3-17-1766/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1766

Haldusasi

NovaBeta

OÜ

kaebus

Ettevõtluse

Arendamise

SA

08.05.2017 otsuse nr 1.1-5.1/17/554 p 2 ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 26.07.2017 vaideotsuse

nr 1.1-6/17-011 tühistamiseks ja Ettevõtluse Arendamise SA

kohustamiseks tegema kaebaja eeltaotluse kohta uus otsus

Menetlusosalised

Kaebaja

–

NovaBeta

OÜ,

volitatud

esindajad

vandeadvokaadid Rajar Miller ja Kristo Kallas

Vastustaja I – Ettevõtluse Arendamise SA, volitatud

esindaja Sven Pääsukene

Vastustaja

II

–

Majandus-

ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium, volitatud esindaja Eve Kislov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta NovaBeta OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

3-17-1766

2(17)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. NovaBeta OÜ (kaebaja) esitas 01.12.2016 eeltaotluse projektile “Vägilaste park

T.Õ.L.L.” (registreerimisnumber EU51036) ettevõtlusministri 28.06.2016 määruse nr 44

“Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamise tingimused ja kord” (määrus nr 44)

kohase toetuse saamiseks.

2. Ettevõtluse Arendamise SA (EAS) tunnistas 08.05.2017 otsusega nr 1.1-5.1/17/554

kaebaja ja eeltaotluse nõuetele vastavaks (p 1), kuid jättis eeltaotluse rahuldamata (p 2).

Kaebaja eeltaotlus sai koondhindeks 2,84. Kuna valikukriteeriumi 1 hindeks kujunes 2,40 (st

alla 2,5), ei kuulunud eeltaotlus määruse nr 44 § 21 lg 4 p 2 järgi rahuldamisele. Põhjendused:

2.1. Valikukriteeriumi 1 “projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele”

kaalutud keskmine hinne 2,40 (osakaal koondhindest 40%).

2.1.1. Reisimotivatsioon Eesti külastamiseks ja külastusaja pikenemiseks: hinne 2,00

(osakaal kriteeriumist 35%). Tegemist on kogu perele mõeldud meelelahutusliku

teemapargiga, mis on täies mahus nauditav ainult Eesti turismi kõrghooajal ning tutvustab

Eesti, Läti, Soome ja Venemaa muinaskangelasi. Väliskülastajate arvuks on prognoositud 30

319 külastajat, mis moodustab 35% külastajate koguarvust. Atraktsioon on täiendav argument

Eestisse reisimiseks, kuid ei ole peamiseks või iseseisvaks reisipõhjuseks. Projekti käigus

pikendatakse senist kõrghooaega Saaremaal 2 kuult 4 kuule aastas. Taotluses kirjeldatakse

teenuste

kombineerimist

piirkonna

teiste

teenustega,

koostööd

praamifirmaga,

reisikorraldajatega jt atraktsioonidega ühismarsruudi kaudu, samuti arvestatakse atraktsioonil

pakutavate teenuste arendamisel kõigi vanuserühmadega ja peamiseks kliendisegmendiks on

lastega pered. Atraktsioonil pakutavad tegevused sisustavad ilusa suveilmaga ja kõrghooajal

külastaja aega kauem kui 4 tundi. Kuid madalhooajal tegutseb atraktsioon tõenäoliselt

täiendava müügiargumendina konkreetse majutusettevõtte teenuste pakkumiseks. Kõrghooajal

on atraktsioonil võimalused meelelahutuseks, teadmiste täiendamiseks ja seal pakutakse

temaatilisi üritusi ilma eelneva broneeringuta. Madalhooajal on atraktsioon küll avatud, kuid

taotluses on toodud, et madalhooajal atraktsiooni avatuna hoidmine on kahjumlik, mis ei ole

operaatori jaoks mõistlik ärimudel, seega on võimalik, et pärast mõningast tegutsemist

muutuvad teenused madalhooajal ettetellitavaks või on atraktsioon suletud.

Toetuse andmise eesmärk on kasvatada Eestisse (mitte Saaremaale) reisimise motivatsiooni.

Finantsanalüüsist nähtuvad majutustulud aastaringselt. Kui majutusteenust aastaringselt ei

pakuta, on mõju madalhooaja vähendamisele veelgi väiksem ja tuleks kaaluda veelgi

madalama hinde andmist.

Atraktsiooni haldamisega hakkab tegelema operaator, kes teenib kasumit ainult 4 kuud aastas,

ülejäänud kuudel tuleb kõrghooajal teenitud kasumi arvelt täiendavaid kulusid katta. Kuigi

tervikuna (aasta lõikes) teenib operaator kasumit, on tegemist ärimudeliga, kus atraktsiooni

madalhooajal suletuna hoidmine on (pikaajalises plaanis) majanduslikult tasuvam. Samuti

esineb risk, et külastajaprognoosid (eelkõige madalhooaja omad) ei täitu soovitud mahus ja

tegelik kahjum on veelgi suurem, mistõttu ei pruugi operaator olla valmis pikaajaliselt sellistel

tingimustel atraktsiooni opereerima. Külastajaprognoosid ei pruugi olla realistlikud, kuna on

mõjutatud pileti hinnast, ilmastikutingimustest, samuti on Saaremaale sõitmine nii ajaliselt kui

rahaliselt kulukam, mis välistab need külastajad, kes teevad reisiotsuse hetkeemotsiooni ajel

(eelkõige siseturistid, kuid majandusliku jätkusuutlikkuse hindamisel on oluline ka

siseturistide prognooside realistlikkus).

3-17-1766

3(17)

2.1.2. Pereturismi atraktsiooni mõju Eesti kui pereturismi sihtkoha tuntuse suurenemisele,

nõudlus sihtturgudel ja sihtrühmades ning kooskõla Eesti turunduskontseptsiooniga: hinne

2,00 (osakaal kriteeriumist 25%). Atraktsioon viib turundustegevusi läbi 3 turul – Soome, Läti

ja Venemaa. Samas on arendataval atraktsioonil eeldused luua iseseisev nõudlus ja

reisimotivatsioon vaid Läti turul. Soome ja Venemaa turgudel atraktsioonil arvestatav nõudlus

puudub ning seda külastatakse kombineerituna muude Saaremaal asuvate külastuskohtadega.

Atraktsioon plaanib rakendada Eesti turunduskontseptsiooni nii turunduses kui kohapeal.

Segmentidena on toodud perekonnad (84%) ning äri- ja grupikliendid (16%). Madalhooaeg on

kaetud sisekliendi külastustega. Kaebaja on ambitsioonikas, soovides teisel tegevusaastal

saavutada 90 000 külastajat. Arvestades, et 2015. a ööbis Saaremaa hotellides 122 000

külastajat, ja kavandatavaid turundustegevusi, uudsuse momenti ja ristturundustegevusi

koostöös partneritega, on selline külastajate arv ühe aasta jooksul teostatav. Kuid pikaajalises

plaanis ei ole selline külastajate arv stabiilne, eriti kui arvestada, et madalhooajal on pargi

avatuna hoidmine kahjumlik. Peresegmendi teenused on kõrghooaja pakkumises hästi

disainitud, kuid madalhooaja teenused ehk ärikliendile suunatud tegevused on läbi mõtlemata.

Peredele suunatud pakkumine madalhooajal on taotluses väga üldistatult kajastatud.

Uuringute ja statistika kohaselt külastajate arv atraktsioonil kasvab pärast atraktsiooni avamist

1-2 aastat ja külastajate arvu vähenemine algab juba kolmandal aastal. Uued investeeringud

aitavad külastajate arvu hoida stabiilsena, kuid kahjumliku ärimudeli korral on uute

investeeringute maht küsitav. Projektis toodud informatsioon madalhooaja teenuste kirjelduste

kohta on üldsõnaline, mistõttu ei saa väita, et madalhooajal pakutavad teenused on

väliskülastajatele atraktiivsed ja et prognoosid on tõepärased. Lisaks on kaebaja väitnud, et ka

pärast täiendavate investeeringute tegemist ei ole majutus madalhooajal siiski saadaval.

Taotlusvormil tuli välja tuua kõik atraktsiooni sihtgrupid. Peresegment ei moodusta 100%

külastajatest ning jätkusuutliku ärimudeli saavutamiseks tuleb teenuseid luua ja turundada

kõigile potentsiaalsetele sihtgruppidele. Taotluses ei ole piisavalt infot, et hinnata, kas

äriklientide teenindamine eeldab, et muudele sihtgruppidele ei ole teenus samal ajal

kättesaadav.

2.1.3. Toetuse mõju turismitoote väljaarendamisele ja piirkonna ettevõtluse arengule: hinne

3,00 (osakaal kriteeriumist 30%). Projekti mõjul suureneb Saaremaa kui pereturismi sihtkoha

atraktiivsus suvise vabaõhu veepargi näol eelkõige kõrghooajal, otseseid töökohti tekib

kaebaja sõnul juurde 22 ja majutusettevõtte juurde veel 7. Projekti elluviimisega seoses on

kavandatud ühispakkumisi lähipiirkonnas asuvate muude objektidega ja teiste teenustega,

vastavad üldiselt sõnastatud eelkokkulepped on sõlmitud. Lisaks kavandatakse teha 500 000

euro ulatuses investeering, et rajada 50 üheperemajakest. Samas on tegemist aktratsiooniga,

mis on täies mahus avatud ainult kõrghooajal ja suurem osa külastusest koonduvad samuti

kõrghooajale, mis tähendab, et projekti mõju ettevõtluse ja piirkonna majanduslikule arengule

ning tööhõivele on oluline kõrghooajal, kuid madalhooajal jääb projekti mõju

tagasihoidlikuks. Kuna tegu on hooajalise atraktsiooniga, siis ei suurene piirkonna atraktiivsus

märkimisväärselt (hinne 4), vaid mõningal määral (hinne 2). Lisaks ei ole kindel, et projekti

aastaringsete töökohtade arv jääb pikaajaliselt taotluses kirjeldatud tasemele.

2.1.4. Toetuse mõju turismi regionaalsele ühtlustamisele: hinne 4,00 (osakaal kriteeriumist

5%). Atraktsioon asub Saaremaal, Kuivastu – Kuressaare maantee ääres, 6 km Kuressaarest.

2.1.5. Toetuse mõju turismi hooajalisuse vähendamisele: hinne 2,00 (osakaal kriteeriumist

5%). Kaebaja sõnul on atraktsioon avatud aastaringselt, aprillist novembrini 7 päeva nädalas,

muul ajal neljapäevast pühapäevani, v.a koolivaheajad, jõulud ja riigipühad. Samas ei ole

teemapark madalhooajal piisavalt atraktiivne, kuna veeatraktsioonid on suletud ja vaid osad

3-17-1766

4(17)

atraktsioonid on aastaringselt välitingimustes kasutatavad. Seetõttu ei pruugi madalhooajal

teemapargi avatuna hoidmine olla majanduslikult jätkusuutlik. Toetuse mõju Eesti turismi

hooajalisuse vähendamisele on keskmine. Atraktsioon on väliskülastajatele olulises osas (nii

ruum kui teenused) avatud 4 kuud aastas. Lisandub veel 7 kuud teenuseid, mis on osalt avatud

vastavalt kellaaegadele, osalt ettetellimisel, kuid need on suunatud eelkõige Eestist pärit

gruppidele ja ärikliendile. Kuna atraktsioon ei ole aastaringselt samas mahus avatud (sh sõltub

atraktiivsus ka ilmastikutingimustest) ja lisaks on madalhooaja teenuseid analüüsitud väga

üldiselt, siis ei saa väita, et tegu on objektiga, mille mõju Eesti turismi hooajalisuse

vähendamisele on märkimisväärne. Atraktsioon on täies mahus avatud 4 kuud ehk alla 6 kuu,

mis hindamismetoodika kohaselt vastab hindele 0.

Valikukriteeriumite alusel hinnatakse toetuse mõju Eesti turismi hooajalisuse vähendamisele,

mitte Saaremaa turismi hooajalisusele. Kuna suures osas on atraktsiooni sisu üles ehitatud

tavapärastele ja klassikalistele elementidele ning kontseptsioonilt on atraktsioon sarnane

Vudila mängumaale ja Vembu-Tembumaale, mille aastane külastatavus jääb kordades alla

projektis kavandatule ning mis ei ole väliskülastajate jaoks Eestisse tulemise põhjusteks, siis

ei saa kaebaja kavandatavat atraktsiooni pidada oluliseks madalhooaja mõjude vähendamise

põhjuseks.

2.2. Valikukriteeriumi 2 “arendatava atraktsiooni rahvusvaheline konkurentsivõime” kaalutud

keskmine hinne 2,50 (osakaal koondhindest 20%).

2.2.1. Atraktsiooni rahvusvaheline konkurentsipositsioon: hinne 2,00 (osakaal koondhindest

50%). Teemapargi teenuste ja pakutavate atraktsioonide valik on mitmekesine ja elamust

pakkuv. Atraktsiooni uuenduslikkus väliskülastajale seisneb sihtriikide muinaskangelaste

lugudes ja mõningates interaktiivsetes meelahutuslikes teenustes, kuid see ei eristu

Kuressaares arendatavast Thule koja kontseptsioonist, mis tutvustab ennast läbi müütiliste

kangelaste. Korduvkülastuste motiveerimiseks arendatakse välja lojaalsusprogramm ja

töötatakse välja meetmeid teemapargi korduvkülastuste kasvatamiseks. Lisaks töötatakse välja

sotsiaalmeedia strateegia. Kaebaja plaanib alates 2022. a investeeringuid atraktsioonide

uuendamisse (minirong virtuaaltuuriga, VR prillidega liumäest alla laskmine jm), mis tagab

huvi korduvkülastusteks ja külastajate arvu taseme hoidmiseks või kasvatamiseks. Samas on

suures osas atraktsiooni sisu üles ehitatud tavapärastele ja klassikalistele elementidele:

kardirada, põrkeautod, liikluslinnak, batuudid, ronimisseinad, mänguautomaadid, simulaatorid

jms. Kontseptsioonilt on atraktsioon sarnane Vudila mängumaale ja Vembu-Tembumaale.

Võttes arvesse Tõllu raskemini ligipääsetavat asukohta, on kavandatud külastajate arvud üle

prognoositud. Üksikpileti hind on kõrghooajal 17 eurot, mis on kallis, kuna Saaremaa

külastamine on kulukas.

2.2.2. Väliskülastaja klienditeekond: hinne 3,00 (osakaal koondhindest 50%). Pileteid

plaanitakse müüa online vahendusel, kohapeal, läbi äppide ja erinevate portaalide.

Teemapargis liikumine on hästi korraldatud, paindlik ja mõeldud on turvalisusele. Liikumine

erivajadustega inimestele on mugav. Samas ei ole külastajateekonna kirjelduses analüüsitud

tipphooaja praamijärjekordi, mis kindlasti pidurdab huviliste hulka ja vähendab

külastuselamuse kvaliteeti.

2.3. Valikukriteeriumi 3 “projekti põhjendatus, projekti kuluefektiivsus ja arendatava

atraktsiooni jätkusuutlikkus” kaalutud keskmine hinne 3,40 (osakaal koondhindest 20%).

2.3.1. Projekti eelarve kvaliteet ja taotleja finantsvõimekus: hinne 3,00 (osakaal

koondhindest 30%). Projekti finantsanalüüs on korrektne ja finantsvõimekus kõrge. Projekt on

jätkusuutlik. Kaebajal on olemas nõutav omafinantseering pangalaenu kinnituse näol.

Atraktsiooni taseme hoidmiseks ja uuendamiseks on kavandatud täiendavad investeeringud

3-17-1766

5(17)

alates 2022. a. Projekti eelarve on põhjalik, kuid ei ole läbipaistev, kuna kõikide kuluartiklite

mahud ei ole lahti kirjutatud ja seetõttu pole võimalik hinnata prognoositud kulude

realistlikkust.

2.3.2. Projekti põhjendatus, teostatavus ja kuluefektiivsus: hinne 4,00 (osakaal koondhindest

40%). Projekti ettevalmistuse ja planeeritud teostatavuse kvaliteet on väga hea. Projekt on

põhjalikult läbi mõeldud, kaasatud on professionaalne meeskond nii projekti kavandama kui

ka teostama. Tegevused ja eelarve on omavahel kooskõlas.

2.3.3. Projekti mõju ettevõtja majandustegevusele ja väliskülastajate teenindamisest saadud

käibele: hinne 3,00 (osakaal koondhindest 30%). Planeeritud müügi- ja turundustegevused

aitavad tõenäoliselt saavutada kavandatud tulemusi (90 000 külastajat) lühiajaliselt, kuid

pikaajalises plaanis jäävad külastajate arvud madalamaks, sest tegemist on atraktsiooniga, mis

on täies mahus avatud ainult kõrghooajal. Toetuse mõju on märkimisväärne, kuna ilma

toetuseta teemaparki ei looda. Arvestades, et pikaajalises plaanis on majanduslikult tasuvam

hoida atraktsioon madalhooajal suletuna ja külastajaprognoosid (eriti madalhooajal) ei pruugi

täituda soovitud mahus, võib tegelik kahjum osutuda suuremaks, mistõttu ei osutu ka

investeerimisvõimekus kirjeldatud mahus võimalikuks.

2.4. Valikukriteeriumi 4 “taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna

võimekus” kaalutud keskmine hinne 3,50 (osakaal koondhindest 20%).

2.4.1. Taotleja organisatsiooniline võimekus ja projektimeeskonna võimekus: hinne 4,00

(osakaal koondhindest 50%). Nii elluviimise kui rakendusfaasi meeskond on komplekteeritud

ja professionaalne. Ettevõte plaanib osaleda tulevases kvaliteediprogrammis.

2.4.2. Projekti riskide maandamine: hinne 3,00 (osakaal koondhindest 50%). Riskid on

määratletud, läbimõeldud ja maandatud. Analüüsimata on jäänud risk konkureerivate

samalaadsete atraktsioonide uuendustest kliendile lähemal või uute sarnaste kontseptsiooniga

atraktsioonide turule lisandumisest. Analüüsitud ei ole praamiliiklusest tingitud kõrvalmõjusid

tipphooajal.

3. Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeerium

(MKM)

jättis

26.07.2017

vaideotsusega nr 1.1-6/17-011 kaebaja vaide EAS-i otsuse peale rahuldamata. Põhjendused:

3.1. MKM ei saa ise EAS-i asemel projekti hinnata. See, et kaebaja on hindamiskomisjonist

erineval arvamusel, ei tähenda, et eeltaotluse peaks saatma uuele hindamisele.

3.2. Toetuse eesmärk on reisimotivatsiooni loomine Eesti külastamiseks või külastusaja

pikendamiseks pereturismi atraktsioonide väljaarendamise kaudu. Selle eesmärgi täitmiseks

rahastatakse

rahvusvaheliselt

huvipakkuvat

olulist

reisimotivatsiooni

loovat

pereturismiatraktsiooni, mis pakub tegevusi erinevates vanuserühmades noortele. Määruse

seletuskirja kohaselt on pereturismi sihtrühma kasvatamiseks vajalik väliskülastajatele

huvipakkuvat, aastaringselt avatud atraktsioonide või veekeskuste lisandumine. Samuti on

sedastatud, et toetus aitab kaasa turismihooaja pikendamisele, majutusettevõtete täituvuse

parandamisele jm turismiettevõtete käibe kasvule madalhooajal ning atraktsioonide

rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele.

3.3. EAS-ile on jäetud eeltaotluste hindamisel kaalutlusõigus ja hindamisruum. Projekte

hinnatakse tervikuna. Koondhindest nähtub, et kaebaja projekt ei olnud tervikuna nõrk, kuid

nõrgaks loeti projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuste saavutamisele. Valikumetoodikas

on hindaja jaoks välja toodud aspektid ehk alakomponendid, mida konkreetse alakriteeriumi

puhul eelkõige hinnata, kuid nende puhul ei ole tegemist iseseisvate hindamisobjektidega.

Seega ei tule nimetatud aspekte ka alakriteeriumi põhjendustes tingimata kajastada.

3-17-1766

6(17)

Hindamise loogika lähtub printsiibist “üldiselt üksikule”, kus eelkõige hinnatakse loodava

atraktsiooni tervikmõju alakriteeriumile ja seeläbi või selle kinnituseks iseloomustatakse

hinnangut läbi aspektide. Aspektidel ei ole protsentuaalset osakaalu alakriteeriumist. Taotluste

hindamine on hinnanguline otsus. Hinnanguliste otsuste puhul ongi hindaja subjektiivne

arvamus põhjendus. Põhjendustest saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui

selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Asjaolu, et kaebajat

ei veena haldusakti põhjendused ja ta üritab neid ümber lükata, ei tähenda, et haldusakti

põhjendus ei vastaks seadusega nõutule.

3.4. Lisaks eeltaotlusega esitamisele kuuluvale kohustuslikule teabele, tuleb taotlejal endal

otsustada, milliseid andmeid ja infot peab ta vajalikuks eeltaotluses näidata, et projekt

saavutaks valikukriteeriumite raames võimalikult kõrge hinde. Eeldatakse, et esitatud taotlus

ja andmed on tõesed. Võimalikult hea taotluse koostamine on eelkõige taotleja ülesanne, kel

on igas taotluse koostamise faasis võimalik haldusorganilt selgitusi küsida.

3.5. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetusele. Toetuse eraldamiseks ettenähtud eelarve on

piiratud ja toetust eraldatakse üksnes neile, kes oma tegevusega kõige enam panustavad

toetuse andmise eesmärki. EAS on põhjalikult tutvunud kõigi talle esitatud dokumentidega

ega ole hinnanud projekti meelevaldselt või jätnud tähelepanu pööramata faktilistele

asjaoludele. Otsust on põhjendatud. Välja on toodud asjaolud, mis on taotluse rahuldamata

jätmisel olulise tähtsusega ja mis ei võimaldanud taotlust sisuliselt edasi menetleda.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS-i 08.05.2017 otsuse p 2 ja MKM-i

26.07.2017 vaideotsuse tühistamiseks ning EAS-i kohustamiseks tegema kaebaja eeltaotluse

kohta uus otsus. Põhjendused:

4.1. Kaebaja ei vaidlusta EAS-i otsust üksnes valikukriteeriumi 1 osas, vaid ka teistes osades,

sest antud hindepunktid mõjutavad kaebaja taotluse potentsiaalset asukohta rahuldatud

eeltaotluste paremusjärjestuses. Kaebaja ei vaidlusta taotlusele alakriteeriumites 1.4, 3.2 ja 4.1

antud hindeid.

4.2. Taotluse hindamine ei ole kooskõlas hindamiseks kehtestatud valikumetoodikaga ja on

vastuolus määruse nr 44 § 20 lg-te 1-3 nõuetega. EAS on eksinud kaalutlusreeglite vastu ja

teinud ebaõige otsuse. Otsuse põhjendused on olulises osas ebaloogilised ja ebapiisavad.

Otsuse tegemise aluseks on võetud ebatäpne metoodika ja seda on rakendatud ebaõigesti, mis

on toonud kaasa taotlusele ebaõigete ja põhjendamatult madalate hinnete omistamise.

4.3. Atraktsioon on lastega peredele põhjus Eestisse reisimiseks, mis täidab alakriteeriumi 1.1

selle alakomponendi hindeks 4 nõutava määra. Pole piiratud, kas tegu on Eestisse reisimiseks

peamise ja iseseisva või täiendava põhjusega. Iseseisev või täiendav põhjus Eestisse

reisimiseks on alakomponentide kõrval eraldi hinnatav asjaolu. Selle alakomponendi

rõhuasetuseks saab olla, kas ja millises määras atraktsioon kõnetab lastega peresid.

Atraktsioonil pakutavad tegevused sisustavad külastaja aega kauem kui 4 tundi, mis täidab

hindeks 4 nõutava määra. Teemapargi osaks on ka siseatraktsioonid, Tõllu Saun, grillimaja,

aastaringi tuubimägi, trossi laskumise rada, muud kuiva ala atraktsioonid, mille pakutavate

tegevuste valik on lai ja mis sisustavad külastaja aega vähemalt 4 tundi olenemata ilmast ja

hooajast. Hindamismetoodika ei näe ette, et selle alakomponendi juures arvestataks kõrg- ja

madalhooaja võimalikke erinevusi või veeatraktsiooni suletuse mõju madalhooajal.

Atraktsioonil on võimalused meelelahutuseks, teadmiste täiendamiseks ja pakutakse

temaatilisi üritusi ilma eelneva broneeringuta, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Tegemist

3-17-1766

7(17)

ei ole kõrghooajaga piiratud tegevustega. EAS on hinnanud kriteeriumis 3 projekti

jätkusuutlikuks, seega on ärimudeli mõistlikkuse kahtluse alla seadmine põhjendamatu.

Atraktsioonil pakutakse tegevusi/võimalusi kõigis vanuserühmades pere liikmetele, mis täidab

hindeks 4 nõutava määra. Selles osas EAS-i põhjendused puuduvad.

Väliskülastajate arv atraktsiooni teisel tegutsemisaastal on üle 30 000 aastas, mis täidab

hindeks 4 nõutava määra. EAS ei ole väliskülastajate arvu prognoosi täitumist küsimuse alla

seadnud. Asjakohane ei olnud hinnata külastajate arvu pikemas perspektiivis. Seejuures on

EAS-i hinnang prognoosi pikemaajalisele täitumisele põhjendamatu. Viide Saaremaa

kaugusele ja reisi kulukusele ei ole põhjendatud. Saaremaa on pigem täiendav argument reisi

tegemiseks. Turisti jaoks ei ole praamiga väina ületamine kõhklusi tekitav aja- ja rahakulu,

vaid osa Saaremaale sõidu tõmbefaktorist. Kõrghooajal on praamide sõidugraafikud

tihedamad. EAS pole näidanud, millele tuginedes väidetakse, et külastajaprognoosi mõjutavad

ka atraktsiooni piletihinnad.

Külastajatele pakutakse aktiivselt piirkonnas pakutavaid teenuseid ja teisi turismivõimalusi,

mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Seda alakomponenti pole hinnatud.

Projekti tulemused avaldavad märgatavat mõju sihtkoha külastatavuse suurenemisele, mis

täidab hindeks 4 nõutava määra. Atraktsioon võimaldab pikendada Saaremaa senist

kõrghooaega 2 kuult 4 kuuni aastas. Märkimisväärne kõrghooaja pikendamine ja atraktiivse

pereturismi sihtkoha loomine aitab kaasa sihtkoha külastatavuse suurenemisele. Taotlusest ei

tulene, et reisimotivatsioon võiks olla üksnes kõrghooajaline. Kõrghooajal on see kindlasti

suurem, kuid puudub alus väita, et madalhooajal atraktsioon reisimotivatsiooni üldse ei tekita.

Taotlust tulnuks selles osas hinnata vähemalt hindele 3.

Alakriteeriumi 1.1 hindepiirid on ebaselged. Jääb selgusetuks, millise hinde peaks saama

projekt, mis alakomponentide osas täidab hindeks 4 nõutavad määrad, kuid ei leita olevat

peamiseks Eestisse reisimise põhjuseks mitte 3, vaid 2 või 1 prioriteetselt turult. EAS on

hinnanud alakriteeriumis 1.1 projekti üksnes lähtuvalt atraktsiooni ainutõmbefaktorist, jättes

alakomponendid lõppastmes arvestamata. Seega on EAS rikkunud kaalutlusreegleid, mis on

mõjutanud hindamistulemust. Kuna otsuse selgitustes on Lätit tunnustatud turuna, mille suhtes

atraktsioon loob iseseisvat reisimotivatsiooni, pidanuks vähemalt Läti osas antud

alakriteeriumi hinne olema 4. Kuivõrd teiste prioriteetsete turgude puhul on atraktsioon

vähemalt täiendavaks reisiargumendiks, samas muud alakomponendid on täidetud kõrgema

hindepunkti vääriliselt, ei saa koondhinne mingil juhul olla 2, vaid vähemalt 3.

4.4. Valitud sihtturg või –rühm on suure tõenäosusega olemas ja kättesaadav ka pikemas

perspektiivis, mis täidab alakriteeriumi 1.2 selle alakomponendi hindeks 4 nõutava määra.

Arendatava atraktsiooni teenused vastavad potentsiaalsetele sihtturgudele ja -rühmadele (pere

igas vanuses liikmete) vajadustele ja ootustele, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Eesti

turunduskontseptsiooni rakendatakse nii turunduses kui ka atraktsioonil kohapeal, mis täidab

hindeks 4 nõutava määra. EAS-il ei ole neis alakomponentides küsitavusi olnud.

Atraktsiooni turundamisega kaasneb märkimisväärne mõju Eesti kui pereturismi sihtkoha

tuntuse suurenemisel 3 prioriteetsel sihtturul. EAS on jaatanud vähemalt Läti turu osas hindele

4 vastavat mõju. EAS-i otsusest ei nähtu, kas ja kuidas on EAS hinnanud turundamisega

kaasnevat mõju.

Alakriteeriumi 1.2 hindepiirid ei ole mõistetavad. Kui alakomponentide osas täidab

atraktsioon hindeks 4 nõutava määra (või vähemalt hinnet 3 õigustava määra) ning Läti turu

3-17-1766

8(17)

osas on hinnatud atraktsioonile arvestatavat nõudlust, ei saa alakriteeriumi koondhinne

piirduda hindega 2, vaid peab olema kõrgem.

Ärikliendile suunatud teenused ei ole läbi mõtlemata, vaid arvestades, et taotletav toetus on

suunatud pereturismi segmendile, ei ole taotluses nende kirjeldamisele eraldi rõhku asetatud.

Seda enam, et vajadus sellise info detailseks lisamiseks taotlusele ei olnud ilmselge. Kui

EAS-i arvates oli info puudulik, pidanuks ta paluma kaebajalt täiendavaid selgitusi. EAS on

esitanud kaebajale järelepärimise, kuid ei ole ärikliendi teenuste osas lisainfot küsinud. Seega

ei saa selle info vähese kajastamisega põhjendada hindepunktide alandamist.

4.5. Kaebaja projektile alakriteeriumi 1.3 eest antud hinde 3 kujunemisloogika ei ole jälgitav

ja arvestatud pole hindamismetoodikas toodud alakriteeriume. Projekti mõjul tekib juurde

vähemalt 12 uut töökohta, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Projekti elluviimisega seoses

on kavandatud ühispakkumisi lähipiirkonnas asuvate muude objektidega ja teiste teenustega,

vastavad eelkokkulepped on sõlmitud, mis täidab hindeks 4 nõutava määra. Taotlusele oli

lisatud 7 eelkokkulepet erinevate valdkondade ettevõtjatega. Projekti mõjul lisandub piirkonda

täiendavaid

investeeringuid,

mis

täidab

hindeks

nõutava

määra.

Vastavalt

finantsprognoosidele teeb ainuüksi projekti omanik üle 500 000 euro ulatuses täiendavaid

investeeringuid suvise majutusvõimsuse suurendamiseks pargi vahetus läheduses. Sellele

lisanduvad teiste ettevõtjate investeeringud seoses piirkonna külastajate arvu kasvuga. EAS-il

ei ole neis alakomponentides küsitavusi olnud.

EAS on eristanud põhjendamatult madal- ja kõrghooaja mõju. Kaebaja projekt täidab

alakriteeriumis 1.3 hindeks 4 nõutava määra.

4.6. Kaebaja atraktsioon on olulises osas (nii ruum kui teenused) avatud kauem kui 8 kuud

aastas. Enamik teemapargi atraktsioone on ka madalhooajal avatud – 55-st 44. Neljal kuul

aastas on atraktsioon avatud igal juhul täies mahus ja ülejäänud aastast olulises osas.

Hindamismetoodika ei sea nõudeks täies mahus aastaringset avatust, vaid avatust olulises osas

ja vähemalt 8 kuud aastas. Asjakohatu on EAS-i arvamus, et teemapargi avatuna hoidmine

madalhooajal ei pruugi olla majanduslikult jätkusuutlik. Kaebaja projekt täidab hindeks 4

nõutava määra ja ületab igal juhul hinde 2 määra.

4.7. Thule koda ei ole kaebaja atraktsioonidele ohuks, vaid pigem toekaks lisandiks.

4.8. Kaebaja on oma taotluse konkurentsianalüüsis toonud ülevaatliku võrreldavate

atraktsioonide hinnavõrdluse ja selle kohaselt on kavandatud kõrghooaja piletihind 17 eurot

Eesti kallimate atraktsioonidega (Lottemaa ja Vembu-Tembumaa) samal tasemel. Arvestades

atraktsiooni uudsust ja sisuliste komponentide rohkust, on keskmisest kõrgem hinnatase

põhjendatud.

4.9. Praamijärjekorrad ei pidurda huviliste hulka Saaremaale sõitmiseks. Pereturist on

ilmselgelt oma reisiplaanid juba varem paika pannud ega tegutse hetkeemotsiooni ajel, on

võimalusel ostnud e-pileti, mistõttu praamijärjekord teda ei mõjuta, või on praamisõidu

ajakuluga igal juhul arvestanud.

4.10. Kui EAS leidis, et eelarve ei ole piisavalt detailne, tulnuks küsida täiendusi ja selgitusi.

Eriti olukorras, kus EAS on otsuses selgelt välja toonud, et projekti finantsanalüüs on

korrektne, finantsvõimekus kõrge ja projekt jätkusuutlik ning eelarve põhjalik. Kaebaja ei

saanud eeldada, et ta suudab täpselt aimata EAS-i soove projekti detailsuse osas. Eriti

olukorras, kus nõutav oli vaid eelprojekti alusel koostatud hinnakalkulatsioon ja kõigi

üksikute kulukomponentide täpne hinnastamine ei olnud nõutav.

3-17-1766

9(17)

4.11. Hooajalisus mõjutab külastatavust aasta lõikes, kuid pikaajalises vaates ei saa

hooajalisus külastatavust vähendada. Kaebaja plaanib atraktsioonide uuendamisega

külastatavust suurendada. Eesti ilmastikutingimustes on hooajalisus paratamatu ja nii

ettevõtjad kui külastajad arvestavad sellega. Taotluses kavandatud 90 000 külastajat aastas on

konservatiivne prognoos, mis lähtub vanast praamipargist ja kordades väiksemast täituvusest

teemapargis madalhooajal. Operaatoril on kujunenud ja hästi toimiv koostööpartnerite ja

edasimüüjate võrgustik sihtturgudel ning külastajate arvu saavutamine ei sõltu niivõrd senisest

statistikast ja kliendivoost, kui efektiivsest turundusest ja pidevast atraktsiooni uuendamisest.

4.12. Kaebaja on taotluse riskianalüüsis ühe riskina välja toonud, et turule tulevad teised

kogupereatraktsioonid, ning seda maandavad tegevused. Vudila ja Vembu-Tembumaa on oma

olemuselt kaebaja atraktsioonidest erinevad ja suunatud peamiselt lastele. Kaebaja

atraktsioonid on suunatud perekonnale ja sel on selgelt eristuv kontseptsioon. Vudila asub

lähemal vaid Läti klientidele ja Vembu-Tembumaa Soome klientidele. Eesti on piisavalt väike

riik ning sõidukauguse erinevus ja ajavahe erinevatele potentsiaalselt külastatavatele

atraktsioonidele jõudmiseks ei ole märkimisväärselt erinev.

5. EAS palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Hindamismetoodikas on hindajate jaoks välja toodud aspektid, mida konkreetse

alakriteeriumi puhul eelkõige hinnata, kuid nende puhul ei ole tegemist iseseisvate

hindamisobjektidega. Seega ei tule nimetatud aspekte ka alakriteeriumi põhjendustes

tingimata kajastada. Hindamiskomisjonile on antud hindamisel avar kaalutlusruum ja tal

puudub kohustus tuua välja kõik hinde kujunemist mõjutanud asjaolud või põhjendada hinnet

kõikide alakriteeriumi kirjelduses toodud aspektidega. Hindamisaruandes välja toodud

põhjendused ei ole vastuolus hindamiskriteeriumitega ja hindamiskomisjon on täitnud

põhjendamiskohustust piisavas ulatuses. Kaebaja enda nägemus projektist on optimistlikum,

kuid ta ei ole objektiivne ja erapooletu. Kohus ei saa asuda täitma hindamiskomisjoni rolli ja

otsustada, millised hinded peaks taotlus saama. Hindamiskomisjoni liikme antud

hindepunktide õigusvastasus on võimalik kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate

hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, mis on selge ilma

põhjendustetagi. Antud asjas sellist vastuolu ei esine.

