2-14-62992/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 13.05.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas Maa-, ja ringkonna- ja Riigikohtu menetluses kantud menetluskulud jätta OÜ
Legislator headnote
AI generated2-14-62992/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 13.05.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas Maa-, ja ringkonna- ja Riigikohtu menetluses kantud menetluskulud jätta OÜ
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Marget Henriksen, Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.05.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-62992
Tsiviilasi
OÜ STENERSEN hagi Tahe Kayaks OÜ vastu
21 662,24 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.05.2016 otsus
Tsiviilasja hind
apellatsioonimenetluses
23 427,71 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ STENERSEN apellatsioonkaebus
Tahe Kayaks OÜ vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OÜ STENERSEN (registrikood 11430175),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu
Kostja: Tahe Kayaks OÜ (registrikood 10235750),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp ja
advokaat Lennart Oja
Istungi toimumise aeg
11.04.2018
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Margus Mugu ja kostja
esindajad vandeadvokaat Tarmo Repp ja advokaat Lennart
Oja
RESOLUTSIOON:
1. Harju Maakohtu 13.05.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas
ja jagas menetluskulud.
2(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
2. Jätta OÜ STENERSEN hagi Tahe Kayaks OÜ vastu 21 662,24 euro ja viivise
saamiseks rahuldamata.
3. Maa-, ja ringkonna- ja Riigikohtu menetluses kantud menetluskulud jätta OÜ
STENERSEN kanda.
4. OÜ STENERSEN apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5. Tahe Kayaks OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30
päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada
teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik
1. OÜ STENERSEN (hageja) esitas 22.12.2014 hagi Tahe Kayaks OÜ (kostja) vastu,
milles palus kostjalt välja mõista otsese kahju hüvitise 15 265,64 eurot ja saamata
jäänud tulu 6396,60 eurot ning seaduses sätestatud viivise.
2. Hagiavalduses ja 23.03.2015 menetlusdokumendis esiletoodu kohaselt valmistas
kostja 2012. aastal hagejale viimase tellimusel sõiduauto järelkäru katte Brentex 370
valuvormi (edaspidi valuvorm). Hageja võttis valuvormi 27.04.2012 vastu, sellel ei
olnud märgatavaid puudusi. Hageja tasus kostjale valuvormi valmistamise eest kokku
15 265,64 eurot (ilma käibemaksuta). Valuvorm jäi kostja valdusesse katete
valmistamiseks hageja tellimusel. Veebruaris–aprillis 2013 tellis hageja kostjalt iga
kuu 10 suure katte valmistamise (kokku 30 katet) (edaspidi suured katted). See
tellimus jäi täitmata, mistõttu hageja nõudis 2013 aprillis valuvormi kostjalt endale
ning andis selle uuele töövõtjale (AKTSIASELTS EFEKT). Uus töövõtja valmistas
hageja tellimuse täitmiseks uue valuvormi, sest kostja tehtud valuvorm oli
kasutuskõlbmatu. Uue töövõtja juures ilmnesid pärast valuvormi kasutamist puudused.
Valuvormi käitamislahendus ei vastanud oma efektiivsuselt tänapäeva masstootmise
tingimustele. Valuvormi konstruktsioonilahendus (kahest poolest poltühendustega
kokkukäiv)
oli
kohmakas
ja
selle
kasutamine
aeganõudev.
Valuvormi
kandekonstruktsioon oli tugevusveaga. Pärast valuvormi kasutamist ilmnesid vormis
praod, mida tuli vormi korduvaks kasutamiseks iga kord parandada. Hageja teatas
kostjale puudustest 03.12.2013.
3. Kostja võlgnes hagejale kasutuks osutunud valuvormi tootmiseks kulutatud 15 265,64
eurot ning saamata jäänud tulu 6396,60 eurot 2013. aastal tootmata jäänud 30 suure
katte eest. Hagejal oleks olnud võimalik saada 2013. aastal tulu iga katte müügist
vähemalt 2012. ja 2014. aasta kasumite keskmise väärtuse ulatuses, s.o 213,22 eurot
iga katte kohta.
3(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
Kostja vastuväited
4. Kostja ei tunnistanud hagi. Valuvormil ei olnud puudusi. Hageja ei esitanud
väidetavate puuduste kohta mingeid tõendeid. Kostja ei oleks ka puuduste eest
vastutav, sest hageja ei teatanud nendest õigel ajal ega õigesti. Hageja ei andnud
kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kahjunõude suurus oli
ebaõige. Hageja arvas enda kahjuks lisaks valuvormi valmistamise tasule ka tasu,
mille hageja tasus kostjale mudeli valmistamise eest. Samas ei tuginenud hageja
sellele, et mudel oli puudustega.
5. Hageja saamata jäänud tulu nõue oli alusetu. Hageja loobus ise 20 (veebruari ja aprilli
tellimus) suure katte ostmisest, tühistades tellimused 21.02.2013 ja 15.04.2013 e-
kirjaga. Kostja eeltoodule vastu ei vaielnud ja seega lõpetasid pooled tellimused
kokkuleppel. Hagejal võiks olla kostja vastu nõue vaid märtsi tellimuse osas. Hageja
ei andnud kostjale täiendavat tähtaega tellimuse täitmiseks ning ei saanud seetõttu
kostjalt kahju hüvitamist nõuda. Saamata jäänud tulu nõue oli tõendamata.
Kahjuhüvitisest tuleks maha arvata kokkuhoitud kulud, eelkõige transpordikulud.
6. Juhuks, kui kohus rahuldab hagi, tegi kostja hagejale tasaarvestusavalduse, millega
tasaarvestas oma 7332,65 euro suuruse nõude hageja vastu. Kostja kahju hüvitamise
nõue tuleneb sellest, et poolte 16.07.2012 kokkuleppe järgi pidi hageja tellima kostjalt
100 väiksemat katet (edaspidi väiksed katted), kuid tellis vaid 35. Ühe katte tasuna oli
kokku lepitud 304 eurot ning ühe katte valmistamise kulu oli 191,19 eurot. Lepingu
täitmisel saanuks kostja 65 väiksema katte eest seega 7332,65 eurot. (65 x 112,81
eurot).
Esimese astme kohtu otsus
7. Harju Maakohus rahuldas 13.05.2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja
kasuks välja põhivõlgnevuse 4264,40 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga
sissenõutavaks muutunud viivise 477,55 eurot ja VÕS §-s 113 sätestatud määras
viivise põhivõlgnevuselt alates 15.01.2016 kuni selle tasumiseni, kuid mitte üle
põhivõlgnevuse suuruse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
8. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid valuvormi tegemiseks töövõtulepingu (VÕS §
635 lg 1). Valuvormi kavatseti kasutada katete edasiseks tootmiseks.
9. Maakohus jättis hageja nõude puudustega valuvormi valmistamisega tekitatud kahju
hüvitamiseks rahuldamata. Kostja ei rikkunud valuvormi valmistamisel oma
lepingulisi kohustusi (VÕS § 100, § 641 lg 1 ja lg 2 p-d 1 ja 2) ning valuvorm oli
valmistatud hageja enda jooniste järgi. Hageja ei tõendanud etteheidetavaid puudusi.
Hageja tugines mh sellele, et valuvormis olid praod, mida tuli parandada, kuid pragude
tekkimise põhjused ei ole üheselt tuvastatud. Hageja võttis valuvormi 27.04.2012
aktiga vastu. Hageja tellis kostjalt ka valuvormi edasiarenduse. Hageja ei toonud esile,
et enne vormile tehtud muudatusi oleks selles olnud pragusid või et vorm oleks
valmistatud ebakvaliteetselt. Asjatundja ütlustest nähtuvalt võis valuvormi kvaliteet
halveneda hageja enda täiendava tellimuse tulemusena, kui ta palus kostjal vormi
modifitseerida. Kui vormi muutmisel on tekkinud valuvormis praod, ei vastuta kostja
nende eest (VÕS § 641 lg 3). Hageja sai valuvormi enda valdusse aprillis 2013 ning
4(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
ajaks, mil hageja teatas kostjale valuvormi puudustest (03.12.2013), oli möödunud
VÕS § 644 lg 1 järgi selleks mõistlik aeg. Hageja ei toonud esile ühtegi asjaolu, miks
võiks teavitamisega hilinemine olla mõistlikult vabandatav. Pragusid on kirjeldatud
kooskõlas VÕS § 644 lg-ga 2. VÕS § 645 lg 1 p-d 1 ja 2 ei kohaldu, kuna asjas on
tõendatud, et kostja on hagejat teavitanud, et vormi muutmisel võib selle kvaliteet
halveneda, kuid hageja on vaatamata sellele soovinud vormi modifitseerida.
10. AKTSIASELTSI EFEKT toodetud valuvorm oli ökonoomsem ja võimaldas
kvaliteetsemat ning efektiivsemat tootmist, kui kostja valmistatud valuvorm. See, et
teine ettevõte tootis hagejale mugavama ja kiiremat tootmist võimaldava
käitamislahendusega valuvormi, ei tähenda, et kostja toodetud vorm oli
kasutuskõlbmatu, ei vastaks poolte kokkuleppele või vähemalt töö teostamise
keskmistele nõuetele. See, et teisele ettevõttele ei sobinud kostja toodetud ja kasutatud
käitamisvahend, ei muuda valuvormi kasutuskõlbmatuks.
11. Asja materjalidest ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud valuvormi kiiruses ja
efektiivsuses ega selle, mitu toodet kuus peab tulevikus saama selle valuvormiga
valmistada. Hageja tellis kostjalt 30 katet, mida ei pidanud valmistama ühe kuu
jooksul. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja plaanis tulevikus toota ühes kuus
kordades rohkem katteid. Seega ei pidanud hageja ise ka silmas sellist tootlust, mis
ületas kostja valmistatud valuvormi jõudluse. Vaidlusaluse valuvormi jõudlus vastab
poolte kokkulepitule ning vähemalt keskmisele tootmisvõimsusele.
12. Maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude suurte katete tellimuse täitmata jätmisega
tekitatud kahju hüvitamiseks ning mõistis kostjalt välja 4264,40 eurot saamata jäänud
tulu 2013. aasta märtsi ja aprilli tellimuste täitmata jätmise eest (20 x iga katte müügist
saadav tulu 213,22 eurot) (VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 4). Pooled ei vaielnud selle üle, et
kostja ei valmistanud hagejale tellitud suuri katteid perioodil veebruar–aprill 2013.
Veebruari tellimusega kostja hilines ning hageja oli sunnitud sellest tellimusest
loobuma ja ostma katted teistelt ettevõtetelt. Seega on hageja enda klientide vastu
kohustused täitnud ning tal oli võimalus veebruaris tulu saada. Kostja ei toonud esile
ühtegi põhjendust, miks ta märtsi tellimust ei täitnud. Kuna kostja jättis juba veebruari
ja märtsi tellimuse täielikult täitmata, oli hagejal mõistlik aprilli keskel eeldada, et
kohustust ei täideta. Kuna kostja ei olnud tootnud aprilli keskpaigaks ühtegi katet, siis
polnud ka mõistlik anda talle täiendavat tähtaega, sest sellel poleks olnud tulemust.
Kui kostja oleks oma kohustusi kohaselt ja tähtaegselt täitnud, oleks hageja saanud
valmis katete müügist tulu. Hageja hinnakalkulatsioonile kostja sisulisi vastuväiteid ei
esitanud. Saamata jäänud tulust tuli maha arvata kokkuhoitud kulud, kuid hageja
põhistas kohtule, et tal ei ole ladustamis- ega transpordikulusid.
13. Maakohus jättis kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Asjaolu, et kostja pidi 2012.
aasta jooksul valmistama hagejale 100 väiksemat katet, ei ole tõendatud. Tõendite
kohaselt oli tegemist pigem poolte hinnakokkuleppega 2012. aastaks.
Hageja apellatsioonkaebus
14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas,
millega jäeti hagi rahuldamata, ning uue otsusega hagi rahuldada.
5(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
15. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude 2013. aasta veebruari katete
eest. Maakohus leidis üllatuslikult, nagu 2013. aasta veebruari tellimuse 10 katet oleks
hageja tellinud mujalt ja seega hagejale nende 10 katte osas kahju tekkinud ei ole.
Selline kohtu seisukoht ei ühti poolte seisukohtadega asjas ega ole ka tõendatud.
Maakohus jättis kohaldamata TsMS § 436 lg-d 3 ja 4, kohus ei juhtinud tähelepanu, et
hagejal võiks nõue puududa ülal viidatud põhjusel. Hageja ei ole kunagi väitnud, nagu
oleks ta 2013. aasta veebruari tellimuse 10 katet ostnud mujalt.
16. Kostja poolt valmistatud kõlbmatu vormi eest kahjunõude osas on ekslik maakohtu
seisukoht, nagu oleks valuvorm valmistatud hageja jooniste järgi. Puuduvad tõendid,
nagu oleks hageja andnud vastustajale vormi jooniseid. Töövõtulepingus oli hageja
huviks saada kindla väliskujuga ja vajalike kinnitustega kate. Milline vorm katte
valamiseks teha, kuidas teha kinnituse aluskõrgendused, s.h nende kaldenurgad, et
need ei segaks katte vormist välja võtmist, milline on vormi kõige ökonoomsem ja
efektiivsem lahendus (ühes tükis või kahest poolest kokku käiv) määras töövõtja kui
vastavate toodete tootmise asjatundja. Hageja ei kiitnud heaks negatiivsete süvendite
tegemist kinnitusklambritele, mis takistaksid toote vormist välja tõstmist. Ainus, mida
hageja jälgis ja mõõtis, oli katte aluspõhja laius ja pikkus, et olla kindel, et katte
mõõdud ühtivad treileri mõõtudega.
17. Maakohtu etteheide, et hageja oleks pidanud puudusena märkama, et vorm koosneb
kahest poolest, ei ole asjakohane. Kostja vastutab töö kvaliteetse valmistamise eest,
mille hulka kuulub ka tööle selliste omaduste andmine, mille kohaselt on selle
kasutamine maksimaalselt ökonoomne, kulusid säästev ning vastavuses masstootmise
nõuetega. Iseenesest ei välista kahest poolest koosnev vorm tänapäeva masstootmise
nõuetele vastavust, kui toote eripärast tulenevalt ei ole võimalik ühes tükis valu.
Asjatundjate ja tunnistaja Y ütlustel ei olnud negatiivsete nurkadega elementide
kasutamine objektiivselt vajalik ning vormi oli võimalik valmistada ka ühes tükis.
Hageja kui tellija võis töö kvaliteedis (mille hulka kuulub ka sobivaima
konstruktsiooni-lahenduse leidmine) tugineda kostja erialastele oskustele (VÕS § 641
lg 2 p 2). Isegi kui hageja oleks pidanud aru saama, et ühes tükis vorm on efektiivsem
ja ökonoomsem, ei teadnud ega pidanudki hageja teadma, kas tema toote jaoks on
võimalik valmistada vormi ka ühes tükis.
18. Kostja enda tunnistaja X andis 17.11.2015 istungil ütlusi, et nende valmistatud vorm
koosneb kahest tükist, põhimõtteliselt oleks võimalik valmistada ühest tükist, kuid see
ei oleks mugav tootmise mõttes ning nemad tegid hagejale ettepaneku teha vorm
kahest tükist. Nimetatud ütlused kinnitavad, et kostja oli ka ise ekslikul veendumusel,
et kahes tükis lahendus on parim variant ja soovitas seda ka hagejale. Kuna
AKTSIASELTS EFEKT valmistas vormi, mis on kostja tootest kaks korda
efektiivsem, on ka tõendatud, et vastustaja rikkus töövõtulepingut, sest oleks pidanud
oma erialastele oskustele tuginedes tegema sama efektiivse toote.
19. Ekslik oli maakohtu järeldus, et asjaolu, et teine ettevõte on hagejale tootnud
mugavama ja kiiremat tootmist võimaldava käitamis-lahendusega valuvormi, ei
tähenda, et kostja toodetud vorm oli kasutuskõlbmatu, ei vastaks poolte kokkuleppele
või vähemalt töö teostamise keskmistele nõuetele. Tänapäeva masstootmise
tingimustes on toote jõudluse kahekordne vahe suur ja oluline erinevus. Kaks korda
6(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
väiksema jõudlusega valuvorm ei sobi otstarbeks, milleks hageja seda vajas (s.o
masstootmiseks).
20. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et poolte vahel oli algselt kokkulepe, et hagejale
hakkab katteid valmistama kostja ise. Pooltel puudus kokkulepe, et selle asjaolu tõttu
ei pidanud valuvorm olema keskmise või tavapärase kvaliteediga. Selliste
valuvormide eluiga on aastaid ja nendega on võimalik toota 750–1000 toodet. Seega
on ebamõistlik eeldada, et pooled välistasid võimaluse, et tingimuste muutumisel
võiks toota ka keegi teine. Samuti ei ole mõistlik ega millegagi tõendatud seisukoht, et
hageja, omandades kostjalt töövõtulepingu alusel mitmekordse kasutusviisiga asja, ei
pidanud seejuures silmas selliste asjade tavalisi kvaliteedinõudeid isegi juhul, kui
algselt jäi vorm kostja kasutada. Kohatu oli maakohtu etteheide, et asja materjalidest
ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud valuvormi kiiruses ja efektiivsuses ega
selles, mitu toodet kuus peab tulevikus saama antud valuvormiga valmistada. Poolte
vahel puudus kokkulepe, et ühes kuus ei toodeta rohkem, kui 10 katet. Täpsema
kokkuleppe puudumisel pidi vorm vastama VÕS § 641 lg 2 p 2 tingimustele, kuid
kahekordselt väiksema jõudlusega vorm sellele ei vasta.
21. Kooskõlas kõigi asjas uuritud tõenditega ei ole maakohtu järeldus, et ei ole üheselt
tuvastatud, mis põhjusel on praod vormi tekkinud, kuivõrd kohtule esitatud asjatundja
arvamusest tuleneb, et valuvormis esinenud pragudel võib olla mitmeid võimalikke
põhjusi ning asjatundja arvamus ei tõenda, et praod valuvormis on põhjustanud kostja
töö. Asjatundja on samas ka märkinud, et siiski ei peaks transpordil tekkinud praod
pärast parandamist enam tekkima. Tunnistaja Y selgitas 17.11.2015 ütlustes, kuidas
AKTSIASELTS EFEKT üritas toota kostja valmistatud vormist tooteid ning praod
tekkisid igakord samasse kohta ning pikenesid. Seega saab asjatundja arvamuse ja Y
ütluste põhjal välistada, et praod oleks tekkinud transpordil. Tunnistaja Y kinnitas, et
vormi saades oli näha, et seda oli ennegi parandatud. Kohus Y nimetatud ütlusi aga ei
käsitlenud. Y pidas sarnaselt asjatundjaga pragude tekke põhjuseks kokkusobimatute
materjalide erinevat soojuspaisumist.
22. Maakohus oli seisukohal, et kostja ei vastuta vormis tekkinud pragude eest, kuna
tunnistaja Xi väiteil oli hagejat hoiatatud vormi kvaliteedi muutustest. Maakohus jättis
tähelepanuta, et X ütlused on selles osas vasturääkivad ja ei ole seetõttu
usaldusväärsed. 17.11.2015 kohtuistungil andis X järgmisi ütlusi: „Laminaadi ja vahu
kooslus ei saa olla selle puuduseks, et vorm laguneb. Selliste materjalide kooslus
põhimõtteliselt ei olnud ohtlik vormile.“. Seega tunnistaja küll väitis, et hoiatas
hagejat vormi kvaliteedi muutustest, kuid samas kinnitas, et vahuga vormi muutmine
töö kvaliteeti ei halvenda. Mingil põhjusel sel korral see ei õnnestunud. Töövõtu
olemusest tingituna vastutab sellise puuduse eest kostja kui töövõtja.
23. Asjakohatu oli maakohtu järeldus, et hageja ei toonud esile, et enne vormile tehtud
muudatusi
oleks
vormil
esinenud
pragusid
või
vorm
oleks
valmistatud
ebakvaliteetselt. Töövõtulepingu järgi valmistatud vorm jäi kostja kätte, kes pidi
hakkama sellega tootma. Hageja võttis VÕS § 638 korras 27.04.2012 vastu valmis
vormi, millega polnud veel toodetud. Ebasobivate materjalide kasutamine oli vormi
varjatud puudus, sest probleem ilmnes alles tootmise käigus, kus kasutatud materjalide
7(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
erinev soojuspaisumine tekitas vormis pragusid. Hageja ei saanud seda märgata enne,
kui oli vormi vastustaja valdusest kätte saanud ning üritanud vormiga toota.
24. Maakohus leidis ekslikult, et kuna vormi jõudlus on kohane ning hagejat oli
puudustest teavitatud, siis ei tule arvestada ka VÕS § 645 sätteid puudustest
teavitamise aja kohta. Puuduste eest vastutas kostja ning seega VÕS § 645 kuulub
käesolevas asjas kohaldamisele ja see on erinormiks VÕS § 644 suhtes. Järelikult ei
vabane kostja vastutusest isegi juhul, kui puudusest teavitati hilinenult.
25. Maakohus jättis käsitlemata apellandi, asjatundjate ja tunnistaja Y väited, et vormi
konstruktsiooni tugirattad on sobimatud, mis raskendavad selle kasutamist.
Kostja apellatsioonkaebus
26. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas,
milles hagi rahuldati.
27. Kostja ei ole lepingut rikkunud. 2013 märtsi ja aprilli tellimused jäid täitmata hageja
tõttu, sealhulgas 2013. aasta aprilli tellimust ei olnudki kostjal võimalik täita. Vaidlus
puudus, et lepingu kohaselt pidi hageja andma kostjale teada, millal täpselt ta suuri
kärukatteid soovib. See tähendab, et esmane tellimus (periood 2013 veebruar kuni
aprill ja maht 10 katet kuus) oli eeltellimus, mis kohustas kostjat olema mainitud
mahtude tootmiseks valmis, kuid tööga alustamise ja täpse graafiku töö valmimiseks
sai kostja paika panna alles siis, kui hagejaga oli kokku lepitud, millal suuri
kärukatteid vaja on.
28. Jääb arusaamatuks, kuidas maakohus jõudis järelduseni, et kostja rikkus lepingut, sest
maakohus ei ole isegi tuvastanud, milliseks ajahetkeks oli kostjal kohustus valmistada
suured kärukatted. 2013. aasta veebruari tellimuse osas leidis maakohus, et kostja
hilines, kuid ei märkinud, milline oli töö kohane valmimisaeg. Suurte kärukatete
valmistamise kohustus sai kostjal tekkida alles hetkest, mil hageja avaldas konkreetse
tellimuse tähtaja ja kinnitas tellimuse mahu. Kuivõrd hageja 2013 märtsi ja aprilli
tellimuse kohta ühestki tähtajast ei teavitanud, ei olnud poolte vahel töö valmimise
aega kokku lepitud. Järelikult ei saanud kostja ka vastavat kohustust rikkuda.
29. Isegi juhul, kui tõlgendada lepingut viisil, et suured kärukatted pidid valmima iga kuu
lõppedes (millega kostja ei nõustu; mis ei kattu poolte esitatud tõenditega; millisele
järeldusele ei jõudnud kohus; mida ei ole hageja kordagi väitnud), on nõude
rahuldamine 2013. aasta aprilli eest põhjendamatu, kuna kostjal ei olnudki võimalik
suuri kärukatteid valmistada, sest hageja teatas aprilli keskel, et soovib suurt vormi
tagasi. Alternatiivselt oleks maakohus pidanud vähendama kahjunõuet, sest suured
kärukatted jäid valmistamata seetõttu, et hageja ei teavitanud kostjat soovitavast töö
valmimise tähtajast ning hageja ei teavitanud kostjat tekkida võivast kahjust (VÕS §
139 lg 1 ja 2).
30. Hageja oleks saanud saamata jäänud tulu näol tekkiva kahju ära hoida või vähemalt
vähendada, kui oleks teavitanud kostjat, milliseks ajaks hagejal suuri kärukatteid vaja
on, ning ühtlasi juhtida tähelepanu, et juhul, kui suured kärukatted jäävad selleks
kuupäevaks valmistamata, tekib hagejal saamata jäänud tulu näol kahju. Hageja
kahjunõudest tuleb maha arvata osa, milles kahju tekkimine oleks olnud välditav.
8(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
31. Hageja kahju hüvitisnõue 2013. aasta märtsi ja aprilli eest oli põhjendamatu, kuna
saamata jäänud tulu hüvitisnõude eeldus oli täitmata. Hageja ei andnud kostjale
mistahes tellimuse täitmiseks ühtegi tähtaega, sh täiendavat tähtaega. Põhjendatud ei
ole maakohtu seisukoht, et kuna kostja jättis veebruari ja märtsi tellimused täitmata,
oli hagejal alust eeldada, et kostja ei täida ka aprilli tellimust. Hageja oleks pidanud
andma kostjale kasvõi täiendava tähtaja tellimuse täitmiseks.
32. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks viivised välja ebaõigesti. Põhinõude
puudumise tõttu ei olnud viivise väljamõistmiseks alust. Kohtuotsuse tegemise ajaks
veel sissenõutavaks muutumata viivise osas on maakohus ekslikult märkinud viiviste
lugemise alguskuupäevaks 15.01.2016, maakohus sai silmas pidada vaid kuupäeva
14.05.2016.
33. Maakohus jättis ebaõigesti kostja tehtud tasaarvestuse arvesse võtmata. Maakohus
leidis, et hagejapoolne kohustus lepinguga kokkulepitud mahtu välja osta, ei ole
tõendatud. Samas leidis maakohus teise lepingu puhul, et poolte vahel kokkulepitud
töömaht oli kostja jaoks siduv. Juhul, kui pooltevahelises praktikas muutusid
tellimused kohe (ilma konkreetseid tähtaegu kinnitamata) siduvaks, kohustub hageja
hüvitama kostjale 65 väikse kärukatte tellimata jätmisega põhjustatud saamata jäänud
tulu summas 7332,65 eurot. Ebaproportsionaalne on pidada hageja tellimusi kostja
suhtes siduvaks, kuid hageja suhtes mitte. Lisaks nähtus ka kohtule esitatud tõenditest,
et lepingu sõlmimisel selgitas kostja korduvalt, et töö miinimummaht on 100 väikest
kärukatet. Hageja ei vaielnud sellele vastu.
34. Kohus rahuldas hagi 20,24% ulatuses, kuid jättis menetluskulud poolte endi kanda.
Kohus oleks pidanud lähtuma menetluskulude jaotuses hagi rahuldamise osakaalust
(TsMS § 163 lg 1).
Vastused apellatsioonkaebustele
35. Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu.
Vahepealne menetlus
36. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.12.2016 otsusega maakohtu otsuse osas, millega
jäeti hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas, ning rahuldas hagi.
Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 21 662,24 eurot,
ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3525,81
eurot ja sealt edasi viivise VÕS §-s 113 sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni selle
tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse. Ringkonnakohus jättis maakohtu
ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
37. Kostja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas 02.11.2017
otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2016 otsuse ja saatis asja uueks
läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
38. Riigikohus nõustus kostja kassatsioonkaebuse väitega, et VÕS § 649 kohaldamine oli
pooltele üllatuslik. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et VÕS § 649
kohaldamise eeldused on täidetud. Riigikohtu arvates võib hageja nõue olla
kvalifitseeritav pigem lepingust taganemisest tuleneva üleantu tagastamisnõudena.
9(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
39. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda hinnang kostja väitele hageja
pahatahtliku käitumise kohta. Juhul kui kostja väide on põhjendatud ja hageja takistas
kostjat pahatahtlikult tõendi saamisel, tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht, kuidas
mõjutab eeltoodu poolte esitatud tõenditele antavat hinnangut.
40. Juhul kui ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastab, et vaidlusaluse valuvormi
puudustest tulenev hageja nõue on tõendatud, tuleb ringkonnakohtul kontrollida nõude
suurust, kuna poolte vahel oli selles osas vaidlus.
41. Kokkuvõtvalt asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hageja esitatud asjaolude
alusel kvalifitseerida valuvormi puudustest tingitud nõude õiguslik alus ja kontrollida
nõude aluse eelduste olemasolu. Juhul kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja rikkus
lepingut, valmistades puudustega valuvormi, tuleb ringkonnakohtul otsustada poolte
väidete ja esitatud tõendite alusel, kas ja mis ulatuses on hageja see nõue põhjendatud.
42. Riigikohus leidis, et kostja väited, et on tõendamata, et hagejal jäi just nende katete
müügist saadav tulu reaalselt 2013. aasta veebruaris saamata, on osaliselt põhjendatud.
Ringkonnakohus jättis sisuliselt hinnangu andmata hageja väidetele, et kuna kostja
tellimust ei täitnud, oli hageja sunnitud tellima katted mujalt. Nimetatud hageja väide
viitab pigem just sellele, et hagejal ei tarvitsenud jääda katete müügist tulu tegelikult
saamata või vähemalt mitte sellises ulatuses, mida väidab hageja. Asja uuel
läbivaatamisel peab ringkonnakohus uuesti poolte esitatud asjaolude alusel hindama,
kas ja kui suures ulatuses on hageja saamata jäänud tulu nõue põhjendatud.
43. Ringkonnakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt oma järeldust, et kostja ei ole oma
hageja nõudega tasaarvestatavat nõuet tõendanud. Asja uuel läbivaatamisel peab
ringkonnakohus asjakohaseid asjaolusid ja tõendeid hinnates tuvastama, kas kostja
tasaarvestusnõue on põhjendatud.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
44. Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimiku
materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt
tühistada osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas ja jättis menetluskulud poolte
endi kanda. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja
menetluskulud hageja kanda.
45. Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja nõude järelkäru katte Brentex 370 valuvormi
valmistamisest tuleneva kahju saamiseks, seejärel perioodil veebruar kuni aprill 2013
saamata jäänud tulu nõude ja lõpuks kontrollib maakohtu poolt kostja tasaarvestuse
avalduse lahendamise osas tehtud järelduste õigsust.
46. 2012. aasta alguses tellis hageja kostjalt sõiduauto järelkäru katte Brentex 370
valuvormi, mis võeti hageja poolt kirjaliku aktiga 27.04.2012 vastu. Pärast valuvormi
hagejale üleandmist jäi see kostja kätte, kes pidi valuvormiga tootma hageja tellimusel
järelkäru katteid. Eeltoodud osas ei olnud poolte vahel vaidlust. Hageja väidetel ei
vastanud
valmistatud
valuvorm
kokkulepitud
tingimustele.
Hageja
nõuab
töövõtulepingu rikkumisest (töö lepingutingimustele mittevastavusest) tulenevat
kahju, milleks on kasutuks osutunud valuvormi eest kokku kostjale tasutud 15 265,64
eurot. Selle nõude lahendamise osas kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud
põhjendustega ja järgib neid ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
10(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
47. Maakohus leidis õigesti, et valuvormi valmistamise leping oli töövõtuleping.
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või
saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)
aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Hageja nõude üle otsustamiseks tuli
esmalt tuvastada, kas kostja rikkus lepingut ja valmistas ning andis hagejale üle asja,
mis ei vastanud kokkulepitule, kuna sellel olid praod ja konstruktsioonist lähtudes ei
saanud seda kasutada eesmärgipäraselt, see tähendab järelkäru katete tootmiseks
piisava jõudluse ja efektiivsusega.
48. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et valuvorm valmistati hageja poolt kostjale
üleantud jooniste järgi. Apellatsioonkaebuses väitis hageja, et puuduvad tõendid, et
valuvorm oleks valmistatud tema poolt antud jooniste järgi. Ringkonnakohtu
11.04.2018 istungil selgitas hageja, et ta esitas kostjale haagise katte, mille tootmiseks
vormi vajati, joonised. Kolleegiumi arvates on hageja väide eksitav, kuna katte
joonised ongi aluseks vormi valmistamisele. Pooled on 27.04.2012 suure valuvormi
üleandmise kohta koostatud aktis kinnitanud, et vorm valmistati hageja poolt esitatud
jooniste järgi (I kd, tl 9). Tunnistaja XX ütluste kohaselt valmistati esmalt penoplastist
katte mudel, mille disaini määras hageja ja kostja poolt mingeid muudatusi ei tehtud.
Kostjale toodi valmislõigatud penoplasti tükid ja jooniseid kostjale üle ei antud. Seega
on tuvastatav, et valuvorm valmistati hageja joonistest ja disainist lähtuvalt.
49. Mais 2012 alustas kostja valuvormiga tootmist, mille üle pooled ei vaidle ja mida on
ka hageja ringkonnakohtu istungil kinnitanud. Pärast valuvormiga tootmise alustamist
muudeti
poolte
kokkuleppel
selle
konstruktsiooni.
Hageja
ei
ole
oma
menetlusdokumentides täpsustanud, milliseid muudatusi vormis tehti, kuid tunnistaja
XX, kes kostja töötajana tegeles valuvormi arendusega, ütluste kohaselt muudeti
hageja tellimusel ja juhendamisel haagise katte katuse konstruktsiooni. Enne
muudatuste tegemist oli juba valuvormi katete tegemiseks kasutatud (I kd, tl 202-203).
Tunnistaja XX ütluste kohaselt tehti kõik muudatused konstruktsioonis pärast nende
kooskõlastamist hageja esindaja AS poolt ja samuti talle selgitati, et valuvormi
muutmine võib mõjuda toote kvaliteedile (I kd, tl 203-202). Valuvormi muutmise eest
on hageja tasunud oktoobris 2012 kostjale ilma käibemaksuta 4 585, 65 senti.
50. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele ja lg 2 p 1 ja järgi ei vasta
töö lepingu tingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe
puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab
ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis
mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga
otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja väidete kohaselt ei
vastanud valuvorm kokkulepitule ega ka otstarbele, milleks vormi vajati, kuna sellega
ei olnud võimalik efektiivselt toota, ja seetõttu, et kasutamisel tekkisid vormi praod
ning metallist tugikonstruktsioon oli nõrk. Valuvormi mittevastavust pidi tõendama
hageja. Hageja soovis oma väiteid tõendada tunnistaja YY ütlustega ja TTÜ
12.10.2015 kirjaliku arvamusega (dokumentaalne tõend).
51. 08.09.2015 toimunud eelistungil andis kohus kostja palvel kostjale tõendite
esitamiseks 21 päeva ja esitatud tõendite osas seisukoha esitamiseks hagejale 14
päeva. Hageja esitas 13.10.2015 kohtule TTÜ 12.10.2015 ekspertiisi raporti valuvormi
11(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
kvaliteedi kohta. 17.11.2015 kohtuistungil võttis maakohus esitatud tõendi vastu ja
rahuldas kostja taotluse tõendite esitamiseks ning määras kostjale tähtajaks
21.12.2015. Kuna kostja asjatundja ei saanud hagejast tulenevatel põhjustel valuvormi
üle vaadata (hageja soovis, et valuvorm vaadatakse üle nende esindaja juuresolekul,
kuid hageja esindajaga ei õnnestunud vastavaid aegu kooskõlastada), siis kostja palus
kohtul tähtaega pikendada viisil, kus kostjal tuleb esitada asjatundja arvamus 14 päeva
jooksul pärast seda, kui kostja asjatundja on saanud valuvormi üle vaadata. Hageja
vaidles 07.01.2016 kostja taotlusele vastu ja leidis, et tõendi esitamise tähtaeg on
möödunud. 11.01.2016 taotles kostja kohtult määruse tegemist, millega kohustada
hagejat võimaldada kostjale ligipääs valuvormile. Hageja vaidles taotlusele vastu.
08.02.2016 kirjaga palus kohus hagejat võimaldada kostjale ligipääs vaidlusalusele
valuvormile. 18.03.2016 teatas hageja kohtule, et valuvorm on demonteeritud ja antud
utiliseerimiseks üle Sterensen A/S-le, mistõttu pole võimalik kostja asjatundjal seda
üle vaadata. Kostja palus kohtul arvesse võtta seda, et hageja ei võimaldanud
pahauskselt menetlusõigusi kasutades kostjal valuvormi üle vaadata ega esitada
omapoolset tõendit. Kostja arvates viitas hageja tegevus, et valuvormil puudusi ei
olnud või ei olnud need tingitud kostjast. Kohtule esitatud lõppseisukohtades on kostja
rõhutanud, et hageja pahauskset käitumist tuleb tõendite hindamisel arvestada.
Maakohus selles osas vaidlustatud otsuses seisukohta ei kujundanud, millele viitas
oma apellatsioonkaebuses kostja.
52. Kohtul on TsMS §-s 2 sätestatud eesmärgi tagamiseks kohustus kontrollida, kas
menetlusosalised käituvad menetluses heauskselt. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on
menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Riigikohus
selgitas käeolevas tsiviilasjas tehtud lahendi p-s 15, et heas usus käitumise kohustuse
rikkumisega (tõendi pahatahtlik hävitamine) kahandab rikkuja pool vastaspoole
tõendamisvõimalusi ja suurendab seeläbi enda tõendamisvõimalusi. Tagamaks TsMS
§-s 7 sätestatud põhimõtet, et pooli peab kohtlema kohtumenetluses võrdselt, tuleb
kõnealust rikkumist tõendite hindamisel arvestada. Ebaõiglane oleks lugeda rikkuja
tõendamiskoormus täidetuks nt olukorras, kus rikkuja on vastaspoole võimaluse
esitada oma vastuväiteid kinnitavad tõendid täielikult välistanud.
53. Kolleegium leiab, hageja on vaidlusaluse valuvormi hävitamisega ajal, kui kostja
tahtis tõendi saamiseks selle üle vaadata ja kohus oli kohustanud hagejat tagama
kostjale juurdepääs valuvormile, käitunud pahatahtlikult ja takistanud kostjal oma
väidete tõendamist. Kolleegiumi arvates sellises olukorras tuleb otsuse tegemisel jätta
sama valuvormi ülevaatuse tulemusel saadud hageja poolt esitatud TTÜ 12.10.2015
arvamus (I kd, tl 179-195) tõendina arvestamata. Järelikult tuleb tuvastada, kas
valuvorm vastas kokkuleppele või selle tavapärasele otstarbele teistest tõenditest
lähtudes. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et tema väiteid valuvormi puuduste
kohta tõendavad tunnistaja YY ütlused.
54. Tunnistaja YY selgitas, et AKTSIASELTS EFEKT pidi pärast 2013 kevadel hagejalt
valuvormi saamist tegema uue vormi, kuna üleantud valuvorm oli tootmiseks
sobimatu. Valu võttis palju aega ja vormi konstruktsiooni tõttu oli palju lisatööd. Kuna
küljenupupesad olid negatiivsed, siis pärast iga valu tuli toote eemaldamiseks vorm
lahti võtta. Valuvormi kokkupanek oli aja- ja töömahukas. Samuti tekkisid iga valu
12(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
järel vormi praod, mis vajasid parandamist. Vanal valuvormil oli pragusid ka enne
parandatud. Pragude tekkemehhanismi kohta selgitas tunnistaja, et tõenäoliselt olid
need tekkinud erineva soojuspaisumisega materjalide kasutamisest. AKTSIASELTS
EFEKT tegi uue valuvormi, millel polnud negatiivse kaldega nurki ja see oli ühes
tükis. Seega on tunnistaja esile toonud, et ta peab valuvormi tehnoloogiseks veaks
seda, et vorm koosnes kahest osast. Kolleegium leiab, et selline tehniline lahendus
võis küll olla takistuseks efektiivsemale tootmisele, kuid sellest ei järeldu, et
valmistatud vorm ei vastanud poolte kokkuleppele. Tunnistaja XX ütluste kohaselt oli
kahes osas vormi valmistamine kooskõlastatud hagejaga. Samuti oli hageja soov teha
pesad küljeklambritele ja hageja kontrollis tehtud lahendust. Küljeklambrite
konstruktsioon raskendas tootmist, kuid toota oli võimalik ca 1 kate päevas (I kd tl 8-
9). Eeltoodust saab järeldada, et kahest osast koosnev valuvorm vastas poolte
kokkuleppele. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest tuleneks, milline oli poolte
kokkulepe vormi tootlikkuse kohta. Pärast vormi valmimist on toimiku materjalide
kohaselt 2012. a hageja kostjalt tellinud ainult mõned üksikud katted, mistõttu võib
eeldada, et väga suurt tootlikkust ei planeeritud.
55. Valuvormi pragude osas ei olnud pooltel vaidlust, et praod tekkisid, kuid puudusena
võib neid kolleegiumi arvates käsitleda siis, kui pragude tekkimine ei ole valuvormiga
katete tootmisel tavapärane. Tunnistaja XX ütluste kohaselt on pragude tekkimine
valuvormi käitamisel tavapärane ja tekkinud praod kõrvaldatakse töö käigus.
Tunnistaja selgitas, et tema arvates ei saanud tellija soovil valuvormi muutmisel
kasutatud laminaadi ja vahu koosmõju tekitada pragusid ja ajal, kui kostja vormi
kasutas, pragusid hulgaliselt ei tekkinud. Pärast valuvormi muutmist tuli selle
kasutamisel toimida ettevaatlikumalt. Tunnistaja YY ei eitanud, et valuvormidel
võivad praod tekkida ja need on parandatavad, kuid hageja poolt AKTSIASELTSILE
EFEKT üleantud valuvormil tekkis neid pidevalt juurde. Tekkepõhjust ei osanud
tunnistaja määratleda. Seega ei ole tunnistajate ütluste alusel võimalik üheselt
tuvastada, milline oli pragude tekkimise põhjus. Kuna mõlema tunnistaja ütlusest
tuleneb, et valuvormiga katete tootmisel võivad tootmisprotsessi käigus tavapäraselt
praod tekkida ja hageja ei ole tõendanud, et neid tekkis oluliselt rohkem tulenevalt
valuvormi konstruktsiooni puudustest, siis ei saa pragude tekkimist lugeda valuvormi
puuduseks.
56. Samuti ei ole tõendatud, et valuvormi toetavas metallkonstruktsioonis oleks olnud
puudusi. Tunnistaja YY on avaldanud arvamust, et kandekonstruktsioon võis olla
teatud osades mitte piisava tugevusega, kuid ta ei ole täpsustanud, milliseid osi ta
silmas peab ja millest tema järeldus tuleneb.
57. Lisaks eeltoodule nõustub kolleegium maakohtu otsuses tooduga, et hageja ei ole
kostjat teavitanud puudustest mõistliku aja jooksul. VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija
teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul
pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada
saama ja lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud
tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui
isegi eeldada, et hageja sai vormi mittevastavusest teada alles pärast selle tagastamist
hagejale ja AKTSIASELTSILE EFEKT üleandmist 2013 aprilli lõpus, siis
13(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
esmakordselt puudustest 29.09.2014 teavitamine on toimunud pärast mõistliku aja
möödumist. Lisaks ei ole 29.09.2014 kirjas hageja kirjeldanud mittevastavust.
Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et 03.12.2013 on hageja vormi
puudustest kostjat teavitanud. Kostja on selle maakohtu järelduse kaebuses
vaidlustanud. Kolleegium leiab, et hageja poolt 03.12.2013 e-kirjaga puudustest
teavitamine ei ole tõendatud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta kunagi sellist e-
kirja saanud ja hageja ei ole tõendanud, et 03.12.2013 e-kiri oleks jõudnud kostja
serverisse. Samas isegi kui arvestada, et 03.12.2013 on hageja kostjale e-kirja saatnud,
siis ka see on toimunud pärast mõistliku aja möödumist.
58. Hageja on formuleerinud oma nõude kahju hüvitamise nõudena. VÕS § 644 lg 3 järgi,
kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või
ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö
lepingutingimustele
mittevastavust
piisavalt
täpselt,
ei
või
tellija
töö
lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult
vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada
makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata
jäänud tulu. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millest saaks
järeldada, et mõistlikul ajal teatamata jätmine oleks asjaolusid arvestades vabandatav.
Hagiavalduse kohaselt on hageja viinud kostjalt äravõetud valuvormi kohe
AKTSIASELTSI EFEKT, kus selgusid selle vead. Tunnistaja YY ütluste kohaselt
tutvuti AKTSIASELTSIS EFEKT vormiga kohe selle saamisel ja tuvastati nii
konstruktsiooni eripärad kui ka praod ja eeldatavalt teavitati sellest ka hagejat.
Eeltoodust järeldab kolleegium, et vähemalt mõned kuud pärast vormi äravõtmist pidi
olema hageja teadlik väidetavatest puudustest ja ühtegi mõjuvat põhjust, et teatada
neist pärast seda kostjale, hageja esitanud ei ole. Lisaks märgib kolleegium, et kuna
hageja oli kostjalt valuvormi 27.04.2012 aktiga vastu võtnud, siis selle väidetavad
konstruktsiooni puudused (koosneb kahest osast) oleks hageja saanud tuvastada
valuvormi ülevaatamisel. Eeltoodu tõttu on hageja kaotanud VÕS § 664 lg 3 esimese
lause järgi õiguse tugineda valuvormi lepingutingimustele mittevastavusele. Maakohtu
sellekohane järeldus on õige.
59. Hageja on nõude esitamisel tuginenud VÕS § 645 lg-le 2, mille kohaselt töö
ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral võib oma majandus- või
kutsetegevuses tegutsev tellija tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele,
mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et
tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle
ülemineku ajal. Kuna kolleegium ei tuvastanud, et vorm oleks olnud mittevastav
poolte poolt kokkulepitud tingimustele, siis ei saanud tööl olla ka puudusi selle
üleandmise ajal.
60. Kuna ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, et hageja ei ole tõendanud, et valuvorm ei
vastanud lepingus kokkulepitule, siis kahju suuruse kindlakstegemiseks puudub
vajadus.
61. Riigikohus selgitas 02.11.2017 otsuses, et hageja nõue võiks olla kvalifitseeritav
pigem hageja poolt lepingust taganemisest tuleneva üleantu tagastamisnõudena.
14(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et ta ei ole lepingust taganenud, vaid nõuab
kahju hüvitamist (VÕS § 115).
62. Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas
osaliselt hageja nõude 2013. aastal 30 katte valmistamata jätmisest tekkinud saamata
jäänud tulu (kahju hüvitamise) nõudes. Kostja pidi poolte kokkuleppe kohaselt suure
valuvormiga valmistama hagejale 2013. veebruarist kuni aprillini 30 suurt Brentex 370
järelkäru katet, iga kuu 10 katet. Vaidlust ei ole selles, et kostja katteid ei valmistanud.
Hagejal väidetel jäi tal selle tõttu saamata tulu 6396,60 eurot, arvestusega 213,22 eurot
iga katte kohta. Maakohus rahuldas nõude osaliselt ja tuvastas, et kostja rikkus märtsis
ja aprillis 2013 hagejaga sõlmitud järelhaagise katete valmistamiseks sõlmitud
lepingut, jättes kokkulepitud katted valmistamata, millega jäi hagejal saamata tulu.
Kolleegium nõustub eeltoodud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg
6 järgi neid ei korda.
63. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust, et välja mõista saamata jäänud tulu
veebruarikuu tellimuse täitmata jätmise eest. Maakohus on õigesti tuvastanud, et
veebruarikuu tellimuse on seoses selle hilinemisega hageja ise tühistanud ja teatanud
e-kirjaga, et ta tellib katted mujalt. Kirjale vastas kostja töötaja RR kinnitades, et
veebruari tellimus 10 katet on tühistatud (I kd, tl 76). Pooled on kirjavahetuses
kinnitanud, et nad jäävad märtsi ja aprilli tellimuse osas kokkuleppe juurde. Kostja on
sellele, et veebruari tellimusest loobumise kohta sõlmisid pooled kokkuleppe ja hageja
ostis oma lepingute täitmiseks katted mujalt, tuginenud oma vastuväidetes hagile (I kd
tl 106-107). Katete mujalt ostmine võib välistada hagejale kahju tekkimise, kuna
mujalt ostetud katete müügiga ei jäänud hagejal eeldatavasti kasum saamata. Hageja
oma kohtumenetluses esitatud väiteid, et ta ei ole katteid mujalt ostnud, kohtu jaoks
usutavaks muutnud ei ole.
64. Kostja on vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud märtsi ja aprilli 2013 eest saamata
jäänud tulu väljamõistmise. Märtsis valmistamisele kuulunud katete osas leidis kostja,
et hageja oleks pidanud andma talle täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ja alles
pärast seda oleks saanud hageja nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 2). Pooled ei
ole e-kirjades sõnaselgelt määranud, milliseks kuupäevaks tuli katted hagejale üle
anda. Poolte kirjavahetusest saab järeldada, et kui jooksva kuu jooksul ei olnud teisi
tähtaegu kokku lepitud, siis pidid olema valmistatud katted hagejale üle antud
hiljemalt iga kuu lõpuks. Kuna märtsikuu tellimust ei olnud kostja kuu lõpuks täitnud,
siis täiendava tähtaja määramine ei oleks täitnud eesmärki. Kolleegiumi arvates ei
anna kostja kaebuse väited ka aprillikuu tellimuse täitmata jätmisega tekkinud kahju
osas teha maakohtust erinevat järeldust. 15.04.2013 e-kirjas on hageja seaduslik
esindaja teatanud, et kuna puudub info tellimuse täitmise kohta, siis on tal kavatsus
vormid ära võtta, kuna Tallinnas on ka teisi, kes on nõus katteid valmistama (I kd, tl
73, tõlge tl 77). Kostja ei ole väitnud, et tal oleks olnud katted juba valmis või, et ta
oleks suutnud need kuu lõpuks valmistada. Kuna kostja jättis täitmata märtsikuu
tellimuse ja ta ei ole esile toonud, et aprilli lõpuks oleks ta olnud valmis katted tootma,
siis poleks ka täiendava tähtaja andmisel katteid tõenäoliselt valmistatud. Kohtu ette ei
ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja on märtsis ja veebruaris katted
15(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
ostnud teistelt valmistajatelt või et pooled oleksid aprillikuu tellimuse osas kokku
leppinud tellimusest loobumises.
65. Kuna kostja teadis, et hageja vajab katteid oma lepingute täitmiseks ja soovib neid
edasi müüa, siis oli kahju tekkimine lepingu rikkumisel kostjale ettenähtav (VÕS §
127 lg 3) ja hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).
Kolleegiumi arvates ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis annaks aluse VÕS § 139
lg-te 1 ja 2 alusel hüvitise vähendamiseks. Samuti on tekkinud kahju ja kostja lepingu
rikkumise vahel põhjuslik seos ja kostja ei ole esile toonud, et tema rikkumine oleks
olnud vabandatav. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et kostjalt kuulub hageja
kasuks väljamõistmisele 4 264,40 eurot (20 x 213,22).
66. Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis
tasaarvestamata kostja nõude hageja vastu. Kostja 25.02.2015 vastuväitena hagile
esitatud tasaarvestuseavalduse aluseks olid järgnevad asjaolud: pooled sõlmisid 2012
suvel lepingu, mille kohaselt hageja tellib kostjalt 100 väikese katte valmistamise
2012 aasta jooksul, kuid tegelikult tellis hageja kostjalt 35 katet ja jättis 65 katet
tellimata, mistõttu jäi kostjal saamata tulu 7332,65 eurot.
67. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et tõendamata on poolte vahel kokkulepe
100 väikese katte valmistamiseks. Pooled pidasid juulis 2012 läbirääkimisi 100
väiksema katte tellimiseks. Poolte kirjavahetusest (I kd, tl 116-117) nähtub, et kostja
töötaja M. Pohla tegi hagejale 100 väikese katte valmistamiseks pakkumise (I kd, tl
117), hageja esindaja leidis 13.07.2016 e-kirjas, et pakkumine on liiga kallis. Seejärel
tegi kostja uue pakkumise 100-le kattele miinimumhinnaga 298 eurot tükk
miinimumkoguses 100 tükki neljas jaos kohale toimetamisega ja kinnitas, et
pakkumine on jõus kuni 31.12.2012. Sellele e-kirjale on hageja esindaja 16.06.2012
vastanud, et ta on selle hinnaga nõus ja projekt ning koostöö võib jätkuda. Hageja
kinnitas samas e-kirjas, et A (hageja töötaja) maksab samal päeval arve ära ja
käesolevaga tellib hageja esimese osa 25 katet. Kolleegium leiab, et eelnimetatud e-
kirjast saab järeldada, et hageja nõustus kostja pakkumusega tellida 100 katet neljas
jaos ühe katte hinnaga 298 eurot. 30.08.2012 esitas kostja valmistatud väikeste katete
eest tasumiseks hagejale arve nr 2259, kus oli ühe katte hinnaks märgitud 304 eurot (I
kd, tl 122). Pärast arve saamist kirjutas hageja töötaja kostjale, et hinnaks oli kokku
lepitud 298 eurot. Kostja töötaja MM selgitas 31.08.2012 e-kirjas hageja töötajale A-
le, et F (hageja juhatuse liige) palus juurde liimida tihendusriba ja lisada hinnale 6
eurot. Vastuskirjas, teatas hageja töötaja, et F oli selle unustanud ja kõik on õige (I kd,
tl 118). Ka hilisemalt on kostja esitanud hagejale arved, kus väikese katte hinnaks on
304 eurot (28.09.2012 arve I kd, tl 124-125) ja kostja on arvete alusel tasunud.
Kolleegium leiab, et eeltooduga on tõendatud, et pooled leppisid kokku muuta väikese
katte hinda ja ühe katte hinnaks jäi 304 eurot.
68. Pooled ei vaidle, et väikseid katteid tellis hageja kokku 35. Kuna pooled olid kokku
leppinud 100 katte valmistamises kostja poolt ja hageja jättis 65 katet tellimata, siis on
hageja rikkunud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut.
69. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos
kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega
tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei
16(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
Kolleegium leiab, et asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja kohustuse rikkumise
eest ei vastuta, kohtul esitatud ei ole. Kuigi üldreeglina saab kahju hüvitamist
kohustuse täitmise asemel nõuda ainult siis, kui eelnevalt on antud kohustust rikkunud
isikule täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, siis käesoleval juhul kolleegiumi arvates
ei oleks andnud täiendava tähtaja määramine tulemust, kuna aprillis 2013 on hageja ka
väikese katte valuvormi kostjalt ära võtnud, mistõttu pärast seda ei olnud kostjal
võimalik enam katteid valmistada. Järelikult võis kostja esitada hageja vastu VÕS §
115 lg 3 järgi nõude kahju hüvitamiseks.
70. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaliseks kahjuks saamata jäänud tulu. Kostja on esile
toonud, et iga katte valmistamiseks tegi ta kulutusi 191,19 eurot (I kd, tl 127). Kuna
katte väljamüügihind oli 304 eurot, siis jäi saamata iga katte kohta 112,81 eurot.
71. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud
ettevalmistusi 65 katte valmistamiseks. Kuna kostja on tootnud 35 katet, siis on
usutav, et ta oli vastavad ettevalmistused teinud. Kui hageja väidab, et 65 katte
tellimata jätmisest kostjale kahju ei tekkinud, siis on selliste asjaolude esiletoomise ja
tõendamise kohustus hagejal. Kolleegiumi arvates on kostja poolt nõutud kahju
hüvitamine kooskõlas kohustuse kaitse-eesmärgiga, kuna tellimuse esitamise üheks
eesmärgiks oli ka kostjale tulu teenimine (VÕS § 127 lg 2) ja kuna pooled tegutsesid
äritegevuses, siis oli hagejale tema kohustuse rikkumise korral ettenähtav, et kostjale
võib tekkida kahju (VÕS § 127 lg 3). Samuti on kostjale tekkind kahju ja hageja
tegevusetuse vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), kuna juhul, kui hageja oleks
katted tellinud, oleks kostja saanud tellimuse täitmisel tulu ja talle poleks saamata
jäänud tuluna kahju tekkinud. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata
igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Kolleegiumi
arvates ei ole esitatud kohtule asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks
midagi säästnud seoses hageja lepingurikkumisega või saanud muul moel kasu.
72. Eeltoodut kokku võttes on hageja lepingurikkumise tõttu tekkinud kostjale kahju
7332,65 eurot (65 x 112,81 eurot).
73. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud
maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki
pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui
tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema
kohustuse täitmist ja lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse
poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi
kokku teisiti. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele
poolele. Kostja on tasaarvestuse avalduse esitanud 25.02.2015 vastuses hagile.
74. Eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et hagejal on kostja vastu nõue 4264,40 euro
saamiseks, mis muutus sissenõutavaks hiljemalt 01.05.2013, ja kostjal hageja vastu
nõue 7332,65 euro saamiseks, mis muutus sissenõutavaks 01.01.2013. Kuna hageja
rikkus kostjaga sõlmitud lepingut ajaliselt varem ja kostja nõue muutus sissenõutavaks
varem, siis oli kostjal hageja nõude sissenõutavaks muutumise ajal õigus hageja nõue
oma nõudega tasa arvestada. Seega on hageja nõue kahju hüvitamiseks lõppenud
tasaarvestusega ja põhinõude osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Samuti tuleb jätta
17(17)
Tsiviilasi nr: 2-14-62992
rahuldamata hageja viivise nõue, sest tasaarvestusega lõppenud nõudelt ei saa viivist
nõuda.
75. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, milles
maakohus jagas menetluskulud. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis maakohtu
menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse
jättis ringkonnakohus rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldas. Eeltoodu
tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta
hageja kanda. Riigikohtu menetluskulude osas leiab kolleegium, et need tuleb TsMS §
162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise
suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast
kohtulahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar
Marget Henriksen
Mati Maksing