1-17-9329/20 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

4. mai 2018

Kohtuasja number

1-17-9329

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Andre Sambla (isikukood 37601225214) vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 29. märtsi 2018. a määrus

Määruskaebuste esitajad

Andre Sammal ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ene Uljanova

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 29. märtsi 2018. a määrus muutmata ja määruskaebused

rahuldamata.

2. Määrata, et vanglateenistusel tuleb esitada materjalid Andre Sambla katseajaga tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks uuesti kohtule 4 (nelja) kuu

möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

3. Määrata OÜ-le Karl Saavo Andre Samblale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas käibemaks

15 (viisteist) eurot.

4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Andre Samblalt Eesti Vabariigi

kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul

makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui

rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 30. oktoobri 2013. a otsusega tunnistati Andre Sammal süüdi ja teda karistati

karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, § 209 lg 2 p 1 ning § 328 lg 1 – § 25 lg 2 järgi.

Kohus mõistis A. Samblale lõplikuks liitkaristuseks 6 aastat 4 kuud ja 16 päeva vangistust.

Karistusaja alguseks luges kohus 30. aprilli 2013. Vangistuse lõpptähtpäev on 15. september 2019.

2(4)

2. 31. jaanuaril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Sambla tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetasid A. Sambla

ennetähtaegset vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 29. märtsi 2018. a määrusega jäeti A. Sammal karistuse kandmiselt tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

Kohus märkis, et praeguseks on A. Sammal karistusajast ära kandnud vähemalt kaks

kolmandikku. Seega on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vangistusest

vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 alusel. Samas on A. Samblal kolm kehtivat kriminaalkaristust

ning tema kuritegelik käitumine on 1996. aastast püsinud muutumatuna. A. Samblale on varem

mõistetud eriliigilisi karistusi, kuid ka reaalne vangistus ei ole mõjutanud A. Sambla käitumist.

A. Sammal on vangistuse jooksul osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, tugigruppide töös,

osalenud vestlustes, samuti läbinud sotsiaalprogramme. A. Sammal on osalenud vangla

majandustöödel

ning

töötab

keevitaja-lukksepana.

Kehtivad

distsiplinaarkaristused

süüdimõistetul puuduvad. Kohus luges positiivseks, et A. Sammal on motiveeritud ja soovib

vabaneda narkootikumide ja alkoholi tarvitamise harjumusest. Samas on A. Sammal olnud

pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus.

Kuigi A. Sammal on ka varasemalt üritanud mõnuainete tarvitamisest loobuda, ei ole see

õnnestunud. Vabanemisjärgselt on A. Samblal võimalus asuda elama MTÜ Aktiviseerimiskeskus

Tulevik majutusasutusse. Majutusteenuse leping sõlmitakse 6 kuuks (erandkorras 12 kuuks).

Seejärel on A. Samblal võimalus ema korteri müügist saadud raha eest üürida endale elamispind.

Kohus tõi positiivsena välja sellegi, et A. Samblal on õe ja tugiisiku toetus. Samas puudub

A. Samblal kindel töökoht ning tal on K-Raha andmetel tasumata nõudeid 10 504 euro ulatuses.

Kohtu hinnangul ei ole positiivsed asjaolud piisavad, et A. Sammal tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastada. Ta on olnud pikka aega sõltuvuses narkootikumidest ja alkoholist ning

tema käitumises ja suhtumises toimunud muutusi tuleb pidada liialt lühiajaliseks, et nende

püsivuses veendunud olla.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse nii A. Sammal kui ka tema kaitsja

vandeadvokaat K. Saavo.

Andre Sambla määruskaebus

5. A. Sammal palub asja uuesti läbi vaadata ning kohtul hinnata seda, et ta on kogu aeg paremuse

suunas arenenud. A. Sambla hinnangul on tema paremaks sulandumiseks ühiskonda põhjendatud

rakendada käitumiskontrolli. A. Sammal märgib, et sisuliselt on tegu tema viimase ennetähtaegse

vabanemise võimalusega, kuna aasta möödudes puudub tal motivatsioon käitumiskontrolli alla

vabaneda. Kuigi A. Sammal on oma karistused varasemalt valdavalt lõpuni kandnud, on tulemus

olnud paraku uuesti vangi sattumine. Mida kauem ühiskonnast eemal viibida, seda raskem on

taasühiskonnastumine. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole õigustatud viidata tema eelnevale

elukäigule ja isikule. Juhul kui kohus leiab, et A. Sammal niikuinii uuesti kuritegusid sooritab ja

vanglasse naaseb, on süüdimõistetu teadlik, et karistus tuleb vangistuses lõpuni kanda ning see

teadmine kujundab tema suhtumist vanglas viibides.

Kaitsja määruskaebus

6. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada A. Sammal karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega. On põhjendamatu arvata, et viie aasta pikkune vangistus on ebapiisav inimese

3(4)

teadvuses ja mõtlemises korrektuuride tegemiseks. Vangla andis kinnipeetava kohta

iseloomustuse, mis on positiivne ja milles toetatakse A. Sambla ennetähtaegset vabastamist.

A. Sammal on vanglas käitunud seadusekuulekalt, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on

täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud taasühiskonnastavad tegevused, sh läbinud neli

mahukat sotsiaalprogrammi. Programmide läbiviijad iseloomustavad A. Sammalt ainult

positiivselt – ta soovib vabaneda uimastisõltuvusest ja ta on valmis sõltuvusega tegelema ka

edaspidi. A. Sammal on alates 2015. a märtsist töötanud ja tal puuduvad distsipliinirikkumised.

Lisaks on A. Sammal vangistuse jooksul teinud ettevalmistusi oma elu normaalseks

korraldamiseks pärast vangistusest vabanemist. A. Sammal on leidnud endale elukoha

aktiviseerimiskeskuses, kus on broneeritud elukoht 6 kuuks, võimalusega pikendada seda

1 aastani. Kuigi A. Samblal ei ole kindlat töökohta, on koostöös tugiisikuga olemas head eeldused

sobiva töökoha leidmiseks. A. Samblal on säilinud kontakt oma õega, kes on teda valmis toetama

nii moraalselt kui ka materiaalselt. Vangla iseloomustuses on märgitud, et märgata on positiivseid

muutusi kinnipeetava mõtlemises, käitumises ja hoiakutes ning tema käitumist võib vangistuse

ajal pidada heaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. A. Sammal on ära kandnud üle kahe kolmandiku karistusajast, mistõttu on täidetud KarS § 76

lg 2 p-st 2 tulenev formaalne eeldus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Maakohus jättis A. Sambla vabastamata, viidates A. Sambla varasemale elukäigule, A. Sambla

isikule ning kuritegude toimepanemise asjaoludele. Ringkonnakohtu hinnangul välistab

A. Sambla vangistusest ennetähtaegse vabastamise praegu aga asjaolu, et A. Samblal puudub

selline elukoht, kus ta saaks elada vähemalt kuni katseaja lõpuni.

8. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik

vaid katseaja määramisega. KarS § 76 lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati

käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi

elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu

on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu 30. mai 2016. a määrus asjas

nr

3-1-1-45-16,

p

7).

Toimiku

kohaselt

on

A. Samblale

garanteeritud

elukoht

MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik rehabiliteerimiskeskuses. Kriminaalhooldusametniku

arvamusest nähtuvalt sõlmib see mittetulundusühing vanglast vabanenutega tähtajalise

majutusteenuse lepingu kuueks kuuks, erandkorras kuni üheks aastaks. A. Sambla katseaeg lõpeks

aga alles 15. septembril 2019. Seega puuduks A. Samblal alaline elukoht, kus ta saaks elada kuni

katseaja lõpuni. Kuigi vangla iseloomustuses on märgitud, et A. Samblale kuulub pool tema ema

Aseri korteri müügitulust, ei ole seda väidet võimalik kontrollida. Kuna kohtule pole esitatud

täpsemaid andmeid A. Sambla varalise seisundi kohta, ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et

A. Samblal on võimalik pärast rehabiliteerimiskeskusest lahkumist osta või üürida eluase. Vangla

iseloomustuse kohaselt on A. Samblal vabanemisfondis 1392 eurot ning tasumata nõudeid K-Raha

andmetel 10 504 eurot. Seetõttu ei pruugi Aseri korteri müügitulu olla piisav, et A. Samblal oleks

võimalik eluase hankida ja selle kasutuskulusid katta. A. Samblal alalise elukoha puudumise tõttu

pole tagatud käitumiskontrolli nõuete täitmine kogu katseaja kestel. Seetõttu ei ole võimalik

süüdimõistetut ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

9. Kuigi A. Samblal alalise elukoha puudumine välistab praegu tema ennetähtaegse vangistusest

vabastamise, ei pruugi A. Sambale mõistetud vangistuse täielik ärakandmine osutuda tingimata

vajalikuks. Maakohus tuvastas A. Sambla puhul terve rea teda positiivselt iseloomustavaid

asjaolusid – vangistuses läbitud sotsiaalprogrammid, osalemine tugigruppide töös, majandustööde

tegemine,

töö

keevitaja-lukksepana,

distsiplinaarkaristuste

puudumine,

motivatsioon

sõltuvusainetest vabanemiseks. Seetõttu võib A. Sambla ennetähtaegne vangistusest vabastamine

4(4)

edaspidi kõne alla tulla. Juhul, kui A. Sammal leiab endale alalise elukoha kogu katseaja

perioodiks, on kohtul võimalik uuesti hinnata tema ennetähtaegse vabastamise võimalust.

A. Samblal on karistusaja lõpuni ligikaudu 1 aasta ja 5 kuud, seega on kolleegiumi hinnangul

võimalik, et ta suudab enne karistusaja lõppu elukoha leida, arvestades tema üldist motivatsiooni

ja head käitumist vanglas.

10. VangS § 76 lg 4 kohaselt edastab vanglateenistus kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel materjalid uuesti kohtule ühe aasta

möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole

sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat aega. Pidades silmas

A. Sammalt positiivselt iseloomustavaid tegureid ja asjaolu, et karistusaja lõpuni on jäänud

ligikaudu 1 aasta ja 5 kuud, määrab ringkonnakohus VangS § 76 lg 4 alusel, et vangla peab esitama

A. Sambla ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule uuesti nelja kuu möödumisel käesoleva

kohtumääruse jõustumisest.

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29. märtsi 2018. a määruse muutmata ning määruskaebused

rahuldamata, kuid lühendab VangS § 76 lg 4 alusel A. Sambla ennetähtaegse vabastamise

materjalide uue esitamise tähtaega neljale kuule käesoleva määruse jõustumisest.

12. A. Sambla kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses

palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Karl Saavo A. Samblale määruskaebemenetluses

osutatud riigi õigusabi eest 150 eurot (sh käibemaks 25 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

maakohtu määruse ja istungi protokolliga tutvumiseks kaks pooltundi ning määruskaebuse

koostamiseks

kolm

pooltundi.

Ringkonnakohus,

juhindudes

riigi

õigusabi

seaduse

(RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude

kord) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus maakohtu määruse ja

protokolliga tutvumise osas on põhjendatud (sellele tööle vastav tasu on 60 eurot, sh käibemaks).

Määruskaebuse koostamise ajakulu on aga põhjendatud üksnes osaliselt. Arvestades

määruskaebuse mahtu, õigusvaidluse vähest keerukust ja asjaolu, et kaitsja osales sama asja

lahendamisel ka maakohtus, loeb kolleegium kaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks ühe

pooltunni, millele vastav tasu on 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Kuna A. Sambla kaitsja

määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsja tasu (90 eurot) kui menetluskulu

KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Samblalt riigi kasuks välja mõista.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas