3-17-1878/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.04.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1878

Haldusasi

A.T. kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.07.2017 vastutusotsuse

nr 13-7/00694-15 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.T., volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad

Andreas Aas ja Revo Krause

Asja läbivaatamine

03.04.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.T. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-17-1878

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 11.01.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/035266-5 kohustati

Pricemz Toto OÜ-d (endise nimega OÜ Best Working Price) tasuma 15 003,84 eurot.

1) MTA alustas 26.10.2015 teatega Pricemz Toto OÜ (PT) suhtes kontrollimenetluse ning

palus hiljemalt 28.10.2015 esitada teavet ja dokumente, mis tõendaksid sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigsust. Nimetatud kuupäevaks maksuhaldurile ei vastatud ning dokumente ei

esitatud. MTA edastas 04.11.2015 PT-le meeldetuletuse, millele vastamise tähtaeg oli

08.11.2015, kuid nimetatud kuupäevaks MTA e-kirjale ei vastatud. PT tolleaegne juhatuse liige

A.T. esitas 05.11.2015 MTA-le avalduse PT kustutamiseks käibemaksukohustuslaste registrist

(KMKR) alates 07.11.2015. Kustutamise põhjuseks oli toodud tegevuse ajutine peatumine. PT

kustutati alates 06.11.2015 KMKR-st. MTA väljastas 09.11.2015 PT-le korralduse esitada

16.11.2015 suulist teavet ja dokumente. PT esitas 12.11.2015 taotluse korralduse tähtaja

pikendamiseks kuni 25.11.2015. MTA määras 16.11.2015 otsusega uueks korralduse täitmise

tähtajaks 27.11.2015. PT kinnitas 16.11.2015 otsuse kättesaamist, kuid ei täitnud 09.11.2015

korraldust. MTA väljastas PT-le 27.11.2015 korralduse sunniraha tasumiseks ja määras

eelnimetatud korralduse uueks täitmise tähtajaks 02.12.2015. PT 02.12.2015 korraldust ei

täitnud ning maksuhalduriga rohkem ühendust ei võtnud.

2) PT ei ole käibedeklaratsioonide (KMD) lisal INF B soetuse osas tehingupartnereid

kajastanud, mis tähendab, et Eesti sisene soetus on jäänud isikustamata. Lisaks ei nähtunud PT

pangakontolt, et oleks toimunud nii suurtes summades Eesti siseste soetuse eest tasumisi, kui

äriühing on kajastanud sisendkäibemaksu arvestuses 2015 juulis ja septembris. Seega ei olnud

maksuhaldurile võimalik tuvastada PT võimalikke tehingupartnereid, kelle arveid võis PT

sisendkäibemaksu arvestuses kajastada.

3) Kuna PT ei esitanud kontrollimenetluses teavet ja dokumente 2015 juuli ja septembri

KMD-del kajastatud tehingute kohta, siis ei ole tõendatud sisendkäibemaks summas 15 003,84

eurot. Õiguslikud alused: käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1.

2. MTA kohustas 06.07.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00694-15 A.T.t tasuma solidaarselt

PT maksuvõla summas 20 636,42 eurot, millest põhivõlg moodustab 15 003,84 eurot ja intress

6 018,68 eurot

1) PT ei ole tasunud 11.01.2016 maksuotsusega määratud maksusummat ning ei oma vara,

mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.

2) PT kontrollimenetluse käigus võõrandati PT vahetult enne maksuhalduri korralduse

täitmise pikendamise taotluse rahuldamist ja äriühingu osanikuks sai 19.11.2015 Panamale

registreeritud äriühing Transatlantic International Brokers Corp (TIBC). Kontrollimenetluse

raames muudeti ka äriühingu nimi ja juhatuse liige. Alates 01.12.2015 on äriühingu juhatuse

liikmeks Raul Pint. R. Pint on maksuhalduri andmetel variisik, kes pakub enda teenuseid OÜ

Likvidaator kaudu probleemsete äriühingute lõpetamiseks/likvideerimiseks.

3) A.T. selgitas MTA-le 16.11.2016, et andis 2015. a oktoobri lõpus kõik PT dokumendid ja

andmed üle uuele juhatusele (R. Pindile). A.T. esitas maksuhaldurile 20.11.2015 dokumentide

üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt ta andis äriühingu raamatupidamise dokumendid

üle uuele osanikule, Panamale registreeritud TIBC-le, mida esindas Ms Angel Kostov.

4) A.T. esitas 16.11.2016 maksuhaldurile PT väidetava tehingupartneri nime, kelle arveid

sisendkäibemaksuarvestuses kajastati, s.o OÜ Euro Trade Group (ETG). MTA hinnangul

puudub põhjus, miks ei saanud väidetava tehingupartneri nime esitada juba PT kontrolli-

menetluse ajal, kuigi maksuhaldur on seda korduvalt palunud. MTA on vastutusmenetluse

3-17-1878

3(8)

raames pöördunud ETG juhatuse liikme poole, kuid dokumente, mis tõendaks PT ja ETG

vahelist tehingu toimumist, esitatud ei ole.

5) MTA on pöördunud vastutusmenetluse käigus täiendavalt nii PT kui ka R. Pindi poole

dokumentide saamiseks, kuid tulemuseta. R. Pint teatas 23.02.2017, et tema volitused PT-s

lõppesid 20.01.2016 ning temale ei ole A.T. poolt mingeid dokumente üle antud.

6) A.T. oli PT ainsaks juhatuse liikmeks perioodil 15.02.2012 kuni 01.12.2015. MTA

11.01.2016 maksuotsusega tuvastatud PT maksuvõlg tekkis A.T. juhatuse liikmeks olemise

ajal. A.T. tegeles PT igapäevase juhtimisega, otsustas rahaliste vahendite liikumise üle, sõlmis

lepingud, esindas äriühingut tehingute tegemisel, väljastas ja aktsepteeris PT nimel arveid ning

suhtles klientide- ja tehingupartneriga (A.T. 16.11.2016 kirjalikud seletused). Sellistel juhtudel,

kus äriühingul on üks juhatuse liige, kelle puhul on tuvastatud, et ta on äriühingut faktiliselt

juhtinud, võib äriühingu poolt rikutud kohustused omistada sellele juhatuse liikmele. A.T. on

rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-t 1, mille kohaselt on juriidilise isiku seaduslik

esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. A.T. rikkus deklareerimiskohustust ja

tasumiskohustust (MKS § 85 lg 4, § 105 lg 1, § 115, KMS § 24, § 29 lg 1, § 31 lg 1).

7) A.T. on rikkunud MKS § 8 lg-t 1 tahtlikult ning A.T. tahtliku tegevuse ja PT maksuvõla

tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos.

A.T. selgitas 16.11.2016, et PT raamatupidamisega tegeles S.K.. S.K. selgitas 12.12.2016,

et PT maksudeklaratsioonide esitamiseks kasutatud andmed tulid A.T.lt. A.T. omas e-

maksuameti

kasutamise

õigust

ning

kontrollis

S.K.

poolt

esitatud

andmeid

maksudeklaratsioonides. Seega sai valeandmete esitamine toimuda vaid A.T. teadmisel ja

osavõtul. Alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine sai toimuda alusetu maksueelise saamise

eesmärgil ning taoline toiming saab oma olemuselt olla vaid tahtlik. Arvestades, et A.T.l oli

ettevõtluskogemus (A.T. on varasemalt olnud juhatuse liikmena seotud kolme äriühinguga)

ning raamatupidamisalane haridus, ei saanud talle olla teadmata, et raamatupidamises peab

kasutama vaid reaalselt toimunud tehinguid.

A.T. ei täitnud kontrollmenetluses kaasaaitamiskohustust ega andnud teavet maksuhaldurile

teadlikult selleks, et muuta tehingute kohta asjaolude väljaselgitamist keerulisemaks või

võimatuks. A.T. võõrandas PT vahetult pärast kontrollimenetluse alustamist variisiku teenuseid

kasutades. Eeltoodu viitab, et A.T. soovis vabaneda vastutusest PT maksuvõla eest, kuivõrd oli

esitanud äriühingu KMD-l teadlikult valeandmeid alusetu tagastusnõude tekitamise eesmärgil.

Kuna PT maksuvõla tekkimine on põhjustatud A.T. tahtlikust tegevusest, tuleb ka maksuvõlalt

arvestatud intressi teke lugeda A.T. tahtluse tulemiks.

3. MTA parandas 10.07.2017 otsusega nr 13-700694-16 MTA 06.07.2017 vastutusotsuses

sisaldunud ilmse ebatäpsuse (arvutusvea) ning luges A.T.lt sissenõutava PT maksuvõla

suuruseks 20 635,42 eurot.

4. MTA jättis 05.09.2017 vaideotsusega nr 6-1/3829-2 rahuldamata A.T. vaide MTA

06.07.2017 vastutusotsusele.

1) KMS-ist tulenevalt on sisendkäibemaksuna lubatud maha arvata üksnes selline käibemaks,

mille tasumise kohta on olemas nõuetekohane arve ning mahaarvamise õiguse tekkimiseks

peavad arvel märgitud majandustehingud ka tegelikkuses ja arvetel näidatud mahus ja poolte

vahel aset leidma. MTA on põhjendatult leidnud, et PT on jätnud maksuhaldurile deklareeritud

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse (sh KMS § 37 nõuetele vastavate arvete) olemasolu

tõendamata, ning veelgi enam, sisendkäibemaksu kajastamise aluseks olevaid tehinguid ei ole

üldse toimunudki ja A.T. on PT KMD-des deklareerinud tahtlikult valeandmeid.

3-17-1878

4(8)

2) Sellele viitab esiteks asjaolu, et maksumenetluses jättis PT maksuhalduri korduvatele

pöördumistele vastamata, kusjuures tõendite esitamine sõltus veel pikka aega just vaide esitajast

endast – A.T. oli PT (ainukeseks) juhatuse liikmeks kuni 01.12.2015. Isegi kui A.T. olnuks

PT raamatupidamisdokumendid uuele omanikule tõepoolest üle andnud 20.11.2015, ei õigusta

see kuidagi dokumentide ja seletuste varasemat esitamata jätmist. Juhul, kui tehingud tõesti

toimunuks, puudub mõistlik põhjus, miks A.T. maksumenetluses (kaasaaitamiskohustusest

hoolimata) dokumendid ja andmed tehingupartneri kohta esitamata jättis, kui mitte arvestada

tehingu asjaolude varjamise soovi. Vaides viitab A.T. küll umbmääraselt raskele

operatsioonile ja sellest taastumisele, kuid ei ole esitanud ühtki tõendit, mis võimaldaks

objektiivsete takistuste reaalset olemasolu kontrollida.

3) Lisaks ei kajastu kõnealuste tehingute tegemine ka PT maksudeklaratsioonidel (KMD lisas

INF B) ning tema arvelduskonto väljavõtetel. Ka asjaolu, et alles vastutusmenetluse käigus

nimetas A.T. tehingupartnerina ETG-d, kelle puhul ei ole võimalik tehingute toimumist kuidagi

kontrollida, ei ole ilmselt juhuslik. Asjatu on A.T. etteheide, et MTA nõudis PT äripartnerilt äri

ja koostöö lõpetamist.

4) Kahtlust deklareeritud tehingute mittetoimumises toidab paratamatult ka asjaolu, et

praktiliselt kohe peale maksumenetluse algust (26.10.2015) alustati äriühingu äritegevuse

lõpetamise, võõrandamise ja juhatuse liikme vahetamisega. Äriühingu võõrandamine on

seadustega lubatud tehing, ent selle tehingu tegemise viisist ja ajastusest saab siiski teha

järeldusi ka maksu- ja vastutusmenetluse tarbeks.

5) Toimumata tehingute deklareerimine maksukohustuse vähendamise eesmärgil on juba

olemuslikult tahtlik rikkumine. Kuna asja materjalidest selgub ka, et vaide esitaja omas

pikaajalist ja laialdast ettevõtluskogemust ja tal oli raamatupidamisalane haridus, pidi ta seda

enam mõistma, et tema tegevus on õigusvastane ning seda tagajärge soovima. Maksuhaldur ei

saagi maksu- ja/või vastutusmenetluses äriühingu seaduslikelt esindajatelt enamasti

selgesõnalisi, rikkumiste tahtlikku toimepanemist jaatavaid seletusi. Sestap on ka

kohtupraktikas nenditud, et vastutusotsuse tegemise aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli

lähtuda (tihti pelgalt kaudsete) tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist. Käesolevas

asjas ongi maksuhaldur nii toiminud. Sarnaselt ei ole maksuhalduril võimalik ammendavalt

tõendada tehingudokumentide puudumist, sest ka nn negatiivse asjaolu olemasolu tõendamise

võimalused on paratamatult piiratud. Piisab põhjendatud kahtlusest, et dokumente ei olegi

ilmselt olemas olnud, ning ka seda kahtlust on MTA maksu- ja vastutusotsuses veenvalt ja

piisavalt argumenteerinud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. A.T. palub 05.10.2017 kaebuses MTA 06.07.2017 vastutusotsus tühistada.

1) MTA ei ole piisavalt põhjendanud kaebaja süü olemasolu. Vastustaja selgitused on

oletuslikud. A.T. ei saa olla süüdi selles, et MTA pole tuvastanud PT tehingupartnereid.

Vastustaja ei ole selgitanud, mida tähendab, et PT on jätnud Eesti sisese soetuse isikustamata.

2) Kuna kaebaja oli kõik dokumendid üle andnud äriühingu uuele juhatajale, siis oli

vastustajal võimalus saada dokumendid uuelt äriühingu juhatajalt. A.T. ei vastuta selle eest, et

uus seaduslik esindaja ei väljasta dokumente MTA-le. Vastustaja on kutsunud enda juurde ETG

juhatuse liikme ja nõudis koostöö lõpetamist PT-ga, s.o vastustaja aktsepteeris, et ettevõte oli

toimiv. Teisi kliente ettevõttel aga polnud.

3) Jääb ebaselgeks, mis osas on märkimisväärne asjaolu, et ettevõtte müük toimus kontrolli-

menetluse ajal. Samuti on jäänud ebaselgeks vastustaja etteheited, et muudeti ettevõtte nimi ja

3-17-1878

5(8)

juhatus: tegemist on seadusega lubatud toimingutega. Ettevõte sai müüdud isikule, kes oli

huvitatud ettevõtte ostust. Vastustaja osundamine, et R. Pint on variisik, kes pakub enda

teenuseid OÜ Likvidaator kaudu, on käesolevas vaidluses ainetu. Kaebaja seda omaks ei võta.

Ettevõtte müük ei tee tehinguid olematuks. Vastustaja poolt on tõendamata asjaolu, et müügi

tõttu on muutunud tehingud mittetegelikeks.

4) MTA seisukohad ETG osas on kohatud ja tõendamata. Seisukoht, et kaebaja esitas ETG

nime hilinenult, on pahatahtlik. Kui kaebajale meenus ettevõtte, kellega PT oli teinuid

tehinguid, andis ta sellest MTA-le teada. Vastustaja toob välja, et ETG on praeguseks

kustutatud, kuid ei selgitada, kuidas see on seotud kaebaja vastutusega. Kui R. Pindil on

ettevõtte esindusõigus lõppenud, siis jällegi selle eest kaebaja ei vastuta. Kaebaja esitas

vastustajale dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti, mistõttu R. Pindi seletused ei oma

tähendust.

5) A.T. suhtes pole võimalik teha vastutusotsust, kuna vastustaja ei ole tõendanud, et

äriühingu dokumendid on jätkuvalt kaebaja valduses. Asjaolu kohta, et dokumente ei ole

füüsiliselt olemas olnudki, ei ole MTA esitanud ühtegi tõendit. Ettevõtte raamatupidaja selgitas,

et ettevõte oli toimiv ja raamatupidamisdokumendid olid ettevõttel olemas.

6) Vastustaja seisukoht solidaarsuse osas on motiveerimata ja põhjendamata. Ebaselgeks on

jäänud, mida A.T. rikkus. Viide MKS § 8 lg-le 1 on selgusetu. MTA pole tõendanud, et

vastustaja esitas valeandmetega deklaratsioonid. Süü iseloomustamiseks esitatud faktid on

ilukirjanduslikku laadi. Kuidas need asjaolud võivad olla süü aluseks jääb ebaselgeks. MTA

võttis omaks, et A.T. andis kõik raamatupidamisalased dokumendid üle. Vastustaja selgitused,

et kaebaja ei täitnud kontrollmenetluses kaasaaitamiskohustust, on paljasõnalised. Alles pärast

seda kui MTA tegevuse tõttu lagunes ettevõtte majandustegevus ning arvestades kaebaja

tervislikku olekut, otsustati müüa ettevõte huvitatud isikule. Millised tehingud vastustaja

arvates pole toimunud, vastutusotsusest ei selgu. Põhjuslik seos ja süü on täies ulatuses

tõendamata. Kuna põhinõue on alusetu, siis intressinõue on samuti ebaseaduslik.

6. Maksu- ja Tolliamet palub 12.01.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

A.T. on kaebuses korranud eriarvamuses ja vaides sisalduvaid seisukohti. Vastutusotsuses on

maksuhaldur nendele põhjalikult vastanud. Vaide lahendaja on taaskord kaebaja väiteid

analüüsinud ja nendele vastanud, nõustudes vastutusotsuses tooduga. Vastustaja ei hakka neid

seisukohti menetlusökonoomia seisukohast lähtuvalt taaskord esitama. Kaebuses toodud väited

ei anna alust vaieldava vastutusotsuse tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et A.T. kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Valdavas ulatuses kordab kaebus maksumenetluses ja vaidemenetluses kaebaja poolt esitatud

seisukohti. Vastavaid seisukohti on analüüsitud nii vaidlustatud MTA 06.07.2017 vastutus-

otsuses (I kd, tl 14-27) kui MTA 05.09.2017 vaideotsuses (II kd, tl 11-13). Kohus nõustub

nimetatud haldusaktide põhjendustega, neid täismahus kordamata (HKMS § 165 lg 2).

Olulisemana toob kohus esile järgneva.

8. Vaidlus seisneb poolte vahel selles, kas kaebaja vastutab PT juhatuse (endise) liikmena

MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel PT maksuvõla eest.

Juhatuse liikme vastutuse materiaalsed eeldused on kohtupraktikast (vt nt Riigikohtu otsus nr

3-3-1-43-14, p 10) ning MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt järgmised:

a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus);

3-17-1878

6(8)

b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud

maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). Samuti tuleb kontrollida, kas täidetud on muud

formaalsed vastutuse eeldused. Viimaste hulka kuuluvad näiteks kolmandalt isikult nõutava

maksuvõla olemasolu, samuti MKS § 96 lg-s 5 nimetatud asjaolude kontrollimine (aegumine

ning maksuvõla nõudmine esmajärjekorras võlgnikult endalt).

9. Vaidlustatud vastutusotsusega kaebajalt sissenõutav PT maksuvõlg on tuvastatud MTA

11.01.2016 maksuotsusega (II kd, tl 80-83). Maksuotsuse kohaselt on PT maksustamis-

perioodidel 2015 juuli ja september deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu kokku summas

15 003,84 eurot, st selle võrra on alusetult vähendatud ja jäetud seega tasumata käibemaksu.

10. Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult tuvastanud, et PT poolt sisendkäibemaksu

deklareerimise eeldused ei olnud täidetud, millest tulenevalt on PT-l täitmata maksukohustus.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimusteks on KMS § 29 lg-st 1, lg 3 p-st 1 ja § 31 lg-st 1

tulenevalt käibemaksukohustuslase poolt teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse

reaalne soetamine (maksustatava käibe tarbeks või muul sama sättes nimetatud eesmärgil) ning

selle kohta nõuetekohase dokumentatsiooni koostamine ja säilitamine (MKS § 56 lg 2).

PT poolt ei esitatud äriühingu suhtes läbiviidud maksumenetluses sisendkäibemaksu arvesta-

mise aluseks olevaid dokumente ega muud teavet, mis võimaldaks maksuhalduril kontrollida

sisendkäibemaksu deklareerimise aluseks olevate tehingute sisu ja reaalset toimumist ning

veenduda seeläbi deklareerimise õigsuses. Seejuures ei olnud PT kajastanud soetuse osas

tehingupartnereid KMD lisal, st Eesti-sisene soetus on jäänud isikustamata (KMS § 27 lg 12).

Deklareeritud sisendkäibemaksule vastavas summas kauba või teenuse soetus ei nähtunud ka

PT pangakontolt (II kd, tl 88).

Sellises olukorras oli kohtu hinnangul põhjendatud teha järeldus, et PT on deklareerinud

sisendkäibemaksu alusetult, st PT tegelik käibemaksukohustus on vastava summa võrra suurem

(KMS § 29 lg 1). MTA 11.01.2016 maksuotsust PT ei vaidlustanud, st maksuotsus on

jõustunud. PT maksuotsust täitnud ei ole. Maksuhaldur on seega põhjendatult asunud

seisukohale, et PT-l eksisteerib täitmata maksukohustus, s.o maksuvõlg.

11. A.T. oli PT ainuke juhatuse liige perioodil 15.02.2012-01.12.2015. Vaidlus puudub selles,

et A.T. korraldas PT tegevust, sh maksustamisperioodidel 2015 juuli ja september. PT

maksumenetluses ei esitanud A.T. maksuhaldurile teavet ega dokumente seonduvalt kõnealuse

sisendkäibemaksuga. Vastutuskohustuse tuvastamise menetluses selgitas kaebaja, et

sisendkäibemaksu deklareerimise aluseks olevad tehingud toimusid ETG-ga, kuid peale PT

müüki ei olnud kaebaja enam äriühingu juhatuses ning kõik PT dokumendid ja andmed edastas

ta 2015. a oktoobris uuele juhatusele.

Äriregistrist nähtuvalt oli 09.07.1996-19.11.2015 PT ainuosanikuks Viktors Cvetkovs ja alates

19.11.2015 on ainuosanikuks Panamal registreeritud TIBC. Alates 01.12.2015 on PT juhatuse

ainuliikmeks R. Pint.

12. Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult tuvastanud, et A.T. on solidaarselt vastutav

PT maksuvõla eest. PT ja kaebaja suhtes läbiviidud maksumenetlustes tuvastatud asjaolud

annavad piisava aluse järelduseks, et kõnealuse sisendkäibemaksu deklareerimise õigust ei ole

PT-l tekkinud ning alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine on toimunud kaebaja teadliku

tegevuse tulemusena.

12.1. Esmalt on oluline, et kuigi kaebaja on nimetanud vastutuskohustuse tuvastamise

menetluses PT väidetava tehingupartnerina ETG, siis ühtegi muud tõendit peale kaebaja väite

3-17-1878

7(8)

selle kohta esitatud ei ole. Samas puudub mõistlik selgitus, miks ei nimetanud kaebaja ETG-d

varasemas menetluses ning miks ei kajastatud ETG-d PT KMD-des. ETG ei ole maksuhaldurile

päringule vastanud ega tehingute toimumist kinnitanud (vt vastutusotsuse lk 5).

Maksuhaldur on vaideotsuses (p-s 10) vaielnud vastu kaebaja väitele, nagu oleks MTA nõudnud

ETG-lt koostöö lõpetamist PT-ga ja parandanud ETG deklaratsioone. Kaebaja ei ole vastupidise

kinnituseks tõendeid esitanud.

12.2. Kaebaja põhiargument, et ta andis PT raamatupidamise dokumendid üle uuele juhatusele,

pigem kinnitab maksuhalduri kahtlusi tehingute mittetoimumisest, kui neid ümber lükkab.

Nimelt nähtub sündmuste kronoloogiast, et PT suhtes maksumenetluse algatamisel oli kaebaja

PT ainukeseks juhatuse liikmeks ja seega isikuks, kes oli kohustatud esitama maksuhaldurile

teavet ja dokumente PT majandustegevuse kohta. Maksuhaldur nõudis PT-lt korduvalt

dokumentide esitamist, määrates teabe esitamise tähtaegadeks 28.10.2015, 08.11.2015,

16.11.2015 ja 27.11.2015 (vt maksuotsuse p 1). Kaebaja oli PT juhatuse liige kuni 01.12.2015,

seega ei saa olla vaidlust selles, et kaebaja oli kõigi nimetatud kuupäevade osas isikuks, kes oli

kohustatud nõutud teabe maksuhaldurile esitama.

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi veenvat argumenti ega tõendit, mis selgitaksid maksuhalduri

korralduste täitmata jätmist ja selle asemel 20.11.2015 väidetavat dokumentide üleandmist

uuele omanikule. Kaebaja tegevus, s.o maksuhalduri nõuete täitmata jätmine ja selle asemel

äriühingu müügi organiseerimine viitab hoopis eesmärgipärasele katsele luua kunstlik selgitus

sellele, miks ei ole võimalik tehingute toimumist tõendada.

12.3. Kaebaja põhjendused seoses PT müügi ja dokumentide üleandmisega on ka vastuolulised.

A.T. on korduvalt selgitanud (sh kaebuses ja 16.11.2016 seletustes maksuhaldurile – II kd, tl

95), et andis PT raamatupidamise dokumendid üle uuele juhatusele. Samas on PT uus juhatuse

liige R. Pint maksuhaldurile 23.02.2017 selgitanud, et temale ei ole dokumente üle antud (II kd,

tl 98-99). Ka kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud 20.11.2015 raamatupidamise dokumentide

üleandmise-vastuvõtmise aktilt (II kd, tl 97) nähtub, nagu oleks dokumendid antud üle Ms

Angel Kostovile, mitte uuele juhatusele. A. Kostovi seos PT-ga jääb mõnevõrra ebaselgeks,

kuid aktilt võib järeldada, et nimetatud isik esindas TIBC-d, kes on äriregistrist nähtuvalt PT

uueks osanikuks. Märkimisväärne on ka asjaolu, et kaebaja nimetab ennast 20.11.2015 aktis PT

müüjaks, samas ei ole kaebaja äriregistrist nähtuvalt kunagi PT osanikuks olnud.

12.4. Isegi kui A. Kostov on reaalselt eksisteeriv isik ja Panamal registreeritud TIBC esindaja,

siis on kohtu hinnangul äärmiselt ebausutav, et nimetatud isik viibis 20.11.2015 Eesti

Vabariigis, võttis kaebajalt dokumendid vastu ja nende dokumentide hulgas olid ka kõnealuse

sisendkäibemaksu deklareerimise õigsust kinnitavad dokumendid. Pigem on usutav, et TIBC

näol on tegemist madala maksumääraga territooriumi ehk nn offshore-piirkonna isikuga,

milliste nimele vormistatakse võlgades ja probleemseid äriühinguid, eesmärgiga vabastada

senised osanikud ja juhatuse liikmed äriühinguga seonduvatest kohustustest. Sarnast teenust

pakub mh R. Pindi poolt juhitav OÜ Likvidaator. Nimetatud äriühingu kodulehelt

(www.likvidaator.com) nähtub, et sellist teenust nimetatakse likvideerimiseks koos müügiga

ehk nn Panama paketiks. Vastavat teenust iseloomustab kõige paremini teenuse enda kirjeldus

viidatud kodulehel (väljavõte – II kd, tl 92): „Ettevõtte likvideerimine koos müügiga on läbi

aegade olnud kõige efektiivsem vahend kinnijooksnud firmaga ühele poole saamiseks. /-/…/-/

Tavaliselt kaasame selliste olukordade lahendamisse välismaise riskiinvestori, kellest saab Teie

ettevõtte uus ainuosanik. Notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimisele järgneval tööpäeval teeb

uus ainuosanik üldkoosoleku otsuse, millega kutsub tagasi varasema juhatuse ning määrab uue.

Samuti vahetatakse ärinimi, aadress ja sidevahendid. Dokumentatsiooni annate üle

olemasolevas mahus ja seisundis , erinõuded puuduvad. Peale vajalike toimingute sooritamist

3-17-1878

8(8)

(milleks kulub reeglina ca 1 nädal) on varasemast ettevõttega seotud isikutest saanud

kolmandad ehk siis menetlusvälised isikud, kellel puuduvad nii õigused kui ka volitused

esindada ettevõtet millises iganes küsimuses. Nende poole pöördumine ettevõtet puudutavates

küsimustes on võimalik vaidlustada kohtus ilma nõudmise sisu täitmata. Ettevõte jääb nö.

konserveeritud seisundisse kuni registrist kustutamiseni.“

Kohtu hinnangul viitab kogutud teave ilmekalt sellele, et kaebaja on kasutanud nn Panama

paketti ehk siis soovinud vabaneda seostest tema jaoks probleemse PT-ga. Sellele viitab ka

R. Pindi 23.02.2017 e-kiri, mille kohaselt „Minu poole pöörduvad inimesed reeglina ette-

võtetega, mis vajavad lõpetamist / likvideerimist. Seega ei olnud tõenäoliselt ka selle ettevõtte

puhul asjad just kõige paremini“ (II kd, tl 100). Kohtu jaoks on usutav, et probleemseks muutis

PT kaebaja jaoks asjaolu, et maksuhaldur asus kontrollima PT maksuarvestuse õigsust, mille

oodatavaks tagajärjeks oli maksunõue.

12.5. Erinevalt kaebaja seisukohast nõustub kohus maksuhalduriga, et maksumenetluse kestel

probleemse äriühingu müük ja juhatuse vahetus ei vabasta senist juhatust vastutuskohustusest.

Maksuhaldur on loonud põhjendatud kahtluse, et PT KMD-del deklareeritud sisendkäibemaks

ei seondu reaalselt aset leidnud tehingutega. Sellise sisendkäibemaksu deklareerimine saab olla

üksnes teadlik ja tahtlik valeandmete esitamine, mille eesmärgiks on käibemaksukohustuse

ebaseaduslik vähendamine. Tuvastatud on, et kaebaja juhtis ja korraldas kõnealusel perioodil

PT majandustegevust, esitas raamatupidajale andmed KMD täitmiseks (seda on kinnitanud

raamatupidaja S.K. 12.12.2016 seletustes – II kd, tl 101-102) ning kontrollis deklaratsioonide

õigsust (vastutusotsuse lk 9).

Kohtupraktikas on selgitatud, et maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida

põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Olukorras, kus on põhjendatud kahtlus maksu-

kohustuslase osalemises maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §‑le 150 üle

maksukohustuslasele. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksu-

pettuses, tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel

märgitud äriühinguga siiski toimunud (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-15-13, p-d 10, 13, 15). Kaebaja

ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis maksuhalduri kahtlused kummutaks.

13. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja isikuks, kes on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme

kohustusi tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate PT rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud PT

maksuvõlg, mida viimane ei ole võimeline täitma. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud

(MKS § 96 lg 5, § 98). Seega on täidetud MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevad

eeldused kaebaja solidaarse vastutuse tekkeks PT maksuvõla osas.

Kuna PT käibemaksuvõlgnevuse tekkimine on põhjustatud kaebaja tahtlikust õigusvastasest

tegevusest, tuleb lugeda kaebaja vastutavaks ka maksuvõlalt arvestatud intressi osas.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik