Legislator Case Law & Legislation
2-14-62992/54 AI generated

2-14-62992/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-14-62992/54
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 13.05.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas Maa-, ja ringkonna- ja Riigikohtu menetluses kantud menetluskulud jätta OÜ

Legislator headnote

AI generated

2-14-62992/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 13.05.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas Maa-, ja ringkonna- ja Riigikohtu menetluses kantud menetluskulud jätta OÜ

Keywords

AI generated
liability of the insurer road traffic accidents storm damage insurer reimbursement claim direct claim against the insurer accident consequences
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Marget Henriksen, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.05.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-62992

Tsiviilasi

OÜ STENERSEN hagi Tahe Kayaks OÜ vastu

21 662,24 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.05.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

23 427,71 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ STENERSEN apellatsioonkaebus

Tahe Kayaks OÜ vastuapellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ STENERSEN (registrikood 11430175),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu

Kostja: Tahe Kayaks OÜ (registrikood 10235750),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp ja

advokaat Lennart Oja

Istungi toimumise aeg

11.04.2018

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Margus Mugu ja kostja

esindajad vandeadvokaat Tarmo Repp ja advokaat Lennart

Oja

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 13.05.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas

ja jagas menetluskulud.

2(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

2. Jätta OÜ STENERSEN hagi Tahe Kayaks OÜ vastu 21 662,24 euro ja viivise

saamiseks rahuldamata.

3. Maa-, ja ringkonna- ja Riigikohtu menetluses kantud menetluskulud jätta OÜ

STENERSEN kanda.

4. OÜ STENERSEN apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Tahe Kayaks OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ STENERSEN (hageja) esitas 22.12.2014 hagi Tahe Kayaks OÜ (kostja) vastu,

milles palus kostjalt välja mõista otsese kahju hüvitise 15 265,64 eurot ja saamata

jäänud tulu 6396,60 eurot ning seaduses sätestatud viivise.

2. Hagiavalduses ja 23.03.2015 menetlusdokumendis esiletoodu kohaselt valmistas

kostja 2012. aastal hagejale viimase tellimusel sõiduauto järelkäru katte Brentex 370

valuvormi (edaspidi valuvorm). Hageja võttis valuvormi 27.04.2012 vastu, sellel ei

olnud märgatavaid puudusi. Hageja tasus kostjale valuvormi valmistamise eest kokku

15 265,64 eurot (ilma käibemaksuta). Valuvorm jäi kostja valdusesse katete

valmistamiseks hageja tellimusel. Veebruaris–aprillis 2013 tellis hageja kostjalt iga

kuu 10 suure katte valmistamise (kokku 30 katet) (edaspidi suured katted). See

tellimus jäi täitmata, mistõttu hageja nõudis 2013 aprillis valuvormi kostjalt endale

ning andis selle uuele töövõtjale (AKTSIASELTS EFEKT). Uus töövõtja valmistas

hageja tellimuse täitmiseks uue valuvormi, sest kostja tehtud valuvorm oli

kasutuskõlbmatu. Uue töövõtja juures ilmnesid pärast valuvormi kasutamist puudused.

Valuvormi käitamislahendus ei vastanud oma efektiivsuselt tänapäeva masstootmise

tingimustele. Valuvormi konstruktsioonilahendus (kahest poolest poltühendustega

kokkukäiv)

oli

kohmakas

ja

selle

kasutamine

aeganõudev.

Valuvormi

kandekonstruktsioon oli tugevusveaga. Pärast valuvormi kasutamist ilmnesid vormis

praod, mida tuli vormi korduvaks kasutamiseks iga kord parandada. Hageja teatas

kostjale puudustest 03.12.2013.

3. Kostja võlgnes hagejale kasutuks osutunud valuvormi tootmiseks kulutatud 15 265,64

eurot ning saamata jäänud tulu 6396,60 eurot 2013. aastal tootmata jäänud 30 suure

katte eest. Hagejal oleks olnud võimalik saada 2013. aastal tulu iga katte müügist

vähemalt 2012. ja 2014. aasta kasumite keskmise väärtuse ulatuses, s.o 213,22 eurot

iga katte kohta.

3(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

Kostja vastuväited

4. Kostja ei tunnistanud hagi. Valuvormil ei olnud puudusi. Hageja ei esitanud

väidetavate puuduste kohta mingeid tõendeid. Kostja ei oleks ka puuduste eest

vastutav, sest hageja ei teatanud nendest õigel ajal ega õigesti. Hageja ei andnud

kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kahjunõude suurus oli

ebaõige. Hageja arvas enda kahjuks lisaks valuvormi valmistamise tasule ka tasu,

mille hageja tasus kostjale mudeli valmistamise eest. Samas ei tuginenud hageja

sellele, et mudel oli puudustega.

5. Hageja saamata jäänud tulu nõue oli alusetu. Hageja loobus ise 20 (veebruari ja aprilli

tellimus) suure katte ostmisest, tühistades tellimused 21.02.2013 ja 15.04.2013 e-

kirjaga. Kostja eeltoodule vastu ei vaielnud ja seega lõpetasid pooled tellimused

kokkuleppel. Hagejal võiks olla kostja vastu nõue vaid märtsi tellimuse osas. Hageja

ei andnud kostjale täiendavat tähtaega tellimuse täitmiseks ning ei saanud seetõttu

kostjalt kahju hüvitamist nõuda. Saamata jäänud tulu nõue oli tõendamata.

Kahjuhüvitisest tuleks maha arvata kokkuhoitud kulud, eelkõige transpordikulud.

6. Juhuks, kui kohus rahuldab hagi, tegi kostja hagejale tasaarvestusavalduse, millega

tasaarvestas oma 7332,65 euro suuruse nõude hageja vastu. Kostja kahju hüvitamise

nõue tuleneb sellest, et poolte 16.07.2012 kokkuleppe järgi pidi hageja tellima kostjalt

100 väiksemat katet (edaspidi väiksed katted), kuid tellis vaid 35. Ühe katte tasuna oli

kokku lepitud 304 eurot ning ühe katte valmistamise kulu oli 191,19 eurot. Lepingu

täitmisel saanuks kostja 65 väiksema katte eest seega 7332,65 eurot. (65 x 112,81

eurot).

Esimese astme kohtu otsus

7. Harju Maakohus rahuldas 13.05.2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevuse 4264,40 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 477,55 eurot ja VÕS §-s 113 sätestatud määras

viivise põhivõlgnevuselt alates 15.01.2016 kuni selle tasumiseni, kuid mitte üle

põhivõlgnevuse suuruse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

8. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid valuvormi tegemiseks töövõtulepingu (VÕS §

635 lg 1). Valuvormi kavatseti kasutada katete edasiseks tootmiseks.

9. Maakohus jättis hageja nõude puudustega valuvormi valmistamisega tekitatud kahju

hüvitamiseks rahuldamata. Kostja ei rikkunud valuvormi valmistamisel oma

lepingulisi kohustusi (VÕS § 100, § 641 lg 1 ja lg 2 p-d 1 ja 2) ning valuvorm oli

valmistatud hageja enda jooniste järgi. Hageja ei tõendanud etteheidetavaid puudusi.

Hageja tugines mh sellele, et valuvormis olid praod, mida tuli parandada, kuid pragude

tekkimise põhjused ei ole üheselt tuvastatud. Hageja võttis valuvormi 27.04.2012

aktiga vastu. Hageja tellis kostjalt ka valuvormi edasiarenduse. Hageja ei toonud esile,

et enne vormile tehtud muudatusi oleks selles olnud pragusid või et vorm oleks

valmistatud ebakvaliteetselt. Asjatundja ütlustest nähtuvalt võis valuvormi kvaliteet

halveneda hageja enda täiendava tellimuse tulemusena, kui ta palus kostjal vormi

modifitseerida. Kui vormi muutmisel on tekkinud valuvormis praod, ei vastuta kostja

nende eest (VÕS § 641 lg 3). Hageja sai valuvormi enda valdusse aprillis 2013 ning

4(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

ajaks, mil hageja teatas kostjale valuvormi puudustest (03.12.2013), oli möödunud

VÕS § 644 lg 1 järgi selleks mõistlik aeg. Hageja ei toonud esile ühtegi asjaolu, miks

võiks teavitamisega hilinemine olla mõistlikult vabandatav. Pragusid on kirjeldatud

kooskõlas VÕS § 644 lg-ga 2. VÕS § 645 lg 1 p-d 1 ja 2 ei kohaldu, kuna asjas on

tõendatud, et kostja on hagejat teavitanud, et vormi muutmisel võib selle kvaliteet

halveneda, kuid hageja on vaatamata sellele soovinud vormi modifitseerida.

10. AKTSIASELTSI EFEKT toodetud valuvorm oli ökonoomsem ja võimaldas

kvaliteetsemat ning efektiivsemat tootmist, kui kostja valmistatud valuvorm. See, et

teine ettevõte tootis hagejale mugavama ja kiiremat tootmist võimaldava

käitamislahendusega valuvormi, ei tähenda, et kostja toodetud vorm oli

kasutuskõlbmatu, ei vastaks poolte kokkuleppele või vähemalt töö teostamise

keskmistele nõuetele. See, et teisele ettevõttele ei sobinud kostja toodetud ja kasutatud

käitamisvahend, ei muuda valuvormi kasutuskõlbmatuks.

11. Asja materjalidest ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud valuvormi kiiruses ja

efektiivsuses ega selle, mitu toodet kuus peab tulevikus saama selle valuvormiga

valmistada. Hageja tellis kostjalt 30 katet, mida ei pidanud valmistama ühe kuu

jooksul. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja plaanis tulevikus toota ühes kuus

kordades rohkem katteid. Seega ei pidanud hageja ise ka silmas sellist tootlust, mis

ületas kostja valmistatud valuvormi jõudluse. Vaidlusaluse valuvormi jõudlus vastab

poolte kokkulepitule ning vähemalt keskmisele tootmisvõimsusele.

12. Maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude suurte katete tellimuse täitmata jätmisega

tekitatud kahju hüvitamiseks ning mõistis kostjalt välja 4264,40 eurot saamata jäänud

tulu 2013. aasta märtsi ja aprilli tellimuste täitmata jätmise eest (20 x iga katte müügist

saadav tulu 213,22 eurot) (VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 4). Pooled ei vaielnud selle üle, et

kostja ei valmistanud hagejale tellitud suuri katteid perioodil veebruar–aprill 2013.

Veebruari tellimusega kostja hilines ning hageja oli sunnitud sellest tellimusest

loobuma ja ostma katted teistelt ettevõtetelt. Seega on hageja enda klientide vastu

kohustused täitnud ning tal oli võimalus veebruaris tulu saada. Kostja ei toonud esile

ühtegi põhjendust, miks ta märtsi tellimust ei täitnud. Kuna kostja jättis juba veebruari

ja märtsi tellimuse täielikult täitmata, oli hagejal mõistlik aprilli keskel eeldada, et

kohustust ei täideta. Kuna kostja ei olnud tootnud aprilli keskpaigaks ühtegi katet, siis

polnud ka mõistlik anda talle täiendavat tähtaega, sest sellel poleks olnud tulemust.

Kui kostja oleks oma kohustusi kohaselt ja tähtaegselt täitnud, oleks hageja saanud

valmis katete müügist tulu. Hageja hinnakalkulatsioonile kostja sisulisi vastuväiteid ei

esitanud. Saamata jäänud tulust tuli maha arvata kokkuhoitud kulud, kuid hageja

põhistas kohtule, et tal ei ole ladustamis- ega transpordikulusid.

13. Maakohus jättis kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Asjaolu, et kostja pidi 2012.

aasta jooksul valmistama hagejale 100 väiksemat katet, ei ole tõendatud. Tõendite

kohaselt oli tegemist pigem poolte hinnakokkuleppega 2012. aastaks.

Hageja apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas,

millega jäeti hagi rahuldamata, ning uue otsusega hagi rahuldada.

5(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

15. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude 2013. aasta veebruari katete

eest. Maakohus leidis üllatuslikult, nagu 2013. aasta veebruari tellimuse 10 katet oleks

hageja tellinud mujalt ja seega hagejale nende 10 katte osas kahju tekkinud ei ole.

Selline kohtu seisukoht ei ühti poolte seisukohtadega asjas ega ole ka tõendatud.

Maakohus jättis kohaldamata TsMS § 436 lg-d 3 ja 4, kohus ei juhtinud tähelepanu, et

hagejal võiks nõue puududa ülal viidatud põhjusel. Hageja ei ole kunagi väitnud, nagu

oleks ta 2013. aasta veebruari tellimuse 10 katet ostnud mujalt.

16. Kostja poolt valmistatud kõlbmatu vormi eest kahjunõude osas on ekslik maakohtu

seisukoht, nagu oleks valuvorm valmistatud hageja jooniste järgi. Puuduvad tõendid,

nagu oleks hageja andnud vastustajale vormi jooniseid. Töövõtulepingus oli hageja

huviks saada kindla väliskujuga ja vajalike kinnitustega kate. Milline vorm katte

valamiseks teha, kuidas teha kinnituse aluskõrgendused, s.h nende kaldenurgad, et

need ei segaks katte vormist välja võtmist, milline on vormi kõige ökonoomsem ja

efektiivsem lahendus (ühes tükis või kahest poolest kokku käiv) määras töövõtja kui

vastavate toodete tootmise asjatundja. Hageja ei kiitnud heaks negatiivsete süvendite

tegemist kinnitusklambritele, mis takistaksid toote vormist välja tõstmist. Ainus, mida

hageja jälgis ja mõõtis, oli katte aluspõhja laius ja pikkus, et olla kindel, et katte

mõõdud ühtivad treileri mõõtudega.

17. Maakohtu etteheide, et hageja oleks pidanud puudusena märkama, et vorm koosneb

kahest poolest, ei ole asjakohane. Kostja vastutab töö kvaliteetse valmistamise eest,

mille hulka kuulub ka tööle selliste omaduste andmine, mille kohaselt on selle

kasutamine maksimaalselt ökonoomne, kulusid säästev ning vastavuses masstootmise

nõuetega. Iseenesest ei välista kahest poolest koosnev vorm tänapäeva masstootmise

nõuetele vastavust, kui toote eripärast tulenevalt ei ole võimalik ühes tükis valu.

Asjatundjate ja tunnistaja Y ütlustel ei olnud negatiivsete nurkadega elementide

kasutamine objektiivselt vajalik ning vormi oli võimalik valmistada ka ühes tükis.

Hageja kui tellija võis töö kvaliteedis (mille hulka kuulub ka sobivaima

konstruktsiooni-lahenduse leidmine) tugineda kostja erialastele oskustele (VÕS § 641

lg 2 p 2). Isegi kui hageja oleks pidanud aru saama, et ühes tükis vorm on efektiivsem

ja ökonoomsem, ei teadnud ega pidanudki hageja teadma, kas tema toote jaoks on

võimalik valmistada vormi ka ühes tükis.

18. Kostja enda tunnistaja X andis 17.11.2015 istungil ütlusi, et nende valmistatud vorm

koosneb kahest tükist, põhimõtteliselt oleks võimalik valmistada ühest tükist, kuid see

ei oleks mugav tootmise mõttes ning nemad tegid hagejale ettepaneku teha vorm

kahest tükist. Nimetatud ütlused kinnitavad, et kostja oli ka ise ekslikul veendumusel,

et kahes tükis lahendus on parim variant ja soovitas seda ka hagejale. Kuna

AKTSIASELTS EFEKT valmistas vormi, mis on kostja tootest kaks korda

efektiivsem, on ka tõendatud, et vastustaja rikkus töövõtulepingut, sest oleks pidanud

oma erialastele oskustele tuginedes tegema sama efektiivse toote.

19. Ekslik oli maakohtu järeldus, et asjaolu, et teine ettevõte on hagejale tootnud

mugavama ja kiiremat tootmist võimaldava käitamis-lahendusega valuvormi, ei

tähenda, et kostja toodetud vorm oli kasutuskõlbmatu, ei vastaks poolte kokkuleppele

või vähemalt töö teostamise keskmistele nõuetele. Tänapäeva masstootmise

tingimustes on toote jõudluse kahekordne vahe suur ja oluline erinevus. Kaks korda

6(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

väiksema jõudlusega valuvorm ei sobi otstarbeks, milleks hageja seda vajas (s.o

masstootmiseks).

20. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et poolte vahel oli algselt kokkulepe, et hagejale

hakkab katteid valmistama kostja ise. Pooltel puudus kokkulepe, et selle asjaolu tõttu

ei pidanud valuvorm olema keskmise või tavapärase kvaliteediga. Selliste

valuvormide eluiga on aastaid ja nendega on võimalik toota 750–1000 toodet. Seega

on ebamõistlik eeldada, et pooled välistasid võimaluse, et tingimuste muutumisel

võiks toota ka keegi teine. Samuti ei ole mõistlik ega millegagi tõendatud seisukoht, et

hageja, omandades kostjalt töövõtulepingu alusel mitmekordse kasutusviisiga asja, ei

pidanud seejuures silmas selliste asjade tavalisi kvaliteedinõudeid isegi juhul, kui

algselt jäi vorm kostja kasutada. Kohatu oli maakohtu etteheide, et asja materjalidest

ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud valuvormi kiiruses ja efektiivsuses ega

selles, mitu toodet kuus peab tulevikus saama antud valuvormiga valmistada. Poolte

vahel puudus kokkulepe, et ühes kuus ei toodeta rohkem, kui 10 katet. Täpsema

kokkuleppe puudumisel pidi vorm vastama VÕS § 641 lg 2 p 2 tingimustele, kuid

kahekordselt väiksema jõudlusega vorm sellele ei vasta.

21. Kooskõlas kõigi asjas uuritud tõenditega ei ole maakohtu järeldus, et ei ole üheselt

tuvastatud, mis põhjusel on praod vormi tekkinud, kuivõrd kohtule esitatud asjatundja

arvamusest tuleneb, et valuvormis esinenud pragudel võib olla mitmeid võimalikke

põhjusi ning asjatundja arvamus ei tõenda, et praod valuvormis on põhjustanud kostja

töö. Asjatundja on samas ka märkinud, et siiski ei peaks transpordil tekkinud praod

pärast parandamist enam tekkima. Tunnistaja Y selgitas 17.11.2015 ütlustes, kuidas

AKTSIASELTS EFEKT üritas toota kostja valmistatud vormist tooteid ning praod

tekkisid igakord samasse kohta ning pikenesid. Seega saab asjatundja arvamuse ja Y

ütluste põhjal välistada, et praod oleks tekkinud transpordil. Tunnistaja Y kinnitas, et

vormi saades oli näha, et seda oli ennegi parandatud. Kohus Y nimetatud ütlusi aga ei

käsitlenud. Y pidas sarnaselt asjatundjaga pragude tekke põhjuseks kokkusobimatute

materjalide erinevat soojuspaisumist.

22. Maakohus oli seisukohal, et kostja ei vastuta vormis tekkinud pragude eest, kuna

tunnistaja Xi väiteil oli hagejat hoiatatud vormi kvaliteedi muutustest. Maakohus jättis

tähelepanuta, et X ütlused on selles osas vasturääkivad ja ei ole seetõttu

usaldusväärsed. 17.11.2015 kohtuistungil andis X järgmisi ütlusi: „Laminaadi ja vahu

kooslus ei saa olla selle puuduseks, et vorm laguneb. Selliste materjalide kooslus

põhimõtteliselt ei olnud ohtlik vormile.“. Seega tunnistaja küll väitis, et hoiatas

hagejat vormi kvaliteedi muutustest, kuid samas kinnitas, et vahuga vormi muutmine

töö kvaliteeti ei halvenda. Mingil põhjusel sel korral see ei õnnestunud. Töövõtu

olemusest tingituna vastutab sellise puuduse eest kostja kui töövõtja.

23. Asjakohatu oli maakohtu järeldus, et hageja ei toonud esile, et enne vormile tehtud

muudatusi

oleks

vormil

esinenud

pragusid

või

vorm

oleks

valmistatud

ebakvaliteetselt. Töövõtulepingu järgi valmistatud vorm jäi kostja kätte, kes pidi

hakkama sellega tootma. Hageja võttis VÕS § 638 korras 27.04.2012 vastu valmis

vormi, millega polnud veel toodetud. Ebasobivate materjalide kasutamine oli vormi

varjatud puudus, sest probleem ilmnes alles tootmise käigus, kus kasutatud materjalide

7(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

erinev soojuspaisumine tekitas vormis pragusid. Hageja ei saanud seda märgata enne,

kui oli vormi vastustaja valdusest kätte saanud ning üritanud vormiga toota.

24. Maakohus leidis ekslikult, et kuna vormi jõudlus on kohane ning hagejat oli

puudustest teavitatud, siis ei tule arvestada ka VÕS § 645 sätteid puudustest

teavitamise aja kohta. Puuduste eest vastutas kostja ning seega VÕS § 645 kuulub

käesolevas asjas kohaldamisele ja see on erinormiks VÕS § 644 suhtes. Järelikult ei

vabane kostja vastutusest isegi juhul, kui puudusest teavitati hilinenult.

25. Maakohus jättis käsitlemata apellandi, asjatundjate ja tunnistaja Y väited, et vormi

konstruktsiooni tugirattad on sobimatud, mis raskendavad selle kasutamist.

Kostja apellatsioonkaebus

26. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas,

milles hagi rahuldati.

27. Kostja ei ole lepingut rikkunud. 2013 märtsi ja aprilli tellimused jäid täitmata hageja

tõttu, sealhulgas 2013. aasta aprilli tellimust ei olnudki kostjal võimalik täita. Vaidlus

puudus, et lepingu kohaselt pidi hageja andma kostjale teada, millal täpselt ta suuri

kärukatteid soovib. See tähendab, et esmane tellimus (periood 2013 veebruar kuni

aprill ja maht 10 katet kuus) oli eeltellimus, mis kohustas kostjat olema mainitud

mahtude tootmiseks valmis, kuid tööga alustamise ja täpse graafiku töö valmimiseks

sai kostja paika panna alles siis, kui hagejaga oli kokku lepitud, millal suuri

kärukatteid vaja on.

28. Jääb arusaamatuks, kuidas maakohus jõudis järelduseni, et kostja rikkus lepingut, sest

maakohus ei ole isegi tuvastanud, milliseks ajahetkeks oli kostjal kohustus valmistada

suured kärukatted. 2013. aasta veebruari tellimuse osas leidis maakohus, et kostja

hilines, kuid ei märkinud, milline oli töö kohane valmimisaeg. Suurte kärukatete

valmistamise kohustus sai kostjal tekkida alles hetkest, mil hageja avaldas konkreetse

tellimuse tähtaja ja kinnitas tellimuse mahu. Kuivõrd hageja 2013 märtsi ja aprilli

tellimuse kohta ühestki tähtajast ei teavitanud, ei olnud poolte vahel töö valmimise

aega kokku lepitud. Järelikult ei saanud kostja ka vastavat kohustust rikkuda.

29. Isegi juhul, kui tõlgendada lepingut viisil, et suured kärukatted pidid valmima iga kuu

lõppedes (millega kostja ei nõustu; mis ei kattu poolte esitatud tõenditega; millisele

järeldusele ei jõudnud kohus; mida ei ole hageja kordagi väitnud), on nõude

rahuldamine 2013. aasta aprilli eest põhjendamatu, kuna kostjal ei olnudki võimalik

suuri kärukatteid valmistada, sest hageja teatas aprilli keskel, et soovib suurt vormi

tagasi. Alternatiivselt oleks maakohus pidanud vähendama kahjunõuet, sest suured

kärukatted jäid valmistamata seetõttu, et hageja ei teavitanud kostjat soovitavast töö

valmimise tähtajast ning hageja ei teavitanud kostjat tekkida võivast kahjust (VÕS §

139 lg 1 ja 2).

30. Hageja oleks saanud saamata jäänud tulu näol tekkiva kahju ära hoida või vähemalt

vähendada, kui oleks teavitanud kostjat, milliseks ajaks hagejal suuri kärukatteid vaja

on, ning ühtlasi juhtida tähelepanu, et juhul, kui suured kärukatted jäävad selleks

kuupäevaks valmistamata, tekib hagejal saamata jäänud tulu näol kahju. Hageja

kahjunõudest tuleb maha arvata osa, milles kahju tekkimine oleks olnud välditav.

8(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

31. Hageja kahju hüvitisnõue 2013. aasta märtsi ja aprilli eest oli põhjendamatu, kuna

saamata jäänud tulu hüvitisnõude eeldus oli täitmata. Hageja ei andnud kostjale

mistahes tellimuse täitmiseks ühtegi tähtaega, sh täiendavat tähtaega. Põhjendatud ei

ole maakohtu seisukoht, et kuna kostja jättis veebruari ja märtsi tellimused täitmata,

oli hagejal alust eeldada, et kostja ei täida ka aprilli tellimust. Hageja oleks pidanud

andma kostjale kasvõi täiendava tähtaja tellimuse täitmiseks.

32. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks viivised välja ebaõigesti. Põhinõude

puudumise tõttu ei olnud viivise väljamõistmiseks alust. Kohtuotsuse tegemise ajaks

veel sissenõutavaks muutumata viivise osas on maakohus ekslikult märkinud viiviste

lugemise alguskuupäevaks 15.01.2016, maakohus sai silmas pidada vaid kuupäeva

14.05.2016.

33. Maakohus jättis ebaõigesti kostja tehtud tasaarvestuse arvesse võtmata. Maakohus

leidis, et hagejapoolne kohustus lepinguga kokkulepitud mahtu välja osta, ei ole

tõendatud. Samas leidis maakohus teise lepingu puhul, et poolte vahel kokkulepitud

töömaht oli kostja jaoks siduv. Juhul, kui pooltevahelises praktikas muutusid

tellimused kohe (ilma konkreetseid tähtaegu kinnitamata) siduvaks, kohustub hageja

hüvitama kostjale 65 väikse kärukatte tellimata jätmisega põhjustatud saamata jäänud

tulu summas 7332,65 eurot. Ebaproportsionaalne on pidada hageja tellimusi kostja

suhtes siduvaks, kuid hageja suhtes mitte. Lisaks nähtus ka kohtule esitatud tõenditest,

et lepingu sõlmimisel selgitas kostja korduvalt, et töö miinimummaht on 100 väikest

kärukatet. Hageja ei vaielnud sellele vastu.

34. Kohus rahuldas hagi 20,24% ulatuses, kuid jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus oleks pidanud lähtuma menetluskulude jaotuses hagi rahuldamise osakaalust

(TsMS § 163 lg 1).

Vastused apellatsioonkaebustele

35. Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu.

Vahepealne menetlus

36. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.12.2016 otsusega maakohtu otsuse osas, millega

jäeti hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas, ning rahuldas hagi.

Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 21 662,24 eurot,

ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3525,81

eurot ja sealt edasi viivise VÕS §-s 113 sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni selle

tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. Ringkonnakohus jättis maakohtu

ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.

37. Kostja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas 02.11.2017

otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2016 otsuse ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

38. Riigikohus nõustus kostja kassatsioonkaebuse väitega, et VÕS § 649 kohaldamine oli

pooltele üllatuslik. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et VÕS § 649

kohaldamise eeldused on täidetud. Riigikohtu arvates võib hageja nõue olla

kvalifitseeritav pigem lepingust taganemisest tuleneva üleantu tagastamisnõudena.

9(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

39. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda hinnang kostja väitele hageja

pahatahtliku käitumise kohta. Juhul kui kostja väide on põhjendatud ja hageja takistas

kostjat pahatahtlikult tõendi saamisel, tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kuidas

mõjutab eeltoodu poolte esitatud tõenditele antavat hinnangut.

40. Juhul kui ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastab, et vaidlusaluse valuvormi

puudustest tulenev hageja nõue on tõendatud, tuleb ringkonnakohtul kontrollida nõude

suurust, kuna poolte vahel oli selles osas vaidlus.

41. Kokkuvõtvalt asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hageja esitatud asjaolude

alusel kvalifitseerida valuvormi puudustest tingitud nõude õiguslik alus ja kontrollida

nõude aluse eelduste olemasolu. Juhul kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja rikkus

lepingut, valmistades puudustega valuvormi, tuleb ringkonnakohtul otsustada poolte

väidete ja esitatud tõendite alusel, kas ja mis ulatuses on hageja see nõue põhjendatud.

42. Riigikohus leidis, et kostja väited, et on tõendamata, et hagejal jäi just nende katete

müügist saadav tulu reaalselt 2013. aasta veebruaris saamata, on osaliselt põhjendatud.

Ringkonnakohus jättis sisuliselt hinnangu andmata hageja väidetele, et kuna kostja

tellimust ei täitnud, oli hageja sunnitud tellima katted mujalt. Nimetatud hageja väide

viitab pigem just sellele, et hagejal ei tarvitsenud jääda katete müügist tulu tegelikult

saamata või vähemalt mitte sellises ulatuses, mida väidab hageja. Asja uuel

läbivaatamisel peab ringkonnakohus uuesti poolte esitatud asjaolude alusel hindama,

kas ja kui suures ulatuses on hageja saamata jäänud tulu nõue põhjendatud.

43. Ringkonnakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt oma järeldust, et kostja ei ole oma

hageja nõudega tasaarvestatavat nõuet tõendanud. Asja uuel läbivaatamisel peab

ringkonnakohus asjakohaseid asjaolusid ja tõendeid hinnates tuvastama, kas kostja

tasaarvestusnõue on põhjendatud.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

44. Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimiku

materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt

tühistada osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja jättis menetluskulud poolte

endi kanda. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

45. Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja nõude järelkäru katte Brentex 370 valuvormi

valmistamisest tuleneva kahju saamiseks, seejärel perioodil veebruar kuni aprill 2013

saamata jäänud tulu nõude ja lõpuks kontrollib maakohtu poolt kostja tasaarvestuse

avalduse lahendamise osas tehtud järelduste õigsust.

46. 2012. aasta alguses tellis hageja kostjalt sõiduauto järelkäru katte Brentex 370

valuvormi, mis võeti hageja poolt kirjaliku aktiga 27.04.2012 vastu. Pärast valuvormi

hagejale üleandmist jäi see kostja kätte, kes pidi valuvormiga tootma hageja tellimusel

järelkäru katteid. Eeltoodud osas ei olnud poolte vahel vaidlust. Hageja väidetel ei

vastanud

valmistatud

valuvorm

kokkulepitud

tingimustele.

Hageja

nõuab

töövõtulepingu rikkumisest (töö lepingutingimustele mittevastavusest) tulenevat

kahju, milleks on kasutuks osutunud valuvormi eest kokku kostjale tasutud 15 265,64

eurot. Selle nõude lahendamise osas kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud

põhjendustega ja järgib neid ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

10(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

47. Maakohus leidis õigesti, et valuvormi valmistamise leping oli töövõtuleping.

Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Hageja nõude üle otsustamiseks tuli

esmalt tuvastada, kas kostja rikkus lepingut ja valmistas ning andis hagejale üle asja,

mis ei vastanud kokkulepitule, kuna sellel olid praod ja konstruktsioonist lähtudes ei

saanud seda kasutada eesmärgipäraselt, see tähendab järelkäru katete tootmiseks

piisava jõudluse ja efektiivsusega.

48. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et valuvorm valmistati hageja poolt kostjale

üleantud jooniste järgi. Apellatsioonkaebuses väitis hageja, et puuduvad tõendid, et

valuvorm oleks valmistatud tema poolt antud jooniste järgi. Ringkonnakohtu

11.04.2018 istungil selgitas hageja, et ta esitas kostjale haagise katte, mille tootmiseks

vormi vajati, joonised. Kolleegiumi arvates on hageja väide eksitav, kuna katte

joonised ongi aluseks vormi valmistamisele. Pooled on 27.04.2012 suure valuvormi

üleandmise kohta koostatud aktis kinnitanud, et vorm valmistati hageja poolt esitatud

jooniste järgi (I kd, tl 9). Tunnistaja XX ütluste kohaselt valmistati esmalt penoplastist

katte mudel, mille disaini määras hageja ja kostja poolt mingeid muudatusi ei tehtud.

Kostjale toodi valmislõigatud penoplasti tükid ja jooniseid kostjale üle ei antud. Seega

on tuvastatav, et valuvorm valmistati hageja joonistest ja disainist lähtuvalt.

49. Mais 2012 alustas kostja valuvormiga tootmist, mille üle pooled ei vaidle ja mida on

ka hageja ringkonnakohtu istungil kinnitanud. Pärast valuvormiga tootmise alustamist

muudeti

poolte

kokkuleppel

selle

konstruktsiooni.

Hageja

ei

ole

oma

menetlusdokumentides täpsustanud, milliseid muudatusi vormis tehti, kuid tunnistaja

XX, kes kostja töötajana tegeles valuvormi arendusega, ütluste kohaselt muudeti

hageja tellimusel ja juhendamisel haagise katte katuse konstruktsiooni. Enne

muudatuste tegemist oli juba valuvormi katete tegemiseks kasutatud (I kd, tl 202-203).

Tunnistaja XX ütluste kohaselt tehti kõik muudatused konstruktsioonis pärast nende

kooskõlastamist hageja esindaja AS poolt ja samuti talle selgitati, et valuvormi

muutmine võib mõjuda toote kvaliteedile (I kd, tl 203-202). Valuvormi muutmise eest

on hageja tasunud oktoobris 2012 kostjale ilma käibemaksuta 4 585, 65 senti.

50. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele ja lg 2 p 1 ja järgi ei vasta

töö lepingu tingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe

puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab

ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis

mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga

otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja väidete kohaselt ei

vastanud valuvorm kokkulepitule ega ka otstarbele, milleks vormi vajati, kuna sellega

ei olnud võimalik efektiivselt toota, ja seetõttu, et kasutamisel tekkisid vormi praod

ning metallist tugikonstruktsioon oli nõrk. Valuvormi mittevastavust pidi tõendama

hageja. Hageja soovis oma väiteid tõendada tunnistaja YY ütlustega ja TTÜ

12.10.2015 kirjaliku arvamusega (dokumentaalne tõend).

51. 08.09.2015 toimunud eelistungil andis kohus kostja palvel kostjale tõendite

esitamiseks 21 päeva ja esitatud tõendite osas seisukoha esitamiseks hagejale 14

päeva. Hageja esitas 13.10.2015 kohtule TTÜ 12.10.2015 ekspertiisi raporti valuvormi

11(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

kvaliteedi kohta. 17.11.2015 kohtuistungil võttis maakohus esitatud tõendi vastu ja

rahuldas kostja taotluse tõendite esitamiseks ning määras kostjale tähtajaks

21.12.2015. Kuna kostja asjatundja ei saanud hagejast tulenevatel põhjustel valuvormi

üle vaadata (hageja soovis, et valuvorm vaadatakse üle nende esindaja juuresolekul,

kuid hageja esindajaga ei õnnestunud vastavaid aegu kooskõlastada), siis kostja palus

kohtul tähtaega pikendada viisil, kus kostjal tuleb esitada asjatundja arvamus 14 päeva

jooksul pärast seda, kui kostja asjatundja on saanud valuvormi üle vaadata. Hageja

vaidles 07.01.2016 kostja taotlusele vastu ja leidis, et tõendi esitamise tähtaeg on

möödunud. 11.01.2016 taotles kostja kohtult määruse tegemist, millega kohustada

hagejat võimaldada kostjale ligipääs valuvormile. Hageja vaidles taotlusele vastu.

08.02.2016 kirjaga palus kohus hagejat võimaldada kostjale ligipääs vaidlusalusele

valuvormile. 18.03.2016 teatas hageja kohtule, et valuvorm on demonteeritud ja antud

utiliseerimiseks üle Sterensen A/S-le, mistõttu pole võimalik kostja asjatundjal seda

üle vaadata. Kostja palus kohtul arvesse võtta seda, et hageja ei võimaldanud

pahauskselt menetlusõigusi kasutades kostjal valuvormi üle vaadata ega esitada

omapoolset tõendit. Kostja arvates viitas hageja tegevus, et valuvormil puudusi ei

olnud või ei olnud need tingitud kostjast. Kohtule esitatud lõppseisukohtades on kostja

rõhutanud, et hageja pahauskset käitumist tuleb tõendite hindamisel arvestada.

Maakohus selles osas vaidlustatud otsuses seisukohta ei kujundanud, millele viitas

oma apellatsioonkaebuses kostja.

52. Kohtul on TsMS §-s 2 sätestatud eesmärgi tagamiseks kohustus kontrollida, kas

menetlusosalised käituvad menetluses heauskselt. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on

menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Riigikohus

selgitas käeolevas tsiviilasjas tehtud lahendi p-s 15, et heas usus käitumise kohustuse

rikkumisega (tõendi pahatahtlik hävitamine) kahandab rikkuja pool vastaspoole

tõendamisvõimalusi ja suurendab seeläbi enda tõendamisvõimalusi. Tagamaks TsMS

§-s 7 sätestatud põhimõtet, et pooli peab kohtlema kohtumenetluses võrdselt, tuleb

kõnealust rikkumist tõendite hindamisel arvestada. Ebaõiglane oleks lugeda rikkuja

tõendamiskoormus täidetuks nt olukorras, kus rikkuja on vastaspoole võimaluse

esitada oma vastuväiteid kinnitavad tõendid täielikult välistanud.

53. Kolleegium leiab, hageja on vaidlusaluse valuvormi hävitamisega ajal, kui kostja

tahtis tõendi saamiseks selle üle vaadata ja kohus oli kohustanud hagejat tagama

kostjale juurdepääs valuvormile, käitunud pahatahtlikult ja takistanud kostjal oma

väidete tõendamist. Kolleegiumi arvates sellises olukorras tuleb otsuse tegemisel jätta

sama valuvormi ülevaatuse tulemusel saadud hageja poolt esitatud TTÜ 12.10.2015

arvamus (I kd, tl 179-195) tõendina arvestamata. Järelikult tuleb tuvastada, kas

valuvorm vastas kokkuleppele või selle tavapärasele otstarbele teistest tõenditest

lähtudes. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et tema väiteid valuvormi puuduste

kohta tõendavad tunnistaja YY ütlused.

54. Tunnistaja YY selgitas, et AKTSIASELTS EFEKT pidi pärast 2013 kevadel hagejalt

valuvormi saamist tegema uue vormi, kuna üleantud valuvorm oli tootmiseks

sobimatu. Valu võttis palju aega ja vormi konstruktsiooni tõttu oli palju lisatööd. Kuna

küljenupupesad olid negatiivsed, siis pärast iga valu tuli toote eemaldamiseks vorm

lahti võtta. Valuvormi kokkupanek oli aja- ja töömahukas. Samuti tekkisid iga valu

12(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

järel vormi praod, mis vajasid parandamist. Vanal valuvormil oli pragusid ka enne

parandatud. Pragude tekkemehhanismi kohta selgitas tunnistaja, et tõenäoliselt olid

need tekkinud erineva soojuspaisumisega materjalide kasutamisest. AKTSIASELTS

EFEKT tegi uue valuvormi, millel polnud negatiivse kaldega nurki ja see oli ühes

tükis. Seega on tunnistaja esile toonud, et ta peab valuvormi tehnoloogiseks veaks

seda, et vorm koosnes kahest osast. Kolleegium leiab, et selline tehniline lahendus

võis küll olla takistuseks efektiivsemale tootmisele, kuid sellest ei järeldu, et

valmistatud vorm ei vastanud poolte kokkuleppele. Tunnistaja XX ütluste kohaselt oli

kahes osas vormi valmistamine kooskõlastatud hagejaga. Samuti oli hageja soov teha

pesad küljeklambritele ja hageja kontrollis tehtud lahendust. Küljeklambrite

konstruktsioon raskendas tootmist, kuid toota oli võimalik ca 1 kate päevas (I kd tl 8-

9). Eeltoodust saab järeldada, et kahest osast koosnev valuvorm vastas poolte

kokkuleppele. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest tuleneks, milline oli poolte

kokkulepe vormi tootlikkuse kohta. Pärast vormi valmimist on toimiku materjalide

kohaselt 2012. a hageja kostjalt tellinud ainult mõned üksikud katted, mistõttu võib

eeldada, et väga suurt tootlikkust ei planeeritud.

55. Valuvormi pragude osas ei olnud pooltel vaidlust, et praod tekkisid, kuid puudusena

võib neid kolleegiumi arvates käsitleda siis, kui pragude tekkimine ei ole valuvormiga

katete tootmisel tavapärane. Tunnistaja XX ütluste kohaselt on pragude tekkimine

valuvormi käitamisel tavapärane ja tekkinud praod kõrvaldatakse töö käigus.

Tunnistaja selgitas, et tema arvates ei saanud tellija soovil valuvormi muutmisel

kasutatud laminaadi ja vahu koosmõju tekitada pragusid ja ajal, kui kostja vormi

kasutas, pragusid hulgaliselt ei tekkinud. Pärast valuvormi muutmist tuli selle

kasutamisel toimida ettevaatlikumalt. Tunnistaja YY ei eitanud, et valuvormidel

võivad praod tekkida ja need on parandatavad, kuid hageja poolt AKTSIASELTSILE

EFEKT üleantud valuvormil tekkis neid pidevalt juurde. Tekkepõhjust ei osanud

tunnistaja määratleda. Seega ei ole tunnistajate ütluste alusel võimalik üheselt

tuvastada, milline oli pragude tekkimise põhjus. Kuna mõlema tunnistaja ütlusest

tuleneb, et valuvormiga katete tootmisel võivad tootmisprotsessi käigus tavapäraselt

praod tekkida ja hageja ei ole tõendanud, et neid tekkis oluliselt rohkem tulenevalt

valuvormi konstruktsiooni puudustest, siis ei saa pragude tekkimist lugeda valuvormi

puuduseks.

56. Samuti ei ole tõendatud, et valuvormi toetavas metallkonstruktsioonis oleks olnud

puudusi. Tunnistaja YY on avaldanud arvamust, et kandekonstruktsioon võis olla

teatud osades mitte piisava tugevusega, kuid ta ei ole täpsustanud, milliseid osi ta

silmas peab ja millest tema järeldus tuleneb.

57. Lisaks eeltoodule nõustub kolleegium maakohtu otsuses tooduga, et hageja ei ole

kostjat teavitanud puudustest mõistliku aja jooksul. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija

teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada

saama ja lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud

tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui

isegi eeldada, et hageja sai vormi mittevastavusest teada alles pärast selle tagastamist

hagejale ja AKTSIASELTSILE EFEKT üleandmist 2013 aprilli lõpus, siis

13(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

esmakordselt puudustest 29.09.2014 teavitamine on toimunud pärast mõistliku aja

möödumist. Lisaks ei ole 29.09.2014 kirjas hageja kirjeldanud mittevastavust.

Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et 03.12.2013 on hageja vormi

puudustest kostjat teavitanud. Kostja on selle maakohtu järelduse kaebuses

vaidlustanud. Kolleegium leiab, et hageja poolt 03.12.2013 e-kirjaga puudustest

teavitamine ei ole tõendatud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta kunagi sellist e-

kirja saanud ja hageja ei ole tõendanud, et 03.12.2013 e-kiri oleks jõudnud kostja

serverisse. Samas isegi kui arvestada, et 03.12.2013 on hageja kostjale e-kirja saatnud,

siis ka see on toimunud pärast mõistliku aja möödumist.

58. Hageja on formuleerinud oma nõude kahju hüvitamise nõudena. VÕS § 644 lg 3 järgi,

kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või

ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö

lepingutingimustele

mittevastavust

piisavalt

täpselt,

ei

või

tellija

töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult

vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada

makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata

jäänud tulu. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest saaks

järeldada, et mõistlikul ajal teatamata jätmine oleks asjaolusid arvestades vabandatav.

Hagiavalduse kohaselt on hageja viinud kostjalt äravõetud valuvormi kohe

AKTSIASELTSI EFEKT, kus selgusid selle vead. Tunnistaja YY ütluste kohaselt

tutvuti AKTSIASELTSIS EFEKT vormiga kohe selle saamisel ja tuvastati nii

konstruktsiooni eripärad kui ka praod ja eeldatavalt teavitati sellest ka hagejat.

Eeltoodust järeldab kolleegium, et vähemalt mõned kuud pärast vormi äravõtmist pidi

olema hageja teadlik väidetavatest puudustest ja ühtegi mõjuvat põhjust, et teatada

neist pärast seda kostjale, hageja esitanud ei ole. Lisaks märgib kolleegium, et kuna

hageja oli kostjalt valuvormi 27.04.2012 aktiga vastu võtnud, siis selle väidetavad

konstruktsiooni puudused (koosneb kahest osast) oleks hageja saanud tuvastada

valuvormi ülevaatamisel. Eeltoodu tõttu on hageja kaotanud VÕS § 664 lg 3 esimese

lause järgi õiguse tugineda valuvormi lepingutingimustele mittevastavusele. Maakohtu

sellekohane järeldus on õige.

59. Hageja on nõude esitamisel tuginenud VÕS § 645 lg-le 2, mille kohaselt töö

ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele,

mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et

tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle

ülemineku ajal. Kuna kolleegium ei tuvastanud, et vorm oleks olnud mittevastav

poolte poolt kokkulepitud tingimustele, siis ei saanud tööl olla ka puudusi selle

üleandmise ajal.

60. Kuna ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, et hageja ei ole tõendanud, et valuvorm ei

vastanud lepingus kokkulepitule, siis kahju suuruse kindlakstegemiseks puudub

vajadus.

61. Riigikohus selgitas 02.11.2017 otsuses, et hageja nõue võiks olla kvalifitseeritav

pigem hageja poolt lepingust taganemisest tuleneva üleantu tagastamisnõudena.

14(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et ta ei ole lepingust taganenud, vaid nõuab

kahju hüvitamist (VÕS § 115).

62. Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas

osaliselt hageja nõude 2013. aastal 30 katte valmistamata jätmisest tekkinud saamata

jäänud tulu (kahju hüvitamise) nõudes. Kostja pidi poolte kokkuleppe kohaselt suure

valuvormiga valmistama hagejale 2013. veebruarist kuni aprillini 30 suurt Brentex 370

järelkäru katet, iga kuu 10 katet. Vaidlust ei ole selles, et kostja katteid ei valmistanud.

Hagejal väidetel jäi tal selle tõttu saamata tulu 6396,60 eurot, arvestusega 213,22 eurot

iga katte kohta. Maakohus rahuldas nõude osaliselt ja tuvastas, et kostja rikkus märtsis

ja aprillis 2013 hagejaga sõlmitud järelhaagise katete valmistamiseks sõlmitud

lepingut, jättes kokkulepitud katted valmistamata, millega jäi hagejal saamata tulu.

Kolleegium nõustub eeltoodud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg

6 järgi neid ei korda.

63. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust, et välja mõista saamata jäänud tulu

veebruarikuu tellimuse täitmata jätmise eest. Maakohus on õigesti tuvastanud, et

veebruarikuu tellimuse on seoses selle hilinemisega hageja ise tühistanud ja teatanud

e-kirjaga, et ta tellib katted mujalt. Kirjale vastas kostja töötaja RR kinnitades, et

veebruari tellimus 10 katet on tühistatud (I kd, tl 76). Pooled on kirjavahetuses

kinnitanud, et nad jäävad märtsi ja aprilli tellimuse osas kokkuleppe juurde. Kostja on

sellele, et veebruari tellimusest loobumise kohta sõlmisid pooled kokkuleppe ja hageja

ostis oma lepingute täitmiseks katted mujalt, tuginenud oma vastuväidetes hagile (I kd

tl 106-107). Katete mujalt ostmine võib välistada hagejale kahju tekkimise, kuna

mujalt ostetud katete müügiga ei jäänud hagejal eeldatavasti kasum saamata. Hageja

oma kohtumenetluses esitatud väiteid, et ta ei ole katteid mujalt ostnud, kohtu jaoks

usutavaks muutnud ei ole.

64. Kostja on vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud märtsi ja aprilli 2013 eest saamata

jäänud tulu väljamõistmise. Märtsis valmistamisele kuulunud katete osas leidis kostja,

et hageja oleks pidanud andma talle täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja alles

pärast seda oleks saanud hageja nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 2). Pooled ei

ole e-kirjades sõnaselgelt määranud, milliseks kuupäevaks tuli katted hagejale üle

anda. Poolte kirjavahetusest saab järeldada, et kui jooksva kuu jooksul ei olnud teisi

tähtaegu kokku lepitud, siis pidid olema valmistatud katted hagejale üle antud

hiljemalt iga kuu lõpuks. Kuna märtsikuu tellimust ei olnud kostja kuu lõpuks täitnud,

siis täiendava tähtaja määramine ei oleks täitnud eesmärki. Kolleegiumi arvates ei

anna kostja kaebuse väited ka aprillikuu tellimuse täitmata jätmisega tekkinud kahju

osas teha maakohtust erinevat järeldust. 15.04.2013 e-kirjas on hageja seaduslik

esindaja teatanud, et kuna puudub info tellimuse täitmise kohta, siis on tal kavatsus

vormid ära võtta, kuna Tallinnas on ka teisi, kes on nõus katteid valmistama (I kd, tl

73, tõlge tl 77). Kostja ei ole väitnud, et tal oleks olnud katted juba valmis või, et ta

oleks suutnud need kuu lõpuks valmistada. Kuna kostja jättis täitmata märtsikuu

tellimuse ja ta ei ole esile toonud, et aprilli lõpuks oleks ta olnud valmis katted tootma,

siis poleks ka täiendava tähtaja andmisel katteid tõenäoliselt valmistatud. Kohtu ette ei

ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja on märtsis ja veebruaris katted

15(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

ostnud teistelt valmistajatelt või et pooled oleksid aprillikuu tellimuse osas kokku

leppinud tellimusest loobumises.

65. Kuna kostja teadis, et hageja vajab katteid oma lepingute täitmiseks ja soovib neid

edasi müüa, siis oli kahju tekkimine lepingu rikkumisel kostjale ettenähtav (VÕS §

127 lg 3) ja hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).

Kolleegiumi arvates ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis annaks aluse VÕS § 139

lg-te 1 ja 2 alusel hüvitise vähendamiseks. Samuti on tekkinud kahju ja kostja lepingu

rikkumise vahel põhjuslik seos ja kostja ei ole esile toonud, et tema rikkumine oleks

olnud vabandatav. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et kostjalt kuulub hageja

kasuks väljamõistmisele 4 264,40 eurot (20 x 213,22).

66. Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis

tasaarvestamata kostja nõude hageja vastu. Kostja 25.02.2015 vastuväitena hagile

esitatud tasaarvestuseavalduse aluseks olid järgnevad asjaolud: pooled sõlmisid 2012

suvel lepingu, mille kohaselt hageja tellib kostjalt 100 väikese katte valmistamise

2012 aasta jooksul, kuid tegelikult tellis hageja kostjalt 35 katet ja jättis 65 katet

tellimata, mistõttu jäi kostjal saamata tulu 7332,65 eurot.

67. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et tõendamata on poolte vahel kokkulepe

100 väikese katte valmistamiseks. Pooled pidasid juulis 2012 läbirääkimisi 100

väiksema katte tellimiseks. Poolte kirjavahetusest (I kd, tl 116-117) nähtub, et kostja

töötaja M. Pohla tegi hagejale 100 väikese katte valmistamiseks pakkumise (I kd, tl

117), hageja esindaja leidis 13.07.2016 e-kirjas, et pakkumine on liiga kallis. Seejärel

tegi kostja uue pakkumise 100-le kattele miinimumhinnaga 298 eurot tükk

miinimumkoguses 100 tükki neljas jaos kohale toimetamisega ja kinnitas, et

pakkumine on jõus kuni 31.12.2012. Sellele e-kirjale on hageja esindaja 16.06.2012

vastanud, et ta on selle hinnaga nõus ja projekt ning koostöö võib jätkuda. Hageja

kinnitas samas e-kirjas, et A (hageja töötaja) maksab samal päeval arve ära ja

käesolevaga tellib hageja esimese osa 25 katet. Kolleegium leiab, et eelnimetatud e-

kirjast saab järeldada, et hageja nõustus kostja pakkumusega tellida 100 katet neljas

jaos ühe katte hinnaga 298 eurot. 30.08.2012 esitas kostja valmistatud väikeste katete

eest tasumiseks hagejale arve nr 2259, kus oli ühe katte hinnaks märgitud 304 eurot (I

kd, tl 122). Pärast arve saamist kirjutas hageja töötaja kostjale, et hinnaks oli kokku

lepitud 298 eurot. Kostja töötaja MM selgitas 31.08.2012 e-kirjas hageja töötajale A-

le, et F (hageja juhatuse liige) palus juurde liimida tihendusriba ja lisada hinnale 6

eurot. Vastuskirjas, teatas hageja töötaja, et F oli selle unustanud ja kõik on õige (I kd,

tl 118). Ka hilisemalt on kostja esitanud hagejale arved, kus väikese katte hinnaks on

304 eurot (28.09.2012 arve I kd, tl 124-125) ja kostja on arvete alusel tasunud.

Kolleegium leiab, et eeltooduga on tõendatud, et pooled leppisid kokku muuta väikese

katte hinda ja ühe katte hinnaks jäi 304 eurot.

68. Pooled ei vaidle, et väikseid katteid tellis hageja kokku 35. Kuna pooled olid kokku

leppinud 100 katte valmistamises kostja poolt ja hageja jättis 65 katet tellimata, siis on

hageja rikkunud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut.

69. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

16(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Kolleegium leiab, et asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja kohustuse rikkumise

eest ei vastuta, kohtul esitatud ei ole. Kuigi üldreeglina saab kahju hüvitamist

kohustuse täitmise asemel nõuda ainult siis, kui eelnevalt on antud kohustust rikkunud

isikule täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, siis käesoleval juhul kolleegiumi arvates

ei oleks andnud täiendava tähtaja määramine tulemust, kuna aprillis 2013 on hageja ka

väikese katte valuvormi kostjalt ära võtnud, mistõttu pärast seda ei olnud kostjal

võimalik enam katteid valmistada. Järelikult võis kostja esitada hageja vastu VÕS §

115 lg 3 järgi nõude kahju hüvitamiseks.

70. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaliseks kahjuks saamata jäänud tulu. Kostja on esile

toonud, et iga katte valmistamiseks tegi ta kulutusi 191,19 eurot (I kd, tl 127). Kuna

katte väljamüügihind oli 304 eurot, siis jäi saamata iga katte kohta 112,81 eurot.

71. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud

ettevalmistusi 65 katte valmistamiseks. Kuna kostja on tootnud 35 katet, siis on

usutav, et ta oli vastavad ettevalmistused teinud. Kui hageja väidab, et 65 katte

tellimata jätmisest kostjale kahju ei tekkinud, siis on selliste asjaolude esiletoomise ja

tõendamise kohustus hagejal. Kolleegiumi arvates on kostja poolt nõutud kahju

hüvitamine kooskõlas kohustuse kaitse-eesmärgiga, kuna tellimuse esitamise üheks

eesmärgiks oli ka kostjale tulu teenimine (VÕS § 127 lg 2) ja kuna pooled tegutsesid

äritegevuses, siis oli hagejale tema kohustuse rikkumise korral ettenähtav, et kostjale

võib tekkida kahju (VÕS § 127 lg 3). Samuti on kostjale tekkind kahju ja hageja

tegevusetuse vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuna juhul, kui hageja oleks

katted tellinud, oleks kostja saanud tellimuse täitmisel tulu ja talle poleks saamata

jäänud tuluna kahju tekkinud. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata

igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Kolleegiumi

arvates ei ole esitatud kohtule asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks

midagi säästnud seoses hageja lepingurikkumisega või saanud muul moel kasu.

72. Eeltoodut kokku võttes on hageja lepingurikkumise tõttu tekkinud kostjale kahju

7332,65 eurot (65 x 112,81 eurot).

73. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud

maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki

pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist ja lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse

poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi

kokku teisiti. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele

poolele. Kostja on tasaarvestuse avalduse esitanud 25.02.2015 vastuses hagile.

74. Eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et hagejal on kostja vastu nõue 4264,40 euro

saamiseks, mis muutus sissenõutavaks hiljemalt 01.05.2013, ja kostjal hageja vastu

nõue 7332,65 euro saamiseks, mis muutus sissenõutavaks 01.01.2013. Kuna hageja

rikkus kostjaga sõlmitud lepingut ajaliselt varem ja kostja nõue muutus sissenõutavaks

varem, siis oli kostjal hageja nõude sissenõutavaks muutumise ajal õigus hageja nõue

oma nõudega tasa arvestada. Seega on hageja nõue kahju hüvitamiseks lõppenud

tasaarvestusega ja põhinõude osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Samuti tuleb jätta

17(17)

Tsiviilasi nr: 2-14-62992

rahuldamata hageja viivise nõue, sest tasaarvestusega lõppenud nõudelt ei saa viivist

nõuda.

75. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, milles

maakohus jagas menetluskulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis maakohtu

menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse

jättis ringkonnakohus rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldas. Eeltoodu

tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta

hageja kanda. Riigikohtu menetluskulude osas leiab kolleegium, et need tuleb TsMS §

162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtulahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Marget Henriksen

Mati Maksing