5.2. Vastupidiselt kaebaja väidetule on alakriteeriumi 1.1 hinde 4 puhul ette nähtud, et

arendatav pereturismi atraktsioon on peamine põhjus Eestisse reisimiseks vähemalt

3 turismiarengukava prioriteetselt turult. Hindamismetoodika eristab atraktsioone, mis on

peamiseks põhjuseks Eestisse reisimiseks, ja atraktsioone, mis on täiendavaks põhjuseks

Eestisse reisimiseks. Erialaekspertidest hindamiskomisjon asus seisukohale, et arendatav

atraktsioon loob reisimotivatsiooni ühelt turismiarengukava prioriteetselt turult. Seda, kas

atraktsioon kõnetab lastega peresid, kontrollitakse määruse nr 44 § 3 p-de 3 ja 4 alusel, mis

panevad paika atraktsioonidele kohalduvad miinimumnõuded. Kaebaja projekti osas on

tuvastatud, et taotlus vastab vähemalt miinimumnõuetele ja seda saab käsitleda pereturismi

atraktsioonina.

5.3. Atraktsioon pakub tegevusi rohkem kui 4 tunniks vaid suvisel ilusa ilmaga ajal,

madalhooajal vähem. Planeeritud programmid ja temaatilised üritused on toodud välja

koolivaheaegade sisustamise kontekstis. Nimetatud asjaolu on hinde 2 või veelgi madalama

hinde vääriline, sest madalhooaja pakkumise suhtes ei ole piisavalt infot külastuse ajalise

kestvuse hindamiseks. Hindamiskomisjon tutvus kaebaja ja operaatori finantsanalüüsidega ja

leidis, et madalhooajal ei ole atraktsiooni sellisel kujul avatuna hoidmine otstarbekas, ja

kahtles ärimudeli jätkusuutlikkuse osas pakkuda aastaringselt külastajatele tegevusi

rohkemaks kui 4 tunniks samas mahus. Põhjenduseks on, et madalhooajal suvised mitmeteks

3-17-1766

10(17)

tundideks tegevust pakkuvad veeatraktsioonid puuduvad ja mitmed muud tegevuskohad on

suletud. Seetõttu oli hindamiskomisjon seisukohal, et ka kavandatav atraktsioon ei loo

madalhooajal samaväärset elamust ega paku tegevusi, mis võiksid klientide aega

madalhooajal rohkem kui 4 tundi sisustada. Kuna pakkumine ei ole kogu aasta vältel

ühetaoline, siis mõjutab see oluliselt määral ka külastajate reisiotsuseid ja madalhooajal

tuleksid kliendid atraktsioonile kombineerituna muude pakkumistega, mitte atraktsiooni enda

tõttu. Kuna madalhooaja pakkumine on taotluses ebaselgelt kirjeldatud, mis ei võimalda

hinnata selle atraktiivsust kliendile, kes sooviks atraktsiooni külastada ilma muu pakkumiseta,

on hindamiskomisjon seadnud kahtluse alla kogu madalhooaja pakkumise atraktiivsuse.

Pereturismi atraktsiooni toetust soovitakse anda eelkõige aastaringselt samaväärselt huvi

pakkuvatele atraktsioonidele, mida saab Eesti kui turismisihtkoha tutvustamiseks turundada

võimalikult paljudel välisturgudel.

5.4. Asjaolu, et atraktsioonil pakutakse tegevusi/võimalusi kõikides vanuserühmades pere

liikmetele, on hindamisel arvesse võetud projekti tugevusena. Samuti on hindamiskomisjon

nõustunud, et atraktsiooni teisel tegutsemisaastal planeeritav väliskülastajate arv üle 30 000 on

realistlik. Samas ei taga alakriteeriumi üks positiivne aspekt kogu alakriteeriumi vastavust

hindele 4.

5.5. Kulukuse hinnang on antud Mandri-Eesti atraktsioonidega võrreldes. Saaremaa

külastamine eeldab kulusid praamisõidule ja ka ööbimist.

5.6. Koostööd piirkonna teiste teenusepakkujatega, sh praamifirmaga, on hindamisel arvesse

võetud kui positiivset asjaolu. Samas üks positiivne aspekt ei taga alakriteeriumi hindeks

maksimaalset hinnet, kuna alakriteeriumi hinne kujuneb erinevate asjaolude koosmõjus, mille

kaalumisõigus on antud hindamiskomisjonile.

5.7. Saaremaa külastushooaja pikenemine 2 kuu võrra on positiivne ja seda on arvesse võetud.

Samas ei olnud atraktsiooni mõjud nii sihtkoha (Saaremaa) kui ka Eesti kontekstis piisavalt

olulised, et anda taotlusele kõrgem hinne. Esitatud taotluste hulgas oli piisavalt palju projekte,

mis ei sõltunud hooajast ja mille mõju piirkonnale oli aastaringselt ühtlane. Hindamisel said

kõrgemaid punkte just sellised atraktsioonid.

5.8. Hindamiskomisjoni

hinnangud

ei

kujune

üksikute

aspektide

aritmeetiliseks

arvutuskäiguks, vaid hindamiskomisjoni liikmetele on jäetud hindamispunktide andmisel

ulatuslik hindamisruum. Alakriteeriumi 1.1 hindamisel on komisjon hinnanud projekti

hindega 2, sest atraktsioon loob reisimotivatsiooni 1 turismiarengukava prioriteetselt turult,

lisaks on täidetud mõned hinde 4 väärilised aspektid ja on tuvastatud mõned väga olulised

puudused, mis kaaluvad alla positiivsemalt hinnatud aspektid. Alakriteeriumile antud hinne on

põhjendatud ja selle kujunemine on kontrollitav. Meetme eesmärgiks on toetuse kaasabil

kõnetada potentsiaalseid väliskülastajaid ja luua reisimotivatsiooni Eestisse võimalikult

paljudelt välisturgudelt. On oluline, et huvi oleks põhjendatud ja väljenduks reaalsetes

prognoosides. Ühel turul reisimotivatsiooni loomise võime ei anna alakriteeriumile 1.1

hindeks 4.

5.9. Hindamiskomisjon tuvastas, et atraktsioon kõnetab läbi turundustegevuste küll

3 välisturgu, kuid reaalselt mõjutatav, arvestades atraktsiooni kontseptiooni, asukohta ja senist

turismistatistikat, on vaid Läti turg. Riigikohus leidis otsuses asjas nr 3-3-1-16-14, et

arvestades menetluse iseloomu ehk taotlejate rohkust, menetluse formaliseeritust, taotluste

kollegiaalset hindamist, seda, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele, puudub taotluse

menetlejal üldjuhul kohustus küsida taotlejatelt lisaandmeid, kui taotluses esitatud andmed on

menetleja hinnangul ebapiisavad. Selline kohustus võib tekkida, kui on ilmne, et taotleja on

teinud dokumentide vormistamisel vea või regulatsioonis on ebatäpsus, mis ei võimalda

3-17-1766

11(17)

taotlejal aru saada, milliseid andmeid on vaja esitada. Taotlusvormis on toodud küsimus

sihtturgude ja –segmentide põhjendustega. Projekti konsultant saatis 05.01.2017 kaebajale

kirja, milles esitas küsimused madalhooaja teenuste kohta. Seega on kaebajal olnud teada, mis

teavet tuleb esitada, ja hindamiskomisjon on hindamisel lähtunud kaebaja esitatud andmetest.

5.10. Tallinna Ringkonnakohus on asunud 19.12.2011 otsuses asjas nr 3-10-3066

seisukohale, et hindaja ei pea hindama prognoose väga detailselt. Hindamise eesmärk on ära

tunda ilmselgelt ebarealistlikud prognoosid. Reaalsete prognooside esitamine on taotleja

ülesannete ja risk. Asudes taotleja asemel taotlust sisustama, asendades taotluses teatud

prognoosid enda hinnangul õigetega, sekkuks hindamiskomisjon taotleja otsustusõigusesse.

Selline käitumine ei ole kooskõlas hindamismenetluse olemusega.

5.11. Kaebaja atraktsiooni ärimudel näeb ette, et aktratsiooni peamised tõmbenumbrid

(veeatraktsioonid) on avatud kõrghooajal (ilusa ilmaga), mis tähendab, et atraktsioon on täies

mahus külastajatele avatud piiratud ajal. Arvuline väärtus 44 atraktsiooni 55-st ei oma suurt

kaalu, kuna taotleja on ise öelnud, et põhiatraktsioonid, mis võiksid reisimotivatsiooni luua,

on avatud ainult suvekuudel. Kuna madalhooaja ja kõrghooajal teenused ei ole oma olemuselt

võrdsed ning madalhooaja teenused üksi ei eristu märkimisväärselt teistest Eestis pakutavatest

teenustest, siis on ka põhjendatud hinnang, et olulises osas on atraktsioon avatud ainult 4

kuud.

5.12. Kaebaja kasutab atraktsioonil mõningaid elemente, mis on uuenduslikud, kuid hinnates

atraktsiooni kui tervikut, on tegemist objektiga, mille idee ei ole ei Eesti kontekstis ega ka

rahvusvaheliselt eristuv. Hindamiskomisjon võttis hindamisel arvesse Kuressaares arendatava

Thule koja ja kaebaja atraktsiooni kontseptsioonid ning väliskülastajatele suunatavad

turundussõnumid, mis on suures pildis sarnased. EAS ei pea vajalikuks kahe sarnase

lähestikku asuva atraktsiooni toetamist.

5.13. Praamijärjekorrad on teema, mida on kajastatud Eesti meedias igal suvel. Kuigi

kaebaja väidab, et kasutusel on uued praamid, tihedam liiklus ja probleeme ei ole, ilmuvad

meedias artiklid, mille kohaselt peab praamijärjekorras ootama tunde. Alakriteerium 2.2

hindab külastaja klienditeekonda, mille üks osa on atraktsiooni ligipääs. Külastajateekond

algab juba kodust. Ebamugavus teekonna ühel lõigul võib põhjustada otsuse külastada mõnda

teist sihtkohta või atraktsiooni.

5.14. Kaebaja taotlus on saanud alakriteeriumis 3.1 ekslikult kõrgema hinde, kuid kuna see

lõpptulemust ei mõjutanud, siis ei hakanud EAS alakriteeriumit ümber hindama. Esitatud info

detailsus on taotleja valida. Kui taotleja esitab info umbmääraselt, ei saa ta eeldada, et ta saab

hindamisel maksimumtulemuse.

6. MKM palus jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruse nr 44 § 21 lg 4 järgi kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud

eeltaotlus, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) on määruse nr 44 § 20 lg-s 1 nimetatud

valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75; 2) ei ole üheski määruse nr 44

§ 20 lg-s 1 nimetatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,5; 3) eeltaotluse koht

pingereas ei ületa taotlusvooru eelarvet.

8. Vaidluse all ei ole, et kaebaja ja tema esitatud eeltaotlus tunnistati nõuetele vastavaks

ning eeltaotlus sai koondhindeks 2,84 (st rohkem kui 2,75). Kaebaja eeltaotlus jäeti

rahuldamata, sest see sai valikukriteeriumis 1 hindeks 2,40 (st alla 2,5). Kaebaja on

3-17-1766

12(17)

vaidlustanud nii valikukriteeriumile 1 antud hindepunktid kui ka muudes valikukriteeriumites

antud hindepunktid, sest nendest sõltub eeltaotlusele kujunev koondhinne ja koht eeltaotluste

pingereas. Kohus alustab kontrolli valikukriteeriumi 1 osas. Kui selgub, et vaidlusalune otsus

on selles osas õiguspärane, puudub vajadus kontrollida teiste valikukriteeriumite osas antud

hindeid, sest ainuüksi sellest, et ühes valikukriteeriumis on saadud hinne alla 2,5, piisab, et

jätta kaebaja eeltaotlus rahuldamata. Sellisel juhul ei oma eeltaotlusele kujunev koondhinne

ega koht pingereas enam mingit tähtsust, sest eeltaotluse rahuldamata jätmisel puudub õigus

toetusele (määruse nr 44 § 16 lg 1, § 24).

9. Kohus selgitab esmalt, et vastavalt HKMS § 158 lg-le 3 puudub kohtul pädevus teostada

kaalutlusõigust haldusorgani eest ja kohus ei saa kontrollida kaalutlusotsuse otstarbekust.

Kohus saab kontrollida vaid seda, kas kaalumisel on järgitud kaalutlusõiguse piire ja eesmärki

ning kaalutlusreegleid. Sellest tulenevalt puudub kohtul pädevus asuda ise kaebaja eeltaotlust

hindama. Projektide hindamiseks on pädev hindamiskomisjon (määruse nr 44 § 19).

Vastustaja selgitustest nähtub, et hindamiskomisjoni kuulusid erialaeksperdid, seega viidi

hindamine läbi erialateadmistele tuginedes. Kohus ei saa hindamiskomisjoni asemel otsustada,

kas kaebaja pidanuks saama mõnes kriteeriumis kõrgema või madalama hinde. Kohus saab

vaid kontrollida, kas hindamisel on kinni peetud hindamiskriteeriumitest ja lähtutud

asjakohastest kaalutlustest. Seega on hindamiskomisjonil hindamisel ulatuslik kaalumisruum

ja kohtulik kontroll hindamisel tehtud otsuse osas on piiratud.

10. Määruse nr 44 § 20 lg 1 p-st 1 nähtuvalt hinnati valikukriteeriumis 1 projekti mõju

meetme eesmärgi ja tulemuste saavutamisele. Määruse nr 44 § 4 lg 1 järgi on toetuse andmise

eesmärk reisimotivatsiooni loomine Eesti külastamiseks või külastusaja pikendamiseks

pereturismi atraktsioonide väljaarendamise kaudu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et toetuse

andmise tulemusena: 1) atraktsiooni tegutsemise teise aasta lõpuks külastab atraktsiooni aastas

vähemalt 10 000 väliskülastajat ning olemasoleva atraktsiooni uuendamisel külastab

atraktsiooni projektijärgse teise aasta lõpus vähemalt 10 000 täiendavat väliskülastajat aastas,

võrreldes eeltaotluse esitamisele eelneva aastaga; 2) projekti tulemusel suureneb uute

töökohtade arv. Sama paragrahvi lg 3 järgi on meetme tegevuse väljundnäitajaks uute

sihtrühmade hõivamiseks suunatud uute turismitoodete arv.

11. Määruse nr 44 § 20 lg 2 järgi viiakse eeltaotluse hindamine läbi rakendusüksuse

kinnitatud taotluste valikumetoodika järgi. EAS-i esitatud „Rahvusvahelise pereturismi

atraktsioonide toetuse taotluste valikumetoodika“ kohaselt on valikukriteeriumil 1 viis

alakriteeriumi. Selgitatud on, mida iga alakriteeriumi juures hinnatakse, ja ära on toodud

hinnete 0, 2 ja 4 kirjeldused. Hinneteks on 0 – puudlik; 1 – nõrk; 2 – keskpärane; 3 – hea; 4 –

väga hea.

12. Alakriteerium 1.1: reisimotivatsioon Eesti külastamiseks ja külastusaja pikenemiseks.

Hinnatakse, mil määral projekti raames arendatav pereturismi atraktsioon mõjutab reisiotsust

Eesti külastamiseks, projekti mõju külastajate ja väliskülastajate mahu kasvule, mõju

külastusaja pikenemisele.

Hinne 4: Arendatav pereturismi atraktsioon on peamine põhjus Eestisse reisimiseks vähemalt

3 turismiarengukava prioriteetselt turult ja Eestis viibimise aja pikenemisele:

− Arendatav pereturismi atraktsioon on lastega peredele põhjus Eestisse reisimiseks.

− Atraktsioonil pakutavad tegevused sisustavad külastaja aega kauem kui 4 tundi.

− Atraktsioonil on võimalused meelelahutuseks, teadmiste täiendamiseks ja seal

pakutakse temaatilisi üritusi ilma eelneva broneeringuta.

3-17-1766

13(17)

− Atraktsioonil pakutakse tegevusi/võimalusi kõikides vanuserühmades pere liikmetele

(sh eelkooliealised, 7-10, teismelised ja täiskasvanud).

− Väliskülastajate arv atraktsiooni teisel tegutsemiseaastal on üle 30 000 aastas,

(olemasoleva atraktsiooni korral saavutatakse näitaja võrreldes eeltaotluse esitamise

eelneva aastaga).

− Külastajatele pakutakse aktiivselt (täiendavate teenustena või paketi osana) piirkonnas

pakutavaid teenuseid ja teisi turismivõimalusi.

− Projekti tulemused avaldavad märgatavat mõju sihtkoha külastatavuse suurenemisele.

Hinne 2: Arendatav pereturismi atraktsioon on täiendav argument Eestisse reisimiseks

vähemalt 1 turismiarengukava prioriteetselt turult ja omab mõningast mõju Eestis viibimise

pikenemisele:

− Arendatav pereturismi atraktsioon on lisaargument lastega peredele Eestisse

reisimiseks, kuid väliskülastaja reisiotsust mõjutavad pigem muud tegurid.

− Atraktsioonil pakutavad tegevused sisustavad külastaja aega 2-4 tundi.

− Atraktsioonil on võimalused meelelahutuseks, teadmiste täiendamiseks ja temaatilisi

üritusi pakutakse gruppidele eelneva broneerimisega.

− Atraktsioonil pakutakse võimalusi kõikidele vanuserühmadele, kuid tegevuste fookus

on suunatud peamiselt 1-2-le vanuserühmale.

− Väliskülastajate arv atraktsiooni teisel tegutsemiseaastal on 10 000–30 000 aastas,

(olemasoleva atraktsiooni korral saavutatakse näitaja võrreldes eeltaotluse esitamise

eelneva aastaga).

− Piirkonnas pakutavaid teenuseid ja võimalusi vahendatakse minimaalselt (näiteks

ettevõtetele pakutakse võimalust tuua jagamiseks oma voldikuid).

− Projekti tulemused avaldavad hooajalist mõju sihtkoha külastatavuse suurenemisele.

12.1. Kaebaja eeltaotlus sai selles alakriteeriumis hindeks 2. Hindamistabelist nähtuvalt

hindasid kõik 7 hindamiskomisjoni liiget kaebaja eeltaotlust selles alakriteeriumis hindega 2.

12.2. See, et atraktsioon peab olema huvipakkuv lastega peredele, on eelduseks positiivse

hinde saamisel selles alakriteeriumis. Kui atraktsioon lastega peresid ei kõneta, tuleb taotlus

lugeda valikumetoodika kohaselt puudulikuks ja hinnata hindega 0. Millise positiivse hinde

taotlus lastega perede kõnetamisel saab, oleneb atraktsiooni mõjust Eestisse reisi

motivatsiooni tekitamisel.

12.3. Hindamiskomisjoni arvates on kaebaja arendatav atraktsioon täiendav argument

Eestisse reisimiseks, mitte peamiseks või iseseisvaks reisipõhjuseks. Hinne 4 eeldanuks, et

atraktsioon on peamine põhjus Eestisse reisimiseks vähemalt 3 prioriteetselt turult. Kaebaja

atraktsiooni peeti reisimotivatsiooni tekitavaks ainult Läti turul. Tegemist on hinnangulise

prognoosotsusega, mille tõelevastavust ei ole võimalik enne atraktsiooni väljaehitamist

kinnitada. Ilmselgelt ebaõigeks sellist hinnangut pidada ei saa. Kaebaja seikluspargi puhul

peeti eristuvaks kasutatavat kontseptsiooni (vägilaste temaatika), kuid pakutavad tegevused on

planeeritud suuresti sarnased teiste seiklusparkidega (kardirada, põrkeautod, liikluslinnak,

batuudid, ronimisseinad, mänguautomaadid, simulaatorid jms) nii Eestis kui teistes riikides.

Seega võib olla tõenäoline, et ainuüksi vägilaste temaatika pärast ei hakka väliskülastajad

3-17-1766

14(17)

kaebaja atraktsiooni külastamiseks reisi Eestisse ette võtma, kui samu tegevusi on võimalik

nautida lihtsamini ligipääsetavates kohtades. Lihtsamini ligipääsetavad on nii Mandri-Eestis

olevad seikluspargid kui ka turistide endi koduriigis või mõnes teises naaberriigis olevad

seikluspargid, mis ei eelda kohalejõudmiseks suurt aja- ja rahakulu. Kaebaja teemapargi

külastamine võib olla tõenäoliselt täiendavaks argumendiks reisi kavandamisel (nt tullakse

nagunii Saaremaale spaamõjusid nautima).

12.4. Õige võib olla kaebaja arvamus, et turistide jaoks on praamisõit omaette elamuseks.

Samas pikendab praamisõidu aeg vaieldamatult teekonna pikkust, seda ka ajalises mõttes.

Pikem ja aeganõudvam teekond kurnab turisti, eriti lapsi, mistõttu võib see mõjutada turisti

otsust kaebaja atraktsiooni külastamise otsustamisel. Samuti toob praamisõit kaasa täiendavad

kulud. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult arvestanud nende asjaoludega kaebaja

projekti hindamisel.

12.5. Samuti ei saa pidada põhjendamatuks hindamiskomisjoni arvamust, et projekti

tulemused avaldavad hooajalist mõju sihtkoha külastatavuse suurendamiseks, mis võimaldab

hinnata eeltaotlust hindega 2, mitte 4. Viimane eeldanuks projekti märgatavat mõju sihtkoha

külastatavuse suurenemisele. Kuigi kaebaja selgituste kohaselt on atraktsioon aastaringselt

avatud, on ta ka ise möönnud, et atraktsioon on kasumlik kõrghooajal, madalhooajal töötab

operaator kahjumiga (eeltaotluse lk 52). Seega ei ole ka kaebaja ise eeldanud, et atraktsiooni

külastatavus säilib ka madalhooajal suurena ja projekt avaldab seeläbi sihtkoha külastatavuse

suurenemisele aasta läbi märgatavat mõju. Märgatava suurenemise oleks kaasa toonud senise

see, kui senine hooajaline külastatavus oleks muutunud aastaringseks. Vastustaja

seisukohtadest nähtub, et meetme raames esitati mitmeid taotlusi, mis ei sõltunud hooajast ja

mille mõju piirkonnale oli aastaringi ühtlane. Asjakohane on EAS-i arutlus selle üle, et kui

madalhooajal töötab atraktsioon kahjumiga, võib atraktsiooni madalhooajal suletuna hoidmine

osutuda aja möödudes majanduslikult tasuvamaks (eriti olukorras, kus külastajaprognoosid ei

pruugi täituda oodatud mahus), mis vähendab veelgi sihtkoha külastatavust. Väiksem huvi

seikluspargi vastu madalhooajal on põhjustatud sellest, et ilmastikuga seotud atraktsioonid (nt

väljas asuvad veeatraktsioonid, tuubimägi, trossi laskumise rada) on suletud. Vastustaja

selgitustest nähtub, et kuigi arvuliselt rohkem atraktsioone jääb ka madalhooajal avatuks, on

olulisemad ja suuremat huvi pakkuvad atraktsioonid madalhooajal suletud. Kui olulisemad

atraktsioonid on suletud, ei sisusta pakutavad teenused vastustaja hinnangul külastajate aega

kauem kui 4 tundi. Teenused võivad muutuda madalhooajal ettetellitavaks.

12.6. Ebaõige on kaebaja arusaam, et alakriteeriumi osas tulnuks hinnata iga turgu eraldi.

Sellist reeglit valikumetoodika ette ei näe. Kuna hinne 4 eeldas reisimotivatsiooni tekitamist

vähemalt 3 turul, siis ei saa 1 turul reisimotivatsiooni tekitamine tuua kaasa eeltaotluse

hindamist hindega 4.

12.7. Valikumetoodika ei reguleeri täpsemalt, kuidas hindekriteeriume kirjeldavaid üksikuid

komponente hindamisel arvestada ning kas ja kui suur osakaal neil komponentidel hinde

kujunemisel on. Seetõttu tuleb eeldada, et hindamiskomisjon arvestab nende komponentidega

hinde kujundamisel, kuid hindaja otsustada on, kui suurt osakaalu või olulisust mingi

komponent hinde juures omab. Selles osas on hindajal ulatuslik kaalumisruum, millesse kohus

ei saa sekkuda. Hinne peab valikumetoodika loogikast lähtudes näitama projekti mõju

tervikuna alakriteeriumi raames, mitte üksikute komponentide liitmise ja lahutamise tulemust.

Kaebaja leidis kaebuses, et kuna tema projekti puhul on mitmed alakriteeriumi 1.1 hinde 4

komponendid täidetud (nt väliskülastajate arv üle 30 000 aastas), pidanuks tema eeltaotlus

saama hindeks 4 või vähemalt 3. Kohus ei saa asuda ise kaebaja eeltaotlust hindama.

Hindamiskomisjonil on hindamisel ulatuslik kaalumisruum. Hinnet on põhjendatud ja seda ei

saa pidada ilmselgelt meelevaldseks. Hindamiskomisjoni töös ei ole näha kaalumisreeglite

3-17-1766

15(17)

eiramist ega asjakohatute kaalutlustega arvestamist, seega puudub alus pidada kaebaja

eeltaotlusele selle alakriteeriumi osas antud hinnet õigusvastaseks. Ainuüksi asjaolu, et

kaebaja hindab oma projekti kõrgemalt, ei anna alust pidada tema projektile

hindamiskomisjoni poolt antud hinnet ebaõigeks. Kaebaja projekti vastavust hindele 2

kinnitab ka see, et kõik hindamiskomisjoni liikmed on selle alakriteeriumi osas hinde

andmisel olnud üksmeelsed.

13. Alakriteerium 1.2: pereturismi atraktsiooni mõju Eesti kui pereturismi sihtkoha tuntuse

suurenemisele,

nõudlus

sihtturgudel

ja

sihtrühmades

ning

kooskõla

Eesti

turunduskontseptsiooniga. Hinnatakse atraktsiooni mõju Eesti kui reisisihi tuntuse

suurenemisele, nõudlust prioriteetsetel sihtturgudel ja turundustegevuste kooskõla Eesti

turunduskontseptsiooniga.

Hinne 4: Arendataval atraktsioonil on arvestatav nõudlus vähemalt 3 prioriteetsel sihtturul ja

Eesti turunduskontseptsiooni rakendatakse nii turundustegevustes kui ka atraktsioonil:

− Valitud sihtturg või –rühm on suure tõenäosusega olemas ja kättesaadav ka pikemas

perspektiivis.

− Arendatava atraktsiooni teenused vastavad potentsiaalsete sihtturgude ja -rühmade

(pere igas vanuses liikmete) vajadustele ja ootustele.

− Eesti turunduskontseptsiooni rakendatakse läbivalt nii turunduses kui ka atraktsioonil

kohapeal.

− Atraktsiooni turundamisega kaasneb märkimisväärne mõju Eesti kui pereturismi

sihtkoha tuntuse suurenemisele 3 prioriteetsel sihtturul.

Hinne 2: Arendataval atraktsioonil on arvestatav nõudlus vähemalt 1 prioriteetsel sihtturul.

Tutvusta Eestit turunduskontseptsiooni rakendamine on juhuslik.

− Valitud sihtturg või –rühm on suure tõenäosusega olemas ja kättesaadav.

− Arendatava atraktsiooni teenused vastavad valitud sihtturgude ja -rühmade vajadustele

ja ootustele.

− Eesti turunduskontseptsiooni rakendatakse turunduses ja atraktsioonil kohapeal

juhuslikult.

− Atraktsiooni turundamisega kaasneb mõningane mõju Eesti kui pereturismi sihtkoha

tuntuse suurenemisele 1 prioriteetsel sihtturul.

13.1. Kaebaja eeltaotlus sai selles alakriteeriumis hindeks 2. Hindamistabelist nähtuvalt

hindasid kõik 7 hindamiskomisjoni liiget kaebaja eeltaotlust selles alakriteeriumis hindega 2.

13.2. Sarnaselt alakriteeriumile 1.1 hinnatakse ka selles alakriteeriumis kavandatava

atraktsiooni atraktiivsust välisturgudel ja reisimotivatsiooni või nõudluse tekitamise võimet,

kuid sellega seotult ka turundustegevusi. Kaebaja on kirjeldanud eeltaotluses turundusega

seotud tegevusi, kuid hindamiskomisjoni hinnangul suudab kaebaja atraktsioon tekitada

nõudlust vaid Läti turul. Teistelt turgudelt tullakse tõenäoliselt kaebaja atraktsiooni külastama

kombineerituna teiste reisisihtidega. Arvestades Saaremaale sõiduga kaasnevat aja- ja

rahakulu, Mandri-Eestis turistidele lihtsamini kättesaadavaid seiklusparke, samuti teistes

riikides tegutsevaid seiklusparke, ei saa pidada ilmselgelt ebaõigeks hindamiskomisjoni

hinnangut, et kaebaja atraktsioon ei tekita iseseisvat nõudlust ja reisimotivatsiooni mitmel

3-17-1766

16(17)

välisturul. Oma mõju nõudluse suurusele avaldab ka kaebaja atraktsioonil mitmete oluliste

tegevuste hooajalisus. Seega ei saa hinnet 2 pidada ilmselgelt ebaõigeks.

13.3. Nõustuda tuleb EAS-i etteheitega, et eeltaotluses ei ole ärikliendile suunatud tegevusi

läbi mõeldud ega kirjeldatud. Valikumetoodika järgi hinnatakse mh, kuivõrd kõnetab

atraktsioon valitud sihtrühmi. Kui kaebaja on ise määratlenud oma atraktsiooni ühe

sihtrühmana ärikliente, tulnuks kirjeldada ka neile suunatud tegevusi. Tegemist pidi olema

kaebajale arusaadava nõudega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et eelkõige on taotleja

ülesanne esitada põhjendatud ja nõuetelevastav taotlus, mitte ei pea hakkama vastustaja

selgituste küsimise kaudu kaebaja taotlust vajaliku teabega täiendama. Kuna kaebajal on huvi

toetust saada, ta peab toetuse saamiseks konkureerima teiste taotlejatega ja veenma

vastustajata enda taotluse paremusest, siis peab tema olema hoolas oma taotluse koostamisel

ja esitamisel ega saa süüdistada vastustajat täiendava teabe küsimata jätmises.

14. Alakriteerium 1.3: toetuse mõju turismitoote väljaarendamisele ja piirkonna ettevõtluse

arengule. Hinnatakse projekti mõju sihtkohale ja koostööle turismiteenuste pakkujatega, mõju

ettevõtluse arengule ja tööhõivele (nii otseste kui kaudsete töökohtade loomisele).

Hinne 4: Projektil on kõrge mõju sihtkoha ja teiste piirkonna ettevõtete arengule:

− Projekti mõjul suureneb märkimisväärselt sihtkoha atraktiivsus.

− Projekti mõjul tekib juurde vähemalt 12 uut töökohta (aasta keskmine töötajate arv

taandatult täistööajale, sh nii otsesed töökohad atraktsioonil kui kaudsed töökohad

teiste ettevõtete poolt looduna teisel tegutsemisaastal pärast projekti lõppu).

− Projekti elluviimisega seoses on kavandatud ühispakkumisi lähipiirkonnas asuvate

muude objektidega ja teiste teenustega, vastavad eelkokkulepped on sõlmitud.

− Projekti mõjul lisandub piirkonda täiendavaid investeeringuid.

− Projekti mõju ettevõtluse ja piirkonna majanduslikule arengule ning tööhõivele on

märkimisväärne.

Hinne 2: Projektil on keskmine mõju sihtkoha ja teiste piirkonna ettevõtete arengule:

− Projekti abil kasvab sihtkoha atraktiivsus mõningal määral.

− Projekti mõjul tekib juurde 6-11 uut otsest ja kaudset töökohta (aasta keskmine

töötajate arv taandatult täistööajale, sh nii otsesed töökohad atraktsioonil kui kaudsed

töökohad teiste ettevõtete poolt looduna teisel tegutsemisaastal pärast projekti lõppu).

− Projekti mõjul uute täiendavate investeeringute kaasamine ei ole teada või ei ole

kindel.

− Projektil on keskpärane mõju ettevõtluse ja piirkonna majanduslikule arengule.

14.1. Kaebaja eeltaotlus sai selles alakriteeriumis hindeks 3. Hindamistabelist nähtuvalt

hindasid kõik 7 hindamiskomisjoni liiget kaebaja eeltaotlust selles alakriteeriumis hindega 3.

14.2. On usutav hindamiskomisjoni eeldus, et kaebaja atraktsiooni väiksem atraktiivsus ja

külastatavus madalhooajal vähendab ka mõju piirkonna ettevõtluse arengule ja tööhõivele.

Töötajate hooajalist hõivamist ei saa pidada piirkonna tööhõivele märkimisväärset mõju

omavaks, nagu eeldanuks hinne 4. Lisaks on kaebaja välja toonud, et madalahooajal ei ole

avatud ka atraktsiooni majutusasutus, mis samuti vähendab mõju tööhõivele ja ettevõtluse

3-17-1766

17(17)

arengule. Kui majanduslikult osutub efektiivsemaks atraktsiooni suletuna hoidmine

madalhooajal, vähendab see mõju piirkonnale ja tööhõivele veelgi enam. Koostööd teiste

(turismi)ettevõtetega ja investeeringute tegemist on arvestatud hinnet tõstvana. Sellest

tulenevalt ei saa pidada hinnet 3 põhjendamatuks.

15. Kaebaja ei ole kaebusest nähtuvalt alakriteeriumis 1.4 antud hinnet 4 vaidlustanud.

16. Alakriteerium 1.5: toetuse mõju turismi hooajalisuse vähendamisele. Hinnatakse

arendataval atraktsioonil pakutavate objektide ja teenuste väliskülastajatele kättesaadavuse

aega.

Hinne 4: Toetuse mõju Eesti turismi hooajalisuse vähendamisele on märkimisväärne.

Atraktsioon on olulises osas (nii ruum kui teenused) avatud kauem kui 8 kuud aastas.

Hinne 2: Toetuse mõju Eesti turismi hooajalisuse vähendamisele on keskmine. Atraktsioon on

olulises osas (nii ruum kui teenused) avatud 6-8 kuud aastas.

16.1. Kaebaja eeltaotlus sai selles alakriteeriumis hindeks 2. Hindamistabelist nähtuvalt

hindasid kõik 7 hindamiskomisjoni liiget kaebaja eeltaotlust selles alakriteeriumis hindega 2.

16.2. Hindamiskomisjoni põhjendused ja hinne on siinkohal kooskõlas alakriteeriumi 1.1

juures külastatavusele antud hinnanguga, mida kohus pidas asjakohaseks ja usutavaks.

Kaebaja on ise oma eeltaotluses eristanud kõrg- ja madalhooaega ning möönnud, et

madalhooajal jääb külastatavus väiksemaks. Asjakohane on vastustaja selgitus, et see, mis on

atraktsiooni puhul oluline osa, ei sõltu atraktsioonil pakutavate teenuste arvust, vaid

atraktiivsusest. Kui madalhooajal pakutavad teenused ei paku külastajatele reisimotivatsiooni

tekitavat huvi, siis ei too nende kättesaadavus kaasa turismi hooajalisust vähendavat mõju.

Vastustaja hinnangul on kaebaja seikluspargis suuremat huvi tekitavad atraktsioonid

madalhooajal suletud, mistõttu ei mõjuta kaebaja projekti realiseerimine Eesti turismi

hooajalisust märkimisväärselt. Kui madalhooajal teenitav kasum ei põhjenda atraktsiooni

aastaringselt avatuna hoidmist, mõjutab see turismi hooajalisust veelgi vähem. Kohus ei näe,

et hindamiskomisjon oleks teinud siinkohal hindamisel kaalutlusvigu ja et antud hinne oleks

ilmselgelt ebaõige.

17. Kohtu hinnangul ei ole hindamiskomisjon teinud kaebaja eeltaotluse hindamisel

valikukriteeriumi 1 osas ilmselgeid kaalumisvigu, mis võinuks hindamise tulemust mõjutada.

Sellest tulenevalt puudub vajadus kontrollida teiste valikukriteeriumide osas antud hinnete

põhjendatust. Samuti puudub alus vaidlusaluseid otsuseid tühistada. Kaebus jääb rahuldamata.

18. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustajad ei ole taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt,

seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/