1-08-15379/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(3)

1-08-15379

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. september 2009.a Tallinn

Kriminaalasja number

1-08-15379

Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja

ja Jüri Paap

Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš

Kohtuistungi toimumise aeg ja

koht

31. august 2009.a Tallinnas, avalik kohtuistung

Kriminaalasi

S.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ja

§ 209 lg 2 p 1,3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju

Maakohtu

9.

aprilli

2009.a

otsus

lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava S.Z-i kaitsja advokaat

Raivo Bergson

Prokurör

Kati Miitra

Süüdistatav

S.Z xxx, , elukoht xxxxxxx

xxxxxxxxx xx-xx, T. T. G. XXXXXXX, varem

karistatud 06.02.2007.a Harju Maakohtu otsusega

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 3 kuu vangistusega

tingimisi 18-kuulise katseajaga, vahi all alates

11.07.2008.a

Kaitsja

Advokaat Raivo Bergson

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 9. aprilli 2009.a otsus S.Z-ilt D. B.i kasuks välja mõistetud tsiviilhagi, so 23450 (kahekümne kolme tuhande neljasaja viiekümne) krooni väljamõistmise osas osaliselt ja teha uus otsus, millega S.Z-ilt välja mõista tsiviilhagi D. B.i kasuks summas 4000 (neli tuhat) krooni. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 9. septembril 2009.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni 2(3) üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

lühimenetluses süüdi

Harju Maakohtu 9. aprilli 2009.a otsusega mõisteti S.Z

ja karistati KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 6 kuu vangistusega ja KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi 3 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S.Z-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 6. veebruari 2007.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 11. juuli 2008.a.

2. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi on S.Z süüdi mõistetud seitsmes varguse episoodis, mille ta pani toime ajavahemikul 1. juunist 2006.a kuni 24. juunini 2008.a Tallinna linnas asuvatest korteritest, suvilatest ja asutustest. KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi mõisteti S.Z süüdi 33 kelmuse episoodis, mille ta pani toime grupis teiste isikutega ajavahemikul 17. juunist 2007.a kuni 19. maini 2008.a.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab kaitsja kohtuotsust S.Z-ile KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi mõistetud karistuse ja D. B.i kasuks välja mõistetud tsiviilhagi suuruse osas.

3.1

alustas

Kaitsja põhjendab karistuse kergendamise taotlust sellega, et S.Z kelmuste toimepanemist kõigest 17 aastasena. Tema ei olnud kelmuse skeemi väljamõtlejaks. Valdava osa kelmustest pani ta toime alaealisena. Kolm kelmust pani ta toime vahetult pärast täiskasvanuks saamist. Kohus ei ole karistust kergendava asjaoluna arvesse võtnud S.Z-i puhtsüdamlikku kahetsust ega kahju vabatahtlikku hüvitamist. Ta ei ole varem vangistust kandnud. Eelmise karistuse kandmise ajal oli ta liiga noor selleks, et teha õigeid järeldusi karistuse kohaldamisest tingimisi. Ta on olnud vahi all ligi aasta ja on oma süüst aru saanud. Soovib jätkata õpinguid ja asuda tööle.

3.2 Kohus rahuldas kannatanu D. B.i tsiviilhagi summas 23 450 krooni põhjendamatult, sest tunnistaja R. E. ütluste kohaselt on varastatud telefon, ipod ja kingad kannatanule tagastatud (vt I kd tl 129-131). Seega oleks pidanud tsiviilhagi summaks kujunema 4000 krooni, so kaduma läinud sularaha (2000 krooni) ja rohelise pintsaku (2000 krooni) eest. 4.

ja tema kaitsja toetasid esitatud

Ringkonnakohtu istungil süüdistatav S.Z

apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse tühistamist D. B.i kasuks välja mõistetud tsiviilhagi summa osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kaitsja apellatsiooni väited väärivad osaliselt tähelepanu, mistõttu kohtuotsus kuulub tühistamisele D. B.i kasuks välja mõistetud summa osas. 3(3)

5.1 Kohtukolleegium nõustub apellatsiooni väitega, et kohus rahuldas kannatanu D. B.i tsiviilhagi summas 23 450 krooni põhjendamatult, sest tunnistaja R. E. ütluste kohaselt on varastatud telefon, ipod ja kingad kannatanule tagastatud. Selles osas toetas kaitsja apellatsiooni ka apellatsioonikohtu istungist osa võtnud prokurör. Kuna aga 2000 krooni sularaha ja pintsak väärtuses 2000 krooni on kannatanule senini tagastamata, siis vähendab kohtukolleegium D. B.i kasuks välja mõistetud tsiviilhagi summat 4000 kroonini. Kuna tegemist on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodiga, siis ei too see endaga kaasa S.Z-ile mõistetud karistuse kergendamist, sest kolmeaastane vangistus on mõistetud S.Z-ile hulgaliste kelmuste toimepanemise eest.

5.2 KarS § 209 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse. KarS § 45 lg 1 kohaselt on vangistuse minimaalne määr 30 päeva. S.Z-ist karistati kolmeaastase vangistusega, so veidi üle sanktsiooni keskmist määra 33 kelmusepisoodi eest. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel rakendati karistuste katmise printsiipi. Lisaks sellele on kohus KarS § 238 lg 2 alusel vähendanud mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistnud ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kaks aastat vangistust. Kohtukolleegium on seisukohal, et S.Z-ile karistust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks S.Z-ile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist. Kohus on põhjendanud, miks tuleb S.Z-ist karistada reaalse vangistusega ja just sellises määras ning miks ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke teiste vahenditega. Kuna S.Z pani uue kuriteo toime katseajal, siis on kohus mõistetud karistusele põhjendatult liitnud KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 6. veebruari 2007.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so kolm kuud vangistust ja mõistnud liitkaristuseks kaks aastat kolm kuud vangistust.

5.3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 9. aprilli 2009.a otsus S.Z-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Julia Katškovskaja Jüri Paap