3-18-566/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 02.05.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-566 Haldusasi

A. G.i kaebus Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – A. G. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada A. G.i kaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD 1.

A. G. esitas 09.01.2018 Tallinna Vanglale taotluse perioodil 28.06.2015-04.12.2017 Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Taotlus puudutas kinnipidamistingimusi kambrites 131 ja 450 (kinnised kambrid), kambrites 247, 244 ja

219 (avatud sektsiooni kambrid) ja kambrites 80, 82, 83 ja 86 (kartserikambrid). 2. Tallinna Vangla jättis 08.03.2018 vastusega nr 5-37/18/3-2 A. G.i kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Taotlus vaadati läbi perioodi 29.06.2015-04.12.2017 osas, sest taotluse esitaja paigutati Tallinna Vanglasse alates 29.06.2015. 3.

A. G. esitas 20.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja nõuab 3,5 eurot päevas kinnises kambris viibitud 65 päeva eest, mis on kokku 227,50 eurot. Avatud sektsiooni kambrites viibitud 652 päeva eest nõuab kaebaja 1141 eurot. Kartserikambrites viibitud aja eest nõuab kaebaja 7 eurot päevas, mis on kokku 294 eurot. Kokkuvõttes soovib kaebaja Tallinna Vanglalt saada 1665,50 eurot. 4. Tallinna Halduskohus jättis 11.04.2018 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Kaebajal tuli täpsustada nõutava kahjuhüvitise summat, tasuda riigilõiv vastavalt nõutavale summale või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja täiendada kaebuse faktilist põhjendust.

2(2) 5. Kaebajale toimetati määrus kätte 13.04.2018.

KOHTU PÕHJENDUSED 6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

7. Kohus nõudis 11.04.2018 määruses, et kaebaja täpsustaks nõutava kahjuhüvitise summat. Kaebaja märkis kaebuses, et nõuab kinnistes kambrites viibitud aja eest hüvitist 227,50 eurot, avatud sektsiooni kambrites viibitud aja eest 1141 eurot ja kartserikambrites viibitud aja eest 294 eurot. Nimetatud summad teevad kokku 1662,50 eurot, kuid kaebaja oli nõutavaks kahjuhüvitiseks märkinud 1665,50 eurot. Lisaks oli kaebusest oli aru saada, et kaebaja lähtus kahjuhüvitise summa määramisel valest kambrites viibitud päevade arvust. Selguse saavutamiseks pidas kohus otstarbekaks anda kaebajale tähtaeg, et täpsustada, mis summas ta kahju hüvitamist nõuab.

8. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb tasuda riigilõiv. HKMS § 104 lg 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõiv seaduse kohaselt. Kohus viitas riigilõivuseaduse § 60 lg-le 2, mille kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse. Kohus märkis, et kui kaebajal puuduvad riigilõivu tasumiseks rahalised vahendid, saab ta esitada menetlusabi taotluse.

9. Lisaks vajas kaebuse faktiline põhjendus täiendamist (HKMS § 38 lg 1 p 7). Kaebuses on väide, et avatud sektsioonis on kambrid avatud ainult kuus tundi päevas, mis on vähe. Kohus palus kaebajal täpsustada, miks on kuus tundi päevas nii vähene aeg, et see tekitas temale kahju. Kartserikambrite kohta väitis kaebaja ainult seda, et nendes kambrites ei olnud inimlikke tingimusi. Kohus palus kaebajal täpsustada, millised tingimused talle kartserikambrites kahju tekitasid.

10. Kaebaja sai Tallinna Halduskohtu 11.04.2018 määruse kätte 13.04.2018. Kaebuse puuduste kõrvaldamise viimane päev oli 20.04.2018. Kaebaja ei vastanud kohtule tähtpäevaks. Kuna kahjuhüvitise summa oli täpsustamata, ei saanud kohus nõuda riigilõivu tasumist kindlas summas. Samas selgitas kohus, kuidas riigilõiv nõutava kahjuhüvitise põhjal välja arvutada, mistõttu ei saanud tasumisele kuuluv riigilõiv jääda kaebaja jaoks arusaamatuks. Kui kaebaja ei olnud siiski kindel, millise summa ta riigilõivuna tasuma peab, oleks ta saanud vastava küsimusega kohtu poole pöörduda. Kui kaebajal pole riigilõivu tasumiseks raha, oli tal võimalus täita 11.04.2018 määrusele lisatud menetlusabi taotluse vorm. Kuna kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks, on kaebusel puudus, mis takistab asja läbivaatamist.

11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 punkti 2 alusel.

12. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm