1-17-2616/28 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-2616

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

09.05.2018. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-2616

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi sekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kaitsja

Leelo Viil

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid E.Singimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

E.S (ik: ; viibib Vanglas)

XXX

Kohtuistungi toimumise aeg,

02.05.2018.

a

Tallinn

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

kaugkohtuistung

koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada E.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada E.S kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada E.S suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) osaleda sotsiaalprogrammis; 6) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

4. E.S-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. E.S vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista E.S-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse E.S-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja E.S-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 18.04.2018. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 04.04.2017. a kohtuotsusega tunnistati E.S süüdi KarS § 120 lg

1 järgi ja mõisteti talle KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS §

74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus kohaldamata, kui E.S ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustati E.S käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 20.04.2017. a. Harju Maakohtu 19.12.2017. a kohtumäärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele E.S-ile Harju Maakohtu 04.04.2017. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 7 kuud ja 28 päeva vangistust. E.S võeti kohtusaalist vahi alla.

Karistuse kandmise algus oli

ja lõpp on

19.12.2017. a

16.08.2018. a. E.S kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole vangistuses töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. E.S kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on tal võimalik elama asuda tema emale kuuluvasse korterisse aadressile Vabaduse 207-41 Tallinnas, kuid korterile on seatud hüpoteek. Kinnipeetaval on vabanemisjärgselt olemas positiivselt toetav lähedane – ema, kuid puudub kindel töökoht.

E.S taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Andrus Ööbik edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab E.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotles kohtuistungil E.S vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistustest, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Isik tunnistab oma alkoholiprobleemi ning on nõus pöörduma psühhiaatri poole. Ta on teinud enda jaoks järeldusi ning on motiveeritud elada alkoholita.

Vabaduses on tal olemas kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamises. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et E.S võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.S isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib ta 2. korda. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest, üks nendest on sooritatud vägivallaga, käesolevat karistust kannab ähvardamise eest. Tema kuritegude sooritamise soodusteguriks on alkohol ja suutmatus lahendada oma probleeme. Vanglamaterjalide kohaselt E.S sooritas kuriteo alkoholijoobes.

Alkoholijoobes on talle iseloomulik agressiivne ja ettearvamatu käitumine. Väidab, et alkohol ei mõjutanud tema käitumist kuriteo sooritamisel, samas tunnistab, et on olemas alkoholi probleem ning tahaks loobuda alkoholi tarvitamisest. Kahel korral on ta olnud Wismaris arvel ning on läbinud ka programmi "Kainem ja Tervem Eesti". Isik rikkus kriminaalhoolduse poolt määratud nõudeid. Ta on ametnike suhtes salliv, mitte abivalmis. Vangistuse ajal puuduvad distsiplinaarkaristused. Natalia usaldamatus ei võimalda tal teha teistega koostööd.

Tal on olemas soov loobuda alkoholi tarvitamisest. Ta on krooniline haigus, saab abi psühhiaatri poolt. Isikule iseloomulik agressiivne käitumine alkoholijoobes (ähvardamine, vargus vägivallaga). Isik ei ole võimeline oma tegusid seletama ning satub raskustesse, sest ei mõtle asju läbi, kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Isik ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, vaid kasutab vägivalda. Kinnipeetaval on olemas tuleviku eesmärgid (töö, pere), kuid ei soovi oma alkoholi sõltuvusega tegelda ning paluda abi teistelt, kuna on veendunud, et saab ise hakkama.

Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanu. Oht seisneb ähvardamises, noa kasutamise ja vägivaldses käitumises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätab alkoholi tarvitamist ning satub majandusraskustesse. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 35 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on

47 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 4 kuu on pannud E.S mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. E.S on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Tallinnas, samuti on tal olemas lähedane toetav isik ema näol. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. D.F ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. E.S on alkoholiprobleem, mis on ohuks ka tema poolt uue kuriteo toimepanemiseks. Isik on motiveeritud tegelema oma alkoholiprobleemiga, mistõttu on kohtu hinnangul vajalik määrata talle käitumiskontrolli ajaks lisakohustus – pöörduda psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravi. Kohtu hinnangul võimaldab E.S tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas E.S-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt toetavad ka prokurör ja Tallinna Vangla. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka E.S , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova

Harju Maakohtu kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/