2-16-13214/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2018,Tartu

Tsiviilasja number

2-16-13214

Tsiviilasi

Virumaa Tuulepark OÜ hagi osaühingu Lõunapiim vastu

viivise väljamõistmiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. märtsi 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Virumaa Tuulepark OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Virumaa Tuulepark OÜ

(registrikood 11589823), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Vastustaja (kostja): osaühing Lõunapiim (registrikood

10004016), esindaja vandeadvokaat Karin Antsov

RESOLUTSIOON

Jätta Virumaa Tuulepark OÜ määruskaebus rahuldamata

ning maakohtu 6. märtsi 2018 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. OÜ Virumaa Tuulepark (hageja) esitas 01.09.2016 hagi osaühingu Lõunapiim (kostja) vastu

8755,10 euro väljamõistmiseks.

Tartu Maakohtu 21.04.2017 otsusega hagi rahuldati osaliselt ning menetluskulud jäeti täielikult

poolte endi kanda. Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2017 otsusega rahuldati hagi ning kostjalt mõisteti

hageja kasuks välja 8755,10 eurot. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäeti kostja kanda.

Riigikohtu 15.01.2018 määrusega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti kostja kanda. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-13214 jõustus

Riigikohtu määrusega 15.01.2018.

2. Hageja esindaja esitas kohtule maakohtu menetluses 13.03.2017 ja apellatsioonimenetluses

06.10.2017 menetluskulude nimekirjad. Neist nähtuvalt kandis hageja maakohtu menetluses

menetluskulusid kokku 2867,96 eurot, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot ja

2367,96 eurot (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja osutatud õigusabi 15 h 10 min eest

tunnihinnaga 130 eurot (millele lisandub käibemaks). Apellatsioonimenetluses on hageja kandnud

menetluskulusid kokku 1468 eurot, sh apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot

ja 1118 eurot (koos käibemaksuga) lepingulise esindaja osutatud õigusabi 7 h 10 min eest

tunnihinnaga 130 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja palus välja mõista viivise

menetluskuludelt. Hageja kinnitas, et ei saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi,

kuivõrd ta ei ole käibemaksukohustuslane ning kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega

antud asjas.

Hageja lepinguline esindaja on käesoleva tsiviilasja menetlusega seonduvalt osutanud õigusteenust

järgnevalt:

1) Maakohtu menetluses:

-

29.08.2016 nõupidamine kliendiga, hagi ettevalmistamine 1 h 05 min;

-

31.08.2016 hagiavalduse projekti ettevalmistamine 2 h 05 min;

-

01.09.2016 tõendite hankimise taotlus PPA-le, suhtlemine kliendiga tõendite teemal,

hagi täiendamine 1 h 10 min;

-

21.09.2016

e-kirjavahetus

kliendi,

kostjaga

tutvumine

vastusega

hagile,

kompromissiläbirääkimised 30 min;

-

29.09.2016 kirjaliku seisukoha koostamine, eelnev nõupidamine kliendiga 2 h 50 min;

-

14.11.2016

tutvumine

kohtu

14.11.2016

kirjaga,

e-kiri

kliendile

ning

telefoninõupidamine 20 min;

-

30.11.2016 tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamine 2 h 10 min;

-

01.12.2016

tutvumine

kostja

30.11.2016

vastusega,

kokkuvõte

kliendile,

telefoninõupidamine kliendiga 30 min;

-

12.12.2016 ülevaade kliendile kostja 30.11.2016 taotluse kohta, tutvumine 30.11.2016

dokumendiga, vastuse koostamine kohtunõudele 1 h 20 min;

-

15.03.2017 ettevalmistus istungiks (tunnistajate küsimused, tutvumine materjalidega),

suhtlemine kliendiga 1 h;

-

osalemine 15.03.2017 istungil 2 h 10 min.

2) Apellatsioonimenetluses:

-

11.05.2017 nõupidamine kliendiga maakohtu otsuse aruteluks ja edasikaebamise

otsustamiseks 55 min;

-

16.05.2017 apellatsioonkaebuse koostamine 4 h 50 min;

-

06.10.2017

kirjaliku

seisukoha

koostamine,

tutvumine

kostja

vastusega

apellatsioonkaebusele, ülevaade kliendile 1 h 25 min.

3. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud hageja 17.03.2017 menetluskulude kindlaksmääramise

taotluses märgitud esindaja tasu hagiavalduse koostamiseks ajakuluga 4 h 20 min, kuna tegemist

on suhteliselt lihtsa hagiga. Samuti ei ole põhjendatud 21.09.2016 kajastatud kulu 30 min

hagivastusega tutvumise ja kompromissläbirääkimiste pidamise eest. Hagivastuse sisuline osa oli

üks lehekülg, millega tutvumine ei tohiks hageja lepingulisel esindajal toimuda mitte rohkem kui

10 min, samuti ei saa väga kaua aega võtta seitsmerealise e-kirja kirjutamine kostja lepingulisele

esindajale 21.09.2016. Kostja hinnangul on ülepaisutatud 30.11.2016 tunnistaja ülekuulamise

taotluse koostamisele kulunud aeg 2 h 10 min.

Apellatsioonimenetluses kulude osas ei olnud kostjal vastuväiteid.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras

hageja menetluskulude suuruseks 3034 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 3034 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 3034 eurot.

Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik menetluskulu on hageja kantud riigilõiv 500 eurot

hagiavalduse esitamisel ning riigilõiv 350 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel.

Maakohus asus seisukohale et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Hageja

esindaja on osutanud õigusabi kokku ajamahuga 22 h 20 min. Hageja õigusabikulu on üle

paisutatud. Kohus leidis, et arvestades vaidluse asjaoludega ja nõude olemusega olukorras, kus hagi

sisuks ei ole õiguslikult keerukas nõue ning arvestades esindaja vahendusel esitatud

menetlusdokumentide mahtu ja sisu, esindamist kohtuistungitel; samuti tsiviilasja menetlemist

kahes kohtuastmes, on hageja esindaja poolt selleks kulutatud aeg vajalik ja põhjendatud kokku 14

tunni ulatuses.

Kohtu hinnangul oli tegemist õiguslikult lihtsa hagiga ning kohtule esitatud hagiavaldus 2,5 lehel

ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi. Raske ei saanud olla ka hagile lisatud tõendite kogumine.

Seega on poole esindaja poolt selleks kulutatud aeg vajalik ja põhjendatud 2 h 30 min ulatuses.

Kohus nõustus kostja vastuväidetega ajakulu kohta seoses maakohtu menetluses hageja esindaja

poolt 21.09.2016 märgitud toimingutega (hagivastusega tutvumine, kompromissläbirääkimiste

pidamine, e-kirjavahetus kliendi ja kostjaga ning 30.11.2016 esitatud taotlus tunnistaja

ülekuulamiseks) ning leidis, et nimetatud toimingute osas on ajakulu põhjendatud 15 min ulatuses

ja 30.11.2016 toimingu osas on ajakulu põhjendatud 1 h 30 min ulatuses, arvestades esindaja

kvalifikatsiooni.

Samuti ei nõustunud kohus ajakuluga 2 h 50 min 29.09.2016 kohtule esitatud seisukoha esitamisel.

Sellise menetlusdokumendi koostamiseks ei saanud esindajal arvestades asja õiguslikku keerukust

kuluda rohkem kui 1 h ja 30 min.

Hageja esindajal on kulunud 01.12.2016 kostja 30.11.2016 vastusega tutvumisele, kliendile

kokkuvõtte tegemisele ja telefoninõupidamisele 30 min. Samuti on esindaja märkinud ülevaate

tegemist kliendile kostja 30.11.2016 taotluse kohta, tutvumist 30.11.2016 dokumendiga ka

12.12.2016 märgitud õigusabi osutamisel (lisaks vastuse koostamine kohtunõudele) ajakuluga 1 h

20 min. Kohus, hinnates kostja 30.11.2016 vastust ja hageja vastuse mahukust ning sisukust, asus

seisukohale, et põhjendatud ajakulu eelpool toodud toimingute osas on kokku 1 h 15 min.

Põhjendatud ei ole hageja esindaja kulu 55 min ulatuses nõupidamiseks kliendiga maakohtu otsuse

aruteluks ja edasikaebamise otsustamiseks. Kohus pidas põhjendatuks ajakuluks 30 min, arvestades

lahendi mahtu ja tsiviilasja sisu.

Kohus ei nõustunud ka apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud ajaga. Arvestades, et esindaja

oli juba eelnevalt kursis tsiviilvaidluse asjaoluga ning kujundanud õigusliku positsiooni, pidas

kohus põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse koostamiseks 2 h ja 06.10.2017 märgitud

toimingute eest apellatsioonimenetluses 1 h.

Muus osas luges kohus hagejale osutatud õigusabi ajakulu hüvitamist põhjendatuks ja vajalikuks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse 1301,96 euro osas rahuldamata. Hageja palub teha uue määruse, millega rahuldada hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses ning mõista välja kostjalt hageja kasuks

menetluskulud summas 4335,96 eurot.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks on hageja menetluskulude nimekirja

märgitud kulutused põhjendamatud ega ole vajalikud arvestades menetluse keerukust ning hageja

seisukohtade sisu ja mahtu.

Maakohus ei ole sisuliselt tuvastanud hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Olgugi, et menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus, peab kohtulahend

olema menetlusosalistele jälgitav ja arusaadav.

Kohus on jätnud tähelepanuta hageja vastuste ja seisukohtade sisulise poole. Maakohus on kõiki

hageja tehtud kulutusi vähendanud ilma, et oleks selget ja arusaadavat põhjendust toonud.

Maakohus pole põhjendanud, kuidas asjaga kursis olemine võimaldab koostada 7-leheküljelist

dokumenti 2 tunniga.

Maakohus ei pea isegi 30 minutilist nõupidamist ja kokkuvõtte koostamist põhjendatuks.

Maakohus pole põhjendanud, miks peab hageja kui klient antud kohtuasjaga seotud kulud ise kinni

maksma.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Kostja (vastustaja) vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Maakohus ei ole menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire, mis

annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Tartu Maakohtu

06.03.2018 määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste

põhjenduste ja järeldustega, mistõttu määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum

lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj.

Tallinn 2017. V Kõve jt. § 175, lk 847). Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Eeltoodule tuginedes saab ringkonnakohus maakohtu määruse tühistada üksnes juhul, kui

maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire või teinud

kaalutlusvigu.

Määruskaebuse esitaja ei ole viidanud asjaoludele, millest tuleneks, et maakohus oleks

diskretsioonipiire ületanud. Samuti ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et

maakohus ei ole õigusabikulude vähendamist piisaval määral põhjendanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega

ka mahuka tsiviilasjaga, on põhjendatud õigusabi kulude vähendamine 14 tunnile. Ka

ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatud esindaja kulud osas, mis hõlmavad näiteks erinevate

dokumentidega tutvumist, e-kirjade saatmist, kliendiga konsulteerimist.

11. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust

analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh

menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kindlaks määratud hageja

menetluskulude rahaline suurus vastab eelmärgitule.

Asjakohatu on määruskaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt hageja kui klient peab

kohtuasjaga seotud kulud ise kinni maksma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on

vastaspoolelt võimalik välja mõista menetluskulusid üksnes nende vajalikus ja põhjendatud

ulatuses. Õigusteenuse kasutaja kannab riisikot, et põhjendamatute kulude tegemise korral jäävadki

need kulud tema enda kanda.

Maakohus on kaalutlusvigu tegemata ja diskretsioonipiire ületamata hinnanud õigusabikulude

põhjendatust ja vajalikkust. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse

rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

12. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp