3-17-1791/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1791

Haldusasi

A.L.i kaebus Konkurentsiameti 19.05.2017 otsuse nr

7-18/2017-024 ja 31.07.2017 vaideotsuse nr 7-18/2017-025

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja

kaebus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – A.L., volitatud esindaja vandeadvokaat Kersti

Kägi

Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad Marek

Piiroja, M.V. Kasepalu ja Väino Siilbek

Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, volitatud esindaja Marleen

Kohl

Asja läbivaatamine

09.04.2018 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.L.ile tema poolt 26.03.2018 esitatud tõendid.

2. Jätta A.L.i kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-17-1791

2(18)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnistusraamatust nähtuvad järgmised andmed:

1.1. 13.12.1995 kanti kinnistusraamatusse elamumaa aadressiga xxxxxxxxxx (kinnistusregistri

nr xxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxx, pindala 2442 m2). Kinnistu kaasomanikeks olid T.L.ja

L.L., kumbki ½ mõttelises osas.

1.2. 22.10.1996 toimus xxxxxxxxx kinnistu jagamine, mille käigus moodustati 2 kinnistut:

xxxxxxxx, Tallinn (kinnistusregistri nr xxxxx, katastritunnus xxxxxxxxx, pindala 1221 m2) ja

xxxxxxx, Tallinn (kinnistusregistri nr xxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxx, pindala 1221 m2).

xxxxxxx kinnistu omanikuks oli L.L. ning xxxxxx kinnistu kaasomanikeks olid T.L.ja L.L.,

kumbki ½ mõttelises osas. 03.12.1997 omandas L.L.i kaasomandi osa xxxxxxx kinnistust M.V.

1.3. 09.10.1998 toimus xxxxxxxx kinnistu jagamine, mille käigus moodustati 2 kinnistut:

xxxxxx, Tallinn (kinnistusregistri nr xxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxx, pindala 505 m2) ja

xxxxxxxx, Tallinn (kinnistusregistri nr xxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxxxx, pindala 716 m2).

xxxxxxxx kinnistu omanikuks oli T.L.ja xxxxxxxx kinnistu omanikuks M.V.

1.4. xxxxxxx kinnistu omanikeks on kinnistusraamatu andmetel olnud alates 13.12.1996 T.L.ja

L.L., kumbki ½ mõttelises osas; alates 22.10.1996 L.L. ainuomanikuna; alates 16.03.2004 A.L.

(kaebaja) ja L.L., kumbi ½ mõttelises osas; alates 12.06.2011 kaebaja ja Ektornet Residential

Estonia OÜ, kumbki ½ mõttelises osas; alates 09.01.2013 kaebaja ja K. K., kumbki ½ mõttelises

osas; alates 10.04.2013 kaebaja ainuomanikuna.

2. Kaebaja esitas 15.02.2017 Konkurentsiametile (vastustaja) kaebuse võrguettevõtja

Elektrilevi OÜ (kolmas isik) tegevuse peale. Kaebusest nähtuvalt asub Xxxxxxxxx kinnistul

paarismaja, millel on kaks eraldiseisvat tarbimiskohta – Xxxxxxxxx-1 ja Xxxxxxxxx-2.

Mõlema osas on sõlmitud kehtivad võrgulepingud. Kummagi tarbimiskoha peakaitsme

suuruseks on 50 A. Kolmas isik pöördus 14.12.2015 kaebaja poole sooviga vähendada

lepingutes seniste peakaitsmete amperaaži, kuna alajaamas olev olukord ei vasta tarbijate

senistele lepingutele. Kaebaja ei soovinud lepinguid muuta. Kolmas isik muutis 2016. a

veebruarist ühepoolselt võimsused arvetel ja lepingutes poole väiksemaks. Kaebaja palus

kohustada kolmandat isikut taastama Xxxxxxxxx-2 tarbimiskohas peakaitsme elektrivõimsuse

50 A ja suurendama võrguühenduse läbilaskevõimet.

3. Vastustaja jättis 19.05.20017 otsusega nr 7-18/2017-024 kaebuse rahuldamata.

Põhjendused:

3.1. Menetluse käigus tuvastati:

3.1.1. A. L. ja Tallinna Elektrivõrk leppisid 29.03.1995 piiritlusaktis nr 63 kokku, et

Xxxxxxxxx elamu puhul teenindab Tallinna Elektrivõrk alajaama nr 846 0,4 kV seadet

kuni elamu toitekaabli kaablikingadeni alajaama seadmes. Tarbija teenindab elamu

toitekaablit alates kaablikingadest alajaama 0,4 kV seadmes.

3.1.2. L.L. esitas 22.08.1995 Tallinna Elektrivõrgule avalduse nr 1456-a, milles soovis

Xxxxxxxxx eramule võrguühendust peakaitsmega 2 (50 A). Tallinna Elektrivõrk väljastas

19.09.1995 elektrivarustuse tehnilised tingimused nr 1456-a kehtivusega kuni 19.09.1997.

Tingimuste kohaselt on elamu Xxxxxxxxx peakaitsme suuruseks 3 × 100 A ja

3-17-1791

3(18)

külgeühendamise punkt alajaamas nr 846. Xxxxxxxxx elamu (valdaja L.L.)

elektrivarustuseks tuleb paigaldada Xxxxxxxxx elamule (valdaja A.L.) transiitkast

kooskõlas transiitkasti valdaja objektini elektriliselt sobiva ristlõikega kaabel. Kaabel jääb

tarbija teenindada. Kaablitrassi projekt tuleb kooskõlastada TEV Kaabelliinide rajooniga

ja kaitsmete suuruseks alajaamas valida 3 × 200 A.

3.1.3. L.L.i poolt 11.11.1997 allkirjastatud Xxxxxxxxx liitumislepingu nr 518-T järgi

ehitab tarbija siseseadmeühenduse, mille lubatud peakaitse on 3 × 50 A. Liitumisleping

konkreetset võrguühenduse läbilaskevõime suuruse kokkulepet ei sätesta.

3.1.4. Alates 30.10.2002 defineeritakse Xxxxxxxxx kinnistut kinnistuna, millel on kaks

tarbimiskohta – Xxxxxxxxx-1 ja 15-2. L.L. sõlmis 30.10.2002 Xxxxxxxxx-1 osas Eesti

Energia AS-iga elektrienergia müügi- ja võrguteenuse osutamise lepingu nr 17140105-2

ning Xxxxxxxxx-2 osas elektrienergia müügi- ja võrguteenuse osutamise lepingu nr

17140120-2.

3.1.5. 31.10.2010 vormistati tarbimiskoha Xxxxxxxxx-1 elektrienergia müügi- ja

võrguteenuse osutamise leping nr 17140105-2 kaebaja nimele ning 30.11.2010 sõlmis

kaebaja Xxxxxxxxx-1 osas Eesti Energia AS-iga uue võrgu- ja elektrilepingu

nr 17122283/1.

3.1.6. Tarbimiskoha Xxxxxxxxx-2 osas oli 2011. a lepingupooleks Ektornet Residential

Estonia OÜ ja 2013. a K. K. Kaebaja ostis Xxxxxxxxx-2 tarbimiskoha 2013. a märtsis ja

sõlmis 16.05.2013 kolmanda isikuga võrguteenuse osutamise lepingu nr 7874810687.

3.2. Ühestki nimetatud lepingust ei tule konkreetset võrguühenduse läbilaskevõime suuruse

kokkulepet. Samuti ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et poolte vahel on nimetatud

tarbimiskohti silmas pidades sõlmitud muid võrgutasu läbilaskevõime suurust puudutavaid

lepingust tulenevaid kirjalikke kokkuleppeid. Kolmanda isiku sõnul ei ole neid dokumente ka

tema arhiivis.

3.3. Kolmas isik on esitanud tarbimiskohale Xxxxxxxxx-1 arveid, mille kohaselt toimub selles

tarbimiskohas võrguühenduse kasutamine peakaitsmega 50 A. Kuna nii kaebaja, vastustaja kui

ka kolmas isik on nõustunud, et tarbimiskoha Xxxxxxxxx-1 osas tuleb lugeda läbilaskevõimeks

50 A ja kolmas isik on sellise läbilaskevõime Xxxxxxxxx-1 tarbimiskohale ennistanud, siis on

vaidlus selles osas lahenenud.

3.4. Tarbimiskohale Xxxxxxxxx-2 esitatud arvest nr 7462989 nähtub, et kolmas isik on

11.09.2001 nõudnud L.L.ilt tasu kaitsme püsitasu (võrgutasu) 16 A läbilaskevõime eest.

Kolmas isik on 21.01.2016 kaebajale saadetud kirjas välja toonud, et ajavahemikul 16.04.2001–

31.10.2002 näidati L.L.ile Xxxxxxxxx-2 tarbimiskoha eest esitatud arvetel kaitsme jaotatud

osaks 16 A. Muid dokumente, mille alusel on kolmas isik nõudnud tarbimiskoha Xxxxxxxxx-2

tarbimiskoha võrguühenduse läbilaskevõime eest tasu, tuvastatud ei ole. Seega tuleb

Xxxxxxxxx-2 võrguühenduse läbilaskevõimeks lugeda 16 A.

3.5. 01.10.1995–19.03.1999 kehtinud majandusministri 29.09.1995 määruse nr 50

“Elektritarbija elektrivõrguga liitumise korra kinnitamine”1 (majandusministri määrus nr 50)

p 3 kohaselt jäävad enne 01.10.1995 tarbijale väljastatud tehnilised tingimused elektrienergia

saamiseks kehtima, kui tarbija ei ole taotlenud nende asendamist liitumislepinguga. Antud juhul

ei

ole

tarbija

taotlenud

19.09.1995

väljastatud

tehniliste

tingimuste

asendamist

liitumislepinguga. Tehniliste tingimuste nr 1456-a kehtivuse kuupäevaks oli 19.09.1997. Võrku

vastavalt tehnilistele tingimustele välja ei ehitatud ja võrguettevõtjale üle ei antud. L.L. esitas

1 Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/30953.

3-17-1791

4(18)

uute andmetega avalduse ja 12.09.1997 väljastati tehnilised tingimused nr 1401. Uute tehniliste

tingimuste väljastamisega muutusid varasemad kehtetuks. L.L. taotles tehniliste tingimuste nr

1401 alusel lepingu sõlmimist ja liitumisleping nr 518-T sõlmiti 11.11.1997. Majandusministri

määrusest nr 50 tulenevaid aluseid rakendada ei saa ja vastustajal puudub võimalus kohustada

kolmandat isikut nimetatud määrust täitma.

3.6. Liitumislepingut 1994. a kohta ei ole, kuid 29.03.1994 piiritlusaktist nr 63 tuleneb üheselt,

et Xxxxxxxxx kinnistu osas lepiti kokku, et liitumispunkt asub alajaamas nr 846 asuvatel

kaablikingadel. Võrguühenduse läbilaskevõime suuruseks on skeemil märgitud 80 A peakaitse.

30.10.2002 sõlmitud elektrienergia müügi- ja võrguteenuse osutamise lepingutes on

liitumispunkti osas kokku lepitud, et ostja kasutab ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise

sisejuhtmestiku kaudu, kusjuures tarbija õigus kasutada võrguühenduse läbilaskevõimet on

määratud jaotuskava alusel. Jaotuskava ei ole ühelegi varasemale lepingule lisatud. Samuti pole

märgitud Xxxxxxxxx-1 ja 15-2 peakaitsme suurust. Sarnased põhimõtted, et ostja kasutab

ehitise liitumispunkti mõttelist osa ehitise sisejuhtmestiku kaudu, tuleb ka kaebaja ja kolmanda

isiku vahelisest 16.05.2013 võrguteenuse osutamise lepingust (Xxxxxxxxx-2). Lepingu alusel

kasutab kaebaja võrguühendust ajatariifi alusel. Nimetatud lepingud ei sisalda võrguühenduse

läbilaskevõime suurust.

3.7. Kolmas isik selgitas, et võrguteenuse osutamise kontekstis on Xxxxxxxxx-1, 15-2, 15a ja

15b tarbimiskohad ühisest võrguühendusest toidet saavad alamobjektid. Nimetused “eramu” ja

“korter” annavad infot objekti olemusest ega muuda võrguühenduse iseloomu. Eri aegadel

erinevate nimetuste kasutamine võis tuleneda sellest, et tegemist on erandliku juhtumiga.

Teenindaja rollis olnud inimestel võis olla keeruline hinnata pidevalt muutunud olukorda.

29.03.1994 piiritlusakt nr 63 vormistati veel jagamata Xxxxxxxxx kinnistu kohta. Hilisematest

kokkulepetest ja lepingutest ei tulene esialgse liitumispunkti asukoha muutmist, mida ostjad

kasutavad ehitise sisejuhtmestiku kaudu. Liitumisleping nr 518-T sõlmiti elamule Xxxxxxxxx

ja tarbijaks on märgitud L.L.. Xxxxxxxxxb kinnistut ei olnud liitumislepingu nr 518-T

sõlmimise ajal veel olemas ja seda ei saa seostada nimetatud liitumislepinguga.

Kinnistusraamatu järgi on Xxxxxxxxxb tekkinud Xxxxxxxxxa kinnistu jagamisel, mitte

Xxxxxxxxx jagamisel, mille osas oli sõlmitud liitumisleping nr 518-T. L.L. ei ole sõlminud

Xxxxxxxxxb puudutavaid võrgulepinguid. M.V. omandas Xxxxxxxxxa kinnistu kaasomandi

koos hoone olemasoleva elektrivarustusega. Kolmanda isiku võrgumüügi erijuhtumite

komisjon leidis arhiivi dokumente analüüsides, et esimene omanik lasi Xxxxxxxxx kinnistule

ehitada võrguühenduse, liitumisega alajaamas ja peakaitsme suurusega 3 × 80 A. Kinnistu

jagamise järel ei ole uut liitumist taotletud ega olemasolevaid seadmeid võrguettevõtjale

võõrandatud,

vaid

olemasolev

võimsus

jaotati

kahe

kinnistu

vahel.

11.11.1997

liitumislepinguga nr 518-T on praegusele Xxxxxxxxx kinnistule ostetud juurde võimsust

3 × 10 A. Seega jäi kolme kinnistu peale alajaamas kokku võimsust 3 × 90 A. Võrguettevõtja

paigaldas alajaama uue lähima suurema nimivõimsusega peakaitsme, milleks on 3 × 100 A.

Xxxxxxxxxb osas 10.09.1998 sõlmitud kodutarbija elektrienergiaga varustamise lepingus on

fikseeritud “arvesti ees olev peakaitse 3 × 50 A ja lubatud võimsus 25 kW (36 A).” 28.12.2000

sõlmitud lepingusse on üle kantud 3 × 50 A peakaitsme suurus. Komisjon otsustas suurendada

alajaamas nr 846 olevat peakaitset 25 A võrra (3 × 125 A), et võimaldada Xxxxxxxxxb

kinnistule varasemalt lepingutes toodud 3 × 50 A. Vastustaja on lähtunud kinnistusraamatu

kannetest, mille õigsust asjaõigusseaduse § 56 lg 1 järgi eeldatakse.

3.8. Kolmas isik on 02.02.2005 esitanud kaebajale teatise nr 01029414 (Xxxxxxxxx-1) ja

teatise nr 01029418 (Xxxxxxxxx-2), mille kohaselt on olemasoleva liitumispunkti peakaitsme

suuruseks 100 A. Peakaitsme plommide olemasolu ei ole aluseks võrguühenduse

läbilaskevõime tõendamisel. Kuna kolmas isik on kinnitanud, et tema poolt saadetud teatised ei

ole käsitatavad lepingutingimuste fikseerimise või muutmisena ja vastupidised tõendid

3-17-1791

5(18)

puuduvad, puudub võimalus kolmanda isiku seisukohta kahtluse alla seada või teisiti

tõlgendada.

Elektrituruseadus

(ELTS)

ei

anna

võrguettevõtjale

õigust

ega

alust

lepingutingimuste fikseerimiseks või muutmiseks ühepoolsete teatiste edastamise teel. See saab

toimuda üksnes ELTS-i ja selle alusel antud aktides kehtestatud alustel ja korras.

3.9. Vastustaja ei sea kahtluse alla kaebaja poolt hoonesse installeeritud elektripaigaldistest

tekkivat energiavajadust. Kuid tarbija poolt hoonesse paigaldatud elektritarvitid ei saa tekitada

õigustatud ootust tarbimiskoha läbilaskevõime tasuta suurendamiseks võrguettevõtja poolt.

Tarbimiskoha läbilaskevõime määratlemisel saab lähtuda vaid ELTS-is ja selle alamaktide

alusel kehtestatud nõuetest ning poolte poolt kokku lepitud liitumis- ja võrgulepingutest.

3.10. Kuna menetluse käigus on leidnud kinnitust, et Xxxxxxxxxa tarbimiskoha võrguühenduse

läbilaskevõimeks peab lugema 50 A ja Xxxxxxxxx-2 tarbimiskoha võrguühenduse

läbilaskevõimeks 16 A, puudub selle asjaolu kolmanda isiku digikeskkonnas kajastamises

vastuolu seadusega. Kolmanda isiku tegevuses puuduvad ELTS-is või selle alamaktides

sätestatud nõuete rikkumised.

4. Vastustaja jättis 31.07.2017 vaideotsusega nr 7-18/2017-025 kaebaja vaide 19.05.2017

otsuse peale rahuldamata. Vastustaja kordas varem esitatud seisukohti, lisades täiendavalt:

4.1. L.L. sõlmis 30.10.2002 Xxxxxxxxx-1 osas Eesti Energia AS-iga elektrienergia müügi- ja

võrguteenuse osutamise lepingu nr 17140105-2 ning Xxxxxxxxx-2 osas elektrienergia müügi-

ja võrguteenuse osutamise lepingu nr 17140120-2. Lepingu nr 17140120-2 puhul on

hinnapaketiks valitud “hinnapakett 2M, ajatariifne põhipakett”, kaitsme püsitasu puudub, ja

lepingu nr 17140105-2 puhul on hinnapaketiks valitud “hinnapakett 6ME1, küttepakett”. 2001.

a kehtinud elektrienergia hinnakirja ja selle rakendamise korra p 14 sätestas, et koduklient valib

ühe hinnakirjas olevast paketist. Punktis 14 ja selles viidatud p-des 7 ja 9 ei ole seatud

piiranguid, et kui tarbimist ei ole, siis ei tohi valida mõnda nendest pakettidest. Hinnakirja p-s

9 on toodud, et kui hoone valdaja otsustab liitumispunkti kaitsme jagamise teisiti kui vastavalt

mõõtesüsteemide arvule, siis tuleb kõigil selles hoones asuvate tarbimiskohtade tarbijatel tasuda

pakettide 3 ja 4 alusel ehk tasuda püsitasu. L.L. tasus 16 A alusel püsitasu perioodil aprill 2001

kuni oktoober 2002 ehk 1,5 aastat.

4.2. Võrgu läbilaskevõime tõlgendamisel ei oma tähtsust, milliseid elektripaigaldisi ehitas

tarbija oma tarbimiskohas. Kõik liitumispunktist (st alajaamast nr 846) tarbija suunale jäävad

elektripaigaldised on tarbija(te) omand, mistõttu ei oma tähtsust, et L.L. ehitas 19.09.1997

Xxxxxxxxx-1 ja 15-2 tarbimiskohal välja 2 eraldiseisvat tarbimispunkti, kumbki 50 A. Tallinna

Ringkonnakohus on 26.08.2014 otsuses asjas nr 3-13-1604 selgitanud, et peakaitsme suuruse

(s.o tarbijale eraldatud tarbimisvõimsuse suuruse) kindlaksmääramisel ei saa lähtuda

elektriprojektist ega kinnistule paigaldatud seadme tüübist. Peakaitsme tüüp näitab vaid selle

nimivõimsust, mitte ei kinnita tarbijale seadme nimivõimsusele vastava tarbimisvõimsuse

tegelikku eraldamist. Ka peakaitsme plommimine tõendab üksnes selle paigaldamist või üle

vaatamist volitatud isiku poolt ja seadme muutmatust volitamata isikute poolt, kuid ei anna

mingit teavet tarbijale eraldatud võrgu läbilaskevõime kohta. Seega tarbimiskohta paigaldatud

plommitud peakaitse ei anna teavet tarbijale eraldatud võrgu läbilaskevõime kohta ega sea

õigustatud ootusi läbilaskevõime kohta.

4.3. Xxxxxxxxx, 15a ja 15b kinnistud (3 kinnistut ja 4 mõõtepunkti) omavad ühist

liitumispunkti, mis asub alajaamas nr 846, läbilaskevõimega 3 × 132 A, jagunedes ampritasude

arvelduse alusena tarbimiskohtade vahel järgmiselt: Xxxxxxxxx-1 (50 A), Xxxxxxxxx-2

(16 A), Xxxxxxxxxa (16 A) ja Xxxxxxxxxb (50).

3-17-1791

6(18)

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 19.05.2017 otsuse ja

31.07.2017 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja kaebus

uuesti läbi. Põhjendused:

5.1. Vastustaja tegi kogutud tõenditest ebaõiged järeldused. Kaebaja esitatud tõendeid pole

arvestatud. See on toonud kaasa ebaõige otsuse, mis eelistab põhjendamatult kolmandat isikut.

5.2. 1992.-1995. a asus Xxxxxxxxx kinnistul Kuldnoka tn poolsel küljel üks kaheabonentne

tarbimiskoht paarismajas, mis on praegu Xxxxxxxxxa ja 15b tarbimiskohtadeks. 1995.-1996. a

rajati Xxxxxxxxx kinnistule xxxxxxx poolsele alale uus kaheabonentne paarismaja, mis on

praegu Xxxxxxxxx-1 ja xx-2 tarbimiskohtadeks. Praeguseks on moodustatud endisele

Xxxxxxxxx kinnistule 3 eraldiseisvat kinnistut aadressidega Xxxxxxxxx,.

5.3. Xxxxxxxxx esimesele, Kuldnoka tn poolsele paarismajale väljastati tehnilised tingimused

1992. a (kehtisid kuni 1994. a), kus on märgitud kummagi paarismaja ühenduseks 3 × 40 A

võimsust ja soovituslikuna paigaldada kummalegi tarbimiskohale peakaitse 50 A.

Majandusministri määrusest nr 50 tulenevalt olid tehnilised tingimused ühtlasi ka

liitumislepinguks. Praegu kuuluvad need tehnilised tingimused/liitumislepingud Xxxxxxxxxa

ja 15b abonentidele. L.L. omandas 1995. a mõttelise osa sellest paarismajast ja Xxxxxxxxx

krundist. Antud eramu elektriabonentidest kuulusid üks A.L.le ja teine L.L.ile. Kuna L.L.ile

kuuluvas majaosas oli siseviimistlus tegemata, siis ta selles elama ei asunud. Alles 12.09.1997

sõlmis L.L. Tallinna Elektrivõrguga sellele osale lepingu võimsusega 3 × 40 A ja ostis

11.11.1997 juurde 10 A, mille tulemusena sai antud abonendi ühenduseks 3 × 50 A.

5.4. L.L. esitas 23.08.1995 Tallinna Elektrivõrgule avalduse, taotledes kahte ühendust

kahekomplektsele võrguühenduse süsteemile. Tallinna Elektrivõrk väljastas 19.09.1995

Xxxxxxxxx kinnistu uuele Xxxxxxx poolsele osale rajatavale kaksikelamule elektrivarustuse

tehnilised tingimused nr 1456-a elektrivarustusega 100 A ehk 2 × 50 A. Vastavalt tehnilistele

tingimustele ehitati 1995.-1996. a elektrivõrk Xxxxxxxxx kinnistule välja 2 eraldi

peakaitsmega, kummalegi elamuosale 50 A. Tehnilised tingimused kehtisid kuni 19.09.1997.

Mõlema osas on 20.12.2000 sõlmitud kaheabonentsed elektrienergia müügi- ja võrguteenuse

osutamise lepingud – Xxxxxxxxx-1 osas leping nr 17140105 ja Xxxxxxxxx-2 osas leping nr

17140120. Mõlema tarbimiskoha osas tegi L.L. lepingute muudatused 30.10.2002. L.L. suri

02.05.2010 ja pärast seda läksid Xxxxxxxxx senised võrgulepingud muutmata kujul üle

kaebajale – Xxxxxxxxx-1 osas 2010. a novembris ja Xxxxxxxxx-2 osas 2013. a aprillis. Kolmas

isik on tänaseni väljastanud võrguarveid Xxxxxxxxx kaksikelamule kahe lepingu alusel eraldi

abonendile Xxxxxxxxx-1 ja xx-2.

5.5. Ebaõige on väide, et L.L. ei kasutanud talle 19.09.1995 väljastatud tehnilisi tingimusi

tähtaegselt. L.L. esitas 12.09.1997 Tallinna Elektrivõrgule avalduse Xxxxxxxxx suhtes osta 3

× 40 A abonendile täiendavalt veel 10 A. 11.11.1997 sõlmitud liitumisleping nr 518-T, mis on

registreeritud nr 1401 all, on ühe tarbimiskoha, mitte kaksikmaja leping. Praegu asub kõnealune

liitumispunkt aadressil Xxxxxxxxxb. Enne 11.11.1997 kuulus L.L.ile Xxxxxxxxx aadressil

kolm elektriabonenti: üks leping 1992.-1994. a tehniliste tingimustega ja ühendusega 3 × 40 A

(rajatud eramusse kinnistu Kuldnoka tn poolses küljes asuvas paarismajas) ja kaks abonenti 2

× 50 A, 1995.-1997. a väljastatud tehniliste tingimustega Xxxxxxxpoolsesse külge jäävas

paariselamus. 29.03.1994 piiritlusakt nr 63 on aegunud, kuna see koostati ajal, mil L.L. ei olnud

veel seotud Xxxxxxxxx kinnistuga. Endised abikaasad L.L. ja kaebaja rahastasid Xxxxxxxxx

eramu ehitust 1990.-ndate aastate keskpaigas ühiselt. Kaebaja saab kinnitada, et 1996. a suveks

oli elektrivõrk mõlema maja osani vastavalt 1995. a tehnilistele tingimustele välja ehitatud. Töid

teostas AS Welander. 1996. a veebruaris teostati eramus siseviimistlustööd, 1996. a mais

paigaldati eramusse elektriküttel rajatud bassein. Eramu kasutamine ilma elektriühenduseta ei

3-17-1791

7(18)

oleks olnud võimalik. Eramu oli sissekolimiseks valmis 24.06.1996. Seda, et vastavalt

19.09.1995 väljastatud tehnilistele tingimustele ehitati elektrivõrk Xxxxxxxxx kaksikelamus

välja, kinnitab elektriala spetsialisti 20.05.2016 objekti ülevaatuse eskiis.

5.6. Seda, et Xxxxxxxxx kinnistule on väljaehitatud 100 A (2 × 50 A) peakaitse, tõendab

kolmanda isiku poolt 14.12.2015 kaebajale tehtud ettepanek vähendada tarbimiskohaga

sõlmitud lepingutes eraldatud amperaaži. Kolmanda isiku väitel ei tarbivat Xxxxxxxxx

tarbimiskoht elektrit eraldatud koguvõimsuse ulatuses ja selle tulemusena on edaspidi ka arved

väiksemad. Kaebaja lepinguid muuta ei soovinud, vaid soovis jääda kehtiva võrgulepingu

tingimuste

juurde,

mille

kohaselt

kummagi

Xxxxxxxxx

aadressile

väljaehitatud

tarbimiskohtadele peakaitsme läbilaskevõimeks on 50 A. Kaebaja ja kolmas isik pidasid

kirjavahetust kuni 18.12.2015. Alates 2016. a märtsist hakkas kolmas isik esitama kaebajale

arveid võrguteenuse eest vähendatud amperaažiga. Samuti muutis kolmas isik omavoliliselt ära

oma veebilehel iseteeninduskeskkonnas kaebaja võrgulepingute amperaažide mahud seniselt

2 × 50 A-lt 2 × 25 A-le. Vastustaja sekkumisel möönis kolmas isik oma eksimust ja ennistas

2016. a novembris Xxxxxxxxx-1 tarbimiskohale senise võimsuse 50 A. Xxxxxxxxx-2

peakaitsmeks märgiti aga endiselt 16 A.

5.7. Nii Xxxxxxxxx-1 kui 15-2 osas on sõlmitud elektrienergia müügi- ja võrguteenuse

osutamise lepingud 20.12.2000. Seega pidid enne seda olema sõlmitud võrguühenduse

kasutamise lepingud. Lepingute muudatused 30.10.2002 olid vormilised, kuna muudeti üksnes

hinnapaketti. Kui 2000. a lepingutes oli valitud elektrienergia püsitasu ja ajatariifiga pakett, siis

2002. a lepingutes valiti mõlemale tarbimiskohale hinnapaket 6ME1, s.o küttepakett. Püsitasu

ja ajatariifiga paketti ei oleks 2002. a saanud muuta küttepaketiks, kui kummagi tarbimispunkti

peakaitsme läbilaskevõime ei oleks sellist võimsust võimaldanud. Seega oli mõlema

tarbimispunkti suhtes Xxxxxxxxx kaksikmajas enne 20.12.2001 mõlema peakaitsme

läbilaskevõime vähemalt küttepaketi jagu, s.o vähemalt 50 A. Kolmas isik väljastas 02.02.2015

kaks kehtivat tõendit Xxxxxxxxx-1 ja 15-2 abonentidele, milles on mõlema abonendi puhul

märgitud eramu peakaitsme võimsuseks 100 A. Elektriala ekspert kinnitas, et see on ainult

Xxxxxxxxx eramu võimsus.

5.8. Kui kaebaja ei nõustunud 2016. a jaanuaris amperaaži vähendama, tegi kolmas isik

ettepaneku Xxxxxxxxxa ja 15b tarbimiskohtade lepingute muutmiseks. Xxxxxxxxxb

võrgulepingus muudeti senine sõnastus “eramu xxxxxxx” ümber “eramu xxxxxx alamobjekt”.

Sellest kaebajat ei informeeritud ega saadud tema nõusolekut. Järelikult pidid Xxxxxxxxx

kaksikelamul olema võrgutingimused 2 × 50 A peakaitsmele, sest muidu poleks olnud võimalik

Xxxxxxxxx alla alamobjekti lisada. Kolmas isik on ühepoolselt muutnud olemasolevaid

võrgulepinguid, vähendanud Xxxxxxxxx võimsust ja muutnud Xxxxxxxxxa ja 15b lepinguid.

Kolmas isik ei selgita, mis asjaoludel leiti, et 21 aastat ühtmoodi esitatud arved ja jaotuskava ei

ole enam õiged.

5.9. Eesti Energia AS-i 19.12.2003 teatisest nr 256145 Xxxxxxxxx-2 kohta nähtub, et ka

2003. a oli Xxxxxxxxx-2 tarbimiskohas peakaitsme suuruseks 3 × 50 A. Teatis kinnitab, et

kolmanda isiku osundatud 16.04.2001–31.01.2002 arve 16 A ampritasuga on esitatud

lühiajalise elektri kasutamise kohta. Xxxxxxxxx-2 tarbimiskohas oli olemas 3 × 50 A, millest

ajutiselt oli kasutuses üksnes 16 A. Ka oma 08.08.2016 kirjas kinnitab kolmas isik, et kuni

2016. a jaanuarini väljastati kaebaja eramule Xxxxxxxxx elektriarveid vastavalt võimsusele 100

A. Ei ole usutav, et võrguettevõtja väljastas 21 aastat arveid ebaõige amperaažiga.

5.10. Kuna kaebaja ei ole esitanud taotlust tarbimistingimuste muutmiseks, on kolmas isik

ületanud oma volitusi (ELTS § 65 lg 1 p 2). Samuti on kolmas isik rikkunud ELTS § 64 lg-st 11

3-17-1791

8(18)

tulenevat kohustust jätkata kaebajale võrguteenuse osutamist varasematel tehnilistel

tingimustel.

5.11. Kuna vaideotsuse kohaselt liitumispunktist tarbija suunal paiknevad elektripaigaldised on

tarbija elektripaigaldise osa ja tarbijapoolsed elektripaigaldised (sh kaablid) algusega

liitumispunktist (v.a mõõtepunktis paiknevad mõõteseadmed) kuuluvad tarbijale, kusjuures

kogu tarbija elektripaigaldistega seotud vastutus lasub tarbijal, on vaideotsusega pandud

kaebajale täiendav kohustus. Selliselt rikub vaideotsus kaebaja õigusi sõltumata vaideesemest

ja kaebaja vaidlustab ka vaideotsuse.

5.12. Vastavalt majandusministri määrusele nr 50 olid enne 01.10.1995 väljastatud tehnilised

tingimused võrdsustatud liitumislepinguga ja tarbija ei pidanud eraldi liitumislepingut sõlmima.

Enne 01.10.1995 liitujaile eraldati amprid tasuta. Nimetatud määrus kuulub praeguses asjas

kohaldamisele.

5.13. Kolmas isik ei ole täitnud ELTS § 70 lg-st 1 tulenevat andmete esitamise kohustust ja on

takistanud sellega haldusmenetluses oluliste asjaolude väljaselgitamist. Vastustaja ei ole

kolmanda isiku kohustamiseks mingeid sanktsioone rakendanud.

5.14. Kolmanda isiku tõlgendus 29.03.1994 piiritlusaktist nr 63 ja 11.11.1997 liitumislepingust

nr 518-T on ebaõige. Piiritlusakt on koostatud varasema Xxxxxxxxx tarbimiskoha kohta, s.o

ajal, kui Xxxxxxxxx krunti haldas Mait Veski (1992.-1994. a). L.L.ile väljastati elektrivarustuse

ehitamise tehnilised tingimused 19.09.1995, seega ei saanud piiritlusakt olla Xxxxxxxxx

kinnistule kehtestatud elektrivarustuse tehniliste tingimuste aluseks. AS Tallinna Võrk

tehniliste tingimuste kohaselt tuleb “kaitsmete suuruseks alajaamas valida 3 × 200 A”. Seega ei

saa piiritlusakt olla aluseks kinnistute Xxxxxxxxx, 15a ja 15b liitumispunktidele alajaamas nr

846, läbilaskevõimega kokku 3 × 80 A. Ka 11.11.1997 liitumisleping nr 518-T ei saa olla

kuidagi seotud piiritlusaktiga, sest selle lepinguga on suurendatud olemasoleva peakaitsme 3 ×

40 A suurust 10 A võrra. Leping nr 518-T on sõlmitud 1992.-1994. a tehniliste tingimuste alusel

varasema Xxxxxxxxx aadressi järgi (praegune Xxxxxxxxxb) ja see on ühe abonendi leping.

Olemasolevad dokumendid, sh piiritlusakt ja 11.11.1997 liitumisleping ei tõenda, et

Xxxxxxxxx-1/15-2 tarbimiskohtade elektrienergia ühine läbilaskevõime koos Xxxxxxxxxa ja

15b kinnistute tarbimiskohtadega on 3 × 80 A.

5.15. Kaebaja ei kavatse jaotuskava muuta. Kaebaja kinnistule on 1995. a jaotuskava alusel

välja ehitatud 100 A läbilaskevõimega peakaitse ja tal on õiguspärane ootus omandatu

säilimisele.

5.16. Xxxxxxxxx kinnistu tarbimiskohtade elektrilepingute ühepoolse muutmise on

põhjustanud Xxxxxxx19 kinnistule ridaelamu ehitamine, mille elektriühendus on kavandatud

samast alajaamast, kus on Xxxxxxxxx, 15a ja 15b ühendus.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Menetluse käigus ei leidnud tõendamist, et kaebaja ja võrguettevõtja vahelises lepingus

oleks kokku lepitud võrguühenduse amperaaži suuruses, et kolmas isik on osutanud

Xxxxxxxxx-2 tarbimiskohale võrguteenust läbilaskevõime suurusega 50 A või et kolmas isik

oleks läbilaskevõimet ühepoolselt vähendanud.

6.2. Kaebaja leiab ebaõigesti, et 19.09.1995 tehnilised tingimused väljastati uuele

Xxxxxxxosale. Nimetatud dokumendist seda ei nähtu. Samuti ei tule 01.08.1992

elektrivarustuse projektist nr 1778-E1, et varasemad tehnilised tingimused kehtisid Kuldnoka

tn poolsele osale rajatava kaksikelamu tarvis. Elektrivarustuse projekt on koostatud kogu

3-17-1791

9(18)

Xxxxxxxxx kinnistut silmas pidades, mis hiljem on jagunenud nn alamkinnistuteks ja milledest

üks on vaidlusalune Xxxxxxxxx-2 kinnistu.

6.3. Kuna muud konkreetsed võrguettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud kokkuleppest tulenevad

tarbimiskohtade läbilaskevõime suuruse tuvastamist võimaldavad alused ja tõendid puuduvad,

on vastustaja lähtunud tarbimiskohta puudutavatel arvetel kajastatud läbilaskevõime suurusest.

Sellest tulenevalt lahenes Xxxxxxxxx-1 tarbimiskohta puudutav vaidlus. Sarnasest alusest on

vastustaja lähtunud ka Xxxxxxxxx-2 tarbimiskoha läbilaskevõime suuruse määratlemisel.

Menetluse käigus tuvastati, et Xxxxxxxxx-2 tarbimiskohta puudutavate arvete alusel on

võrguettevõtja nõudnud tarbijalt võrgutasu 16 A läbilaskevõime eest. Erinevalt Xxxxxxxxx-1

tarbimiskohast kaebaja Xxxxxxxxx-2 tarbimiskoha läbilaskevõime suuruse vaidlusküsimuses

sellise lähenemisega ei nõustunud, nõudes jätkuvalt, et vaatamata konkreetsete kokkulepete

puudumisele peab Xxxxxxxxx-2 tarbimiskoha läbilaskevõime suuruseks olema 50 A.

Vastustaja hinnangul puudus alus kolmandale isikule ettekirjutuse tegemiseks.

6.4. Vastustaja ei ole vaideotsusega kehtestanud kaebajale täiendavat kohustust, vaid

selgitanud seadustest tulenevat.

6.5. Vastustaja on kaebaja esitatud tõendeid ja seisukohti piisava põhjalikkusega käsitanud.

Samuti on vastustaja teostanud uurimist. Asjaolu, et kaebaja vastustaja seisukohtadega ei

nõustu, ei ole käsitatav väärhinnangute andmisena.

6.6. Vastustaja on selgitanud, miks majandusministri määrus nr 50 antud asjas ei kohaldu.

Kaebaja ei saa õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et tal on

õigus esitada nõudeid, mis baseeruvad kehtetuks tunnistatud seadusandlusel ja kehtivuse

kaotanud kokkulepetel. See oleks vastuolus ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud

aegumistähtaegadega. Antud asjas ei saa välistada kaebaja või võrguettevõtja võimalust

pöörduda võlaõiguslikest lepingutest või muude tsiviilõiguslike suhete täiendavaks

tuvastamiseks maakohtusse. Vastustaja on teinud tsiviilõiguslike asjaolude väljaselgitamiseks

enda pädevuse raames piisava ja võimaliku.

7. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmas isik nõustus vastustaja

seisukohtadega, märkides täiendavalt:

7.1. Piiritlusaktist nr 63 ja 1997. a liitumislepingust nr 518-T tuleneb, et Xxxxxxxxx, 15a ja

15b kinnistute ühises alajaamas nr 846 asuva liitumispunkti läbilaskevõime on 3 × 90 A. Need

on ainsad dokumendid, mille alusel saab tõendada pooltele siduvalt kokkulepet 3 kinnistu ühise

liitumispunkti asukoha ja läbilaskevõime kohta. Tarbimistingimuste muutmises (sh

võrguühenduse läbilaskevõimes amprites) lepitakse eraldi kokku tarbimistingimiste muutmise

lepingus (liitumislepingus) ja muutmise eest tasutakse tingimuste muutmise tasu. Ajal, mil

liitumiste ühtsed põhimõtted olid alles väljakujundamise järgus, eksisteeris ebaselgus ja

klienditeenindajatel oli keeruline mõista kinnistute jagunemise tagajärgi. Klientidele tuldi vastu

ega nõutud kinnistute jagunemisel peakaitsme jagamist, nagu praegusel ajal tehakse. Kolme

kinnistu ühiseks liitumispunktiks jäi ja on alati olnud piiritlusaktis nr 63 märgitud asukoht.

Liitumispunkti asukohta ei ole kirjalikult liitumislepinguga muudetud. Toimunud ei ole

jagunenud kinnistutele eraldi võrguühenduse loomist liitumislepingu alusel. Pärast 1997. a

liitumislepingust nr 518-T tuleneva läbilaskevõime suurendamise ei ole 3 kinnistu ühises

liitumispunktis tarbimistingimusi kokkuleppel muudetud ega selle eest liitumistasu tasutud. Iga

kinnistu jagunemise järgselt tekkisid uued alamobjektid, mis kasutavad liitumispunkti mõttelist

osa ehitise sisejuhtmestiku, st tarbijapaigaldise kaudu. Kolmas isik on kaebajale vastu tulnud ja

osaliselt suurendanud kinnistute ühise liitumispunkti läbilaskevõimet, rakendamata

liitumistasu. Seejuures on kolmas isik kompromissina arvesse võtnud ka kinnistute

tarbimiskohtade arvetel näidatud püsitasu arvestuse aluseks olnud ampreid ühise liitumispunkti

3-17-1791

10(18)

läbilaskevõime jaotuskava põhjal. Kolme kinnistu ühise liitumispunkti läbilaskevõimet ja

peakaitset suurendatakse 42 A võrra (3 × 132 A-ni) 3 kinnistu ja 4 mõõtepunkti kohta ilma, et

võimsuse suurendamise eest tasutakse liitumistasu. Kolmas isik on juba kandnud kulusid seoses

kinnistute ühises liitumispunktis 3 × 125 A peakaitsme paigaldamisega. 3 × 132 A peakaitsme

paigaldamiseks ootab kolmas isik ära praeguse vaidluse lahenduse, kuna 132 A kaitseseadeldise

paigalduseks tuleb alajaamas teha reaalseid ümberehitustöid.

7.2. Kolm kinnistut on tarbimiskohad, mis on seotud ühise liitumispunktiga ühise

tarbijapaigalduse kaudu. Kolme kinnistu ja ühise tarbijapaigaldise omanikud peavad tagama

elektrienergia edastamise ühisest liitumispunktist tarbimiskohtadesse ja võrgutasu on nende

vahel jaotatud jaotuskava alusel. Kinnistute omanike omavahelisel kokkuleppel on võimalik

jaotuskava muuta. Ühise liitumispunkti läbilaskevõime põhjal jaotuskava koostamine või

muutmine ei muuda lepinguliselt ega ka tehniliselt ühise liitumispunkti läbilaskevõimet.

Jaotuskava on ainult ampripõhise võrgutasu tasumise lähtekohaks.

7.3. Pärast kinnistute jagunemist ei ole ühelgi piiritlusaktis nr 63 märgitud ühise

liitumispunktiga ühendatud tarbimiskohal olnud eraldi võrguühendust võrguga. Xxxxxxxxx-2

tarbimiskoha osas ei ole kunagi liitumislepinguga kokku lepitud, et sellel tarbimiskohal on

eraldi peakaitse läbilaskevõimega 50 A. Samuti puuduvad antud objekti osas arved, mille alusel

saaks väita, et kokku on lepitud 50 A läbilaskevõimes. Kolmanda isiku tegevuses puuduvad

rikkumised.

7.4. Xxxxxxxxx-1 ja 15-2 elektripaigaldist ei ole ehitatud vastavalt 19.09.1995 tehnilistele

tingimustele nr 1456-a. Tingimuste kohaselt tulnuks elektriseadmete ehitamise luba taotleda

Energiamüügist, kuid seda ei tehtud. 19.09.1995 tehnilised tingimused nr 1456-a olid

liitumislepingu sõlmimise eelduseks, kuid nende tehniliste tingimustega seonduvat

liitumislepingut ei ole sõlmitud, nagu on tehtud liitumislepingu nr 518-T puhul, mille aluseks

olid 12.09.1997 tehnilised tingimused nr 1410-a.

7.5. Xxxxxxxxx elektripaigaldis on välja ehitatud ilma võrguühenduse tehnilisi andmeid

muutmata, v.a liitumislepingu nr 518-T täitmisel tehtud muudatused. Kehtima on jäänud

varasemad kokkulepped võrguettevõtjaga, st tarbija elektripaigaldise ehitustööd on tehtud

võrgu tehnilisi andmeid muutmata. Kinnistute jagunemisel ja mõõtepunktide lisandumisel on

tegemist Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 “Võrgueeskiri” (määrus nr 184) § 32

lg-s 6 kirjeldatud kortermajas mõõtepunkti lisamisega analoogse olukorraga. 29.03.1994

piiritlusakt nr 63 on sõlmitud 2442 m2 suurusega Xxxxxxxxx kinnistu osas enne, kui asuti

kinnistut jagama. 11.11.1997 liitumislepingu nr 518-T sõlmimise hetkel oli olemas 2 kinnistut

– Xxxxxxxxx (millel paikneb Xxxxxxxxx-1 ja 15-2 kaebaja 2 abonendiga maja) ja Xxxxxxxxxa

(millest hiljem eraldi veel Xxxxxxxxxb). Xxxxxxxxxb ei olnud liitumislepingu nr 518-T

sõlmimise hetkel veel olemas, vaid tekkis alles 09.10.1998. Liitumislepingu nr 518-T alusel

suurendati läbilaskevõimet Xxxxxxxxx ja sellest jagunevate kinnistute ühises liitumispunktis,

mis asub piiritlusaktis nr 63 märgitud asukohas.

7.6. Plommimisega

ei

kinnita

võrguettevõtja

võrguühenduse

läbilaskevõimsust.

Võrguettevõtja plommi olemasolu kaitseseadmetel ei ole käsitatav ostja ja võrguettevõtja

kokkuleppena kaitseseadme lubatud nimivoolu kohta. Plommimisega hoitakse ära mõõtmata

ahelatest omavoliline tarbimine. Kaitseseadme suurus kliendi poolses elektripaigaldises on

kliendi poolt valitud, mitte võrguettevõtja poolt määratud. Võrguettevõtja kontrollib ja

vajadusel viib lepinguga vastavusse ainult liitumispunktis asuva peakaitsme.

7.7. Xxxxxxxxx ja sellest jagunenud kinnistute Xxxxxxxxxa ja 15b ühise liitumispunkti

läbilaskevõimet 132 A tõendavad 29.03.1994 piiritlusakt nr 63, 11.11.1997 liitumisleping

3-17-1791

11(18)

nr 518-T, tarbimiskoha Xxxxxxxxx-2 11.09.2001 arve nr 7462989 ja tarbimiskoha

Xxxxxxxxx-1 11.09.2001 arve nr 7451619.

7.8. 18.07.2000–08.08.2002 kehtinud Vabariigi Valitsuse 18.07.2000 määruse nr 234

“Elektrivõrguga liitumise kord” § 3 lg-te 1 ja 2 kohaselt võrguettevõtja sõlmib liituja, tarbija ja

energiaettevõtjaga elektrivõrguga liitumiseks ja sellega kaasneva võrguühenduse kasutamiseks

võrguühenduse kasutamise lepingu. Leping on elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimise

aluseks. 01.01.1998–30.06.2003 kehtinud energiaseaduse § 23 lg 2 kohaselt sõlmivad isikud,

kelle elektriseadmed on ühendatud jaotusvõrguga, jaotusvõrguettevõtjaga lepingu, milles

määratakse poolte õigused ja kohustused, elektrienergiahinna ja osutatavate teenuste tariifide

määramise põhimõtted ning teenuste eest tasumise kord. Kaebaja esitatud 28.12.2000

võrguühenduse kasutamise lepingul nr 17140176V, mis on väidetavalt sõlmitud M.V.aga

Xxxxxxxxxb tarbimiskoha osas, puuduvad allkirjad, seega ei ole seda lepingut sõlmitud.

Olukorras, kus tarbimiskohal oli võrguühendus olemas, puudus vajadus sõlmida uut

võrguühenduse kasutamise lepingut, mille eesmärgiks on elektrivõrguga liitumine. Praegu ei

ole enam võimalik tuvastada, mis asjaoludel lepingu projekt koostati. Seega puuduvad

praeguses asjas asjassepuutuvatel tarbimiskohtadel võrguühenduse kasutamise lepingud. Poolte

õigused ja kohustused võrguteenuse osutamisel ja elektrienergia tarbimisel on sätestatud iga

tarbimiskoha osas sõlmitud ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise lepingutes.

7.9. 20.12.2000 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise lepingutega

nr 17140105 ja 17140120 leppisid pooled kokku tarbimiskohtades Xxxxxxxxx-1 ja 15-2

kohalduvas hinnapaketis, milleks oli “elektrienergia püsitasu ja ajatariifidega”. 30.10.2002

sõlmitud lepingus nr 17140105-2 muudeti Xxxxxxxxx-1 hinnapaketi valikut, st valiti uus pakett

“hinnapakett 6ME1, küttepakett”. 30.10.2002 sõlmitud lepingus nr 17140120-2 muudeti

Xxxxxxxxx-2 hinnapaketi valikut, st valiti uus pakett “hinnapakett 2M, ajatariifne põhipakett”.

Iga elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks ei ole igakordselt uuesti sõlmitav

võrguühenduse kasutamise leping, mille sisuks on võrguga ühendamine, st liitumise ehitamine.

Võrguühenduse kasutamise leping on elektrienergia ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks

juhul, kui võrguühendus algselt puudub ja liitumise käigus ehitatakse see välja.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Vaidlus toimub selle üle, kas kolmas isik peab tagama kaebaja tarbimiskohale aadressil

Xxxxxxxxx-2 läbilaskevõime 50 A ulatuses. Xxxxxxxxx-1 asuva tarbimiskoha osas on vaidlus

lõppenud, sest kolmas isik taastas selles tarbimiskohas 50 A läbilaskevõime. Asjaoludest

nähtuvalt on vaidlus põhjustatud sellest, et endine Xxxxxxxxx kinnistu on aja jooksul jagatud

3 erinevaks kinnistuks, millele on kokku 4 erinevat tarbimiskohta (2 paarismaja). Selle aja

jooksul on vahetunud nii võrguettevõtjad kui ka kinnistute omanikud ning kõik dokumendid ei

ole säilinud. Vaidlus ei ole olemuselt õiguslik, vaid tõenduslik.

9. Kolmas isik on tunnistanud enda ja oma eelkäijate vigu Xxxxxxxxx-1, 15-2, 15a ja 15b

asuvate tarbimiskohtade osas lepingute sõlmimisel. Vaidluse all ei ole asjaolu, et alajaamas

nr 846 asus peakaitse 3 × 100 A läbilaskevõimega ning Xxxxxxxxx-1 ja 15-2 said

võrguühenduse otse sellest alajaamast. 22.10.1996 kanti kinnistusraamatusse Xxxxxxxxx

kinnistust eraldatud Xxxxxxxxxa kinnistu ning 09.10.1998 kanti kinnistusraamatusse

Xxxxxxxxxa kinnistust eraldatud Xxxxxxxxxb kinnistu. Nii Xxxxxxxxxa kui ka Xxxxxxxxxb

kinnistu võrguühenduse kasutuslepingus on liitumispunkti kirjeldusena märgitud “liituja

toitekaabli kingadel liitumiskilbis (transiitkilbis)”, mis osutus hilisema kontrolli käigus

ebaõigeks. Kolmanda isiku 14.12.2015 e-kirjast kaebajale, M.V.ale ja T. L.le nähtub, et

tegelikult said ka Xxxxxxxxxa ja 15b võrguühenduse otse alajaamast nr 846 Xxxxxxxxx

3-17-1791

12(18)

tarbijakaabli kaudu. Sellest tulenevalt ei olnud alajaamas ettenähtud läbilaskevõime ainult

Xxxxxxxxx (st Xxxxxxxxx-1 ja 15-2) kasutada, vaid jagunes kõigi endise Xxxxxxxxx (st

Xxxxxxxxx-1, 15-2, 15a ja 15b) tarbimiskohtade vahel. Kuna kolmas isik ja/või tema eelkäijad

ei arvestanud asjaoluga, et kõik 4 tarbimiskohta jagavad samas alajaamas ettenähtud

läbilaskevõimet, siis sõlmiti nimetatud kinnistute kohta võrgulepinguid mahtudes, mis ei olnud

alajaamas ettenähtud tegeliku võimsusega kooskõlas. Sellest tulenevalt on kolmas isik asunud

alajaama võimsust suurendama, et tagada klientidele lepingutega kokkulepitud võimsused.

Vaidlus toimub selle üle, millises võimsuses on Xxxxxxxxx-2 tarbimiskoha osas kokku lepitud

ja tuleb sellele tagada.

10. Vastustaja tuvastas kolmanda isiku esitatud arvetele tuginedes, et Xxxxxxxxx-2

tarbimiskoha kokkulepitud võimsus oli 16 A, sest suurema ampritasuga arveid ei ole sellele

tarbimiskohale esitatud. Kaitsme püsitasu 16 A nähtub Eesti Energia AS-i 11.09.2001 arvelt

nr 7462989 perioodi mai-august 2001 eest (poole aprilli eest on küsitud 8 A tasu) ning

31.10.2002 arvelt nr 11738607 perioodi september 2001 kuni oktoober 2002 eest. Teistsuguse

ampritasuga arveid ei ole esitanud ka kaebaja. Ülejäänud arved on esitatud ajatariifi alusel

ampritasuta (nt Eesti Energia AS-i 07.12.1999 arve nr 4275408; 17.04.2001 arve nr 6324047;

06.01.2005 arve nr 22233436; 31.12.2011 arve nr 164359722895 jt2). Eesti Energia AS-i

10.01.2004 arvelt nr 17384406 nähtub küll kaitsme püsitasu -0,5161 A eest, kuid arvestades

arvelt olevat summat -1,97 krooni, arve lisalt nähtuvat perioodi 31.10.2002–31.10.2002 ning

30.10.2002 sõlmitud uut elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingut, on ilmselt

tegemist tagasiarvestusega.

11. Samuti ei kinnita ükski esitatud leping Xxxxxxxxx-2 tarbimiskohale suuremas võimsuses

kokku leppimist (nt Eesti Energia AS-i ja L.L.i vaheline 20.12.2000 elektrienergia ostu-müügi

ja võrguteenuse osutamise leping nr 17140120; Eesti Energia AS-i ja L.L.i vaheline 30.10.2002

elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 17140120-2/20.12.2000; Eesti

Energia AS-i ja Ektornet Residential Estonia OÜ vaheline võrgu- ja elektrileping nr

2090420434; kolmanda isiku ja kaebaja vaheline 10.05.2013 võrguleping nr 7874810687).

Lepingud on sõlmitud ilma amprimahtu välja toomata. Viidatud tõendite pinnalt nõustub ka

kohus vastustajaga, et Xxxxxxxxx-2 tarbimiskoha osas on kokkulepitud võimsuseks 16 A.

12. Kaebaja leiab, et tema õigus 50 A suurusele võimsusele Xxxxxxxxx-2 tarbimiskohas tuleb

Tallinna Elektrivõrgu 19.09.1995 elektrivarustuse tehnilistest tingimustest nr 1456-a, mis

asendab majandusministri määruse nr 50 p 3 kohaselt liitumislepingut.

13. Majandusministri määruse nr 50 p 3 järgi enne 01.10.1995 tarbijale väljastatud tehnilised

tingimused elektrienergia saamiseks jäävad kehtima, kui tarbija ei taotle nende asendamist

liitumislepinguga. Sama määruse p 4 kohaselt enne 01.10.1995 elektrivarustajatele esitatud

taotluste rahuldamine toimub kas liitumislepingu sõlmimisega või tehniliste tingimuste

väljastamisega vastavalt tarbija soovile.

14. Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja endine abikaasa L.L. esitanud 23.08.1995 Tallinna

Elektrivõrgule avalduse nr 1456-a Xxxxxxxxx eramu elektrivarustuse projekteerimise tehniliste

tingimuste saamiseks. Abonentide arvuks eramus on märgitud 2 ja soovitud 2 (50) A peakaitset,

peakaitsmele järgneva suurima kaitsega 25 A. Tallinna Elektrivõrk on 19.09.1995 väljastanud

elektrivarustuse tehnilised tingimused nr 1456-a, kehtivusega kuni 19.09.1997. Selle kohaselt

on objekti peakaitsmeks 3 × 100 A, külgeühendamise punkt alajaamas nr 846, liin 9170.

Tehniliste tingimuste kohaselt tuli Xxxxxxx elamu (valdaja L.L.) elektrivarustuseks paigaldada

Xxxxxxx elamu (valdaja A. L.) transiitkastist kooskõlas transiitkasti valdajaga objektini

2 Vt vastustaja 30.10.2017 seisukoha lisades 12 ja 13 olevaid arveid.

3-17-1791

13(18)

elektriliselt sobiva ristlõikega kaabel, mis jääb tarbija teenindada. Kaitsmete suuruseks

alajaamas tuli valida 3 × 200 A.

15. Kaebaja selgituste kohaselt ehitas L.L. vastavalt neile tehnilistele tingimustele

võrguühenduse välja. Kolmanda isiku selgituste kohaselt ei ole sellist võrku välja ehitatud ega

võrguettevõtjale üle antud. Kuna võrku vastavalt neile tehnilistele tingimustele nende kehtivuse

ajal välja ei ehitatud, kaotasid tingimused 19.09.1997 kehtivuse. Vastustaja on nõustunud

kolmanda isiku selgitusega.

16. Kohtu hinnangul on võimalik hiljem selgunud asjaolusid arvestades järeldada, et viidatud

tehnilisi tingimusi tegelikkuses ei realiseeritud. Tehniliste tingimuste kohaselt tulnuks alajaama

paigaldada kaitsmed suurusega 3 × 200 A. Kolmas isiku selgitustest ja korduvatest kirjadest

kaebajale nähtub, et tegelikult on alajaamas nr 846 peakaitse suurusega 3 × 100 A. Kuna alajaam

nr 846 oli ette nähtud kogu endise Xxxxxxxxx kinnistu varustamiseks elektriga, siis ei oleks

ilma alajaama peakaitset muutmata olnud võimalik tagada kaebaja kinnistule kokku 100 A ja

lisaks teistele endise Xxxxxxxxx kinnistu koosseisu kuulunud kinnistutele vajalikku võimsust.

Ühtegi teist ühendust ei ole Xxxxxxxxxa ja 15b kinnistute liitmiseks võrguga tehtud. Seega

tuleb järeldada, et L.L.il oli kavas taotleda Xxxxxxxxx paarismaja mõlemale tarbimiskohale 50

A võimsust, kuid mingil põhjusel jäi see tegemata. Võimalik, et see jäi ehitustööde tegemise

taha, sest kaebaja selgitustest nähtub, et Xxxxxxxxx-2 paarismaja boks ei ole siiani valmis

ehitatud, seega puudus ka vajadus tagada sellele niivõrd suure mahuga kulukat elektriühendust.

17. Eeltoodud seisukohti ei lükka ümber ka kaebaja poolt 09.03.2018 esitatud Jaanus Koppeli

19.02.2018 arvamus. Esiteks ei ole kohtule selge, milline haridus või kogemus Jaanus Koppelil

on, et teda võiks lugeda pädevaks erialaspetsialistiks vaidlusaluses küsimuses arvamust

avaldama. Teiseks ei ole tal olnud arvamuse avaldamiseks kättesaadavad kõik praeguses

kohtuasjas esitatud tõendid ja seisukohad, vaid arvamus on kujundatud kaebaja esitatud

selgituste ja dokumentide pinnalt, seega ei saa esitatud arvamust pidada objektiivseks ja

erapooletuks. Puudulik teave nähtub nt arvamuse p-st 1, kus on 19.09.1995 tehniliste

tingimustele tuginedes oletatud, et alajaama on paigaldatud 3 × 200 A peakaitse. Tegelikult ei

ole sellises suuruses peakaitset alajaama paigaldatud. Punktis 4 eristatakse elamut Xxxxxxx

ning Xxxxxxx-1 ja 15-2, adumata, et Xxxxxxxxx-1 ja 15-2 ongi Xxxxxxxxx elamu paarismaja

boksid. Samuti ei ole arvamuse andjat teavitatud endise Xxxxxxxxx kinnistu jagunemisest

3 eraldi kinnistuks, mistõttu ei ole ta osanud näha seost erinevate dokumentide vahel. Punktis 5

tehakse arusaamatu järeldus, et Xxxxxxx on praegune Xxxxxxxb. Ilmselgelt on selline arvamus

tehtud kaebaja esitatud eksitava teabe pinnalt, sest kinnistusraamatu andmetest nähtub hoopis

Xxxxxxxxxb eraldumine Xxxxxxxxxa kinnistust, mitte Xxxxxxxxx kinnistust. Arvamuses

viidatakse fotodele, kuid pole näha, millistele fotodele on tuginetud. Xxxxxxxxx-2 tarbimiskoht

on Eesti Energia AS-i 07.12.1999 arvest nr 4275408 nähtuvalt tõepoolest tarbinud elektrit juba

1997. a alguses (arve on esitatud perioodi 25.02.1997–04.12.1999 eest), st enne 11.11.1997

liitumislepingut, kuid sellest ei järeldu veel, et Xxxxxxxxx elamu elektrivarustus on välja

ehitatud vastavalt 19.09.1995 tehnilistele tingimustele. Pole välistatud, et võidi väljastada

mõned teised tehnilised tingimused või tehti väljastatud tingimustes mingid muudatused.

Endine (jagamata) Xxxxxxxxx kinnistu oli elektrivõrku ühendatud juba 1994. a (vt 29.03.1994

piiritlusakti nr 63), seega oli elektriühendus kinnistul olemas ja selle jagamine kinnistu siseselt

oli omanike endi ülesanne. Seega ei ole Xxxxxxxxx-2 tarbimiskoha ühendus elektrivõrguga

1997. a iseenesest vaidluse all. Vaidluse all on hoopis, millises läbilaskevõimes on

võrguettevõtjaga kokku lepitud. Seda Jaanus Koppeli arvamus tõendada ei suuda. Neil põhjustel

ei ole Jaanus Koppeli arvamus praeguses asjas kasutatav ja tuleb jätta tähelepanuta.

18. Kolmanda isiku selgituste kohaselt loodi endisele Xxxxxxxxx kinnistule 80 A võimsus,

L.L. ostis oma kinnistule juurde veel 10 A ja selle tagamiseks paigaldati alajaama 100 A

3-17-1791

14(18)

peakaitse. Lepinguid hiljem tekkinud tarbimiskohtadele sõlmiti ekslikult suuremates mahtudes

kui alajaama võimsus ette nägi.

19. Kohtule esitatud 29.03.1994 piiritlusaktist nr 63 nähtub, et Tallinna Elektrivõrk,

Energiamüük ja Xxxxxxxxx kaksikelamu elektrienergia tarbija A.L. koostasid akti

elektriseadmete seisukorra ja teenindamise eest vastutuse piiri määramiseks. Aktist nähtuvalt

teenindab Elektrivõrk alajaama nr 846 0,4 kV seadet kuni elamu toitekaabli kaablikingadeni

alajaama 0.4 kV seadmes ja tarbija teenindab elamu toitekaablit alates kaablikingadest alajaama

0,4 kV seadmes. Akti skeemilt nähtub alajaamast maakaabli nr 9170 kaudu Xxxxxxxxx

kinnistule tulev võimsus 80 A. Kuna Xxxxxxxxxa kinnistu moodustati alles 1996. a, puudutas

nimetatud piiritlusakt kogu endist Xxxxxxxxx kinnistut, mitte ainult paarismaja, mis jäi hiljem

Xxxxxxxxxa ja 15b kinnistutele. Seega oli kogu endisele Xxxxxxxxx kinnistule ette nähtud

võimsus 80 A. Kinnistu jagamisel 1996. a Xxxxxxxxx ja 15a kinnistuteks jagunes nimetatud

võimsus nende kahe kinnistu vahel.

20. Tallinna Elektrivõrgu ja L.L.i vahelisest 11.11.1997 liitumislepingust nr 518-T nähtuvalt

sõlmiti Xxxxxxxxx objekti elektrivõrku ühendamise leping vastavalt 12.09.1997 tehnilistele

tingimustele nr 1401-a. Vastavalt lepingule ehitab tarbija siseseadmeühenduse, lubatud

peakaitsega 3 × 50 A. Liitumistasu maksti 3 × 10 A eest (uus kaitse 3 × 50 A – vana kaitse 3 ×

40 A). Kohtu hinnangul võimaldavad 29.03.1994 piiritlusakt ja 11.11.1997 liitumisleping

järeldada, et Xxxxxxxxx (nii Xxxxxxxxx-1 kui ka 15-2) kinnistu läbilaskevõimeks oli 50 A (80

÷ 2 + 10).

21. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et 11.11.1997 liitumisleping ei käinud praeguse

Xxxxxxxxx kinnistu paarismaja, vaid teise paarismaja selle boksi kohta, mis asub praegusel

Xxxxxxxxxb aadressil. Esiteks on liitumislepingus sõnaselgelt välja toodud, et elektrivõrguga

ühendatakse Xxxxxxxxx objekt. Kinnistusraamatu andmetel oli selleks ajaks juba olemas

Xxxxxxxxxa kinnistu, mis oli moodustatud 1996. a. Tulevane Xxxxxxxxxb kinnistu tekkis

Xxxxxxxxxa kinnistust eraldamise, mitte Xxxxxxxxx kinnistust eraldamise kaudu. Seega, kui

nimetatud liitumisleping oleks käinud tulevase Xxxxxxxxxb kinnistu kohta, oleks objektina

märgitud Xxxxxxxxxa, mitte Xxxxxxxxx. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et Xxxxxxxxx

on ebamäärane aadress ning pärast Xxxxxxxxx kinnistu jagamist Xxxxxxxxx ja 15a

kinnistuteks jäi aadressi Xxxxxxxxxa kasutama vaid T. L., L.L.il oli õigus kasutada vaid

aadressi Xxxxxxxxx. Kinnistusraamatu andmetel oli L.L. Xxxxxxxxxa kinnistu kaasomanik

22.10.1996–03.12.1997. Ka kaebaja selgitustest nähtub, et tollal Xxxxxxxxxa kinnistul asunud

paarismaja boksidest üks oli T.L.omandis ja teine L.L.i omandis. Seega oli L.L.il igati õigus

kasutada oma paarismaja boksi tähistamiseks Xxxxxxxxxa aadressi. Isegi kui T.L.ja L.L.

leppisid omavahel kokku, et Xxxxxxxxxa aadressi jääb edaspidi kasutama vaid T. L., ei saa

selline kokkulepe omada tähendust ametlikes dokumentides. Elektriliitumine tuleb teostada

konkreetsele objektile konkreetsel aadressil, mitte omanike omavahelisel mitteformaalsel

kokkuleppel määratud aadressil. Xxxxxxxxx tähistas sel ajal aadressi, kuhu ehitati teine

paarismaja, mida praegu tähistatakse Xxxxxxxxx-1 ja 15-2 tarbimiskohtadena. 1997. a ei

asunud L.L.ile kuulunud paarismaja boks (hilisema aadressiga Xxxxxxxxxb) kinnistul

aadressiga Xxxxxxxxx. Seega sõlmiti 1997. a liitumisleping kinnistu Xxxxxxxxx kohta, millel

asub paarismaja tarbimiskohtadega Xxxxxxxxx-1 ja 15-2.

22. Teiseks ei ole usutav, et L.L. sõlmis 11.11.1997, st vahetult enne paarismaja boksi

võõrandamist M. V.le 17.11.19973, selle paarismaja boksi osas liitumislepingu. M. V. tuli pärast

kinnistu omandamist nagunii ise võrguettevõtjaga leping sõlmida. Ei ole usutav, et lepingulised

läbirääkimised

paarismaja

boksi

võõrandamiseks

algasid

alles

pärast

11.11.1997

3 Kinnistusraamatust nähtub, et kinnistamisavaldus esitati 17.11.1997.

3-17-1791

15(18)

liitumislepingu sõlmimist. Samuti nähtub kaebaja poolt kohtuistungil antud selgitustest, et L.L.

praegusel aadressil Xxxxxxxxxb asuvat paarismaja boksi elamiskõlblikuks välja ei ehitanud ega

ise seda kasutama ei hakanud, seega puudus tal kiire vajadus osta sellele enne võõrandamist

täiendavalt juurde 10 A juurde. Kuna L.L. oli otsustanud selle paarismaja boksi võõrandada,

siis saanuks ta jätta sellele täiendava võimsuse juurdeostmise uue omaniku otsustada.

23. Kaebaja väitel valmis Xxxxxxxxx-1 paarismaja boks juba 1996. a ja sinna koliti sisse

elama, seega pidi võrguühendus olema selleks ajaks välja ehitatud. Kaebaja esitatud fotod ei

tõenda, kus ja millal need on tehtud. Welander elektritööde pakkumus ei sisalda ühtki kuupäeva.

Basseinitehnika AS-i 06.05.1996 garantiisertifikaat võimaldab järeldada, et selleks ajaks oli

Xxxxxxxxx elamus välja ehitatud bassein. Tõenäoliselt oli selleks ajaks elamus olemas ka

elektrivarustus. Samas ei tõenda see, milliste tehniliste tingimuste alusel elektriühendus välja

ehitati ja millised võrgulepingud või –kokkulepped võrguettevõtjaga sõlmiti. Kohtu hinnangul

ei ole ainuüksi Xxxxxxxxx-1 paarismaja boksi väljaehitamisest 1996. a võimalik järeldada, et

19.09.1995 tehnilised tingimused realiseeriti ja lepiti kokku 100 A amprimahus.

24. Kaebaja poolt vastustajale 25.10.2016 saadetud e-kirjas olev väide, et M.V. ei ole pidanud

oma tarbimiskohale mingeid ampreid juurde ostma, võib olla iseenesest õige. Esitatud

dokumentidest nähtuvalt on Xxxxxxxxxb kohta sõlmitud lepingud ja Xxxxxxxxx-2 kohta

esitatud arveid amprimahuga, mille kohta puuduvad või ei ole säilinud liitumislepingud

amprimahu ostmise kohta. Tegemist on kas võrguettevõtja poolsete vigadega lepingute

sõlmimisel või ei ole vastavad lepingud nüüdseks enam säilinud. Sellest tulenevalt ongi

tarbimiskohtadele ettenähtud amprimahu tuvastamisel lähtutud mh esitatud arvetest. Kuna

Xxxxxxxxx-2 tarbimiskohale ei ole esitatud arveid suurema ampritasuga kui 16 A ja puuduvad

ka lepingud suurema amprimahu ostmise kohta, siis puudub alus tuvastada, et Xxxxxxxxx-2

tarbimiskohale oleks suuremas amprimahus kokku lepitud.

25. Eesti Energia AS-i 19.12.2003 teatisest nr 256145 nähtuvalt toimus Xxxxxxxxx-2

tarbimiskohas 3-faasilise ajatariifse mõõtesüsteemi plaaniline vahetamine. Olemasoleva

peakaitsme suuruseks oli 3 × 0 ja uue peakaitsme suuruseks 3 × 50. Kohus nõustub vastustaja

seisukohaga, et peakaitsme suurus ei näita võrguettevõtjaga kokkulepitud amprimahtu, vaid

kaitsme nimivoolu ehk kaitset läbida võivat maksimaalset püsivat vool amprites, mille juures

kaitse ei rakendu. Suurema läbilaskevõimega peakaitse võimaldab tarbijal vastavalt vajadusele

ja kokkuleppel võrguettevõtjaga amprimahtu hiljem suurendada, ilma et peaks peakaitset

vahetama hakkama4. Kuna L.L.il oli kavas ehitada Xxxxxxxxx-2 välja suuremahuline

paarismaja boks, milles kasutatakse elektrikütet ja mis on suure elektritarbimisega, siis võidigi

seda ette nähes paigaldada Xxxxxxxxx-2 tarbimiskohale 50 A peakaitse. See aga ei tõenda, et

L.L. oli võrguettevõtjaga ka juba sõlminud sellises mahus võrgulepingu. Arvestades asjaoluga,

et L.L. ei jõudnudki Xxxxxxxxx-2 paarismaja boksi valmis ehitada ja kaebaja kinnitas

kohtuistungil, et see on siiani valmis ehitamata, siis puudus sellel tarbimiskohal vajadus sellises

mahus voolu järele. Otstarbekas ei ole osta suurt amprimahtu ja tasuda selle eest ampritasu,

kuigi sellist mahtu tegelikult ei kasutata. Xxxxxxxxx-2 kohta esitatud arvetest nähtub, et sellel

tarbimiskohal ei ole 50 A mahtu kasutatud ega selle eest ka tasutud. Seda, et kaitsme suurus ja

selle plommimine ei tõenda võrguühenduse läbilaskevõime kokkulepet, kinnitab ka Elektrilevi

OÜ liitumistingimuste p 3.3.25.

26. Elektrilevi OÜ 02.02.2015 teatisest nr 01029418 nähtuvalt toimus arvesti vahetus, näidu

fikseerimine ja mõõtesüsteemi plommimine. Teatise kohaselt on olemasoleva liitumispunkti

kaitsme suuruseks 100. Sarnaselt eeltoodule leiab kohus ka siinkohal, et peakaitsme suurus ei

4 Vt nt https://www.elektrilevi.ee/abi/peakaitse#mainfuse_q5.

5 Kättesaadav https://www.elektrilevi.ee/-/doc/6305157/kliendile/el_tingimused_liitumine.pdf.

3-17-1791

16(18)

tõenda võrguettevõtjaga kokkulepitud läbilaskevõimet. Samuti tuleb tähele panna, et erinevalt

eelmisest teatisest viitab siinkohal käsitletav teatis liitumispunkti peakaitsme suurusele.

Vaidluse all ei olegi asjaolu, et alajaamas nr 846 oli peakaitsme suuruseks 100 A. Kuid see

100 A ei puuduta vaid üht Xxxxxxxxx tarbimiskohta, vaid kogu endise (jagamata) Xxxxxxxxx

kinnistu võrguühendust.

27. Kolmas isik selgitas 08.08.2016 kirjas kaebajale alajaamas oleva võimsuse jagunemist

4 tarbimiskoha vahel ja seda, et kuni 31.01.2016 esitati kaebajale arveid vale jaotuskava alusel,

2 mõõtepunkti osas kokku 100 A eest. Sellest lähtuvalt otsustati teha kaebajale tagasimakse

enammakstud ampritasu (50 A) eest 3 aasta ulatuses. Elektrilevi OÜ 31.01.2016 arvelt

nr 810282846099 nähtub tõepoolest, et Xxxxxxxxx-1 tarbimiskoha arve sisaldab võrguteenuse

tasu 50 A eest. Samas Xxxxxxxxx-2 kohta ei ole kumbki lepingupool sarnast arvet kohtule

esitanud, millest järeldub, et Xxxxxxxxx-2 kohta ei ole 50 A tasuga arveid esitatud ja tegemist

oli kolmanda isiku eksimusega kirja koostamisel. Kolmanda isiku 20.10.2016 kirjast kaebajale

nähtub, et ampritasude ümberarvestamiseks tehti arve nr 810304478422. Antud juhul jääb

selgusetuks, mille alusel selline tagasimakse arve tehti, kui 100 A ampritasuga arveid ei olnud

esitatud. Arvatavasti ei kontrollinud vastustaja tagasimakse arve koostamisel varasemalt

koostatud arveid. Kolmas isik otsustas 20.10.2016 kirjas oma tagasimakse arve tühistada.

28. Kolmanda isiku 08.08.2016 kirjast nähtub, et kolmas isik pidas varasemalt alajaamas olevat

võimsust vaid kaebaja tarbimiskohtadega seotud olevaks. Sellest tulenevalt on usutav kaebaja

väide, et Elektrilevi OÜ iseteeninduse veebikeskkonnas oli algselt nii Xxxxxxxxx-1 kui ka 15-2

tarbimiskoha juures info 50 A kohta. Tõenäoliselt tehti sellele teabele tuginedes ka tagasimakse

arve. Samas ei ole võrguettevõtja veebikeskkonnas oleva teave õigustloov, vaid informatiivne.

Kui tarbijaga sõlmitud lepingud ja talle esitatud arved ei kinnita sellises amprimahus kokku

leppimist, siis ei saa ainuüksi veebikeskkonnas olev ebaõige info anda kaebajale õiguslikku

alust nõuda talle vastava amprimahu tagamist. Veebikeskkonnas olev ebaõige teave oli tingitud

tõenäoliselt sellest, et vahepeal olid muutunud nii võrguettevõtjad kui ka tarbijad, toimunud

kinnistute jagamine ja aadresside muutumine ning muutusid ka lepingute paketid.

Võrguettevõtja ei kontrollinud uute lepingute sõlmimisel Xxxxxxxxxa ja 15b liitumispunkti

asukohta ja läbilaskevõimsust. Endise Xxxxxxxxx kinnistu liitumispunkt ja läbilaskevõimsus

loeti ekslikult vaid praeguse Xxxxxxxxx kinnistu liitumispunktiks ja läbilaskevõimsuseks

(arvatavasti aadressi kattumise tõttu), panemata tähele, et endisest Xxxxxxxxx kinnistust olid

vahepeal tekkinud ka Xxxxxxxxxa ja xxb kinnistud. Seetõttu seoti alajaamast nähtuv

peakaitsme suurus vaid kaebaja tarbimiskohtadega.

29. Kohus ei kahtle selles, et Xxxxxxxxx-2 paarismaja boks oli kavandatud välja ehitada suure

elektritarbimisega. Samas ei tõenda see asjaolu veel seda, et ka tegelikult võrguettevõtjaga 50 A

võimsusega võrguleping sõlmiti. Seda enam, et Xxxxxxxxx-2 paarismaja boks on kaebaja

selgituste kohaselt tänaseni valmis ehitamata ja sellel on järelikult senini puudunud sellises

mahus elektrienergia vajadus. Järelikult ei tõenda kaebaja poolt 31.10.2017 esitatud OÜ Eldeco

Inseneribüroo 25.10.2016 arvamus kaebaja väiteid ja tuleb jätta asjas tähelepanuta.

30. Vaidlus selle üle, mis põhjusel on Xxxxxxxxx-1, 15-2, 15a ja/või 15b tarbimiskohti

nimetatud kord eramuks, kord korteriks, ei oma praeguse vaidluse seisukohalt tähendust ega

muuda lõpplahendust. See, et Xxxxxxxxxb tarbimiskohta on nimetatud kolmanda isiku ja

M.V.a vahel 14.01.2016 sõlmitud võrgulepingus nr 1080425398 Xxxxxxx alamobjektiks, ei

tähenda, et Xxxxxxxxx paarismajale ettenähtud 66 A (50 + 16) amprimahtu tuleks edaspidi

jagada ka Xxxxxxxxxb tarbimiskohaga. Kohus saab aru selliselt, et kolmas isik nimetab

alajaamas nr 846 endise (jagamata) Xxxxxxxxx kinnistu liitumist Xxxxxxxxx liitumiseks ning

Xxxxxxxxx-1, 15-2, 15a ja 15b tarbimiskohti selle alamobjektideks ehk et 3 kinnistu kohta on

3-17-1791

17(18)

alajaamas üks võrguühendus ja alajaamas ettenähtud võimsus jaguneb 4 tarbimiskoha vahel (vt

kolmanda isiku 03.04.2017 vastus vastustaja 27.03.2017 järelepärimise peale).

31. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et esitatud tõendite pinnalt

ei ole võimalik järeldada, nagu oleks kolmas isik rikkunud kaebaja õigusi ning vähendanud

ühepoolselt tema tarbimiskohale Xxxxxxxxx-2 kokkulepitud läbilaskevõimsust ja amprimahtu.

Seetõttu jättis vastustaja õiguspäraselt kaebaja kaebuse rahuldamata.

32. Kolmas isik on võtnud endale kohustuse suurendada alajaama peakaitset selliselt, et oleks

võimalik tagada kaebaja tarbimiskohale Xxxxxxxxx-1 amprimaht 50 A ulatuses ja

tarbimiskohale Xxxxxxxxx-2 16 A ulatuses. Siinkohal on asjakohatud kolmanda isiku

selgitused kaebajale vastutulemise kohta. Ilmselgelt on selline olukord tekkinud kolmanda isiku

ja tema õiguseelnejate tegevuse tõttu, seega on kõigi kokkulepitud võimsuste tagamiseks uue

peakaitsme tasuta paigaldamine kolmanda isiku kohustus, mitte vastutulek. Kui kolmas isik

jätab suurema peakaitsme paigaldamata ja kaebajale viidatud läbilaskevõimsused tagamata,

annab see kaebajale aluse esitada kolmanda isiku vastu uus kaebus.

33. Põhjendamatud on kaebaja etteheited vastustajale kolmanda isiku trahvimata jätmise osas.

Kolmas isik on selgitanud, et tal puuduvad muud tõendid peale nende, mis ta on juba esitanud.

See on ka usutav, sest arvestades asjaoluga, et vahepeal on võrguettevõtja mitmel korral

muutunud ja möödunud on mitukümmend aastat, ei pruugi enam kõik liitumisaegsed

dokumendid olla säilinud. Seda enam, et vahepeal on sõlmitud uued lepingud, mis vanu

asendavad. Trahvimine ei oleks kuidagi võimaldanud mitte säilinud dokumente taastada. Kuna

oma väidete tõendamise kohustus on ka kaebajal ja lisaks võrguettevõtjale pidi ka kaebajal või

tema endisel abikaasal olema olemas võrguettevõtjaga sõlmitud lepingud, siis ei saa tõendite

esitamata jätmist ette heita ainult kolmandale isikule.

34. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et tema amprimahtu on vähendatud

selleks, et tagada Xxxxxxx19 ridaelamule vajalik läbilaskevõime. Esiteks ei ole kohus kaebaja

õiguste rikkumist tuvastanud. Teiseks said vaidlused kaebaja tarbimiskohtadele ettenähtud

läbilaskevõimete osas alguse sellest, et kolmas isik tuvastas kohapealse kontrolli käigus, et

Xxxxxxxxxa ja xxb kinnistute elektrivarustus ei toimu lepingutes sätestatud liitumiskilbi, vaid

alajaamas oleva võrguühenduse kaudu. Seega ei oma Xxxxxxx19 ridaelamu elektrivarustus

praeguses asjas tähtsust. Seejuures on kaebaja seisukohad oletuslikud. Ei ole eluliselt usutav, et

Tallinna suuruses linnas ei ole võimalik varustada ühte maja elektriga ilma, et tuleks teisele

majale ettenähtud läbilaskevõimet vähendada. Kohus tagastab kaebajale tema poolt 26.03.2018

esitatud tõendid kui asjakohatud.

35. Ebaõige on kaebaja arusaam, et vaideotsusega on pandud talle täiendav kohustus. Selles,

et elamu toitekaabli teenindamine on alates kaablikingadest tarbija kohustus, on kokku lepitud

piiritlusaktis nr 63. Samuti nähtub määruse nr 184 § 34 lg 3 p-st 3, et kaabel ja kaablikingad on

tarbija elektripaigaldise osa. Seega ei tule kaebajale kaasnev kohustus kaabli teenindamiseks

mitte vaideotsusest, vaid võrguettevõtjaga sõlmitud lepingutest ja õigusnormidest.

36. Vastustaja otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks puudub alus ning kaebus jääb rahuldamata.

37. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega

esitanud kohtule menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud

tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

38. HKMS § 108 lg 3 järgi tuleb kolmanda isiku menetluskulud välja mõista kaebajalt. HKMS

§ 108 lg 11 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

3-17-1791

18(18)

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik. Kohtu hinnangul on praeguses asjas kolmanda isiku menetluskulude

väljamõistmine kaebajalt ebaõiglane. Kogu vaidlus on tekkinud sellest, et kolmas isik ja tema

õiguseellased ei ole olnud lepingute sõlmimisel ja oma kohustuste täitmisel hoolsad. Lisaks ei

kontrollitud vigade avastamisel asjaolusid põhjalikult, seisukohti muudeti korduvalt ja kaebajal

tuli oma õiguste kaitsmiseks pöörduda vastustaja poole (nt Xxxxxxxxx-1 tarbimiskoha võimsus

50 A taastati alles pärast kaebuse esitamist vastustajale). Äärmiselt ebaõiglane on jätta tarbija

kui nõrgema lepingupoole kanda võrguettevõtja ebaõigest tegevusest põhjustatud vaidluse

lahendamisega seotud kulud. Riigile kuuluv võrguettevõtja peab olema ise suuteline oma

tegevust kohtus selgitama ja oma õigusi kaitsma. Seetõttu jätab kohus kolmanda isiku

menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/