

V.Tonjuk palvel ega olnud teadlik ettevõtte majandustegevusest, kuna sellega tegeles V.Tonjuk.

Kaebaja ei ole kunagi osa võtnud tehingutest OÜ-ga Pappa Reale, OÜ-ga Favorito Magnifico,

Legal Sharks OÜ-ga, OÜ-ga A&V Investor ja OÜ-ga Euronordic Trans. Kaebaja andmetel võis

tehingutes osaleda teine juhatuse liige ja V.Tonjuk. Deklareerimise osas ei oska kaebuse esitaja

esitada vastuväiteid, kuna ei tegelenud ettevõttes raamatupidamise korraldamisega.

5.3 Vastutusotsuse p-s 3.1 pole ära toodud, miks just kaebaja tegevuse tagajärgedel kajastas Fer-

met Pro OÜ raamatupidamises valeandmeid. Tegemist on üldsõnalise ja tõendamata väitega. Vas-

tutusotsuse p. 3.1.2 osas leiab kaebaja, et MTA pole tõendanud, et kaebaja korraldas ettevõtte

4(11)

majandustegevust. Punkti 3.1.3 osas selgitab kaebaja, et kaebaja palus V.Tonjukilt ettevõttega seo-

tud dokumentide esitamist, kuid V.Tonjuk selgitas, et dokumentidega on kõik korras, st kaebaja

tundis huvi dokumentide ja majandustegevuse suhtes. Kaebaja ei vastuta selle eest, kui teda hoiti

teadmatuses või edastati ebaõigeid andmeid, sest kaebaja ei osalenud igapäevaselt ettevõtte ma-

jandustegevuses. Kaebaja andmetel avas V.Deševõh täiendava arveldusarve, millest kaebaja ei

olnud teadlik. Samuti teostas tehingud, mida kaebaja eest varjati. Kaebaja tagasikutsumise hetkel

ei olnud ettevõttel maksuvõlgnevust ning kaebaja kontrollis seda.

5.4 Kaebaja ei ole olnud seotud Fermet Pro OÜ tegevusega ja ei ole saanud kontrollida selle ma-

jandustegevust ega raamatupidamist. Juhatuse liikmeks oleku ajal ei ole ta ühtegi dokumenti all-

kirjastanud. Kuna ta ei ole raamatupidamisega tegelenud, ei saanud ta rikkuda deklareerimis-,

raamatupidamis-, tasumis- ega tagamiskohustust. Tema andmetel tegeles sellega raamatupidaja

V.Tonjukilt ja teiselt juhatuse liikmelt saadud teabe alusel. Seega ei ole täidetud maksuvõla kaeba-

jalt sisse nõudmise eeldus, sh raske hooletus. Metallkonstruktsioonide osas on kaebajal infot, mis

pärineb V.Tonjukilt, mh et selle äri jaoks on avatud eraldi pangakonto AS-is SEB. Kuidas ehitus-

tegevus toimus, ei ole kaebajale teada. Ettevõttega on algusest peale tegelenud V.Tonjuk ja D.

Deševõh. VÕS § 104 lg-test 4 ja 5 ja MKS § 40 lg-st 1 tulenevalt ei saa kahju tekkimises olla süü-

di kaebaja, kuna teda on hoitud teadmatuses ja talle on kinnitatud, et kõik äriühingu kohustused on

täidetud ja puudub vajadus sekkumiseks. MTA pole tõendanud, et kaebaja oleks pidanud teadma

tehingutest, mille tõttu on ettevõttel tekkinud maksukohustus.

5.5 Vastutusotsuse punktis 1 on MTA asunud ekslikult seisukohale, et maksuvõlga ei ole võimalik

nõuda sisse Fermet Pro OÜ-lt. OÜ Fermet Pro omab nõudeõigust V.Tonjuk vastu summas 51560

eurot põhjusel, et osaühingu vara arvelt on tasutud tema isiklik laen. MTA ei ole kasutanud MKS

§ 130 sätestatud maksuvõla sissenõudmise võimalust. Seega ei ole kaebaja suhtes vastutusotsuse

tegemise eeldused täidetud.

5.6 Samuti on küsitav ja vaieldav MTA poolt maksude arvutamisel mingi metoodika kasutamine.

Kaebaja ei saa vastutada sündmuste ja tegevuste eest, mis leidsid aset peale tema juhatusest välja

arvamist, sh 2015 juunikuu käibedeklaratsiooniga seonduva eest, sest see esitati maksuhaldurile

20.07.2015, st ajal, mil kaebaja ei olnud enam juhatuse liige. MTA selgitustest ilmneb, et deklarat-

sioonid olid esitatud ja maksud vastavalt maksudeklaratsioonidele tasutud. Kaebajal pole võimal-

datud esitada täiendavaid tõendeid, sh pole kuulatud üle V.Tonjuki. Menetluses ei ole kaebajale

tutvustatud dokumente, materjale, kaebajat ei ole ära kuulatud, ei ole lisatud täiendavaid tõendeid.

Maksuhaldur on kasutanud raamatupidava Veera Ponomarjova ütlusi, kuid neid ütlusi kaebaja eest

varjatakse.

MTA seisukoht

6. MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.

6.1 Vaidlusalusest vastutusotsusest ei tulene, et maksuhaldur oleks kohaldanud kaebaja vastutust

perioodi eest, mil kaebaja ei olnud enam Fermet Pro OÜ juhatuse liige. Kaebaja ei saanud esitada

maksuhaldurile nõutud dokumente, kui need on üle antud uuele juhatuse liikmele, kuid käesolevas

asjas ei ole kaebaja ka andnud nõutud teavet, mis ei ole puutumuses dokumentide esitamise kohus-

tusega. Fermet Pro OÜ ei esitanud maksuhaldurile tema suhtes läbi viidud maksumenetluses mis-

tahes tõendeid, mis kinnitaksid märts-september 2015 käibedeklaratsioonides kajastatud andmete

õigsust. Samas viitab kaebaja kaebuses läbivalt sellele, et andis kõik dokumendid üle uuele juhatu-

se liikmele. Eeltoodust saab järeldada, et ettevõtte dokumendid olid kaebaja käes ning tal oli vä-

hemalt teoreetiline võimalus nendega tutvuda.

6.2 Tehingute mittetoimumine Fermet Pro OÜ ja tema väidetavate tehingupartnerite vahel ja see-

läbi ebaõigete andmete kajastamine maksudeklaratsioonides on viinud maksuvõla tekkimiseni.

Seega on kaebaja rikkunud juhatuse liikme kohustust sellega, et tema tegevusetuse tulemusena

5(11)

kajastati Fermet Pro OÜ käibedeklaratsioonides valeandmeid ning äriühingule tekkis maksuvõlg.

Maksuvõlg puudus äriühingu müügi hetkel vaid seetõttu, et eelnevalt oli käibedeklaratsioonidel

kajastatud valeandmeid. Kaebajal oli kohustus tegutseda viisil, et äriühingul maksuvõlga üldse ei

teki. Maksuhalduri hinnangul viitab juba taoline hoiak, et kaebaja ei pidanud enese arvates juhatu-

se liikmena midagi tegema, vaid ainult juhatuses olema, juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulisel

määral rikkumisele. Kaebuses esitatud väited, mille kohaselt kaebaja tundis huvi ettevõtte majan-

dustegevuse suhtes, palus ettevõttega seotud dokumente, kontrollis ettevõtte maksuvõlga, näita-

vad, et kaebaja näol ei olnud tegemist isikuga, kellel oleksid puudunud teadmised ettevõtlusest.

6.3 Kaebaja tegevust maksuvõla kujunemise kontekstis on analüüsitud vastutusotsuse p-s 3. Üks

juhatuse liige ei vabane tagamiskohustusest, kui ta otsustab jääda passiivseks, kuivõrd sellisel ju-

hul võtab ta enda kanda teise juhatuse liikme tegevusest tekkivad riskid. MKS § 8 lg-st 1 tuleneb

äriühingu seadusliku esindaja kohustus vajadusel aktiivselt tegutseda muu hulgas MKS § 85 lg-s 4

nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks. Kaebaja küll ise ei esitanud maksudeklaratsioone, kuid

rikkumine on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega, sest kaebajale etteheidetav tegevusetus

seisneb valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamise takistamata ja/või parandusdeklaratsioo-

nide esitamata jätmises. Ebaõigete andmete esitamine maksudeklaratsioonides tingis aga vahetult

maksuvõla kujunemise. Vastutust äriühingu maksuvõla eest ei saa kuidagi mõjutada ka juhatuse

liikmete või muude isikute omavahelised kokkulepped. Kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes or-

ganisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, siis ei

ole ka see juhatuse liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised juhatuse liikmed tegut-

sevad ebaseaduslikult. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et juriidilise isiku juhatuse

liikmena vastutab ta ka juriidilise isiku tegevuse õiguspärase korraldamise eest.

6.4 Maksuhaldur on leidnud, et kaebaja rikkus deklareerimis-, tasumis- ja tagamiskohustust ras-

kest hooletusest, mille tulemusel on äriühingul maksuvõlg. Kaebaja tegevusetuse ja maksuotsuse-

ga määratud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui kaebaja oleks täitnud oma kohustusi,

oleks ta tuvastanud maksuseaduste rikkumised. Sekkumisel oleks saanud takistada raamatupida-

mises valeandmete kajastamist ja maksuvõla tekkimist. Maksumenetluses on tuvastamist leidnud,

et Fermet Pro OÜ ei teinud tehinguid vastutusotsuse p-s 2 nimetatud äriühingutega ning sooviti

tekitada üksnes õigusnäivust.

6.5 Maksuhaldur on vastutusotsuses arusaadavalt ja selgelt põhjendanud maksuvõla kujunemist ja

kaebaja ei ole tõendanud maksuhalduri ekslikkust maksuvõla kindlakstegemisel. Vastutusotsuses

on esitatud piisav tõendite analüüs ja järeldused, miks maksuhaldur leiab, et kaebaja vastutab

äriühingu maksuvõla tasumise eest ja milles seisneb tema süü. Vastutusotsuses on vastatud kaeba-

ja vastuväidetele.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus ei anna alust vastutusotsuse tühistamiseks.

8. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja vastutab Fermet Pro OÜ maksuvõla eest.

MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-

ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täit-

mise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksu-

kohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolman-

dalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise

eest vastutusotsuse.

Riigikohtu praktika kohaselt (nt otsus 3-3-1-37-13 p 12) on MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96

lg-st 1 tulenevalt vastutuskohustuse eeldused järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest

hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus), b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja

6(11)

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c)

sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus).

MKS § 96 lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning

maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistäh-

taeg (MKS § 98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isiku-

tele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alus-

tatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda

või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusot-

sus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovi-

takse vastutusotsust teha (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12).

9. Vaidlustatud vastutusotsusega nõuab MTA kaebajalt sisse Fermet Pro OÜ maksuvõlga. Käeso-

levas asjas ei ole vaidlust selles, et Fermet Pro OÜ-l on kehtiv maksuvõlg ja et maksu määramisel

ei ole aegumistähtaeg möödunud. Samuti ei ole vaidlust maksuvõla tekkimise põhjuste üle.

Vaidlus on selles, kas kogu maksuvõlg on tekkinud perioodil, mil juhatuse liikmeks oli kaebaja,

maksuvõla suuruse üle, kas maksuhalduril on veel võimalik maksuvõlga äriühingult sisse nõuda

ning selle üle, kas maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja süü, mis on põhjuslikus seoses mak-

suvõla tekkimisega. Lisaks sellele on vaidlus selles, kas vastutusotsuse andmisele eelnevas menet-

luses on rikutud menetlusnorme.

10. Vaidlusalusest vastutusotsusest ei tulene, nagu oleks vastutusotsusega hõlmatud ebaõige pe-

riood, st et kaebaja ei vastuta 2015 aasta juunikuu käibedeklaratsiooni esitamise ja käibemaksu

tasumisega seonduvate sündmuste eest, kuna need leidsid aset pärast tema juhatusest välja arva-

mist. 2015 aasta juunikuu käibedeklaratsioon esitamise tähtaeg oli 20.07.2015 (KMS § 27 lg 1).

Nimetatud kuupäeval see maksuametile ka esitati. Kaebaja oli maksukohustuslase Fermet Pro OÜ

juhatuse liige 16.10.2012 kuni 08.07.2015. Seega on juuni 2015 käibedeklaratsioonil kajastatud

käive tekkinud ajal, mil kaebaja oli Fermet Pro OÜ juhatuse liige. Asjakohane ei ole kaebaja väi-

de, mille kohaselt puudus äriühingul maksuvõlg selle müügi hetkel. Kaebaja oli Fermet Pro OÜ

juhatuse liige ajal, mil äriühing esitas ebaõigete andmetega käibedeklaratsioonid. Maksuvõla ole-

masolu tuvastati maksuotsusega ning maksuvõla olemasolu ei kajastunud e-maksuametis vaid

põhjusel, et eelnevalt oli Fermet Pro OÜ käibedeklaratsioonidel kajastatud valeandmeid. Seega on

vastutusotsusega õigesti hõlmatud periood alates märts 2015 kuni juuni 2015 (kaasa arvatud). As-

jas ei oma tähtsust, et kontrolli Fermet Pro OÜ tegevuse suhtes alustati peale seda, kui kaebaja ei

olnud enam juhatuse liige. Kaebaja vastutus tuleneb asjaoludest, mis toimusid tema juhatuse liik-

meks oleku ajal.

11. Kohus leiab, et maksuhaldur on vastutusotsuse punktis 2 ja 4 ning vastutusotsuse lisas 5 (tl

92) arusaadavalt ja selgelt põhjendanud maksuvõla kujunemist. Kaebaja ei ole tõendanud, et mak-

suhaldur on eksinud maksuvõla kindlakstegemisel. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-3-09 leidnud,

et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohus-

tuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksusumma vaidlustamise korral

kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kuivõrd ka vastutusotsuse adressaadil on õi-

gus vaidlustada maksuvõla suurust ja vastutusotsuse näol on tegemist maksuotsuse eriliigiga, siis

kehtivad viidatud põhimõtted ka vastutusotsuse vaidlustamisel. Kaebaja on kaebuses esitanud pal-

jasõnalise väite, mille kohaselt on küsitav ja vaieldav MTA poolt maksude arvutamisel mingi me-

toodika kasutamine, kuid ei ole oma väiteid põhjendanud ega tõendanud.

12. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt on maksuvõla sisse nõudmine Fermet Pro OÜ-

lt veel võimalik ning täitmata on vastutusotsuse tegemise eeldus. Kaebaja väidete kohaselt omab

Fermet Pro OÜ nõudeõigust V.Tonjuk vastu ning maksuhaldur ei ole kasutanud MKS §-s 130 sä-

testatud võimalust pöörata sissenõue rahalisele kohustusele, ehk V.Tonjuk rahalisele kohustusele

Fermet Pro OÜ ees. Maksutoimikus on V.Tonjuk poolt alla kirjutatud ja 05.01.2015 kuupäeva

7(11)

kandev võlakiri, millel Vladimir Tonjuk kinnitab, et ta on saanud M.Lasmaniselt laenu sularahas

summas 50 000 eurot kohustusega tagastada see 31.12.2015 summas 51 300 eurot (maksutoimik

lisad 119-121). M. Lasmanis loovutas 12.05.2015 nõudeõiguse V.Tonjuk vastu Investment and

Service LTD-le (maksutoimik lisad 124 ja 127). Seega on nimetatud nõude loovutuse tagajärjel

õigussuhtes V.Tonjukiga uueks võlausaldajaks Investment and Service LTD ning V.Tonjukil tek-

kis kohustus täita laenulepingust tulenevad kohustused uuele võlausaldajale. Nähtuvalt Investment

and Service LTD pangakonto väljavõttest on viimane teinud M.Lasmanisele ülekande summas

kokku 51 560 eurot. Nimetatud kohustus tuleneb nõude loovutamise lepingu punktist 5. Kohtule

esitatud materjalidest ei nähtu, et Fermet Pro OÜ oleks täitnud V.Tonjuk asemel viimase laenule-

pingust tuleneva kohustuse Investment and Service LTD ees. Asjaolu, et Fermet Pro OÜ on

18.05.2015 ja 06.05.2017 teinud Investment and Service LTD pangakontole kaks ülekannet (mak-

sutoimik lisa 115), mille summa kokku on 51 560 eurot, ei anna alust järeldada, et seeläbi täideti

V.Tonjuk kohustus. Ülekannete selgitusest nähtub, et Fermet Pro OÜ on teinud ülekandeid vasta-

valt Invesment and Service LTD poolt väljastatud arvetele, st tasuti mingi kauba või teenuse eest,

mitte ei täidetud V.Tonjuk kohustust. Kaebaja ei ole tõendanud, et viidatud ülekanded omavad

puutumust V.Tonjuk kohustustega ning et Fermet Pro OÜ omandas nimetatud ülekannete tulemu-

sena nõudeõiguse V.Tonjuk vastu. Seega on tõendamata asjaolu, et viidatud nõue oli olemas ja et

maksuhalduril oleks olnud võimalik sellele sissenõuet pöörata. Vastutusotsuse punktis 1 on kirjel-

datud toimingud, mida maksuhaldur on teinud Fermet Pro OÜ maksuvõla sissenõudmiseks ning

kohus nõustub, et viidatud põhjendustel puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu

enda vara arvelt ning seega on maksuhalduril MKS § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusot-

suse koostamiseks.

13. Asja materjalide kohaselt tuvastas maksuhaldur läbi maksumenetluse, et Fermet Pro OÜ-l oli

tekkinud maksuvõlg, mis koosneb käibemaksukohustusest, mille kohta on vormistatud 23.01.2017

maksuotsus nr 12.2-3/0033788-66 (tl 27-54). Maksuotsusega on tuvastatud, et Fermet Pro OÜ ei

ole teinud tehinguid OÜ-ga Pappa Reale, Favorito Magnifico OÜ-ga, Legal Sharks OÜ-ga, OÜ-ga

A&V Investor ja Euronordic Trans OÜ-ga. Samuti on tuvastatud, et Fermet Pro OÜ jättis

77 652,64 euro ulatuses täitmata kontrolliperioodi KMD-de B-osad, mistõttu ei ole võimalik tu-

vastada kellelt ja millises summas on kaupu soetatud (maksuotsuse p 2.2.1-2.2.6 ja vastutusotsuse

p 2). Maksuhaldur on tuvastanud, et tehingute kohta ei esitatud Fermet Pro OÜ ega tehingute teiste

osapoolte poolt mistahes teavet või dokumente, v.a OÜ A&V Investor, mille puhul maksuhaldur

leidis, et esitatud arved ei vasta nõuetele. Kuna kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla Fermet Pro

OÜ maksuvõla olemasolu, siis kohus neid asjaolusid täiendavalt ei analüüsi. Samuti ei nähtu

käesoleva asja materjalidest, et oleks esinenud MKS 96 lg-s 6 sätetatud vastutusotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid. Vastuseks kaebaja väitele, mille kohaselt ei saa kaebaja vastutada selle eest,

et tehingu teiseks pooleks olevad äriühingud ei esita maksuhaldurile tehingute toimumist tõenda-

vaid dokumente ning et kaebaja ei saa vastutada äriühingu uue juhatuse tegevuse eest, märgib ko-

hus, et kaebaja ei saa tõepoolest vastutada väidetava tehingu teise poole käitumise eest maksume-

netluses ega ka esitada maksuhaldurile dokumente, mille ta on väidetavalt andnud üle uuele juha-

tuse liikmele. Samas ei ole kaebaja aga andnud maksuhaldurile kirjeldatud tehingute kohta ka mit-

te mingit teavet, mida ta oleks saanud anda ka siis, kui tal puudusid nõutud dokumendid (MTA

08.12.2017 vastuse lisa 7). Kaebaja vastused maksuhalduri küsimustele jäid lakooniliseks ning

kaebaja viitas asjaolule, et teavet valdab V.Tonjuk, mitte tema. Kohus nõustub maksuhalduriga, et

olukorras, kus maksuhaldur on kontrollitaval perioodil maksukohustuslaselt maksustamise aluseks

olevate tehingute kohta dokumentide esitamist nõudnud, neid ei ole esitatud ja maksuhalduril ei

ole õnnestunud dokumente saada muul moel, oli maksuhalduril õigus lähtuda põhjendatud eeldu-

sest, et vastavaid dokumente olemas ei ole.

14. Kaebaja leiab, et ta ei ole rikkunud oma kohustusi juhatuse liikmena, kuna ta ei olnud seotud

Fermet Pro OÜ tegevusega ega saanud sellest lähtuvalt kontrollida ka majandustegevust ega raa-

matupidamist. Ettevõttega on algusest peale tegelenud ainult V.Tonjuk ja V.Deševõh. Kuna kaeba-

8(11)

ja raamatupidamisega ei tegelenud, ei saanud ta rikkuda ei deklareerimis-, raamatupidamis-, tasu-

mis- ega tagamiskohustust. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja juhul, kui ta rikub tahtlikult või raskest hoole-

tusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksuko-

hustuslasega. MKS § 40 lg-st 3 järeldub, et kui äriühingul on mitu juhatuse liiget, on nende vastu-

tus MKS §-s 8 nimetatud kohustuse rikkumise korral solidaarne.

14.1 Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli Fermet Pro OÜ juhatuse liige 16.10.2012 kuni

08.07.2015. Lisaks kaebajale oli perioodil 26.04.2013 kuni 13.10.2016 juhatuse liige V.Deševõh

(tl 164-165). 23.01.2017 maksuotsusega vähendas maksuhaldur Fermet Pro OÜ perioodil 2015

märts –august deklareeritud käibemaksu summas 97 787,20 eurot, kuid ka samal perioodil dekla-

reeritud sisendkäibemaksu summas 269 382,84 eurot. Kuna kaebaja oli juhatuse liige kuni

08.07.2015, siis koostati kaebaja suhtes vastutusotsus maksukohustuse eest, mis kujunes kuni

2015.a juunini ehk 90 135,13 euro ulatuses.

Kohtu hinnangul ei oma seonduvalt kaebaja kohustustega juhatuse liikmena mitte mingit tähendust

asjaolul, et kaebaja tegelikkuses ettevõtte tegevust ei juhtinud ja oli nö passiivne juhatuse liige.

Kaebaja väitel sai ta Fermet Pro OÜ juhatuse liikmeks oma tolleaegse elukaaslase V.Tonjuk palvel

ning ettevõtte tegevusega ta tegelikult kokku ei puutunud. Ettevõtte tegevusega tegelesid V.Tonjuk

ja teine juhatuse liige V.Deševõh. V.Tonjuk on väärteomenetluses nr 930015002293 andnud ütlusi

(maksutoimik lisad 107-108), mis kinnitavad kaebaja väiteid – V.Tonjuk on kinnitanud, et kaeba-

ja ei tegelenud firmas mitte millegagi. Ka metallkonstruktsioonidega seotud töövaldkonnas, mis

väidetavalt ei kuulunud V.Deševõh tegevusvaldkonda, tegutses V.Tonjuk kaebajalt saadud volitu-

se alusel ning ta oli nimetatud tegevusvaldkonna osas Fermet Pro OÜ faktiline juhataja. Ka koh-

tumenetluses 19.09.2017 antud avalduses (tl 10-11) kinnitab V.Tonjuk, et ettevõtet juhtis faktili-

selt tema. Kohtupraktika kohaselt ei võta äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped

tööülesannete jaotuse kohta üheltki juhatuse liikmelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadustest

tulenevate kohustuste täitmise korraldamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste

(nt äriühingu raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsiooni esitamine, maksude tasumine)

puhul ei ole määravaks, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused

oleksid nõuetekohaselt täidetud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2014 otsus asjas nr 3-12-2511

p 13 ning seal viidatud varasem praktika). Juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi juhatuse liik-

mena ka juhul, kui maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud tööjaotuse järgi tema

ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksukohustuste rikkumisest äriühingu poolt ega ole võt-

nud tarvitusele meetmeid selle vältimiseks. See tähendab, et isegi kui kaebaja ei omanud ülevaadet

Fermet Pro OÜ majandustegevuse kohta ega teadnud V.Tonjuk ja V.Deševõh tegevusest, ei vabas-

ta see teda vastutusest juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise eest. Kui üks juhtorgani liige

lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega tunne huvi teise juhatuse liik-

me või ettevõtte faktilise tegevjuhi tegevuse vastu, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis

ei ole ka see juhatuse liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised juhatuse liikmed ja/või

ettevõtte faktiline tegevjuht tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste

juhatuse liikmete ning alluvate töötajate kontrollimise ja juhendamise kohustust. Seega on mak-

suhaldur õigesti tuvastanud, et kaebaja ei vabane vastutusest Fermet Pro OÜ maksukohustuse

täitmise eest, ehkki ta ettevõtte tegevust tegelikkuses ei juhtinud.

14.2 Vastutusotsuse punktis 3.1 on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja on Fermet Pro OÜ

juhatuse liikmena rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust järgnevalt: a) deklareerides raa-

matupidamisarvestuses ebaõigesti vastutusotsuse punktis 2 käsitletud tehingutest tulenevalt käi-

bemaksu ja sisendkäibemaksu, rikkudes seeläbi deklareerimiskohustust; b) korraldades äriühingu

majandustegevust selliselt, et hoida kõrvale käibemaksu tasumise kohustusest, rikkudes seeläbi

tasumise kohustust ja c) jättes täitmata kohustuse tegutseda viisil et äriühingul maksuvõlgasid üld-

9(11)

se ei tekigi. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu tegevus selliselt, et ettevõtja te-

gevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele.

Kohus nõustub, et kaebajal oli kohustus tegutseda viisil, et ettevõttel maksuvõlgasid üldse ei teki.

See väljendub ettevõtte igapäevases majandustegevuses osalemises ning rohkem kui ühe juhatuse

liikmega juhatuse puhul ka teise juhatuse liikme maksuvõlga tekitavasse tegevusse sekkumises.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et MKS § 8 lg 1 ei kohusta juriidilise isiku seaduslikku esindajat

tagama mitte pelgalt maksuotsusega kindlaks tehtud maksuvõla täitmist, vaid esmajoones just ra-

haliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegset ning täielikku täitmist. Hoolsuskohustuse olulisele

rikkumisele viitab juba kaebaja hoiak, mille kohaselt oli tema kohustuste täitmiseks piisav üksnes

V.Tonjuk paljasõnaline suuline kinnitus selle kohta, et ettevõtte majandustegevusega on kõik kor-

ras. Kaebajal puudus igasugune huvi ettevõtte poolt esitatud deklaratsioonide, raamatupidamisdo-

kumentide ning lepingute olemasolu ja nende sisu osas. Kohtu hinnangule ei saanud kaebaja eel-

dada ega loota, et ettevõtte majandustegevusega seotud tehingud kajastuvad ainult ühel arveldus-

kontol, millele oli kaebajal juurdepääs ning et andmed on õiged. Juhatuse liikmena pidi kaebaja

tundma huvi ettevõtte raamatupidamisdokumentide ja käibedeklaratsioonide vastu ning ei saanud

piirduda ettevõtte ühe konto kontrollimisega. Juhul, kui kaebaja oleks seda teinud, oleks ta kohe-

selt avastanud, et V.Tonjuk poolt talle väidetavalt edastatud teave ei ole õige ja et ettevõttel on

olemas ka teine pangakonto, millel kajastuvad samuti ettevõttega seotud tehingud. Samuti oleks

kaebaja avastanud vastuolu tegelike tehingute ja Danske Bank AS kontol kajastunud tehingute

vahel. Kaebaja oli teadlik, et ettevõttel on ka teine juhatuse liige, millest tulenevalt pidi kaebaja

olema eriti hoolikas ning kontrollima, et teine juhatuse liige ei tee ettevõttele kahjumlikke tehin-

guid. Kaebajal olid olemas raamatupidamisvolitused ja juurdepääs e- maksuametile. Seega ei ole

õiged kaebaja väited, et ettevõtte majandustegevust tema eest varjati. Varjamisega oleks tegemist

juhul, kui kaebajale oleks tehtud ettevõtte majandustegevuse ja sellega seotud dokumentidega tut-

vumisel objektiivseid takistusi. Menetluses ei ole tuvastatud ja kaebaja ei ole ka väitnud, et teine

juhatuse liige või V.Tonjuk oleksid talle teinud objektiivseid takistusi äriühingu raamatupidamise

või muude dokumentidega tutvumisel. Pigem ei tundnud kaebaja ise huvi ettevõtte tegevuse suhtes

ning jäi teadlikult passiivseks. Olukorda, kus juhatuse liikmel puudusid objektiivsed takistused

äriühingu majandustegevuse juhtimises sisuliseks osalemiseks või vajaduse korral juhtorganist

lahkumiseks ja tema passiivsus tulenes üksnes kokkuleppest teise juhatuse liikme (või antud juhul

ettevõtte tegevjuhiga), ei ole kohtupraktikas peetud vastutusotsuse tegemist välistavaks asjaoluks

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2013 otsus asjas 3-11-2679 p-d 16-17). Seega on kaebaja rik-

kunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimis-, tasumis- ja tagamiskohustust. Kaebajal oli ko-

hustus tagada nimetatud kohustuste täitmine Fermet Pro OÜ poolt oma juhatuse liikmeks oleku

ajal ka olukorras, kus ta jäi juhatuse liikmena teadlikult passiivseks. Samuti oleks kaebajal olnud

võimalik sekkuda ning tasuda ettevõttele kontrolliperioodil laekunud rahaliste vahendite arvelt

juba tekkinud maksuvõlg.

15. Lisaks eeltoodud vastuväidetele leiab kaebaja, et maksuhaldur on tuvastanud kaebaja süü

ebaõigest. Vaidlusaluses vastutusotsuses (p 3.2) on maksuhaldur kajastanud ja tuvastanud kaebaja

süü vormi raske hooletuse näol. Kohus nõustub vastutusotsuses toodud käsitlusega.

MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel võlaõigus-

seaduse (VÕS) § 104 lg-tes 3-5 sätestatust. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vaja-

liku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb vastutusotsuse alu-

seks oleva süü hindamisel sageli lähtuda tõendite kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist ( nt

Riigikohtu 12.12.2012 otsus asjas 3-3-1-23-12, 20). Kohus ei nõustu kaebajaga, et tegemist ei ole

raske hooletusega, kuna kaebaja ise deklaratsioone ei esitanud, majandustegevuses vastutusotsuse

punktis 2 loetletud äriühingutega ei osalenud. Passiivseks jäämisega rikkus kaebaja juhatuse liik-

me kohustust tagada esindatava kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Vastutuse kohaldamise

aluseks ei ole üksnes aktiivne tegutsemine, vaid kohustusi saab rikkuda ka passiivseks ja tegevuse-

tuks jäädes. Kohus leiab, et maksuhaldur on vastutusotsuses kaebaja süü vormi tuvastamisel õiges-

10(11)

ti leidnud, et kaebaja süü vormiks on raske hooletus. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja ei

huvitunud Fermet Pro OÜ majandustegevusest ning selline huvipuudus ei ole mõistlikult käituvale

juhatuse liikmele omane. Kohus nõustub, et kui kaebaja oleks käitunud hoolikale juhatuse liikmele

kohaselt, st hoidnud ennast kursis rahaliste vahendite kasutamisega, majandustehingutega, lepin-

gutega ja muude raamatupidamisdokumentidega ning süvenenud neisse määral, mida võiks mõist-

likult käituvalt juhatuse liikmelt oodata, oleks ta pidanud aru saama, et reaalselt Fermet Pro OÜ ja

vastutusotsuse pt-s 2 nimetatud äriühingute vahel tehinguid ei ole toimunud. Maksuotsuse aluseks

olevad tehingud olid seotud erinevate teenuste ja kaupade soetamisega, mille osas puudusid do-

kumendid üldse või siis olid tehingud äärmiselt puudulikult dokumenteeritud. Seega on kohtu hin-

nangul usutav, et kui kaebaja oleks täitnud enda juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja

hoolsusega, oleks kaebaja äriühingu majandustegevuse ning raamapipidamisega tutvudes aru saa-

nud või pidanud aru saama, et maksudeklaratsioonidel kajastatud tehinguid tegelikkuses ei toimu-

nud ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudus. Vastutusotsusega ei panda kaebajat mitte

vastutama teise juhatuse liikme ja ettevõtte tegevjuhi tegevuse eest, vaid kaebaja vastutab iseenda

juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise eest.

Kuna käesoleval juhul esinesid asjaolud, millest tulenevalt puudusid kaebajal objektiivsed takistu-

sed oma kohustuste täitmiseks, kuid sellele vaatamata jäi ta passiivseks ega tundnud ettevõtte te-

gevuse vastu huvi, on ta raskelt rikkunud temal lasuvat hoolsuskohustust ning jätnud täitmata järe-

levalve kohustuse, mis tulenevad mõlemad MKS § 8 lg-st 1. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt küsis

V.Tonjukilt ettevõtte tegevuse kohta ning sai vastuseks, et kõik on korras, ei näita kaebaja huvi

ettevõtte tegevuse vastu vaid pigem kaebaja soovi jääda passiivseks. Hoolikalt käituv juhatuse

liige oleks väite õigsust kontrollinud.

Õige on kaebaja väide, mille kohaselt ei ole juhatuse liikme sisesuhtest tulenevate kohustuste rik-

kumine vastutusotsuse tegemise aluseks. Vastutusotsuses ei olegi heidetud kaebajale ette sisesuh-

test tulenevate kohustuste täitmata jätmist, vaid äriühingu juhtimise korraldamata jätmist viisil,

mis tõi kaasa maksuvõlgnevuse tekkimise.

16. Kohus leiab, et asjas on ka tuvastatud, et kaebaja poolse rikkumise ja Fermet Pro OÜ maksu-

võla tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest ilma kaebajale etteheidetava tegevuseta ei oleks saa-

nud tekkida olukorda, kus ettevõttele oleks tekkinud maksuvõlg. Kaebajale etteheidetav tegevuse-

tus seisneb valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamise takistamata ja/või parandusdeklarat-

sioonide esitamata jätmises. Ebaõigete andmete esitamine maksudeklaratsioonides tingis aga vahe-

tult sisendkäibemaksu ebaõige mahaarvamise ja Fermet Pro OÜ maksuvõla tekkimise. Maksuvõlg

oleks omakorda olnud võimalik tasuda ettevõttele laekunud rahaliste vahendite arvel.

17. Eeltoodust tulenevalt olid kaebajale vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud ning esines alus

vastutusotsuse tegemiseks.

18. Kohus leiab, et asjas ei nähtu ka menetlusõiguslikke rikkumisi, mis võiksid anda aluse vas-

tutusotsuse tühistamiseks.

18.1 Õige on kaebaja väide, mille kohaselt esitas kaebaja maksumenetluses taotluse V.Tonjuk üle-

kuulamiseks, mille maksuhaldur jättis rahuldamata. Samas on V.Tonjuk kuulatud üle väärteome-

netluses ning tema poolt antud ütlused on maksutoimikus ning ütlusi on analüüsitud. Maksuhaldu-

ril on MKS § 59 lg-st 1 tulenevalt õigus otsustada, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks antud as-

jas koguda. Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur nimetatud kohustust rikkunud olukorras, kus ta

tugines maksumenetluses V.Tonjuk poolt väärteomenetluses antud ütlustele ilma, et ta oleks isiku

maksumenetluses veel kord üle kuulanud. Ka kohtupraktikas on leitud, et haldusmenetluses (sh

maksumenetluses) võib kasutada kriminaalmenetluses või muus menetluses kogutud tõendeid, kui

haldusmenetluse seadus või maksukorralduse seadus ei välista nende tõendite lubatavust.

11(11)

Samas isegi, kui tegemist oleks menetlusnormi rikkumisega, ei tooks see praegusel juhul kaasa

vastutusotsuse tühistamist. Kaebaja täpsustas kohtumenetluses, et soovis V.Tonjuk ülekuulamist

seoses asjaoluga, et isik oskab anda ütlusi seoses Fermet Pro OÜ raamatupidamise ja majanduste-

gevusega seonduvalt. Kaebaja väidab menetluses, et tema ettevõtte tegevusega kokku ei puutunud.

Nimetatud väite osas on V.Tonjuk väärteomenetluses aga ütlusi juba andnud ning väite üle, et

kaebaja oli passiivne juhatuse liige, puudub iseenesest vaidlus. Seega ei olnud kaebaja väidete

tõendamiseks vajalik võtta V.Tonjukilt veel kord seletusi.

18.2 Asja materjalidest tulenevalt ei ole maksuhaldur kasutanud raamatupidaja V.Ponomarjova

ütlusi ega neid kaebaja eest varjanud. Kaebaja sellekohane väide ei ole õige.

18.3 Asjakohane ei ole kaebaja väide, mille kohaselt ei ole talle menetluses tutvustatud dokumen-

te, teda ei ole ära kuulatud.

Vastutusotsuse punktist 5 nähtub, et enne vastutusotsuse koostamist on kaebajale antud võimalus

esitada vastutusotsuse projekti kohta oma seisukoht ja vastuväited. Kaebaja on oma esindaja kaudu

seda võimalust 05.09.2017 kasutanud ning MTA on kaebaja vastuväidetele vastanud. Samuti on

maksuhaldur vastutusotsuses lahendanud kaebaja taotluse kuulata üle V.Tonjuk. Maksuhaldur on

maksumenetluses taganud kaebajale võimaluse esitada väited ja põhjendusi. Samuti on maksuhal-

dur püüdnud kaebajalt saada teavet (MTA vastuse lisad 15-21). Kaebaja 21.08.2017 vastusest

(MTA vastuse lisa 7) nähtub pigem, et kaebaja ei ole ise soovinud teavet anda. Seega on asjakoha-

tud kaebaja väited, mille kohaselt ei ole teda maksumenetluses ära kuulatud. Kaebaja väide, mille

kohaselt ei ole maksuhaldur võimaldanud tal tutvuda asja materjalidega ei ole kaebaja poolt tõen-

datud.

18.4 Kohus nõustub vastustajaga, et vastutusotsuses on esitatud piisav tõendite analüüs ja järeldu-

sed, miks maksuhaldur leiab, et kaebaja vastutab äriühingu maksuvõla tasumise eest ja milles seis-

neb tema süü. Samuti on täidetud põhjendamiskohustus ning viidanud asjakohastele tõenditele.

19. Kokkuvõttes on vastutusotsus õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kaebus tuleb jätta rahul-

damata.

MENETLUSKULUD

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude

hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm