1-15-6906/56 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6906 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Kohtuasi Aare Pärna (isikukood 36607110299) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. märtsi 2018. a määrus Määruskaebuste esitajad Aare Pärn ja vandeadvokaadi abi Indrek Kukk

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 29. märtsi 2018. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt on Aare Pärna kriminaalkorras karistatud 13 korda.

2. Jätta Aare Pärna määruskaebus rahuldamata, Indrek Kuke määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Jätta Indrek Kuke taotlus menetluskulude ja valitud kaitsjale makstud tasu riigi kanda jätmiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 22. septembri 2015. a otsusega tunnistati Aare Pärn süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 5 kuu pikkune vangistus, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 1,5-aastase katseajaga kohaldamata. Harju Maakohtu 23. augusti 2017. a määrusega pöörati

A. Pärna karistus täitmisele. Karistusaja alguseks luges kohus 31. mai 2017 ning karistusaja lõpp saabub 31. oktoobril 2018.

2. 15. veebruaril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Pärna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 29. märtsi 2018. a määrusega jäeti A. Pärn karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2(4) Kohus märkis, et formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on täidetud. Samas leidis kohus, et A. Pärna puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Uute kuritegude toimepanemise riske ei ole võimalik maandada või vähendada ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega, kuna katseaja nõuetekohane läbimine ning kõikide kontrollnõuete ja võimalike lisakohustuste täitmine kinnipeetava poolt ei ole usutav. A. Pärn on korduvalt karistatud isik, alates 1985. aastast on ta enamik ajast viibinud vanglas. Käesolevalt kannab A. Pärn karistust, mis pöörati täitmisele, kuna kinnipeetav ei täitnud talle kohtuotsusega pandud käitumiskontrolli nõudeid. Harju Maakohtu 23. augusti 2017. a määrusega kuulutati A. Pärn tagaotsitavaks ning tema suhtes anti välja Euroopa vahistamismäärus. Seega ei ole kinnipeetav motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi. Vabanemisel puudub A. Pärnal garanteeritud töökoht, garantiikirja ei ole kohtule esitatud. Kaitsja väitel pakutakse kinnipeetavale töökohta sõbra firmas esitajana. Arvestades, et A. Pärna tervis on väidetavalt halvenenud ning ta liigub karkude abil, ei ole selge, kuidas sellisel juhul on võimalik ehitaja tööd teha. Korduv karistatus viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Eelkõige välistavad ennetähtaegse vangistusest vabastamise A. Pärna poolt toimepandud kuritegu ning korduvad karistused. Ei ole veendumust, et kinnipeetav, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, pannud korduvalt kuritegusid toime vangistuses, korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendavad ka majanduslikud raskused. Kinnipeetava tervislik seisund ei ole samuti aluseks enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Meditsiinilistest dokumentidest nähtub, et A. Pärn on saanud ravimeid, talle on tehtud üldläbivaatuseid ja laboratoorseid uuringuid. MÄÄRUSKAEBUSED

4. Viru Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused nii A. Pärn kui ka tema kaitsja vandeadvokaadi abi I. Kukk.

5. A. Pärn palub maakohtu määruse tühistada ja võimaldada tal ennetähtaegselt vangistusest vabaneda.

A. Pärn märgib, et rehabilitatsioonikursuseid ei ole talle võimaldatud. Töö puudumise osas selgitab A. Pärn, et nii Eesti riik kui ka Töötukassa tagavad talle töövõimetuseja puudetoetuse, millest on võimalik ära elada. Garantiikiri töökoha osas on vaid puhas formaalsus, mis ei kohusta millekski. Varasem tööandja on A. Pärnale ning viimase kaitsjale kinnitanud, et vabanemisel kindlustab A. Pärna töökohaga lao varustajana, mis ei sõltu tervislikust seisundist. 1/5 ulatuses töökoormus on teostatav. Vabaduses saaks A. Pärn olla elektroonilise valve all jälgimisel ning ta vajab enda väitel meditsiinilist taastusravi, mis vanglas puudub.

6. Kaitsja palub Viru Maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega vabastada A. Pärn vangistusest tingimisi enne tähtaega. Lisaks palub kaitsja jätta menetluskulud ja valitud kaitsjale makstud tasu riigi kanda. Kaitsja hinnangul ei ole maakohtu määrus osaliselt seaduslik ega põhjendatud. Töökoha osas märgib kaitsja, et vastaval paberil kinnituse olemasolu või puudumine ei saa olla määrava tähtsusega, kuna tänases tööjõupuuduse olukorras, mis on üldtuntud asjaolu, on eluliselt välistatud olukord, et isik ei leia enesele tööd, kui ta seda vähegi leida soovib. Vanglas ei ole A. Pärn taasühiskonnastavates tegevustes osalenud, kuna vangla ei ole talle vastavaid tegevusi võimaldanud ega ka pakkunud. Ei ole põhjendatud arvestada alates 1985. aastast pärinevate karistustega, kuna tegemist on arhiveeritud karistustega. Kohus on jätnud analüüsimata

3(4) kinnipeetava terviseseisundi ning tervisekaardilt nähtuva info, mis kinnitavad asjaolu, et A. Pärna tervis on kiiresti halvenenud kinnipidamisasutuses viibides. Kinnipeetav vajab eriarsti abi. Ei ole tõenäoline, et A. Pärn paneks toime vägivallategusid olukorras, kus ta saab liikuda vaid karkude abil. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel. Kohtulahendi põhjendused peavad olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks.

8. A. Pärna on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati karistati teda varguse toimepanemise eest. A. Pärn on olnud kriminaalselt aktiivne pikema aja vältel ning seetõttu on oht uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt olemas. A. Pärna ei ole kuritegude toimepanemisel takistanud isegi varasemad terviseprobleemid. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on A. Pärn olnud vabaduses 1985-2008 vahemikus vaid kahel korral, kummalgi alla aasta (KoTo, tl 5). Vangla hinnangul on A. Pärna puhul tegemist kõrgohtliku isikuga, kes on ohtlik nii ametnikele, vangidele kui ka avalikkusele. Samuti tõstab A. Pärna puhul riski uute kuritegude toimepanekuks narkootikumide tarvitamine. Materjalidest nähtuvalt ei pea A. Pärn kanepit narkootikumiks ja usub selle ravivasse toimesse, mistõttu on A. Pärna motivatsioon narkootikumidest loobumiseks kaheldav. A. Pärn suhtub teistesse isikutesse emotsioonitult ja isiklikust kasust lähtuvalt ning lahendab probleeme ebaratsionaalselt ja keskendub kiiretele tulemustele. A. Pärn on varasemalt olnud kriminaalhooldusel kahel korral. Käesolev karistus pöörati Harju Maakohtu 23. augusti 2017 määrusega täitmisele, kuna A. Pärn rikkus korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid (lahkus Eesti territooriumilt ilma kriminaalhooldaja loata). Seetõttu ei ole kohtul usku sellesse, et A. Pärn suudaks käesoleval ajal täita kriminaalhooldusnõudeid nõuetekohaselt.

9. Kaitsja hinnangul ei oleks maakohus tohtinud tugineda arhiveeritud karistustele. Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise menetluses ei tohi kohus KarS § 76 lg 4 eeldusi hinnates (eelkõige varasema elukäigu hindamisel) tugineda arhiveeritud karistustele. Sama seisukohta on ka Riigikohus väljendanud 7. veebruari 2018. a määruses asjas nr 1-14-10087. Maakohus märkis, et A. Pärna on kriminaalkorras karistatud 13 korda ning ta on vanglas viibinud alates 1985. aastast enamuse ajast. Karistusregistrist nähtuvalt on A. Pärnal 8 karistust, seega on maakohus mh tuginenud ka arhiveeritud karistustele, mis ei ole aga ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lubatav. Seetõttu tuleb see maakohtu määruse põhiosast välja jätta. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul väär tugineda asjaolule, et A. Pärn on alates 1985. aastast viibinud pidevalt vangistuses.

10. Kuigi maakohus tugines lubamatult mh arhiveeritud karistustele, ei too see asjaolu kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuna maakohus hindas A. Pärna iseloomustavaid tegureid kogumis ja leidis õigustatult, et tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus ei jätnud tähelepanuta ka A. Pärna positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – A. Pärnal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, tal on vabanemisjärgne elukoht. Samas leidis kohus,

4(4) et positiivsed asjaolud ei kaalu üles riskitegureid. A. Pärnal puudub garanteeritud töökoht ning seetõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas K. Purje ka tegelikkuses garanteeriks A. Pärnale töökoha oma ettevõttes. Töökoha puudumine aga võib A. Pärna viia uuesti kuritegelikule teele, kuna teda on ka viimati karistatud just varavastase süüteo toimepanemise eest ning majanduslikes raskustes võib ta asuda uuesti kuritegusid sooritama.

11. Kohtu hinnangul ei ole alust A. Pärna vabastada ennetähtaegselt vangistusest ka tervislikel põhjustel KrMS § 425 lg 1 alusel, kuna kohtule esitatud ravidokumentidest ei nähtu, et A. Pärnal oleks taoline parandamatu haigus, mille tõttu ta ei ole võimeline karistust kandma. Kolleegium märgib, et KrMS § 425 alusel on võimalik kinnipeetav karistuselt enne tähtaega vabastada haiguse tõttu vaid karistust täitva asutuse juhi esildise või arstliku komisjoni otsuse alusel, kuid käesoleval juhul selliseid otsuseid vangla kohtule esitanud ei ole. 23. augusti 2017. a Harju Maakohtu karistuse täitmisele pööramise määrusest nähtub, et A. Pärna suhtes on 13. juulil 2017 koostatud ekspertiisiakt nr 17E-PõI0083, milles jõudis ekspert arvamusele, et A. Pärnal olevaid haigusseisundeid ei saa hinnata parandamatult rasketeks ning et see seisund ei takista tal mh kanda vanglakaristust kinnipidamiskohas (KoTo, tl 20). Kolleegium märgib viimaks, et kinnipidamisasutuses on kinnipeetavatele tagatud ravivõimalused ning vajadusel suunatakse kinnipeetavad ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 53).

12. I. Kukk esitas taotluse jätta menetluskulud ja valitud kaitsjale makstud tasu riigi kanda. Kolleegium jätab taotluse läbi vaatamata, kuna kohtule ei ole esitatud andmeid tekkinud kulude kohta.

13. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 29. märtsi 2018. a määruse sisuliselt muutmata, kuid muudab vaidlustatud määruse põhiosa. I. Kuke määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada, A. Pärna määruskaebus jääb rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Juhan Sarv