2-16-4856/64 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2164856

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. mai 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Osaühingu Texlin ja RIAB Teedeehitus OÜ hagi Andres

Tultsi, Cadrin Lokotari, T. R ja Evelin Greenbaumi vastu

õigusvastase tegevuse lõpetamise ja sellest hoidumise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Texlin kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Texlin, esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto

Kostja Andres Tults, esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

Kostja T. R, esindja vandeadvokaat Mikk Lõhmus

Kostja Evelin Greenbaum

Asja läbivaatamise kuupäev

2. aprill 2018. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2164856

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Texlin ja RIAB Teedeehitus OÜ (edaspidi koos hagejad) esitasid 29. märtsil 2016 Harju

Maakohtule hagi Andres Tultsi (kostja I), Cadrin Lokotari (kostja II), T. R (kostja III) ja Evelin

Greenbaumi (kostja IV) vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ja sellest hoidumiseks. Hagejad

palusid asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 või alternatiivselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel

hagi rahuldada, kohustades kostjaid Rae vallas Peetri alevikus Tähnase põigus mitte takistama

sõidukitega ja jalgsi liikumist Tähnase põik 14 kinnistule. Samuti palusid hagejad kohustada

kostjaid edaspidi Tähnase põigus Tähnase põik 14 kinnistule liikumise takistamisest hoiduma.

2-16-4856

Hagiavalduse kohaselt on Osaühing Texlin Tähnase põik 14 kinnistul moodustatud korteriomandite

nr 1–4 omanik ja RIAB Teedeehitus OÜ on sellel kinnistul moodustatud korteriomandite nr 5–6

omanik. Rae Vallavolikogu 2. aprilli 2013. a korraldusega kehtestatud Peetri II (Peetrimetsa)

kinnistu detailplaneeringuga (edaspidi detailplaneering) määrati Tähnase põik 14 kinnistu

juurdepääsuteeks Tähnase põik. Tähnase põik kuulub Väike-Peetri külaselts MTÜ-le (edaspidi

MTÜ). Rae Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja MTÜ sõlmisid 16. detsembril 2013 eratee

avaliku kasutamise lepingu, mille alusel on Tähnase põik määratud kogu ulatuses avalikult

kasutatavaks teeks. Tähnase põik 14 kinnistu juurdepääsuteeks olev avalikult kasutatav Tähnase

põik külgneb tänava lõpus Tähnase põik 11 ja Tähnase põik 12 kinnistutega. Tähnase põik 11

omanik on kostja II ja kinnistu on ka kostja I elukohaks. Tähnase põik 12 omanik on kostja III ja

kinnistu on ka kostja IV elukohaks.

Kostjad takistavad alates 2015. aasta novembrist süstemaatiliselt hageja juurdepääsu Tähnase

põik 14 kinnistule. Kostjad pargivad Tähnase põigus sõidukeid viisil, mis takistab kinnistul

liikumist. Samuti on kostjad lumerikkal ajal vedanud oma kinnistutelt kogutud lume Tähnase

põiguga piirnevale alale, välistades teiste sõidukite liikumise kinnistule ja takistades jalakäijate

ohutut liikumist. Rikkumised on järgmised:

- kostjate I ja II kasutatav sõiduk Volvo XC90 (edaspidi Volvo) oli pargitud kinnistule liikumist

takistavalt 18. ja 26. novembril 2015;

- kostja I on takistanud juurdepääsu kinnistule lume kuhjamisega 23. ja 24. veebruaril 2016;

- kostjad on takistanud juurdepääsu kinnistule lume kuhjamisega (25. ja 26. veebruar ning 1. märts

2016);

- kostjate III ja IV kasutatav sõiduk Toyota RAV4 (edaspidi Toyota) oli pargitud kinnistule liikumist

takistavalt 18. ja 26. novembril 2015, 31. detsembril 2015 ja 4. jaanuaril 2016; vallavalitsus on

väärteomenetluses fikseerinud Toyota parkimise kinnistule liikumist takistavalt 2., 3. ja

4. detsembril 2015, 17., 28. ja 30. detsembril 2015 ja 7. ning 11. jaanuaril 2016.

Kostjad ei lõpetanud vaatamata avaliku võimu korraldustele ja hagejate pöördumistele liiklemise

takistamist enne, kui hagejad esitasid kohtusse hagi. Seega ei ole hagejatel kindlust, et kostjad oma

õigusvastast tegevust ei jätka.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad leidsid, et hagejad ei ole tõendanud, et kostjad oleks

kuhjanud tänavale lumehunnikuid ja takistanud sõidukitega hagejate juurdepääsu kinnistule. Kuna

kostjad ei ole hagejate omandiõigust rikkunud, siis ei ole alust eeldada, et kostjatel on kavatsus teha

seda tulevikus. Isegi kui hagejatel oleks olnud ligipääs kinnistule Tähnase põigu kaudu takistatud,

oli neil ligipääs kinnistule nii Kaabli tänava kui ka Kraavipealse tänava kaudu. Kostjatele

teadaolevalt kasutasidki hagejad ligipääsu mööda Kaabli tänavat.

3. Harju Maakohus jättis 23. märtsi 2017. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud

võrdsetes osades hagejate kanda.

Maakohus leidis, et hagejate nõude alusnormiks saab olla AÕS § 89, mille kohaselt peavad olema

täidetud eeldused, et nõude esitaja on omanik, toimub omandiõiguse rikkumine (mis ei seisne

valduse kaotamises), nõue esitatakse rikkuja vastu ning rikkuja tegevuse ja rikkumise vahel on

põhjuslik seos. AÕS § 89 kohaldamisalasse ei kuulu juba toimunud omandiõiguse rikkumise

tagajärje kõrvaldamine, seega peavad rikkumised olema kestvad. Samuti võib hageja nõude

alusnormiks olla VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 pga 5. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt,

kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse,

võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega

ähvardamisest hoidumist. Tuvastatud asjaoludel on Osaühing Texlin (hageja) praegu Tähnase

põik 14 korteriomandi nr 4 omanik. RIAB Teedeehitus OÜ ei ole enam Tähnase põik 14 ühegi

korteriomandi omanik. RIAB Teedeehitus OÜ on AÕS § 89 alusel nõudeõiguse kaotanud ja

praegune lahend ei kehtiks ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 460 lgte 1 ja 2 alusel uute

2(

7)

2-16-4856

omanike suhtes. Kuivõrd VÕS § 1055 ei eelda omandiõiguse olemasolu, on seda võimalik

kohaldada nii hageja kui ka RIAB Teedeehitus OÜ suhtes.

Tuvastatud asjaoludel ei vaielda selle üle, et Tähnase põik on määratud kogu ulatuses avalikult

kasutatavaks teeks. Tähnase põik 14 kinnistu (edaspidi hageja kinnistu) juurdepääsuteeks avalikult

kasutatav Tähnase põik (edaspidi avalik tee) külgneb tänava lõpus Tähnase põik 11 ja Tähnase

põik 12 kinnistutega. Tähnase põigu kinnistule väljastati kasutusluba 20. septembril 2016.

Hageja nõue AÕS § 89 alusel õigusvastase tegevuse lõpetamiseks jääb rahuldamata, sest kostjad ei

ole hageja omandiõigust rikkunud. Ei ole tõendatud, et kostja I oleks hageja omandiõigust rikkunud

(lume kuhjamine 23. ja 24. veebruaril 2016, Volvo takistav parkimine 18. ja 26. novembril 2015).

Hageja esitatud fotodelt ei selgu, millistel kuupäevadel on need tehtud, samuti ei nähtu. et lume on

liikumist takistavalt kuhjanud kostja I. Kohtule esitatud lumekoristusmasina juhi Raiko Söödi kiri

on asjakohatu, sest see puudutab 22. jaanuari 2016, mil hageja lume kuhjamist kostjale I ette ei

heitnud. Kohtule esitatud maakler Aivar Vilbo e-kirjast ei selgu ühtegi isikut, kes lume kuhjamisega

liikumist takistanuks. Esitatud fotodelt nähtub, et pargitud Volvo paikneb teega paralleelselt ja

sellest on võimalik mööduda. Paikvaatlusega on tuvastatud, et sõiduki parkimist kinnistul ei saa

lugeda hageja ligipääsu takistavaks parkimiseks ja teele mahub kõrvuti kaks sõidukit. Ei ole

tõendatud, et kostja II oleks hageja omandiõigust rikkunud (takistav parkimine). Ei ole tõendatud, et

kostja III oleks kuhjanud lund liikumist takistavalt või parkinud Toyota viisil, mis takistab kinnistul

liikumist. Kostja III seletas vande all, et Toyota ei ole tema kasutuses, tema kasutab teist sõidukit.

Kostja IV lume kuhjamine liiklust takistavalt ei ole tõendatud.

Vallavalitsuse aktide, fototabelite jm-ga, samuti Kristi Malmi ütlustega on tõendatud, et kostja IV

parkis Toyota liikumist takistavalt 2., 3. ja 4. detsembril 2015, 17., 28. ja 30. detsembril 2015 ja

7. ning 11. jaanuaril 2016. Kostja IV ei ole tõendanud, et viidatud kuupäevadel oli tegemist sõiduki

hädapeatumisega. Eeltooduga ei ole kostja IV siiski hageja omandiõigust rikkunud. AÕS § 89

kohaldamise eelduseks on kestev rikkumine. Kostja IV rikkumine peaks olema pidev, kuid kostja IV

on parkinud liikumist takistavalt üksikutel kuupäevadel (vahepeal on sõiduki asukohta muudetud).

Tähtsus on ka sellel, et hageja ei lasknud kordagi kostja IV sõidukit teisaldada põhjusel, et sõiduk

takistab hageja omandiõiguse teostamist. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal oli tahe nimetatud

kuupäevadel kinnistule pääseda ja ta ei saanud seda teha. Asjas on tõendatud, et hageja ei

kasutanudki sissepääsuks avalikku teed. Sellel, et detailplaneeringuga on hageja kinnistu

juurdepääsualaks määratud avalik tee, ei ole asjas tähtsust. Tuvastatud asjaoludel oli hageja

kinnistule juurdepääs kolmest kohast ning põhiline juurdepääs toimus Kaabli tänava kaudu. Hageja

esindaja on kinnitanud, et õigusrahu saabus hagi esitamisel ja pärast kohtusse pöördumist ei ole

rikkumisi fikseeritud.

Hageja nõue AÕS § 89 alusel edaspidisest rikkumisest hoidumiseks jääb rahuldamata. Hageja ei ole

tõendanud rikkumise kordumise ohtu või ähvardava tulevase rikkumise ohtu. Kohus tuvastas, et

kostjad I–III ei ole hageja omandiõigust rikkunud. Ei ole alust arvata, et kostja IV pargiks tulevikus

avalikule teele liiklust takistavalt. Hagi esitamisega võrreldes on olukord muutunud. Kinnistul ei ole

enam ehitusjärgus ehitist, teele on paigaldatud asfaltkate ja teele väljastati kasutusluba. Kohtul ei ole

mingit alust arvata, et kostjad hakkaksid avalikule teele paigutama mingeid takistusi.

Hagi jääb rahuldamata ka VÕS § 1055 alusel. Viidatud säte eeldab kestvat kahju tekitamist, mis

pole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et kostja IV mittekohane parkimine oleks kestev.

Tõendatud ei ole kostjate eesmärk tekitada hagejatele kahju.

4. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti tema hagi

kostjate I, III ja IV vastu hoidumisnõudes rahuldamata, ning palus uue otsusega kohustada

nimetatud kostjaid hoiduma edaspidi mistahes viisil avalikul teel kinnistul liikumise takistamisest.

3(

7)

2-16-4856

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. novembri 2017. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, järgis

neid ega pidanud vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus jättis kostjate I, III ja IV

apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsust osas, mille peale kaevati, s.o osas, milles maakohus

jättis rahuldamata hageja nõude kostjate I, III ja IV vastu rikkumisest hoidumiseks. Maakohtu otsus

on jõustunud osas, milles jäeti rahuldamata RIAB Teedeehitus OÜ hagi kõigi kostjate vastu, hageja

hagi kostja II vastu rikkumise kõrvaldamiseks ja rikkumisest hoidumiseks ning hageja hagi

kostjate I, III ja IV vastu rikkumise kõrvaldamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel peab hagi rahuldamiseks olema tõendatud, et kostjad on

kestvalt hageja omandiõigust rikkunud või on kostjad rikkumisega ähvardanud selliselt, et hagejatel

on alust uskuda selle jätkuvusse.

Maakohus jättis õigesti kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata. Maakohus hindas 23. ja

24. veebruari 2016 lumelükkamise kohta esitatud tõendeid õigesti. RIAB Teedeehitus OÜ

seadusliku esindaja vande all antud seletus ja kostja I vande all antud seletus on omavahel vastuolus

ja muud tõendid viidatud päevadel kostja I lume lükkamist avalikule teele ei tõenda. Viidatud

kuupäevadel tehtud fotodest ei sa järeldada, et lund lükati viisil, et see takistab hageja juurdepääsu

oma kinnistule. Ka R. Söödi seletuskirjast ei saa järeldada, et kostja I oleks teele hageja viidatud

päevadel lund lükanud. Ülejäänud fotodelt ei ole täpselt tuvastatav, millal on pildid tehtud. Hageja

väited lumevallidega liikluse takistamisest 7., 11. ja 22. jaanuaril 2016, 25. ja 26. veebruaril 2016 ja

1. märtsil 2016 on esitatud kohtukõnes, s.t pärast eelmenetluse lõppu ja ka pärast kohtuistungit.

Eeltoodu tõttu ei pidanud maakohus neile väidetele hinnangut andma. 18. novembril 2015. a pargiti

Volvo ja Toyota kinnistul liikumist takistavalt RIAB Teedeehitus OÜ seadusliku esindaja vande all

antud seletuse järgi, kui pikalt selline olukord kestis, seletusest ei selgunud. Volvo vale parkimise

kohta 26. novembril 2015 ei ole tõendeid esitatud. Paikvaatlusel tuvastatut ei ole põhjust hinnata

maakohtust erinevalt. Maakohtule esitatud tõendid ei anna alust järeldada, et kostja I oleks

takistanud hageja juurdepääsu kinnistule kestvalt või oleks hagejal alust arvata, et kostja I takistab

juurdepääsu kinnistule ka tulevikus. Kui isegi ühel või kahel korral on kostja I takistanud väidetavalt

auto parkimisega või lume lükkamisega autodele läbipääsu, ei saa sellest järeldada tegevuse kestvust

ega seda, et hagejad oleksid saanud arvata selle kordumist tulevikus.

Kostjatele III ja IV etteheidetud lume lükkamine kinnistul liiklust takistavalt ei ole tõendatud. Seda

maakohtu järeldust ei ole hageja apellatsioonkaebuses ka selge sõnaga vaidlustanud (hageja

vaidlustas maakohtu järelduse kostja III ja kostja IV juurdepääsu takistava parkimise kohta).

Maakohus on kõiki tõendeid koosmõjus hinnates õigesti leidnud, et kostja III osas on väide

juurdepääsu takistava parkimise kohta tõendamata. Tõendite kohaselt kasutas Toyotat kostja IV.

Tõendatud oli selle sõiduki parkimine juurdepääsu takistavalt 2., 3. ja 4. detsembril, samuti

17. detsembril 2015. Maakohus on ebatäpselt tuvastanud juurdepääsu takistava parkimise ka 28. ja

30. detsembril 2015 ning 7. ja 11. jaanuaril 2016. Hageja on apellatsioonkaebuses nõustunud, et

maakohtu otsuses märgitud eeltoodud kuupäevadel ei ole kostja IV juurdepääsu takistav parkimine

tõendatud. Ainuüksi see, et kostja IV sõiduk on vahepeal muutnud asukohta, ei tähenda, et tegemist

ei võiks olla kestva rikkumisega, kuid rikkumise kestvust tuleb hinnata lisaks ajale ka lähtudes selle

intensiivsusest. See, et sõiduk oli pargitud kolmel päeval järjest juurdepääsu takistavalt ja pärast

seda veel ühel päeval, ei anna alust järelduseks, et rikkumine oli kestev ja selle kordumist võiks

eeldada ka tulevikus.

4(

7)

2-16-4856

Hagejate nõude üle otsustamisel oli oluline, et hagejal oli tegelikult olemas juurdepääs oma

kinnistule avalikult kasutatavate Kraavipealse ja Kaabli tänava kaudu, mida kasutati vaidlusalusel

perioodil juurdepääsuna. Teiste juurdepääsude olemasolu ja kasutamine viitab sellele, et kostjate

väidetav rikkumine vaidlusalusel perioodil tegelikult ei takistanud hagejal juurdepääsu oma

kinnistule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse apellatsioonkaebusega vaidlustatud

osas ja ringkonnakohtu otsuse osas, milles jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata, ning hagi uue otsusega rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Kohtud kohaldasid valesti AÕS § 89 ja VÕS § 1055 lgt 1 ja rikkusid otsuse põhjendamise kohustust,

kui jätsid hageja hoidumisnõude rahuldamata, leides, et selle nõude eelduseks on omandiõiguse

rikkumise kestvus ja intensiivsus. Samuti ei ole menetluses rikkumise kestvust ja intensiivsust

pooltega arutatud. Ka ei selgu ringkonnakohtu otsusest, miks ei saa lugeda piisavalt intensiivseks

rikkumist, mis toimub kolmel järjestikusel päeval ja seejärel veel ühel päeval. Kohtud leidsid

valesti, et hageja nõude üle otsustamisel on oluline, et hagejal oli tegelikult juurdepääs kinnistule

teiste tänavate kaudu.

Kohtud hindasid tõendeid ebaõigesti, kui leidsid, et kostjad I, III ja IV ei ole hageja omandiõigust

rikkunud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta RIAB Teedeehitus OÜ seadusliku esindaja vande alla

antud seletuse, mille kohaselt kostja I kuhjas 23. ja 24. veebruaril 2016 tõkestavaid lumevalle.

Ringkonnakohus jättis hageja selgitusega, miks ei saanud lumevalle tekitada vallavalitsuse traktor,

arvestamata. Ekslik on seisukoht, et R. Söödi seletuskiri ei tõenda kostja I lume kuhjamist.

Ringkonnakohus leidis valesti, et hageja esitas väited lumevallidega liikluse takistamisest 7., 11. ja

22. jaanuaril 2016, 25. ja 26. veebruaril 2016 ja 1. märtsil 2016 pärast eelmenetluse lõppu.

Ringkonnakohus hindas tõendeid valesti, kui leidis, et kostja I ei ole 18. ja 26. novembril 2015

parkinud Volvot viisil, mis takistab kinnistul liikumist. Ringkonnakohus leidis valesti, et

kostjatele III ja IV etteheidetud lume lükkamine kinnistul liikumist takistaval viisil ei ole tõendatud.

Ringkonnakohus leidis valesti, et hageja ei ole maakohtu järeldust kostja III ja kostja IV

juurdepääsu takistava lume lükkamise kohta apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus ei

vastanud hageja väidetele, et kui kostja IV parkis Toyota liiklust tõkestavalt, pidi kostja III rikkuma

vastavatel kuupäevadel hageja omandiõigust tegevusetusega. Samuti on ringkonnakohus jätnud

tähelepanuta hageja esiletoodud asjaolud, mis annavad talle põhjendatud aluse uskuda, et kostja IV

rikub hageja õigusi ka edaspidi.

Ka juhul kui hagi jäeti õigesti rahuldamata, jätsid kohtud valesti menetluskulud TsMS § 162 lg 1

järgi võrdsetes osades hagejate kanda. Kohtud jätsid tähelepanuta, et hagi esitati olukorras, kus

hagejate pöördumised ja avalik-õiguslikud meetmed kostjatele ei mõjunud ning hagejatel oli

põhjendatud kahtlus, et kostjate rikkumised jätkuvad ka pärast hagiavalduse esitamist. Eeltoodut

arvestades tulnuks menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel kostjate endi kanda.

7. Kostjad vaidlevad hageja kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

5(

7)

2-16-4856

9. Pooled ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata hagejate nõue kostja II

vastu rikkumise kõrvaldamiseks ja rikkumisest hoidumiseks, hagejate nõue kostjate I, III ja IV vastu

rikkumise kõrvaldamiseks ning RIAB Teedeehitus OÜ hagi kõigi kostjate vastu. Selles osas on

maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

10. Kassatsioonimenetluse esemeks on TsMS § 688 lg 1 järgi hageja kostjate I, III ja IV vastu

esitatud hoidumisnõude rahuldamata jätmine. Kassatsioonkaebuse kohaselt vaieldakse selle üle, kas

hagejal on õigus nõuda kostjatelt I, III ja IV väidetavast rikkumisest (avalikul teel liikumise

takistamisest) hoidumist.

11. Ringkonnakohus asus AÕS § 89 ja VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel seisukohale, et hagejate

nõude rahuldamiseks peab olema tõendatud, et kostjad on kestvalt hagejate omandiõigust rikkunud,

või oli kostjate rikkumisega ähvardamine selline, et hagejatel on alust uskuda selle jätkuvusse.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtule esitatud tõendid ei anna alust järeldada, et kostja I oleks

takistanud hageja juurdepääsu kinnistule kestvalt või oleks hagejal alust arvata, et kostja I takistab

juurdepääsu kinnistule ka tulevikus. Samuti leidis ringkonnakohus kostja IV käitumist analüüsides,

et rikkumise kestvust tuleb hinnata lisaks ajale ka lähtudes selle intensiivsusest. Ringkonnakohus

nõustus maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei olnud kostja IV suhtes AÕS § 89 ja VÕS § 1055

lg 1 kohaldamiseks alust, sest rikkumine ei olnud kestev.

Eeltoodust järelduvalt on kohtud pidanud kõnealuste sätete alusel hagejate hoidumisnõude

rahuldamise eelduseks kostjate rikkumise kestvuse ja intensiivsuse tuvastamist. Kolleegium sellise

järeldusega ei nõustu, selgitades järgmist.

AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui

rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist,

võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist

taluma. Deliktiõigusliku kaitsevahendina sätestatakse VÕS § 1055 lg 1 esimeses lauses, et kui kahju

õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib

kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega

ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis,

kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kolleegium on selgitanud, et AÕS §s 89 sätestatakse üldine omaniku õigus nõuda ka omandi

rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub tulevikus, ning samasugune õigus

tuleneb VÕS § 1045 lg 1 pst 5 ja §st 1055. Kolleegium ei pidanud mõistlikuks käsitlust, mille järgi

saaks õigustatud isik tema omandiõiguse eelseisva rikkumise puhul kaitsta ennast

tsiviilkohtumenetluses alles siis, kui omandiõigust on juba rikutud (vt Riigikohtu 11. aprilli 2005. a

otsus tsiviilasjas nr 3213305, p 16). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, rõhutades, et viidatud

sätete eesmärki silmas pidades ei ole hoidumisnõude rahuldamise eelduseks omandiõiguse

rikkumise tuvastamine, vaid tulevikus toimuda võiva omandiõiguse rikkumise ohu tuvastamine.

Eeltoodust ei tulene aga järeldust, et hoidumisnõude lahendamisel ei ole omandiõiguse rikkumise

tuvastamisel tähtsust. Juba toimunud (esmakordse) rikkumise või rikkumise kestvuse

kindlakstegemine on oluline tulevikus toimuda võiva omandiõiguse rikkumise ohu tõenäosuse

hindamisel (juba toimunud rikkumiste korral on üldjuhul tõenäosus nende kordumiseks).

Ülaltoodut arvestades ei ole ringkonnakohus hagejate hoidumisnõude lahendamisel viidatud

õigusnorme rikkudes nõuetekohaselt välja selgitanud, kas eksisteerib hageja omandiõiguse tulevase

rikkumise oht (vt AÕS § 89) või ähvardab kahju õigusvastase tekitamise võimalus (vt VÕS § 1055

lg 1). Kostja IV tuvastatud rikkumiste kohta on ringkonnakohus leidnud, et sõiduki parkimine

juurdepääsu takistavalt kolmel päeval järjest ja pärast seda veel ühel päeval, ei anna alust

järelduseks, et rikkumine oli kestev ja selle kordumist võiks eeldada ka tulevikus. Miks juba

6(

7)

2-16-4856

toimunud rikkumistest ei saa järeldada rikkumise kordumise ohtu tulevikus, ringkonnakohtu

otsusest ei selgu. Kolleegium märgib, et toimunud rikkumised loovad juba eelduslikult ohu, et

rikkumine võib korduda.

Samuti nõustub kolleegium hageja kassatsioonkaebuse väitega, et kohtud on pidanud ekslikult

hagejate hoidumisnõude üle otsustamisel oluliseks, kas hagejatel oli juurdepääs kinnistule teiste

tänavate kaudu. Tuvastatud asjaoludel oli detailplaneeringuga hagejatele ette nähtud juurdepääs

kinnistule vaidlusaluse avaliku tee kaudu ning hagejad tuginesid oma nõudes sellel avalikul teel

liikumist piiravatele rikkumistele. Kostjate väidetavat rikkumist ei saa õigustada asjaoluga, et

hagejad pääsesid kinnistule mõne alternatiivse tee kaudu. Seetõttu ei olnud alternatiivsetel

juurdepääsuvõimalustel hagejate hoidumisnõude lahendamisel tähtsust.

12. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltoodut arvestades otsustada kostjate I, III

ja IV vastu esitatud hoidumisnõude rahuldamise üle.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata mh ka hageja apellatsioonkaebuse

etteheidet, mille kohaselt jättis maakohus põhjendamatult hindamata hageja väite, et kostja III

rikkus hageja omandiõigust tegevusetusega (III kd, tl 53). Vastupidi ringkonnakohtu märgitule

nähtub apellatsioonkaebusest, et hageja vaidlustas ka maakohtu järelduse kostjate III ja IV

juurdepääsu takistava lume lükkamise kohta (III kd, tl 54). Samas on ringkonnakohus sellele hageja

väitele hinnangu andnud, nõustudes maakohtuga, et kostjate III ja IV kõnealune rikkumine ei ole

tõendatud. Ringkonnakohtul saab asja uuel läbivaatamisel vastata ka muudele hageja väidetele selle

kohta, et juurdepääsu takistava kostjate I, III ja IV lume lükkamise, samuti kostja I

mittenõuetekohase parkimise kohta esitatud tõendeid on hinnatud ebaõigesti. Riigikohus ei saa

TsMS § 688 lgte 3–5 järgi ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata.

13. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja

rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu

otsustada.

14. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kaebuselt

tasutud kautsjon hagejale tagastada.

Villu Kõve

Ants Kull

Jaak Luik

7(

7)