1-18-2529/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. mai 2018, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-2529 (16221000063)

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Prokurör

Sirje Merilo

Kriminaalasi

Tõnu Hein süüdistatuna KarS § 210 lg 2, § 300 lg 1 - § 22 lg

3 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

Tõnu Hein, isikukood 36304112715, elukoht xxxx, xxxx;

Eesti Vabariigi kodanik; kõrgharidus; emakeel eesti keel;

töökoht – xxxx OÜ; varem väärteo- ja kriminaalkorras

karistamata; tõkend – ei ole kohaldatud

Kaitsja

Erki Kergandberg

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Tunnistada Tõnu Hein süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 400

(nelisada) päevamäära (lähtudes Tõnu Heina keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele

miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 4000 (neli tuhat) eurot.

Tunnistada Tõnu Hein süüdi KarS § 300 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline

karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks rahaline

karistus 500 (viissada) päevamäära, s.o 5000 (viis tuhat) eurot.

Rahaline karistus kokku summas 5000 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355,

Luminor Bank EE401700017002872300 või

Danske Bank

EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918400002840 ning

selgitus: „Tõnu Hein, 1-18-2529, rahaline karistus“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Tõnu Heinalt menetluskuluna sundraha

750 (seitsesada viiskümmend) eurot riigituludesse.

KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Tõnu Heinal kriminaalmenetluse kulud kokku summas

750 eurot tasuda ositi 1 aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

igakuiselt vähemalt 62,50 eurot.

Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004,

Swedbank

EE502200221014193355,

Luminor

Bank

EE401700017002872300

või

Danske

Bank

EE873300333499990003,

viitenumbriga

99918700023516 ning selgitusega: „Tõnu Hein, 1-18-2529, menetluskulude osamakse“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kõik asitõendid ja salvestised kriminaalasja nr 16221000063 toimiku

juurde.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja

kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

Ajavahemikul 01.01.2014. a kuni 28.10.2015. a töötas Tõnu Hein SA Virumaa

Kompetentsikeskuses (registrikood 90003752; edaspidi: Sihtasutus) tegevussuuna ’Teadus- ja

arendustegevus uute toodete/teenuste väljatöötamiseks’ juhi ametikohal. Vastavalt temaga

sõlmitud töölepingu punktidele 2.1 ja 2.2 oli Tõnu Heina tööülesandeks ja vastutusel eelviidatud

tegevussuuna juhtimine ning sellele seatud eesmärkide saavutamine, samuti tegevussuuna töö

üldine korraldamine ja koordineerimine, koostöö kavandamine keskuse teiste tegevussuundadega

ning kavandatavate projektidega, tegevussuuna juhtimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja

täitmise korraldamine, teadus- ja arendusprojektide kavandamine ning elluviimise korraldamine

ja koordineerimine, projektide tehnilise kirjelduse lähteülesannete koostamine, teadus- ja

arendustegevusega seotud valdkondlike spetsialistide töö korraldamine ja koordineerimine,

täiendavate projektipartnerite kaasamine, asjakohaste hangete korraldamine, saadud tulemuste

levitamine ning muude ettenägematute jooksvate ülesannete täitmine vastavalt vajadusele.

Vastavalt põhikirjale oli Sihtasutus kasumit mittetaotlev kohalikke omavalitsusi, kõrgkoole,

kutseõppeasutusi- ja arendusvaldkonnas tegutsevaid organisatsioone ning ettevõtjaid ühendav

võrgustik, mis oli loodud Lääne-Virumaa spetsiifiliste arenguressursside paremaks kasutamiseks.

Sihtasutuse eesmärgiks oli avaliku sektori, hariduse- ja teadusvaldkonnas tegutsevate

organisatsioonide ning ettevõtjate parema koostöö kaudu Lääne-Virumaal konkurentsivõimelise

ettevõtluskeskkonna kujundamine.

3.1.

T. Heina süüdistatakse riigihangete teostamise nõuete rikkumisele füüsilises ja vaimses

kaasaaitamises (kaasaaitamine K. K poolt riigihanke menetluse nõuete rikkumisele, mille

eesmärgiks oli vastavas hankemenetluses osalejale - kas AS-ile Võrguvara või Willfull OÜ-le -

eelise andmine).

T. Heinale ette-heidetav tegevus leidis aset järgmistel asjaoludel:

Sihtasutus taotles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (edaspidi: EAS) korduvalt rahalist toetust

projektidele, mille lõppeesmärgiks oli käivitada Rakveres Kompetentsikeskus. Rahalise toetuse

saamisel viis Sihtasutus 2015. aasta teisel poolel läbi mitmeid erinevaid hankeid, mis olid antud

projektide raames suunatud Kompetentsikeskuse hoones (Rakvere ’Targa Maja’) erinevate

tehniliste süsteemide ja nutilahenduste väljaehitamisele. Nimetatud hangete eest vastutavaks

isikuks ja hangete korraldajaks oli K. K, kes töötas ajavahemikus 17.11.2011. a kuni 14.12.2015.

a Sihtasutuse juhatuse liikmena. Korraldades Sihtasutuse hangete läbiviimist osales K. K

muuhulgas edukate pakkujate väljaselgitamisel ning kinnitas hiljem töövõtjate poolt esitatud aktid

teostatud tööde kohta. Nimetatud tegevuses abistasid K. K it (osalesid nõupidamistel, pidasid

läbirääkimisi, valmistasid hangete läbiviimiseks ette vajalikke pabereid) T. Hein ja sihtasutuse

teine suunajuht (teadus- ja arendusprojektide suunal) R. R .

2015. a suvel toimunud kohtumistel ja aruteludel leppisid K. K , R. Re ja T. Hein Sihtasutuse

nõukogu liikmeks kaasatud j. R ga kokku selles, et korraldatavate hangete tingimused annaksid

eelisseisundi hangetes osalemiseks ning parima pakkumuse esitamiseks ettevõtetele, milles J. R

oli juhatuse liige (AS Võrguvara ja Willfull OÜ). Muuhulgas korraldati 26.06.2015. a T. Heinale

kuuluva ettevõtte HeiVäl OÜ kontoris (aadressil xxxx, Tallinn) Sihtasutuse ja AS Võrgu-vara

esindajate vaheline kohtumine (sellest võttis osa ka T. Hein), mille tulemusel koostati ’Targa Maja

Kompetentsikeskuse ja Võrguvara koostööleping’. Nõupidamisel otsustati omavahelised

tegevused jagada kaheks. Esimese etapina lepiti kokku luua ja käivitada Rakverre ehitatavas

hoones AS Võrguvara vajadustele vastav ja sobiv test- ja demokeskkond. Samuti lepiti kokku, et

AS Võrguvara ehitab Targa Maja tarbeks välja Wi-Fi võrgu. Kohtumisest osavõtjad lähtusid

sellest, et edasiste hangete käigus saavad tellimuse just J. Rga seotud ettevõtted. Ajavahemikul

juuli 2015 kuni 06.10.2015. a, s.o hangete ettevalmistamise perioodil kooskõlastasid Sihtasutuse

esindajad (sh T. Hein, R. R ja K. K) J. R ja R. Sga (Willfull OÜ ekspert ja AS Võrguvara nutimaja

lahenduste juht) hangete läbiviimist ja hanketingimusi korduvalt selliselt, et AS-il Võrguvara või

Willfull OÜ-l oleks võimalik hankes ainukesena osaleda või esitada parim pakkumine. Oma

kirjeldatud tegevusega rikkus T. Hein hangete läbiviimisel RHS § 3 p-des 2, 3 ja 4 märgitud

riigihanke korraldamise üld-põhimõtteid.

3.1.1. Lihthange ’SA Virumaa Kompetentsikeskus testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja

toimimise tagamine’ (viitenumber 166901; ’Demokorter’)

30.09.2015.

a

avaldas

Sihtasutus

Riigihangete

Registris

lihthanke

’SA

Virumaa

Kompetentsikeskus testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine’, mida EAS

rahastas projekti nr EU41359 raames. Seejuures oli pakkumuste esitamise tähtaeg 06.10.2015. a.

Antud hanke eest vastutav isik oli K. K ja volitatud isik R. R .

Kuigi hanketeade avaldati 2015. a septembri lõpus, edastas Sihtasutus hanke ettevalmistamise

perioodil (2015. a suvel) AS Võrguvara esindajale hankega seonduva tehnilise dokumentatsiooni

ja andmed. Ühelegi teisele (hankes osalemisest huvitatud) ettevõttele / võimalikule pakkujale

juurdepääsu sellisele teabele ei antud. Muuhulgas edastati R. Sle hankekavand juba 28.08.2015. a.

Taolise tegevusega võimaldati AS-il Võrguvara asuda koostama ’Demokorteri’ eelarvet ja hankes

osalemiseks vajalikke materjale mitu kuud enne hanke väljakuulutamist. Samuti sai AS Võrguvara

juhatuse liige J. R Sihtasutuse nõukogu liikmena hanke korraldajatelt jooksvalt siseinfot, mis

andis AS-ile Võrguvara eelise hankes osalemiseks ja selle võitmiseks. 2015. a juuli lõpus-augusti

alguses osapoolte vahel toimunud kirjavahetuses demokorteri ja sellega seonduva arvutivõrgu

hangete

teemal

oli

muuhulgas

teemaks

vajadus

panna

’täpselt

paika’

lihthanke

kvalifitseerimistingimused ja parima pakkumuse valiku-kriteeriumid, et ei toimuks ’libastumisi’

(et keegi teine võimalik osaleja ei saaks juhuslikult teha / esitada soodsamat pakkumist).

Toimunud

läbirääkimiste

ja

konsultatsioonide

tulemusel

sõnastati

hanke

kvalifitseerimistingimused selliselt, et hankes kvalifitseeruks vaid AS Võrguvara (tingimustesse

kirjutati nõue osalejatele, et viimastel oleks ette näidata spetsiaalsed / spetsiifilised erialased

sertifikaadid, mida Eestis tol hetkel reaalselt tegutsevatest ettevõtetest omas faktiliselt vaid AS

Võrguvara). Lisaks sellele anti pakkumiste esitamiseks aega vaid 5 tööpäeva, mis jättis eelnevalt

ette hoiatamata teistele võimalikele osaleda soovijatele liialt napi aja dokumentide

ettevalmistamiseks.

Eeltoodust tulenevalt rikuti hanke nr 166901 korraldamisel RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke

korraldamise

üldpõhimõtteid

(läbipaistvus,

võrdne

kohtlemine

ja

olemasolevate

konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine), aga samuti Sihtasutuse enda 02.01.2013. a

kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.2009. a määruse nr 10 ’Meetme

Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid

toetuse saajat / hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3

sätestatud põhimõtteid).

3.1.2. Hange interneti võrguühenduse loomiseks

Projekti nr EU41359 raames korraldas Sihtasutus 2015. a augustis-septembris hanke interneti

võrgu-ühenduse väljaehitamiseks (Rakvere Targa Maja tarbeks). Hanke eest vastutavad isikud

leppisid kokku korraldada hange selliselt, et hankevõitjaks osutuks Sihtasutuse nõukogu liikmega

(J. R) seonduv äriühing AS Võrguvara. Selleks alustati 2015. a juulis T. Heina osavõtul Sihtasutuse

ja AS Võrguvara esindajate vahel läbirääkimisi (nii suuliselt kui ka e-kirja teel) interneti

võrguühenduse ja demokorteri väljaehitamise teemadel. Läbirääkimiste käigus kokkulepitu

tulemusel korraldas J. R huvitatud isikuna pakkumiste esitamise kolme erineva firma poolt. Samas

suunas ja korrigeeris ta pakkumiste esitamise moel, et parimaks osutuks (ja hanke võidaks) AS

Võrguvara. Nii esitas AS Võrguvara 09.09.2015.a Sihtasutusele pakkumise kohtvõrgu

kommutaatorite osas kogusummas 9 867,51 (km-ta). Samas hankis J. R Sihtasutusele (kuid AS

Võrguvara nimelt) alternatiivsed pakkumised Datagate OÜ-lt (kogusummas 10 153,06 (km-ta)) ja

Econet Systems OÜ-lt (kogusummas 9 965,89 (km-ta)). Kokkuvõtlikult lasti pakkumiste

võtmisega tegelema isik, kes oli samal ajal ise hankes osaleja (s.o huvitatud isik).

Eeltoodust tulenevalt rikuti antud hanke puhul samuti RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke

korraldamise

üldpõhimõtteid

(läbipaistvus,

võrdne

kohtlemine

ja

olemasolevate

konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine), aga samuti Sihtasutuse enda 02.01.2013. a

kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.2009. a määruse nr 10 ’Meetme

Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid

toetuse saajat / hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3

sätestatud põhimõtteid).

3.1.3. Hange ’Ilmastiku ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus’

Projekti nr EU41359 raames korraldas Sihtasutus hanke, mille lõppeesmärgiks sõnastati vajadus

luua ilmastiku- ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus (Rakvere Targa Maja

tarbeks). Hanke eest vastutavad isikud leppisid kokku korraldada hange selliselt, et hankevõitjaks

osutuks Sihtasutuse nõukogu liikmega (J. R ) seonduv äriühing Willfull OÜ, kes oli tehtud tööde

eest juba (enne hankedokumentide faktilist vormistamist) esitanud arve 28.10.2015. a. Kõik

hankedokumendid, aga ka leping hankevõitjaga vormistati tagantjärgi kuupäevadega (lepingu

sõlmimise kuupäevaks märgiti 14.09.2015. a; faktiliselt vormistati leping aga alles oktoobris 2015.

a). Vastavalt tegutsemine lepiti kokku ja kooskõlastati Sihtasutuse ja Willfull OÜ esindajate vahel

(nii suuliselt kui ka e-kirja teel).

Peale Willfull OÜ ei olnud ükski äriettevõtte hankest tegelikult teadlik ning hankes puudus tegelik

konkurents.

Selleks, et näidata EAS-ile, et Willfull OÜ oli parim pakkuja, koostas R. R 10.12.2015. a ’hanke

pakkumise küsimise’, mida vormistades lõi mulje, nagu oleks antud dokument koostatud

04.09.2015. a. Samal päeval pöördus R. R R. S poole, kellelt ta palus abi fiktiivse hankes osaleja

leidmiseks (äriühing, mis allkirjastaks fiktiivse hinnapakkumise). Samas saatis R. R R. Sle e-posti

teel ka pakkumise teksti, millele tuli lisada äriühingu rekvisiidid ja esindaja allkiri. R. S nõustus

15.12.2015. a R. Rit aitama ning palus selleks omakorda abi oma vennalt - Meco OÜ juhatuse liige

R. Slt, kellele ta saatis 16.12.2015. a edasi ka R. Ri kirja ja palus vormistada alternatiivse

pakkumisena Meco OÜ nimelt. Samal päeval saatis R. S antud kirja M. Rle (Meco OÜ

müügiinsener) ülesandega hinnapakkumus ära vormistada, allkirjastada ja R. Sle saata. Samal

päeval koostas M. R Meco OÜ plangile R. Ri poolt etteantud tekstiga hinna-pakkumise ja

allkirjastas selle omakäeliselt. Seejärel skaneeris M. R allkirjastatud dokumendi arvutisse ja saatis

selle samal päeval elektrooniliselt R. Sle, kes selle omakorda edastas R. Rile. Hinnapakkumust

vormistades, edastades ja allkirjastades lähtuti teadlikult eesmärgist jätta mulje nagu oleks antud

hinnapakkumus koostatud esitatud 2015. a septembris vastuseks R. Ri 04.09.2015. a päringule

(Hanke pakkumise küsimisele).

Eeltoodust tulenevalt rikuti antud hanke puhul samuti RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke

korraldamise

üldpõhimõtteid

(läbipaistvus,

võrdne

kohtlemine

ja

olemasolevate

konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine), aga samuti Sihtasutuse enda 02.01.2013. a

kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.2009. a määruse nr 10 ’Meetme

Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid

toetuse saajat / hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3

sätestatud põhimõtteid).

3.2.

T. Heina süüdistatakse soodustuskelmuse toimepanemises (pettuse teel avalikest vahenditest

majandustegevuses osalevale isikule sellise osaliselt tasuta väljamakse saamine, mille eesmärgiks

oli soodustada majandustegevust, aga samuti taolise soodustuse mitte-eesmärgipärane

kasutamine), mis leidis aset ajavahemikul 01.01.2014. a kuni 28.10.2015. a. T. Heinale

etteheidetav tegevus, mille ta pani toime koos K. Kja R. Riga, leidis aset järgmistel asjaoludel:

Aastatel 2011-2015 taotles Sihtasutus EAS-ilt korduvalt rahalist toetust projektidele, mille

eesmärgiks oli käivitada Rakveres Targa Maja Kompetentsikeskus. Nimetatud ajaperioodil leidis

EAS-i poolt rahastamist kaks Sihtasutuse projekti:

- EU41359 (Põhitegevused; abikõlblikkuse periood 01.08.2011. a kuni 15.10.2015. a), mille

raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 3 165 439,05 eurot.

- EU48755 (Lisategevused; abikõlblikkuse periood 19.12.2014. a kuni 28.10.2015. a), mille

raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 197 152,51 eurot.

EAS-i rahaliste toetuste väljamakse eelduseks oli Sihtasutuse poolne projektitegevuse läbiviimine

ja vastavate kulude teostamine, millele järgnevalt tekkis EAS-il kohustus tasuda 85 % tehtud

kuludest. Seega finantseeris EAS projekti 85% ulatuses. Sihtasutusel omakorda oli kohustus

tasuda oma-finantseering 15% ulatuses projekti kogumaksumusest. Väljamaksete eelduseks oli

vastavate aruannete koostamine ja toetussummade väljamaksmiseks vajalike alusdokumentide

esitamine EAS-ile. Seoses asjaoluga, et Sihtasutusel puudusid piisavad rahalised vahendid ning

katteallikad omafinantseeringu tagamiseks, mõtlesid T. Hein, R. R ja K. Kvälja skeemid

omafinantseeringuks vajalike rahaliste vahendite leidmiseks soodustuskelmuse teel.

3.2.1. soodustuskelmus seoses ettevõttega Uniflex Systems OÜ

2014. a sügisel pidasid Uniflex Systems OÜ huve esindava Neeme Takisega, et Uniflex Systems

OÜ-l tagaks temaga projekti nr EU41359 raames lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30%

ulatuses temalt tellitavate teenuste-tööde kogumaksumusest. Lepiti kokku, et Uniflex Systems OÜ

ostab Sihtasutuselt ’nõustamisteenust’ summas, mis moodustab 30% Uniflex Systems OÜ poolt

Sihtasutusele esitatud arvete kogumaksumusest.

Pärast vastava kokkuleppe saavutamist saatis R. R Sihtasutuse nimelt Uniflex Systems OÜ-le 30.

10.2014. a tellimuskirja seoses ’infoedastuse lahendusega’, misjärel Uniflex Systems OÜ saatis

Sihtasutusele 31.10.2014. a Tellimuskinnituse ja arve nr 110230-0001 kogusummas 5 979,60 (sh

KM) erineva riistvara tarnimise, paigaldamise, seadistamise ja kasutajakoolituse eest. Seejuures

on märkimisväärne, et arvesse olid muu riistvara hulgas märgitud televiisorid (LED, 55 tolli HDMI

– 2 tk), kogumaksumusega 1790 eurot (+ KM), mida tegelikkuses Sihtasutusele ei tarnitud.

19.02.2015. a esitas omakorda Sihtasutus Uniflex Systems OÜ-le arve nr 173, summas 1793,88

eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud

nõustamine ja konsultatsioon’. Tegelikkuses antud arves osutatud teenust pole Sihtasutus

osutanud.

Vastavalt omavahelisele kokkuleppele ja eelnevalt viidatud arvele nr 110230-0001 teostas

Sihtasutus 31. 10.2014. a ja 12.12.2014. a Uniflex Systems OÜ arvelduskontole maksed

kogusummas 5979,60 eurot. Uniflex Systems OÜ teostas omakorda 10.06.2015. a Sihtasutuse

arvelduskontole arve nr 173 alusel ülekande summas 1793,88 eurot, mis moodustas 30%

Sihtasutuse poolt Uniflex Systems OÜ-le kantud rahalistest vahenditest.

Sihtasutus esitas projekti raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena

koopiad arvest nr 11023-0001, sellega seonduvast viitest nr 011023321920 ja arve alusel tehtud

ülekannet tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et Sihtasutus on

teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka 747,45 euro suuruse omafinantseeringu.

Seetõttu maksti Sihtasutusele välja vastav toetuseosa (85 % kulutustest) kogusummas 4235,55

eurot.

Samas ei vasta Uniflex Systems OÜ arve nr 11023-0001 summas 5 979,60 (sh KM) tegelikkusele

(seda oli televiisorite maksumuse osas tahtlikult suurendatud ja antud summa arvelt maksti hiljem

osaühingu poolt Sihtasutusele tagasi omafinantseering 30 %). Seega maksti toetuseosa (4235,55

eurot) EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K , R. R ja T. Hein viisid N. T

kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest.

3.2.2. soodustuskelmus seoses ettevõttega KO! OÜ

01.06.2015. a sõlmisid Sihtasutus ja KO! OÜ projekti EU48755 raames lepingu, mille sisuks oli

koostöö teadus- ja arendustöö valdkonnas nutikangaga seotud robootika, automaatika ja

informatsiooni- ning kommunikatsioonitehnoloogiate arendamiseks. Vastavalt sõlmitud lepingule

ja kuupäevaga 27.10.2015. a dateeritud ’Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile’ pidi KO! OÜ

valmistama kolm suuremõõdulist interjööritekstiili, mis pidi riputatama üles Targa Maja hoonesse.

Lepingujärgseks töö eesmärgiks oli kavandada, arendada ja rakendada tööle nutikangal, tekstiilil

vms materjalil põhinevad ja hoones kasutatavad sisekujundusega või hoone kasutamisega seotud

tehnilised lahendused, mis töötaks koos hoone automaatikasüsteemidega või hoone erinevate

tehnosüsteemide kasutamiseks või juhtimiseks mõeldud tarkvaraga. 27.10.2015. a esitas KO! OÜ

Sihtasutusele ka arve nr 106, summas 39 000 eurot (sh KM). Tegelikkuses ei olnud 27.10.2015. a

KO! OÜ poolt arves nr 106 märgitud tööd arve esitamise ajaks tehtud ning tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktis märgitu ei vastanud tegelikkusele.

Enne viidatud lepingu sõlmimist Sihtasutuse ja KO! OÜ vahel pidasid T. Hein, R. R ja K. K

läbirääkimisi KO! OÜ huve esindava juhatuse liikme K. O ga ja leppisid kokku, et KO! OÜ tagab

temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate tööde

kogumaksumusest ja kannab selle üle Sihtasutuse poolt esitatud arve alusel. Samuti lepiti hiljem

kokku, et hoolimata lepingujärgsete tööde viibimisest esitab KO! OÜ enne projekti nr EU48755

lõppu (28. 10.2015. a) Sihtasutusele arve, mida KO! OÜ arve nr 106 näol ka tegi.

31.12.2015. a esitas omakorda Sihtasutus KO! OÜ-le arve nr 235, summas 11 700 eurot (sh KM)

teenusekirjeldusega ’testkeskkonna kasutamine’. Tegelikkuses polnud testkeskkond selleks ajaks

aga veel valmis, millest tulenevalt polnud võimalik seda kasutada.

Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, koostatud lepingule ja arvele nr 106 teostas Sihtasutus

30.10. 2015. a, 08.12.2015. a ja 31.12.2015. a KO! OÜ arvelduskontole maksed kogusummas

39 000 eurot. KO! OÜ teostas omakorda 31.12.2015. a ja 02.01.2016. a Sihtasutuse

arvelduskontole arve nr 235 alusel ülekanded kogusummas 11 700 eurot, mis moodustab 30%

Sihtasutuse poolt KO! OÜ-le kantud rahalistest vahenditest.

Sihtasutus esitas projekti raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena

koopiad arvest nr 106 ja arve alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel

leidis eksitusse viidud EAS, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka

4875 euro suuruse omafinantseeringu. Seetõttu maksti Sihtasutusele välja nutikangaga seonduva

robootika, automaatika ja informatsiooni- ning kommunikatsioonitehnoloogiate arendamisega

seotud projekti toetuseosa (85 % kulutustest) kogusummas 27 625 eurot. Tegelikult polnud selleks

ajaks arves nr 106 märgitud töö tehtud / valmis.

Seega ei vasta ei KO! OÜ arve nr 106 summas 39 000 eurot (sh KM) ning ka Sihtasutuse

31.12.2015. a arve nr 235 summas 11 700 eurot (sh KM) tegelikkusele (kangas polnud valmis,

testkeskkond polnud valmis). Toetuseosa (27 625 eurot) maksti EAS-i poolt Sihtasutusele välja

ekslikult, kuna K. K , R. R ja T. Hein viisid K. O kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse

tegelikest asjaoludest.

3.2.3. soodustuskelmused seoses ettevõttega IT Villa OÜ

2014. a jaanuaris-veebruaris sõlmisid Sihtasutus ja IT Villa OÜ projekti EU41359 raames

töövõtulepingu, mille sisuks oli Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse miljööväärtusliku hoone

(xxxx, Rakvere) testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamine. Samuti sõlmisid eelnevalt

nimetatud osapooled 2015. a augustis-septembris veel teisegi töövõtulepingu, mille sisuks oli

Rakveres asuvate hoonete tehnosüsteemide monitooringulahendus.

Enne viidatud lepingute sõlmimist Sihtasutuse ja IT Villa OÜ vahel pidasid K. K , R. R ja T. Hein

läbirääkimisi IT Villa OÜ huve esindava N. T ga ja leppisid kokku, et IT Villa OÜ tagab temaga

lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate tööde

kogumaksumusest ja kannab selle üle Sihtasutuse poolt esitatud arvete alusel. Ühtlasi lepiti kokku,

et IT Villa OÜ poolt Sihtasutusele esitatud arved on paisutatud, et katta omafinantseeringuks

vajaminevaid kulutusi.

Vastavalt sõlmitud lepingutele esitas IT Villa OÜ Sihtasutusele ajavahemikul 2014. a juulist kuni

2015. a septembrini rea arveid tarnitud kauba (andurid, sensorid, USB jms.) ja / või osutatud

teenuste (elektritööd, installatsioonitööd, konfigureerimine jms.) kohta (arved nr 11220-0001; nr

11220-0002; nr 11231-0001 ja nr 11271-0001), mille abil näidati hoonete tehnosüsteemide

monitooringu-lahenduse ning Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse miljööväärtusliku hoone

(xxxx, Rakvere) testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamise hinda selle tegelikust

maksumusest 8 964,60 euro (sh KM) võrra kallimana.

24.10.2014. a esitas omakorda Sihtasutus IT Villa OÜ-le arve nr 141, summas 1785 eurot (sh KM)

teenusekirjeldusega ’Arendusprojekti juhtimine ja nõustamine; 17,85 tundi’. Samuti esitas

Sihtasutus 19.02.2015. a IT Villa OÜ-le arve nr 172, summas 3583,20 (sh KM)

teenusekirjeldusega ’Projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja

konsultatsioon; 1 kuu’ ja 22.01.2016. a veel ka arve nr 241, summas 3596,40 (sh KM)

teenusekirjeldusega ’Testkeskkonna kasutamine; 1 kuu’.

Lisaks sellele koostas K. KEAS-ile 19.12.2014. a projekti EU41359, mille sisuks oli täiendava

taotluse eelarve 411 596,76 eurole. Muuhulgas taotleti kolme nutitelefoni ostmist (kogusummas

1558,70 eurot). 11.02.2015. a ei pidanud EAS Kompetentsikeskuste arendamise meetme

hindamiskomisjon nutitelefonide ostmist põhjendatuks, misjärel Tõnu Hein koos K. Kja R. Riga

mõtlesid välja skeemi, mil moel läbi EAS-i rahastuse nutitelefonid ikkagi soetada, misjärel T. Hein

leppis skeemi realiseerimise üksikasjad kokku 2015. a jaanuaris IT Villa OÜ juhatuse liikme N. T

ga.

Skeemi realiseerimise esimeses faasis ostis IT Villa OÜ 03.03.2015.a krediidimüügiarvega Telia

Eesti AS-ilt (endine Elion, AS Eesti Telekom) kolm nutitelefoni (kogumaksumusega 2459 eurot;

sh KM). Seejärel koostas N. T IT Villa OÜ nimelt Sihtasutusele kuupäevaga 30.01.2015. a

dateeritud arve nr 11248-0001 (viite nr. 011248321925) summas 5988 eurot (sh KM), millesse

peideti T. Heina palvel ka eelnimetatud kolm telefoni (teenusekirjelduses märgitud tööd

’katsetused, diagnostika. Andurite ja monit. Systeemi seadistused 30.01.2015’ olid tegelikult juba

[teises sõnastuses] kajastatud 22.10.2014. a arves nr 11220-0002 ja just nende väidetavalt 2015. a

jaanuaris tehtud tööde nime all näidati projekti raames kantud kuludena ka telefonide maksumust).

Antud kolm telefoni läksid faktiliselt K. K , R. Ri ja T. Heina kasutusse:

K. K kasutuses oli kuni 06.10.2016. a mobiiltelefon Apple iPhone 6 (64 GB, kaubakood

MG4F2ET/A; IMEI: 358360069782643 (tumehall)) maksumusega 785 eurot, R. Ri kasutuses oli

mobiiltelefon Apple iPhone 6 (64 GB, kaubakood MG4J2ET/A; IMEI: 359226060532858

(kuldne)), maksumusega 785 eurot ja T. Heina kasutuses oli kuni 22.04.2016. a mobiiltelefon

Apple iPhone 6 Plus (64 GB, kaubakood MGAH2ET/A IMEI: 354440064592371 (tumehall)),

maksumusega 889 eurot.

Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, sõlmitud lepingutele ja eelviidatud arvetele teostas

Sihtasutus ajavahemikul 2014. a juulist 2015. a detsembrini IT Villa OÜ arvelduskontole makseid

kogusummas 35 870,04 eurot. IT Villa OÜ teostas omakorda 13.12.2014. a, 19.02.2015. a ja

26.01.2016. a Sihtasutuse arvelduskontole arvete nr 141, nr 172 ja nr 241 alusel kokku 8964,60

eurot, mis moodustab 30% Sihtasutuse poolt IT Villa OÜ-le kantud rahalistest vahenditest.

Sihtasutus esitas projekti nr EU41359 raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate

dokumentidena koopiad arvetest nr 11220-001, nr 11220-0002, nr 11231-0001, nr 11248-0001 ja

nr 11271-0001 ning arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel

leidis eksitusse viidud EAS, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka

4485,10 euro suuruse omafinantseeringu. Seetõttu maksti Sihtasutusele välja IT Villa OÜ-ga

seonduvate kulutuste katteks mõeldud projekti toetusosa (85 % kulutustest) kogusummas

25415,60 eurot.

Samas ei vastanud IT Villa OÜ-lt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule.

Toetuseosa (25415,60 eurot) maksti EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K , R. R ja

T. Hein viisid N. T kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest (kaupade-

teenuste tegelikest hindadest). Seejuures ei kasutatud saadud soodustust ka teatud osas mitte-

eesmärgipäraselt (soodustuse eest soetatud nutitelefone ei olnud projekti jaoks vaja ning need olid

asjassepuutuvate isikute isiklikus kasutuses).

3.2.4. soodustuskelmus seoses ettevõttega Võrguvara AS

2015. a oktoobris sõlmisid Sihtasutus ja Võrguvara projekti EU41359 raames töövõtulepingu,

mille sisuks oli Kompetentsikeskuse testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise

tagamine vastavalt hankes nr 166901 esitatud pakkumisele. Vastavalt esialgsele lepingule oli

lepinguhind maksimaalselt 77800 eurot (sh KM), hiljem lepingut korrigeeriti töövõtjale makstava

tasu osas ja tellija kohustus tasuma töö eest tunnitasu alusel (72.- eurot tund, sh KM) vastavalt

tegelikult tehtud tööde mahule ning seadmete ja vahendite eest vastavalt nende maksumusele, kuid

mitte rohkem kui 47 998,80 eurot (mis sisaldas kõiki makse ja tasu autoriõiguste eest).

Enne viidatud lepingu sõlmimist Sihtasutuse ja Võrguvara AS-i vahel pidasid T. Hein, R. R ja K.

K läbirääkimisi Võrguvara AS-i huve esindava J. R ga ja leppisid kokku, et AS Võrguvara tagab

temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate tööde

kogumaksumusest ja kannab selle üle Sihtasutuse poolt esitatud arvete alusel. Ühtlasi lepiti kokku,

et AS Võrguvara poolt Sihtasutusele esitatavad arved on paisutatud, et katta omafinantseeringuks

vajaminevaid kulutusi.

Pärast vastava kokkuleppe saavutamist saatis Sihtasutus 31.10.2014. a Võrguvara AS-ile

tellimiskirja, mille kohaselt sooviti tellida seadmeid ja vahendeid Targa Maja Kompetentsikeskuse

testkeskkondade jaoks. Samas saatis T. Hein J. R le e-kirja, milles palus esitada arve summale

4999 eurot (+ KM) ja märkida selgituseks / teenusekirjeldusse järgmine tekst : ’teisaldatavate

hoone ja väliskeskkonna kompleksandurite hankimine ja eksperthinnang nende omadustele ning

kasutatavusele ja edasi-arendatavusele’. Vastuseks nimetatud palvele esitas Võrguvara AS

31.10.2014. a Sihtasutusele arve nr 41410066 summas 5998,80 eurot (sh KM), mille

teenusekirjelduse tekst langeb kokku palutuga. Antud arve oli koostatud ja esitatud, ilma et

teenusekirjelduses olevad tööd oleksid olnud selleks ajaks tehtud.

Lisaks sellele esitas Võrguvara AS 09.09.2015. a Sihtasutusele hinnapakkumise nr PK201502909-

01SS ja 09.10.2015. a arve nr 41510021 summas 11 841,01 eurot (sh KM). Esitatud pakkumise

teenuse-kirjelduseks oli ’Extreme Networks Summit X440’.

Samuti esitas Võrguvara AS Sihtasutusele 15.10.2015. a arve nr 41510033, summas 47 800 eurot

(sh KM), mille selgituseks oli märgitud ’arve vastavalt lepingule nr 2015.10.01 (166901)’. Samal

päeval allkirjastasid Sihtasutuse ja Võrguvara AS esindajad (vastavalt K. Kja J. R) arves märgitud

töö osas ka tööde-üleandmise vastuvõtmise akti. Tegelikkuses ei olnud 15.10.2015. a arves nr

41510033 märgitud tööd selleks ajaks tehtud ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitu ei

vastanud tegelikkusele.

23.12.2015. a esitas omakorda Sihtasutus Võrguvara AS-ile arve nr 234, summas 1728 eurot (sh

KM) teenusekirjeldusega ’Nõustamine hooneautomaatika rakenduste osas linnaruumis’. Samuti

esitas Sihtasutus 11.03.2016. a Võrguvara AS-ile arve nr 255, summas 17 685,60 eurot (sh KM)

teenuse-kirjeldusega ’testkeskkonna rent’. Tegelikkuses polnud testkeskkond selleks ajaks valmis

ning seega ei olnud seda võimalik rentida.

Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, koostatud lepingule ja eelviidatud arvetele teostas

Sihtasutus 31.10.2014. a, 12.12.2014. a, 22.10.2015. a ja 23.12.2015. a Võrguvara AS

arvelduskontole maksed kogusummas 65 639,81 eurot. Võrguvara AS teostas omakorda

13.01.2016. a ja 31.03.2016. a Sihtasutuse arvelduskontole arvete nr 234 ja nr 255 alusel ülekanded

kogusummas 19 413,60 eurot, mis moodustab 29,58% Sihtasutuse poolt Võrguvara AS-ile kantud

rahalistest vahenditest.

Sihtasutus esitas projekti raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena

koopiad arvetest nr 41410066, nr 41510021 ja nr 41510033, aga samuti arvete alusel tehtud

ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et Sihtasutus

on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka hankeobjektidele 8204,98 euro suuruse

omafinantseeringu. Seetõttu maksti Sihtasutusele välja Võrguvara AS arvetes märgitud

väidetavate kulutuste katteks projekti toetuseosa (85 % kulutustest) kogusummas 46 494,86 eurot.

Tegelikult polnud antud arvete / kuludokumentide EAS-ile esitamise ja toetussumma

väljamaksmise ajaks enamikku arvetes märgitud töödest tehtud.

Seega ei vastanud Võrguvara AS-ilt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule /

tegelikkusele. Toetuseosa (46 494,86 eurot) maksti EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna

K. K , R. R ja T. Hein viisid J. R kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest.

Punktis 3.1. kirjeldatud ja T. Heinale süükspandav tegevus on vaadeldav kuriteona KarS § 210 lg 2

mõttes.

Punktis 3.2. kirjeldatud ja T. Heinale süükspandav tegevus on vaadeldav kuriteona KarS § 300 lg 1 -

§ 22 lg 3 mõttes.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Tõnu

Heinale KarS § 210 lg 2 järgi mõistetavaks karistuseks rahaline karistus 400 päevamäära (lähtudes

Tõnu Heina keskmisest päevasissetulekust ja juhindudes KarS § 44 lõigetest 2 ja 3 kuulub Tõnu

Heina puhul kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot), s. o 4000 eurot ning KarS § 300 lg 1

- § 22 lg 3 järgi mõistetavaks karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 1000 eurot. KarS

§ 64 lg 1 alusel mõista Tõnu Heinale liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

rahaline karistus 500 päevamäära, s.o 5000 eurot.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Tõnu Hein on kokkuleppest aru

saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti

on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

Tõnu Hein tuleb süüdi tunnistada KarS § 210 lg 2 ja § 300 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning mõista talle

karistus vastavalt kokkuleppele.

Asitõendid - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kõik asitõendid ja salvestised kriminaalasja nr

16221000063 toimiku juurde. Lõplikud otsustused asitõendite suhtes tehakse kriminaalasja nr

16221000063 raames, kui langetatakse lõplik menetlusotsus teiste asjast läbikäivate isikute osas.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas

kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot. Kokkuleppe kohaselt võimaldada

Tõnu Heinal tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 750 eurot osadena 1 aasta jooksul.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp