2-17-17537/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-17-17537

Tsiviilasi

Jaan Tell hagi Kristi Kuus vastu võla väljamõistmiseks ja

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

672,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Jaan Tell; isikukood XXX; elukoht XXX.

Kostja: Kristi Kuus; isikukood XXX; e-post: XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Jaan Telli hagi Kristi Kuusi vastu võla

väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks.

2. Mõista Kristi Kuusilt (Kuus) (ik XXX) Jaan Telli (Tell) (ik XXX) kasuks välja 570

(viissada seitsekümmend) eurot ja 72 senti (sh kõrvalkulude võlgnevus 267 eurot 11 senti,

kahju hüvitis 293 eurot 49 senti ning viivis 10 eurot 12 senti).

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib advokaadi ja kohtukulude väljamõistmist

summas 20 eurot ning viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud viivise määra ületavas ulatuses.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Kristi Kuusilt (Kuus) Jaan Telli kasuks välja menetluskulu 106 (ükssada kuus) eurot

25 senti.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus

on kostjale kätte toimetatud 5. aprillil 2018. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu. Üürilepingu kohaselt

oli kostja kohustatud tasuma hagejale eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Kostja on

jätnud hagejale tasumata aprilli kõrvalkulud summas 127,44 eurot, mai kõrvalkulud summas

104,17 eurot ja pool juuni kuu kõrvalkuludest summas 35,50 eurot, kokku 267,11 eurot. Hageja

ütles üürilepingu 16. juunil 2017. a üles. Hageja võib seega nõuda kostjalt üürilepingu ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, § 292 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel kõrvalkulude summas 267,11

eurot tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

Hageja soovib kõrvalkuludelt viivise väljamõistmist kokku summas 92,31 eurot. Kohus leiab,

et hageja viivise nõue ei ole tervikuna põhjendatud. Hageja soovib viivise väljamõistmist

üürilepingus kokku lepitud viivisemääras, so 0,2% päevas. Võlaõigusseaduse §-s 113 lõikes 1

on viivise määraks sätestatud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kuna VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on hetkel null, on seadusjärgne

viivise määr 8% aastas, so 0,022% päevas. Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja

kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe

on VÕS § 275 järgi tühine. Kuna üürilepingus kokku lepitud viivise määr on kõrgem kui

seaduses sätestatud viivise määr, on üürilepingus kokku lepitud viivisemäär VÕS §-st 275

tulenevalt tühine. Hageja saab seega nõuda kostjalt viivist ainult seaduses sätestatud määras,

so 8% aastas. Hageja võib seega kostjalt nõuda 127,44 euro tasumisega viivitamise eest viivist

alates 20. maist 2017 kuni 28. novembrini 2017 summas 5,39 eurot; 104,17 euro tasumisega

viivitamise eest alates 20. juunist 2017 kuni 28. novembrini 2017 summas 3,70 eurot ning

35,50 euro tasumisega viivitamise eest alates 20. juulist 2017 kuni 28. novembrini 2017

summas 1,03 eurot, kokku 10,12 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on kostja lõhkunud akna, köögitooli, koridori riiuli, ukse kella ja

kirjutuslaua kapi ukse. Kostja on lisaks jätnud hagejale tagastamata ukse võtmed. Hagejale on

tekkinud sellest kahju kokku 293,49 eurot. Hageja võib nõuda kostjalt üürilepingu ja VÕS §

115, § 271, § 276 lg 2, § 334 lg 1 ja 2 alusel selle kahju hüvitamist. Selles osas tuleb hagi

rahuldada.

Hageja on lisaks soovinud ka advokaadi ja kohtukulude hüvitamist summas 20 eurot. Hageja

ei ole samas hagiavalduses välja toonud, mille eest on hageja advokaadi ja kohtukulusid

kandnud ning miks on need olnud vajalikud kostjalt võla sissenõudmiseks. Hageja advokaadi

ja kohtukulude nõue tuleb seega jätta VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 4 alusel rahuldamata. Kuna

hageja on esindanud ennast kohtumenetluses ise, siis ei ole advokaadi ja kohtukulusid TsMS

§ 175 lg 2 teise lause järgi kostjalt võimalik ka menetluskuludena välja mõista. Hageja nõue

advokaadi ja kohtukulude summas 20 eurot väljamõistmiseks tuleb seega jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 85% ulatuses.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskulu riigilõiv 125 eurot. Kohus jätab 85%

hageja menetluskuludest kostja kanda ja 15% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja

menetluskulude katteks välja mõista 106,25 eurot. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik