2-14-62660/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. aprill 2018, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-62660

Tsiviilasi

Osaühingu Fertum Holding hagi Intopex Transit OÜ

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 15. jaanuari 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Fertum Holding apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

224 775,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Osaühing Fertum Holding

(registrikood 10937593), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Vahur Kivistik

Kostja (vastustaja): Intopex Transit OÜ (registrikood

12424403), lepinguline esindaja advokaat Kristjan Aava

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15. jaanuari 2018 otsus tühistada.

2. Teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus hageja nõuete kohta ning rahuldada

põhinõue tervikuna ja viivise nõue osaliselt.

3. Mõista kostjalt Intopex Transit OÜ hageja Osaühingu Fertum Holding kasuks välja

põhivõlg 185 000 eurot ja viivis 28 697,65 eurot. See otsus võidakse tühistada või

seda muuta kostja tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.

4. Saata kostja tasaarvestuse vastuväite osas asi uuesti lahendamiseks Harju

Maakohtule eelmenetluse staadiumis.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud

osaotsuse peale kassatsioonkaebuse esitamisel eeldatakse, et asja hind on ¼ asja hinnast

esimeses kohtuastmes.

2 (12)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt

lõppotsus. Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses

tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi

täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse

ulatuses või muudab seda. Sel juhul peab hageja hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või

sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitatud kahju.

Kohus ei märgi menetluskulude jaotust tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses, kui kohus

jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Osaühing Fertum Holding (hageja) esitas 16. detsembril 2014 Harju Maakohtule hagi

Intopex Transit OÜ (kostja) vastu põhivõla 185 000 euro ja viivise 39 775,23 euro

väljamõistmiseks.

Hageja tõi hagi alusena esile järgmised asjaolud:

-

pooled sõlmisid 9. septembril 2013 ehituse töövõtulepingu nr 10/23-2013 (edaspidi

„leping“), mille järgi kohustus hageja teostama Maardus aadressil Lao tn 18 laohoone

(edaspidi „laohoone“) ehitustööd hinnaga 1 432 703,32 eurot (lisandub käibemaks).

Lepingut hakati täitma lepingu lisasid allkirjastamata ja lisad on seni allkirjastamata;

-

lepingus lepiti kokku tööde etapiviisilises üleandmises, kusjuures kostja kohustus

tööde üleandmise akti aktsepteerima või selle aktsepteerimisest keelduma kolme

tööpäeva jooksul arvates akti esitamisest ning kostja pidi töödes avastatud puudustest

teavitama hagejat mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul;

-

lepingu järgi oli tööde üleandmise akt arve väljastamise aluseks. Pooled on teostatud

tööde üleandmise kohta koostanud ja allkirjastanud kuus akti. Aktide nr 1–5 alusel

esitatud arved tasuti täies ulatuses, kuid hilinemisega;

-

viimase aktiga nr 6 andis hageja kostjale 14. aprillil 2014 üle 217 130,64 euro (koos

käibemaksuga) eest töid, sellega ammendus ka kogu lepingus kokku lepitud tööde maht

ja maksumus;

-

akti nr 6 alusel esitas hageja kostjale samal päeval arve aktiga samas summas, mille

maksetähtpäev (14 tööpäeva arvest) oli 4. mai 2014, aga millest kostja tasus

9. septembril 2014 ainult 32 130,64 eurot. Ülejäänud summa 185 000 eurot on

tasumata. Ühegi töö osas, mis aktidega üle anti, ei esitanud kostja pretensioone;

-

pooled teostasid 11. juunil 2014 laohoone ülevaatuse ja fikseerisid eraldi aktis

vaegtööd, mida hageja asus kõrvaldama. Enne kõikide tööde üleandmise akti

edastamist olid vaegtööd kõrvaldatud. Nende vaegtööde osas, mida hageja ei pidanud

tehnilistel põhjustel otstarbekaks likvideerida, kuid mis ei takistanud ehitise sihipärast

kasutamist ega mõjutanud kuidagi ehitise kvaliteeti, tehti ettepanek nende rahaliseks

hüvitamiseks;

-

ehitamisega seotud dokumendid anti kostjale üle 1. juulil 2014 ja ehitis sai kasutusloa

22. juulil 2014. Kõikide tööde üleandmist pakkus hageja 24. juuli 2014 e-kirjaga,

edastades kostjale tööde üleandmise lõppakti ja nimekirja teostatud vaegtöödest. Kostja

3 (12)

vastas 25. juulil 2014 e-kirjaga, et kõikide tööde üleandmise lõppaktile annab ta allkirja

alles siis, kui hageja allkirjastab lepingu lisad. Muid vastuväiteid kostja ei esitanud.

Pooled leppisid ka kokkusaamise 28. juuliks 2014, millel kostja samuti lõppakti ei

allkirjastanud;

-

hageja proovis veel korra kõikide tööde üleandmise aktile allkirja saada, edastades

selleks 29. juulil 2014 enda poolt allkirjastatud akti koos vaegtööde aktiga, kuid kostja

jättis sellele reageerimata;

-

kostja esitas omapoolse pretensiooni alles 28. oktoobril 2014. Pretensioonis tugines

kostja järgmistele asjaoludele, millega hageja ei nõustu:

o lepingu lisad on allkirjastamata;

o töö tehti hilinemisega, mistõttu kostja nõuab leppetrahvi 71 635,16 eurot;

o hageja ei esitanud garantiiperioodi tagatist summas 28 654,06 eurot (2% lepingu

hinnast);

o laohoone katus on ebakvaliteetne, sest ei pea vett, millega seoses esitas kostja

kahjunõude summas 176 987 eurot;

-

viivise nõude alus on lepingu p 5.2, mille kohaselt on viivis 0,05% päevas tähtajaks

tasumata arve summalt. Kostja tasus kõik arved hilinemisega ja kuni

23. oktoobrini 2014 arvestatud viivis kuue arve alusel kokku on 39 775,23 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

puudub allkirjastatud kahepoolne tööde lõplik üleandmise-vastuvõtmise akt, mistõttu

ei ole kostja hagejalt vaidlusaluseid töid vastu võtnud;

-

hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuivõrd tööde juures esinevad olulised

puudused ja laohoone sihtotstarbeline kasutamine ei ole võimalik. Ehitise puudused on

jagatavad kolme suuremasse gruppi:

(1) betoonitööd – raudbetoonkonstruktsioonis esinevad läbivad praod, panduse

katteplaat on aluspinnast lahtikihistunud, lao põrandad on ebaühtlased; need

puudused ei võimalda kogu ehitise piires kasutada laotööks vajalikku eritehnikat,

mis omakorda tähendab, et kostjal ei ole võimalik laohoonet sihtotstarbeliselt

kasutada;

(2) laiaulatuslikud vee läbijooksud katusest – kostja peab igapäevaselt laos seisnevat

kaupa seoses läbijooksudega ümber paigutama, või täiendavalt katma, et kaitsta

kaupa veekahjustuste eest, tulenevalt eeltoodust ei ole kostjale vastu võtmiseks

pakutud ehitis sihtotstarbeliselt kasutatav;

(3) vee läbijooksud lao seintest ja aknaavadest – paneelid ei ole paigaldatud kooskõlas

paigaldusjuhendiga, mille tulemusel ei ole ehitise välisseinad ilmastikukindlad,

esinevad vee läbijooksud ning külmasillad, mille tulemusel ei ole hoone

soojapidav;

-

ainuüksi katuse ja seinapaneelide remonttööd lähevad maksma 63 900 eurot (lisandub

käibemaks). Seega on puudused olulised ja nende kõrvaldamine kulukas;

-

alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et kostja on keeldunud alusetult hageja poolt

pakutud tööde vastuvõtmisest, soovib kostja tasaarvestada hageja nõue kostja kahju

nõudega, mille kostja on saanud seoses temale ebakvaliteetselt valmistatud töödega;

-

juhul kui kohus leiab, et hageja on kostjale tööd üle andnud või loetakse vaidlusalused

tööd üleantuks, keeldub kostja lepingujärgse tasu maksmisest kuni hageja on täitnud

enda vastastikuse kohustuse ja kõrvaldanud laohoone puudused;

-

menetluse kestel täiendas kostja oma vastuväiteid ja esitas menetlusliku tasaarvestuse

omapoolse kahju hüvitamise nõudega kokku summas 154 451,30 eurot.

4 (12)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis 15. jaanuari 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

pooled sõlmisid 9. septembril 2013 lepingu, mille järgi kohustus hageja teostama

laohoone ehitustööd hinnaga 1 432 703,32 eurot;

-

lepingut hakati täitma lepingu lisasid allkirjastamata;

-

pooled on teostatud tööde üleandmise kohta koostanud ja allkirjastanud kuus akti;

-

aktide nr 1–5 alusel esitatud arved tasuti hilinemisega täies ulatuses;

-

akti nr 6 alusel 14. aprillil 2014 esitatud arve 217 130,64 eurot tasuti viivitusega

osaliselt;

-

pooled teostasid 11. juunil 2014 ehitise ülevaatuse ja fikseerisid eraldi aktis vaegtööd;

-

kostja ei allkirjastanud tööde lõplikku vastuvõtmise akti ja jättis hagejale maksmata

185 000 eurot;

-

kostja on võtnud laohoone kasutusse.

3.2. Laohoone olulised puudused on tõendatud Osaühingu AB Engineering koostatud

kokkuvõtte (edaspidi „arvamus 1“), Osaühingu Ein & KO kohtuvälise ehitustehnilise

ekspertiisi kokkuvõtte (edaspidi „arvamus 2“) ja riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusega

(edaspidi „eksperdiarvamus“), mistõttu ei vasta ehitis lepingutingimustele.

Osaühingu Vesiroos ja Commuun Osaühingu ühine arvamus laohoone ülevaatuse kohta

(edaspidi „arvamus 3“) on teiste tõenditega sedavõrd suures vastuolus, et seda ei saa pidada

tegelikkusele vastavaks ja asjakohaseks tõendiks. Asjatundja VM arvamus (edaspidi

„arvamus 4“) põhineb laohoone visuaalsel vaatlusel ning uurimuslik osa ehitise

kvaliteedinõuete vastavuse kohta projektiga ja kohaldatavate õigusaktidega puudub, mistõttu

on asjatundja järeldused pealiskaudsed ja subjektiivsed ega lükka ümber eksperdiarvamust.

Matise Ehitus OÜ ja AGrus Construction Company OÜ kalkulatsioonidega on tõendanud, et

ebakvaliteetsete

ehitustööde

puuduste

kõrvaldamisega

seotud

kahju

oli

kokku

154 451,30 eurot. Seega ei saa ehitise puudusi pidada nende kõrvaldamise maksumuse järgi

ebaolulisteks või vähekulukateks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg-te 1 ja 2 alusel vastutab hageja kõigi ehitise juures esinevate

puuduste eest. Kuigi kostja kasutas omanikujärelevalve teenust, ei vabane hageja vastutusest.

Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal kohustus ebakvaliteetse töö vastu võtmiseks ja puudustega

ehitustöid ei saa lugeda vastuvõetuks ka VÕS § 638 alusel.

Lisaks on poolte poolt allkirjastamata lepingu lisad, mis on lepingu järgi lepingu

dokumentideks. Seega tuleb ehitise kohaseks üleandmiseks kostja ja vastuvõtmiseks hageja

poolt allkirjastada ja üle anda ka lepingu dokumendid.

3.3. Lepingu p 1.4 kohaselt tuli hagejal teha lisaks ehitustöödele ka mõõdistustööd ning tellida

ja kooskõlastada kostjaga projektdokumentatsioon. Lepingu p 2.3 kohaselt pidi hageja

kontrollima projektdokumentatsiooni ning eeltööde vastavust kehtivatele nõuetele ja juhtima

kostja tähelepanu projektdokumentatsioonis või eeltöödes esinevatele puudustele. Tulenevalt

eeltoodust vastutab hageja VÕS § 641 lg 3 järgi kõigi ehitises esinevate puuduste eest,

sealhulgas ka selliste puuduste eest, mis on tingitud puudustest projektdokumentatsioonis ja

puudustega ehitusprojekti järgi ehitamise eest, sest projektdokumentatsiooni tellimine,

kooskõlastamine, kontrollimine ning puudustest teavitamine oli hageja lepingujärgne kohustus,

mille eest on kostja hagejale kahe tööde fikseerimise akti alusel tasunud kokku 16 800 eurot.

5 (12)

3.4. Kostja teavitas hagejat ehitise puudustest esmakordselt vaegtööde nimekirja koostamise

ajal, seejärel 1. septembri 2014 ülevaatuse akti saatmisega ja lisaks veel 28. oktoobri 2014

pretensioonis. Arvestades ehitustööde mahtu ja asjaolu, et hageja teadis puudustest juba

vaegtööde fikseerimise akti koostamisel, teatati puudustest mõistliku aja jooksul.

3.5. Pooled ei toonud esile, et leping on erakorraliselt lõpetatud. Järelikult lõpeb leping

vastavalt lepingu p-le 9.4. Kuivõrd leping ei ole nõuetekohaselt täidetud, siis ei ole leping ka

lõppenud, st poolte vahel on kehtiv võlasuhe, mistõttu on kostjal õigus nõuda lepingu

nõuetekohast täitmist. Kostja esitas vastava nõude hagejale 6. juulil 2017, märkides, et nõuab

kõigi kohtueksperdi poolt eksperdiarvamuses märgitud puuduste kõrvaldamist hiljemalt

11. augustil 2017.

Kuna kostja ei ole laohoonet vastu võtnud ja seda ei saa lugeda vastuvõetuks VÕS §-s 638

sätestatu alusel, siis ei ole hageja tasunõue kostja vastu muutunud VÕS § 637 lg 3 järgi

sissenõutavaks ning kostjal ei ole tekkinud kohustust hageja tehtud töö eest tasuda.

3.6. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks hindas maakohus tõendeid ebaõigesti, jättis osa hageja tõenditest tähelepanuta ja

tuvastas valesti asjaolud. Maakohus jättis tähelepanuta katuse paneelid tarninud Ruukki

Products AS arvamuse (edaspidi „arvamus 5“) ja tõrjus asjatult arvamuse nr 3 järeldused.

4.2. Teiseks on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks lepingu p 8.3 ja VÕS § 637

lg 4 teise lause alusel. Akt nr 6 allkirjastati poolte vahel 14. aprillil 2014 ja sellega anti üle

217 130,64 euro eest töid ning kostja on tööd selle aktiga ka vastu võtnud. Akti nr 6 alusel

väljastatud arve tasus kostja osaliselt, tasumata on 185 000 eurot, mille tasumist hageja võib

nõuda sõltumata tööde lõpliku vastuvõtmise akti puudumisest.

4.3. Kolmandaks ei nõudnud kostja hagejalt puuduste kõrvaldamist või uue töö tegemist ja on

seeläbi VÕS § 646 lg 6 alusel oma võimaliku vastunõude kaotanud. Seega pidi kostja tooma

esile ja tõendama, millal ta nõudis hagejalt nende puuduste kõrvaldamist (sh uue töö tegemist),

mille alusel praegu keeldub hagetavat summat maksmast.

4.4. Neljandaks ei ole kostja kahjunõue kontrollitav. Ekspertiisiaktis ei ole piisavalt andmeid,

et selle põhjal teha põhjendatud hinnapakkumine puudustega töö parandamiseks.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel

tühistada. Hageja nõude saab ringkonnakohus lahendada tasaarvestuse reservatsiooniga

osaotsusega, aga kostja tasaarvestuse osas tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks. Eespool p-s 3.1 refereeritud asjaolusid ei ole apellatsioonimenetluses

vaidlustatud ja ringkonnakohus saab neist kaebuse lahendamisel lähtuda.

6 (12)

8. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1, lisaks tugineb hageja lepingu p-dest 6.4

ja 6.5 tulenevale kohustusele tasuda 14 tööpäeva jooksul arved, mis on koostatud vastavalt

lepingu p-des 8.2 ja 8.3 kokku lepitud töö ositi üleandmise korrale. Maakohus jättis põhinõude

rahuldamata põhjendusega, et hageja kui töövõtja tasunõue ei ole muutunud VÕS § 637 lg 3

järgi sissenõutavaks. See järeldus ei ole õige, sest pooled on lepingu osas 8 kokku leppinud töö

vastuvõtmises, st VÕS § 637 lg 3 asemel kohaldub VÕS § 637 lg 4.

9. Pooled vaidlevad esmalt, kas hageja saab VÕS § 637 lg 4 teise lause alusel nõuda eelmises

p-s 8 viidatud lepingutingimuste ja akti nr 6 alusel viimase osasumma tervikuna tasumist.

9.1. Aktides nr 1–5 (I kd tl 14–24) kajastati töid kokku summas 1 502 113,40 eurot ja aktis

nr 6 (I kd tl 25, arve tl 26) veel 217 130,64 eurot (käibemaksuga summad). Kokku on nende

aktide ja arvetega hõlmatud kogu lepingu p-s 6.1 märgitud tasu ehk lepingu hind

1 432 703,32 eurot (ilma käibemaksuta summas). Vaidlust ei ole selles, et aktide nr 1–5

summade kohta esitatud arved kostja tasus lõpuks tervikuna (kuigi osaliselt hilinemisega), aga

akti nr 6 alusel esitatud arvest on tasumata 185 000 eurot (koos käibemaksuga summa).

9.2. Kuigi töö lõpliku valmimise ja ülevaatamise täpset aega ei ole pooled esile toonud, siis

väidavad mõlemad pooled laohoone esimest tervikuna ülevaatamist 11. juunil 2014 (akt I kd

tl 31–32 ja 39–40, vt hagiavalduse p 13; kostja esindaja kinnitas 26. augusti 2015 istungil, et

kõik vead fikseeriti 11. juunil [2014] (I kd tl 194 pöördel); pooled olid 1. novembri 2017

istungil üksmeelsed, et laohoone valmis 2014. aasta suvel (III kd tl 195)). Seega saab lähtuda

sellest, et kostjal ei olnud enne 11. juunit 2014 võimalik tööd tervikuna üle vaadata.

9.3. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kogu lepingu hind tuli kostjal hagejale tasuda

enne töö lõplikku valmimist ja ülevaatamist. Kuigi lepingu p-s 8.2 lepiti kokku töö perioodilises

akteerimises ehk ositi üleandmises VÕS § 637 lg 4 teise lause tähenduses, siis ei muuda viimase

akti koostamine ja allkirjastamine kogu tasunõuet veel sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 5 kohaselt

ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul,

kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Poolte

kokkuleppeid lepingu p-s 6.6 tuleb tõlgendada nii, et kostjale jäi lepingu järgi võimalus tasuda

viimane osamakse pärast töö tervikuna valmimist, ülevaatamist, üleandmist ja vastuvõtmist.

9.4. Järelikult võis hageja lepingu p-de 8.2 ja 8.3 ning VÕS § 637 lg 4 teise lause järgi nõuda

osadena üle antud tööde eest tasumist lepingu täitmise kestel, aga viimases aktis nr 6 kajastatud

summa tervikuna tasumist üksnes alates ajast, kui kostja töö vastu võttis või see tuleb lugeda

vastuvõetuks. Lähtuvalt poolte esiletoodust hõlmab see osasummat 185 000 eurot, mille

tasumisest kostja selgesõnaliselt keeldus enne töö tervikuna üleandmist ja vastuvõtmist.

10. Poolte järgmine vaidlusküsimus ongi selles, kas töö saab lugeda vastuvõetuks VÕS § 638

teise lause alusel. Hageja leiab, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks, aga kostja vaidleb vastu ja

peab laohoone puudusi sellisteks, mis õigustavad vastuvõtmisest keeldumist.

10.1. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse

aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja

täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude

sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse

tõendama töövõtja (Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22, 24).

Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi

reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause (Riigikohtu 18. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-

14-61484, p 18).

10.2. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule (Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19;

28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Üksnes juhul, kui võlausaldaja on

talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine

7 (12)

oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab VÕS

§ 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta

tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (Riigikohtu 2. märtsi 2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19; 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08,

p 22). Seega oli käesolevas asjas hageja ülesandeks tõendada, et laohoone on valmis ja ehitatud

nõuetekohaselt (vrd Riigikohtu 14. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 11).

10.3. Töö vastuvõtmist ei saa järelda pelgalt laohoone kasutusele võtmisest, sest kostja avaldas

paralleelselt hoone kasutusele võtmisega, et ta ei võta hagejalt tööd vastu. Töö vastuvõetuks

lugemise jaoks on niisiis määrav, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks

antud mõistliku tähtaja jooksul (Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14,

p 18). Hea usu põhimõttega on vastuolus tellija keeldumine töö vastuvõtmisest ainuüksi

ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine

töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa

vastuvõtmine ei kahjusta tellija õigusi (Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

80-08, p 22, kokkuvõtvalt ka 13. detsembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-2810, p 14 kuues

lõik).

10.4. Lepingu osas 8 leppisid pooled kokku töö üleandmises, st kostjal oli VÕS § 638 järgi

kohustus valmis töö vastu võtta. Vaidlust pole selles, et kostja pole tööd vastu võtnud, vaid on

sellest erinevatel põhjustel keeldunud. VÕS § 638 teine lause võimaldab lugeda töö siiski

vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud

mõistliku tähtaja jooksul. Hageja leiab, et selle normi kohaldamise eeldused on täidetud, aga

kostja vaidleb vastu.

10.5. Kokkuvõtvalt sisaldab VÕS § 638 teine lause nelja eeldust:

-

töö on valmis,

-

töövõtja pakub töö üleandmist,

-

töövõtja pakkumisest on möödunud mõistlik aeg,

-

tellijal puudub alus keelduda töö vastuvõtmisest, st eelkõige, et töö on lepingukohane

või sellel esinevad puudused ei ole sedavõrd olulised, et võiks anda alust töö

vastuvõtmisest keelduda.

10.6. Pooled ei vaidle, et alates 2014. aasta suvest on laohoone valmis ja kostja kasutab seda.

Nagu eespool p-s 9.2 märgitud, ei vaidle pooled lisaks asjaolu üle, et hiljemalt 11. juunist 2014

oli võimalik laohoone ülevaatamine. Alates 1. juulist 2014 sai kostja üle vaadata ka kasutusloa

taotlemiseks vajaliku ehitusdokumentatsiooni (I kd tl 27) ja 22. juulil 2014 väljastati

laohoonele kasutusluba (I kd tl 41–42). Kasutusloa puudumist võib hinnata olulise puudusena,

mille saamiseni ei saa nõuda tellijalt tööde vastuvõtmist (Riigikohtu 13. detsembri 2017 otsus

tsiviilasjas nr 2-15-2810, p 14 seitsmes lõik).

10.7. Hageja pakkus lepingu järgi tehtud töö üleandmist 24. ja 29. juulil 2014 (I kd tl 28–40),

st pärast kasutusloa andmist. Viidatud kirjavahetusest nähtub, et esimese üleandmise

ettepaneku järel pooled kohtusid 28. juulil 2014 ja täpsustasid üleandmise tingimusi. Kuigi

29. juulil 2014 ei määranud hageja kostjale töö vastuvõtmiseks konkreetset tähtaega, siis saab

lugeda mõistlikuks sama ajavahemiku tööpäevades, mis kulus 24. juuli 2014 ettepanekust kuni

28. juuli 2014 kohtumiseni, st kaks tööpäeva (26. ja 27. juuli 2014 olid nädalavahetus). Kui

puudus sisuline alus keelduda töö vastuvõtmisest, siis pidanuks kostja talle pakutud töö vastu

võtma kahe tööpäeva jooksul alates 29. juulist 2014, st hiljemalt 31. juulil 2014.

10.8. Eelnevast tuleneb, et VÕS § 638 teise lause neljast eeldusest on kolm täidetud, st

laohoone on valmis, hageja pakkus selle üleandmist ja 31. juulil 2014 möödus mõistlik aeg selle

vastuvõtmiseks. Järelikult sõltub vastus küsimusele, kas töö saab lugeda vastuvõetuks,

viimasest eeldusest, kas kostja tellijana võis keelduda töö vastuvõtmisest.

8 (12)

11. Maakohus tuvastas õigesti, et laohoonel esinesid ehitustehnilised puudused.

11.1. Lepingu p-ga 2.3 kohustus hageja mh pidama kinni kehtivatest ehitusnormidest ja

eeskirjadest, teostama töö vastavalt projektdokumentatsioonile, heale ehitustavale, Eestis

kehtestatud normidele, standarditele ja seadustele, samuti aga RYL 2010 nõuetele. Seega

vastab laohoone lepingutingimustele, kui kõiki eelnevas loetletud nõudeid on järgitud.

11.2. Lepingu sõlmimise ja täitmise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS2003) § 3 lg 1 nägi ette, et

ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti

käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või

keskkonnale. Täpsemalt kehtestasid sama paragrahvi järgnevad lõiked täiendavad tingimused,

millele ehitis peab kindlasti vastama. Ka neile pidi laohoone poolte muude kokkulepete

puudumise korral vastama.

11.3. Eksperdiarvamuse (III kd tl 1–116) järeldustest nähtub, et ehitustegevust reguleerivatele

normatiivaktidele ja ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele RYL 2010 ei vasta eelkõige

laohoone:

-

katusetööde teostus, sh katuslaepaneelide paigaldus, mis lisaks ei vasta ka ehitus-

projektile, samuti ei ole katusepaneelide ühendused veetihedad, millest tulenevalt

toimuvad sadevee läbijooksud;

-

raudbetoonkonstruktsioonide teostus, sh neis (tugiseintes, soklis) esinevate pragude

ulatus ja laius;

-

kiudbetoonpõrand;

-

välispiirete ja avatäidete paigaldus.

11.4. Laohoone katuse, seinte ja põrandate puudustele viitavad ka kostja esitatud arvamused 1

ja 2 (vastavalt I kd tl 97–130 ja I kd tl 160–193), kusjuures hageja esitatud arvamused 3, 4 ja 5

(I kd tl 151–155, III kd tl 155–175 ja I kd tl 144–145) ei lükka neid järeldusi otseselt ümber.

Pigem nähtub arvamustest 2 ja 4, et puudused ei ole olulised või neid saab kõrvaldada (vt selle

kohta pikemalt järgnevas p 12.3). Lisaks tugineb kostja pärast eksperdiarvamusega tutvumist

ka väitele, et laohoone kasutusiga võib olla pragude ja läbijooksude tõttu lühem kui RYL 2010

järgi ette nähtud 50 aastat.

11.5. Siiski ei anna igasugune puudus töös alust selle vastuvõtmisest keelduda. Nagu märgitud

eespool p-s 10.3, on hea usu põhimõttega vastuolus tellija keeldumine töö vastuvõtmisest

ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu.

12. Niisiis tuleb järgmiseks hinnata, kas need puudused, mille osas hageja ei ole tõendanud töö

lepingukohasust, on olulised.

12.1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb oluliseks puuduseks, mis annab alust keelduda töö

vastuvõtmisest, ehitustöövõtulepingu puhul pidada eelkõige puudust, mis takistab ehitise

kasutamist kas tervikuna või suures osas või mis mõjutab märkimisväärselt ehitise püsivust ja

ohutust. Lisaks eristuvad olulised ehituslikud puudused seeläbi, et nende kõrvaldamiseks tuleb

vähemalt üldjuhul teha teatavas mahus ehitustöid (st tegevusi, mis vastavad ehitamise mõistele

EhS2003 § 2 lg 6 ja praegu kehtiva ehitusseadustiku § 4 tähenduses). Lõpuks võivad puudused

olla olulised põhjusel, et nende kõrvaldamisele eeldatavasti kuluv rahasumma moodustab suure

osa ehitamise eelarvest.

12.2. Ehitise eeldatava kasutusea lühenemine on üldjuhul oluline puudus, eriti juhul, kui

ajaliselt on puudusega ehitist võimalik kasutada märkimisväärselt lühemat aega võrreldes

lepingutingimustele vastava ehitisega ja kasutusea lühenemist ei saa vältida täiendava

remondiga. Nii võiks see olla näiteks põhimõtteliselt vale ehitusmaterjali valiku puhul. Ekspert

leidis, et laohoone tugiseina kasutusiga üksnes võib väheneda, mis tingib varasema

9 (12)

kapitaalremondi vajaduse. Seega ei ole tegemist olulise puudusega, sest kõnealuse negatiivse

tagajärje saabumine ei ole kindel ja see on võimalik kõrvaldada püsitatud laohoonet remontides.

12.3. Samuti ei ole kostja esile toodud ning eksperdi ja asjatundjate tuvastatud ülejäänud

puudused olulised p-s 12.1 kirjeldatud tähenduses.

Eksperdiarvamuse järelduste kohaselt on tegemist väheoluliste puudustega, mis on võimalik

kõrvaldada ja mis ei takista laohoone kasutamist, sest:

-

katuselae põhiliste puuduste kõrvaldamine ei eelda paneelide väljavahetamist, vaid

neid on võimalik likvideerida põhjalike parendustöödega;

-

betoonkonstruktsioonides, sh tugiseintes (soklis) esinevad praod ei vähenda ehitise

püsivust, need tuleks injekteerida ning teostada remondijärgne monitoorimine pragude

lisandumise tuvastamiseks;

-

betoonpõrandas tuvastatud mikropraod laiusega alla 0,05 mm ei ulatu põranda

pealispinnast oluliselt sügavamale ning ei vähenda põranda kandevõimet, ka nende

osas pidas ekspert võimalikuks likvideerimist;

-

odavamate avatäidete paigaldamine võib anda alust hinna alandamiseks, mitte aga

kogu töö vastuvõtmisest keeldumiseks.

Arvamuse 1 järeldused olid selles osas sarnased:

-

probleemid laohoone sokliosa ehituses ja laadimispanduse konstruktsioonis ei too

kaasa hoone lagunemist, aga nõuavad kõrvaldamist;

-

betoonpõrand vajab regulaarseid remonditöid;

-

remontida on vaja ka katust, milles arvamuse koostaja tuvastas üksikud läbijooksud

(osa C p 6);

-

seinte osas heidab arvamuse koostaja ette üksikuid pragusid ja puudusi tihendamisel,

mis arvamuse sõnastuse ja kostja esitatud hinnapakkumise (I kd tl 131–132) järgi on

samuti kõrvaldatavad.

Arvamuses 2 puuduste kõrvaldamisele hinnangut ei antud, aga kirjelduse poolest ühtivad

arvamuse koostaja täheldatud puudused eksperdiarvamuses ja arvamuses 1 märgituga, mille

kohta ringkonnakohus eelnevas leidis vastavate arvamuste järelduste põhjal, et esile toodud

puudused ei ole olulised.

Arvamuses 3 märkimist leidnud praod põrandates ja seintes on kirjelduse järgi väheolulised,

seega ka võimalik kõrvaldada. Samuti on arvamuse koostaja pidanud võimalikuks katuse

läbijooksude likvideerimist. Arvamuse 4 järeldus ühtis põhimõtteliselt arvamusega 3.

12.4. Sisuliselt on ka kostja möönnud eksperdiarvamuses märgitud kesksete puuduste

kõrvaldamise võimalust vastavalt esitatud hinnapakkumistele (III kd tl 143–145). Kui vastavate

parendustööde kulu kokku on tõesti kostja esile toodud summa (154 451,30 eurot), siis

moodustab see ca kümnendiku lepingu hinnast (1 432 703,32 eurot). Isegi sellises suurusjärgus

maksumusega puuduste kõrvaldamist ei saa pidada uue hoone püstitamisega võrreldes nii

oluliseks, et need võiksid oma hinna tõttu anda alust keelduda kogu töö vastuvõtmisest, st olla

olulised siinkohal uuritavas tähenduses.

12.5. Lisaks saab puuduste olulisuse hindamisel võtta arvesse asjaolu, et kostja on laohoonet

praeguseks juba ligi neli aastat sihipäraselt kasutanud. Käesolevas kohtuasjas ei ole kostja

toonud esile muid konkreetseid takistusi hoone kasutamisel kui vee läbijooksud 2014. aasta

maikuus. Laohoonele kasutusloa väljastamine ei tähenda küll, et kostja peaks selle kindlasti

vastu võtma (vt eespool p 10.3), aga koosmõjus p-des 12.3 ja 12.4 märgituga saab ka selle

asjaoluga arvestada hoone juures tuvastatud puuduste olulisuse hindamisel. Eelkõige viitab

kasutusloa väljastamine ka sellele, et hoone projekt- ja muu dokumentatsioon ei olnud oluliste

puudustega.

10 (12)

12.6. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et laohoone juures tuvastatud puudused ei ole

sedavõrd olulised, et õigustaksid kostja keeldumist võtta töö vastu. Järelikult tuleb lugeda töö

VÕS § 638 teise lause alusel vastuvõetuks. Vastavalt eespool p-s 10.7 tuvastatule tuleb

vastuvõtmise ajaks lugeda 31. juuli 2014.

13. Kuna kostjal ei olnud alust keelduda laohoone vastuvõtmisest, siis saab hageja edukalt

nõuda lepingus kokku lepitud kogu tasu maksmist eespool p-s 8 märgitud alustel.

13.1. Lepingus ei ole eraldi kokkulepet lõpliku makse tasumise tähtaja kohta. Seetõttu määrab

veel võlgnevatava summa (185 000 eurot) maksetähtaja lepingu p 6.5 viimane lause. Neljateist-

kümnes tööpäev pärast 31. juulit 2014 oli 21. august 2014 ja selle päeva möödumisel võis

hageja nõuda kostjalt lepingu järgi võlgnetava tasu maksmist.

13.2. Kostja on lisaks tuginenud väitele, et ta ei pidanud maksma hagejale kogu nõutud tasu,

sest tal oli õigus pidada kinni garantiiperioodi järgne tagatis summas 28 654,06 eurot. Lepingu

p 7.1 järgi algas garantiiperiood töö üleandmisega ja vältas kaks aastat. Võttes arvesse töö

vastuvõetuks lugemist 31. juulil 2014, lõppes garantiiperiood 31. juulil 2016, st praeguseks ei

ole kostjal alust tagatise summat enam kinni pidada.

13.3. Vahekokkuvõttena saab märkida, et kostja tasaarvestuse avalduseta oleks võimalik hagi

põhinõudes rahuldada.

14. Hageja nõuab kostjalt viivise maksmist. Sellekohast nõuet maakohus otsuses sisuliselt ei

käsitlenud, aga viivise nõude aluseks olevad asjaolud on hageja esile toonud ja pooled on selle

nõude osas seisukohti esitanud. Ringkonnakohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud osaliselt.

14.1. Viivise nõude õigusliku aluse moodustavad VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p 5.2. Nende järgi

saab hageja nõuda kostjalt viivist lepingujärgse tasu summalt, mille tasumisega kostja on olnud

viivituses, määraga 0,05% päevas.

14.2. Kostja väitel leppisid pooled suuliselt kokku, et laohoone ehitustööde eest tasumine

toimub vastavalt pangalt saadavale rahastusele (I kd tl 194). Selle väitega hageja ei nõustunud

ja kostja oma väidet ei tõendanud. Järelikult tuleb lähtuda tööde ositi vastuvõtmise ja ka nende

eest ositi tasumise kohustustest vastavalt lepingu p-dele 6.4, 6.5, 8.2 ja 8.3. Kostja ei esitanud

muid vastuväiteid viivise arvestusele ega hageja väidetele seoses aktide nr 1–5 alusel koostatud

arvete tasumise hilinemisega. Hageja viivisenõue aktide nr 1–5 järgi esitatud arvetelt on

põhjendatud summas 21 716,39 eurot ( = 620,05 + 4594,11 + 7389,61 + 2379,83 + 6732,79).

14.3. Akti nr 6 põhjal koostatud arve osas sedastas ringkonnakohus eespool p-s 9.4, et vastava

summa tervikuna tasumist võib hageja nõuda üksnes alates ajast, kui kostja töö vastu võttis või

see tuleb lugeda vastuvõetuks. Kuna kostja ei ole väitnud, et 9. septembril 2014 makstud

osasummat 32 130,64 eurot ei pidanud ta akti nr 6 allkirjastamise järel tasuma, siis muutus

selles osas hageja nõue lepingu p-de 6.4, 6.5, 8.2 ja 8.3 järgi sissenõutavaks 4. mai 2014

möödumisega ning kostja oli selle tasumisega viivituses 128 päeva. See viivitus õigustab

viivise nõudmist summas 2 056,36 eurot ( = 32130,64 × 128 × 0,05%).

14.4. Ülejäänud võlalt summas 185 000 eurot nõuab hageja viivist samuti lähtudes maksetäht-

päevast 4. mai 2014, aga ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 13.1, et vastava summa tasumise

tähtpäev oli 21. august 2014. Hageja nõuab viivist kuni 23. oktoobrini 2014. Seega oli kostja

ülejäänud tasu maksmisega viivituses hageja nõudega määratletud perioodil 63 päeva.

14.5. Lisaks ei saa hageja nõuda selle perioodi eest viivist garantiisumma ulatuses. Lepingu

p 7.3 teise lause järgi võisid pooled kokku leppida, et garantiiaegset tagatist võib asendada

rahasumma, mis moodustab vähemalt 2% lepingu hinnast. Hageja avaldas tahet selliseks

täiendavaks kokkuleppeks 29. juuli 2014 e-kirjas (I kd tl 34) ja kostja 28. oktoobri 2014

pretensioonis (I kd tl 43–45, p 3). Lepingu p 7.3 viimase lause järgi ei olnud kostja seega kogu

garantiiperioodi jooksul viivituses osasumma 28 654,06 eurot tasumisega.

11 (12)

14.6. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 156 345,94 euro ( = 185000 – 28654,06) tasumisega

viivitamise eest 63 päeva eest ehk summas 4 924,90 eurot ( = 156 345,94 × 63 × 0,05%).

14.7. Kokku on hageja viivise nõue põhjendatud summas 28 697,65 eurot ( = 21716,39 +

2056,36 + 4924,90). Kostja tasaarvestuse avalduseta saaks viivise nõude osaliselt rahuldada.

15. Ringkonnakohus ei saa sisuliselt lahendada kostja menetluslikuks tasaarvestuseks

kasutatud kahju hüvitamise nõuet summas 154 451,30 eurot ja põhjendab seda järgmiselt.

15.1. Kostja vastunõuet ei ole maakohus vaidlustatud otsuses üldse käsitlenud, samuti on selle

nõude osas viidud läbi puudulik eelmenetlus. Ringkonnakohus ei saa esimese kohtuastmena

asuda lahendama nõuet, mille osas ei ole maakohus lahendit teinud (vt mõneti sarnase

aegumisest tingitud menetlusliku olukorra kohta Riigikohtu 18. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas

nr 2-15-3686, p 13 teine lõik) ning mille aluseks olevad asjaolud ja väited on maakohtu

selgitamiskohustuse

rikkumise

tõttu

olulises

osas

välja

selgitamata

(Riigikohtu

20. detsembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-10683, p 24 teine lõik).

15.2. TsMS § 457 lg 2 sätestab, et kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu

tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu

ja tasaarvestust ei tunnustata. Seega tuleb menetluslikuks tasaarvestuseks kasutatava nõude osas

viia läbi samadele kriteeriumitele vastav menetlus nagu hageja nõude puhul. Maakohus peab

eelmenetluses mh selgitama välja nõude, poolte väited ja tõendid ning asja lahendamisel

kohaldatava õiguse (TsMS § 392 lg 1). Käesolevas asjas ei ole maakohus seda kostja kahju

hüvitamise nõude osas teinud.

15.3. Kahju hüvitamise nõudele tuginemisel peab kostja esile tooma ja vaidluse korral

tõendama kõik kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud (kokkuvõtvalt nt Riigikohtu

8. detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 28 teine lõik). Kuna pooled vaidlevad

töövõtulepingu mittekohase täitmisega väidetavalt põhjustatud kahju üle, siis võivad lisaks

kohalduda VÕS §-de 642–646 sätted.

15.4. Kostja kahju hüvitamise nõude ulatus sõltub mh sellest, milliste puuduste eest hageja

vastutab ja millistele on kostja õigeaegselt tuginenud. VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt

vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles

pärast seda. VÕS § 642 lg 3 järgi vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse

eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui

mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Ringkonnakohus tuvastas, et

laohoone tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks 31. juulil 2014. Töö juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko tellijale ülemineku aja tuvastamisel tuleb lisaks aga juhinduda lepingu

p 8.6 viimasest lausest.

15.5. VÕS § 644 lg 1 esimene lause kohustab tellijat teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus-

või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest

teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu

puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ta VÕS § 644 lg 3 esimese

lause tõttu töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on

mõistlikult vabandatav, võib tellija VÕS § 644 lg 3 teise lause alusel siiski lepingutingimustele

mittevastavusele tuginedes mh nõuda kahju hüvitamist, v.a saamata jäänud tulu. Nende

normide kohaldamiselt on vaja tuvastada iga kostja kahjunõude alusena nimetatav puuduse

kohta, millal kostja sellest teada sai, hagejale teatas ja kui täpselt puudust kirjeldas. Kui selgub,

et mõne puuduse korral ei olnud teatamine kohane, siis saab kostja tõendada, et teatamata

jätmine on mõistlikult vabandatav.

12 (12)

15.6. VÕS § 646 lg 6 järgi kaotab tellija üldjuhul ka õiguse nõuda töö parandamist, kui ta ei

esita nõuet õigel ajal. Kui tellija on kaotanud õiguse nõuda töö parandamist või ei nõua töö

parandamist, ei saa ta ka enam VÕS § 111 alusel keelduda puudustega töö eest tasumast. Küll

aga saab tellija kasutada sellises olukorras teisi õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu, mis

välistavad kestvalt töövõtja tasunõude (tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude või hinna

alandamise nõude tööandja tasunõudega, vt Riigikohtu 3. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-18-16, p 16 kolmas lõik).

15.7. Maakohus viitas vaidlustatud otsuse p-s 35 mh VÕS § 645 lg-le 1. Kostja ei ole

käesolevas asjas sellele sättele tuginenud, ega toonud esile selle kummaski punktis märgitud

asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 645 lg 1 saab kohaldada ainult juhul, kui pooled

on selle sätte kohaldamist taotlenud või tuginenud asjaoludele, mis annavad VÕS § 645 lg 1

kohaldamiseks aluse (vt nt Riigikohtu 8. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-6034, p 20

teine lõik).

16. Kokkuvõtvalt on kujunenud menetluslik olukord, kus on võimalik rahuldada hageja

põhinõue tervikuna ja viivisenõue osaliselt, aga kostja tasaarvestuseks kasutatud kahju

hüvitamise nõude osas tuleb saata asi maakohtule uuesti lahendamiseks. Sellises olukorras on

võimalik ja põhjendatud teha TsMS § 450 lg-te 1 ja 2 alusel tasaarvestuse reservatsiooniga

osaotsus.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna, sest hageja põhinõue oli sellega

lahendatud valesti ja viivise nõue oli üldse sisuliselt lahendamata. Hageja nõuete osas teeb

ringkonnakohus otsuse rahuldades põhinõude tervikuna summas 185 000 eurot (eespool

p 13.3) ja viivise nõude osaliselt summas 28 697,65 eurot (p 14.7). Juhindudes TsMS § 450

lg-st 2 märgib ringkonnakohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta

tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). Kostja tasaarvestuseks

kasutatud kahju hüvitamise nõude osas saadab ringkonnakohus asja uuesti lahendamiseks

maakohtule. Kuna kõnealuse nõude eelmenetlus on praktiliselt läbi viimata, siis tuleb saata asi

maakohtus menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis.

Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt

lõppotsus (TsMS § 450 lg 3). Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse peale

kassatsioonkaebuse esitamisel eeldatakse, et asja hind on ¼ asja hinnast esimeses kohtuastmes

(TsMS § 137 lg 5). Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises

menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest

jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse

tasaarvestuse ulatuses või muudab seda (TsMS § 450 lg 4). Kirjeldatud juhul peab hageja

hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud

abinõudega tekitatud kahju (TsMS § 450 lg 5).

17. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 5 järgi maakohus asja uuel läbivaatamisel

sõltuvalt asja tervikuna lahendamise tulemusest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm