3-18-793/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-793

Määruse kuupäev

25. aprill 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Sergei Olari kaebus Riigiprokuratuuri 06.09.2017.a

otsuse (määruse) nr RP-6-9/17/42-(10) tühistamise

nõudes ja taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Olar

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata ja

edastada see Viru Maakohtule.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse resolutsiooni punkti 1 (kaebuse tagastamise)

peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti 2

(riigi õigusabi taotluse lahendamise) peale ei saa

määruskaebust esitada.

4. Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte

kaebajale.

Asjaolud

1. Viru Vangla kinnipeetav Sergei Olar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, see jõudis

kohtusse 23.04.2018. Kaebaja palus tühistada Riigiprokuratuuri 06.09.2017.a otsuse

(määruse) nr RP-6-9/17/42-(10). Kaebuse põhjal on tegemist kriminaalmenetluse lõpetamist

puudutava määrusega. Kaebaja viitab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 213 lõikele 6

ja kriminaalasjale numbriga 14913000014.

2. Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigi õigusabi saamiseks.

3. Kohtute infosüsteemi andmetel arutati kriminaalasja, mille kohtueelse menetluse number

oli 14913000014, kohtus asjana 1-16-1036. Kaebaja oli selles kohtuasjas süüdistatav ja tal oli

kaitsja. Kohtuasja menetlus on lõppenud, kohtuotsus jõustus lõplikult 01.12.2017.

Kohtu seisukoht

Kaebus

4. Kaebuses sisalduvad andmed on kaebuse täielikuks mõistmiseks napid. Kohtu hinnangul

on siiski arusaadav, et kaebaja soovib vaidlustada Riigiprokuratuuri menetlustoiminguid

kriminaalasjas, milles ta oli süüdistatav.

5. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel,

kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kriminaalmenetluse valdkonnas tehtavate otsustuste puhul näeb teistsuguse menetluskorra

ette kriminaalmenetluse seadustik. Menetlejateks on kriminaalmenetluses maakohus,

prokuratuur ja uurimisasutus (KrMS § 16 lg 1, § 18-22).

6. Kuna kohtule ei ole arusaadav, mida soovib kaebaja oma kaebusega saavutada ja selle

selgitamine ei ole halduskohtu ülesanne, siis ei saa kohus anda kaebajale täpsemaid juhiseid

asja lahendamiseks (HKMS § 121 lg 3). Kohus soovitab kaebajal pöörduda kriminaalasjas

tema kaitsjana tegutsenud advokaadi poole. Kui vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruses ei

ole selle vaidlustamise korda selgitatud, siis võib kaebaja küsida määruse vaidlustamise

võimaluste kohta selgitust ka Riigiprokuratuurilt.

Riigi õigusabi taotlus

7. Kohus mõistab kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovis riigi õigusabi tema

esindamiseks seoses määruse punktis 1 kirjeldatud kaebusega. Kuivõrd kohus tagastab

kaebuse ja ei saa anda kaebajale nõu, kuhu ja kuidas tuleks kaebajal pöörduda, siis on

kaebajale vajaliku riigi õigusabi liigiks kohtu hinnangul õigusdokumendi koostamine (RÕS §

4 lg 3 p 8) või isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine (RÕS § 4 lg 3 p 9).

8. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks

õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse

taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele

maakohtule. RÕS § 10 lg 7 sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole

antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus taotluse viivitamata vastavalt

kuuluvusele, teatades sellest kaebajale.

Seega ei ole riigi õigusabi taotluse lahendamine Tartu Halduskohtu pädevuses. Kuna kaebaja

viibib Viru Vanglas, siis edastab kohus taotluse Viru Maakohtule.

9. Riigi õigusabi seadus või halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette määruskaebuse

esitamist määrusele, millega kohus edastab riigi õigusabi taotluse pädevale kohtule. Tegemist

ei ole määrusega, mis takistab asja edasist menetlemist. Vastupidi, asja menetlemist takistaks

määruskaebemenetlus, kuna sel juhul jätkuks taotluse lahendamine alles pärast

määruskaebemenetluse lõppemist. Seega ei saa kohtu otsustust edastada riigi õigusabi taotlus

maakohtule määruskaebusega vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

kohtunik