2-16-13697/80 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-16-13697 Tsiviilasi V.Z. ja M.Z. hagi I.G. vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 16. jaanuari 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.G. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): I.G. (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Andrei Matvejev Vastustajad (hagejad): V.Z. (isikukood XXX), M.Z. (isikukood XXX), seaduslik esindaja T.Z., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zuev

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. jaanuari 2017 määrus ning saata V.Z. ja M.Z. hagi I.G. vastu elatise väljamõistmiseks uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

ASJAOLUD

1. V.Z. ja M.Z. (hagejad) esitasid 10. septembril 2016 Viru Maakohtule hagi I.G. (kostja) vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt olid hagejate ema ja kostja suhtes. Nende kooselust sündisid hagejad. Augustis 2016 läksid hagejate vanemad lahku ning sellest ajast alates ei ole kostja hagejaid ülal pidanud. Hagejad taotlesid DNA-ekspertiisi määramist.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Juhul, kui DNA-ekspertiisiga leiab kinnitamist, et kostja on hagejate isa, palus kostja vähendada elatist alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määra.

3. Ekspertiisiakti kohaselt saab kostja olla 99,99998% tõenäosusega hagejate bioloogiline isa.

4. Pooled sõlmisid 16. jaanuari 2017 kohtuistungil kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Viru Maakohus kinnitas 16. jaanuari 2017 määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi järgmiselt:

1. Kostja maksab hagejate ülalpidamiseks elatist 125 eurot kummagi hageja kohta alates

1. veebruarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.

2. Kostja maksab elatise võlgnevuse ajavahemiku 1. september 2016 kuni 31. jaanuar 2017 eest 1250 eurot võrdsete osamaksetena 114 eurot kuus alates 1. veebruarist 2017 kuni

31. detsembrini 2017.

3. Kostja maksab hagejate ülalpidamiseks elatist 150 eurot kummagi hageja kohta alates

1. jaanuarist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (hageja I puhul 27. mail 2028 ja hageja II puhul 2. veebruaril 2030). Jooksva kuu elatise kannab kostja hagejate seadusliku esindaja kontole. Maakohus lõpetas menetluse hagejate hagis kostja vastu elatise nõudes ja jättis hagejate esindaja ja ekspertiisikulud riigi kanda, ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei tuvastanud, et kompromiss oleks vastuolus heade kommete või seadusega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu 16. jaanuari 2017 määrus.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta tähtsust omavad asjaolud, millega on rikkunud selgitamiskohustust ning uurimispõhimõtet. Kostja puudus lepinguline ja õigusteadmistega esindaja, mistõttu ei saanud kostja kompromissi sõlmimise tegelikest tagajärgedest aru. Kostja sissetulekuks on 470 eurot kuus ja tema ülalpidamisel on kolmas alaealine laps. Sellisel kujul kompromissi sõlmimine vähendab oluliselt kostja võimalusi teda ülal pidada. Lisaks on kompromiss heade kommete vastane, kuna see ei vasta kostja tegelikule tahtele. Määruse resolutsiooni p 2 kohaselt lõpetatakse menetlus muu isiku suhtes.

7. Hagejad vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

EDASINE MENETLUSE KÄIK

8. Maakohus rahuldas 30. augusti 2017 kohtuistungil määruskaebuse ja uuendas menetluse.

9. Viru Maakohus rahuldas 20. septembri 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 210 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni (hageja I puhul 27. mail 2028 ja hageja II puhul 2. veebruaril 2030). Kohus määras, et elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Väljamõistetud elatis vastav igakordsele elatise miinimumäärale, millest on maha arvestatud pool riigi tasutavast lapsetoetuse summast.

10. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

11. Tartu Ringkonnakohus tühistas 21. detsembri 2017 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Juhul, kui maakohus rahuldab määruskaebuse, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 ja § 433 lg 1 järgi teha kirjalik määrus, mis peab vastama TsMS §-s 465 sätestatud sisunõuetele. Seda arvestades on kostja määruskaebus senini lahendamata ja maakohtul puudus alus enne määruskaebuse lahendamist menetleda sama elatisnõuet ning teha selle kohta kohtuotsust. Maakohtu tegevuse tulemusel on tekkinud olukord, kus hagejate elatisnõude kohta on tehtud kaks lahendit.

12. Uuel läbivaatamisel jättis maakohus kostja määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 16. jaanuari 2017 määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata hagejate hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

14. Praegusel juhul on pooled sõlminud kohtuistungil kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada. TsMS § 430 lg 2 teise lause järgi kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamisel peab kohus olema veendunud, et mõlemad pooled saavad kompromissi sõlmimise tagajärgedest aru. Selline kohustus tuleneb TsMS § 431 lg 1 kolmandast lausest, mille järgi peab kohus eelnevalt selgitama poolele või tema esindajale menetluse lõpetamise tagajärgi, kui menetlusosalist ei esinda advokaat. Eelkõige tuleb pooltele selgeks teha, et kompromissi kinnitamise määrus on täitedokument ja välistab samas asjas uuesti kohtusse pöördumisi. Kohtu selgitamiskohustus ei sõltu sellest, kas kompromissettepaneku esitasid kohtule pooled või nõustusid pooled kohtu välja pakutud kompromissettepanekuga.

15. Ringkonnakohus märgib, et 16. jaanuari 2017 kohtuistungi protokollist (I kd, tl 59 – 60) ei nähtu, et maakohus oleks pooltele kompromissi sõlmimise tagajärgi selgitanud. Sellele on tuginenud ka kostja, väites, et ta ei saanud oma tegudest aru ning ei olnud menetluse lõpetamise tagajärgedest piisavalt teadlik. Eelneva tõttu tuleb kompromissi kinnitav määrus tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

16. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson