3-18-464/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

26.04.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-464

Haldusasi

Aktsiaselts Eesti Elekter kaebus Keskkonnaminis-

teeriumi kohustamiseks vaadata Aktsiaseltsi Eesti

Elekter 30.10.2017 esitatud taotlus uuesti läbi

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Aktsiaseltsi Eesti Elekter kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul mää-

ruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Riigi omandisse kuulub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas asuv

kinnisasi, kinnistusregistri numbriga 5730650, riigi kinnisvararegistri objekti koodiga

KV69170 (Tootsi kinnistu), kus Eesti Energia Aktsiaselts (EE) teostas 2016. a detsembrikuus

ehitustöid / kaevetöid talle Vändra Vallavalitsuse poolt antud ehitusloa alusel1.

2. Aktsiaselts Eesti Elekter (EeEl) esitas 30.10.2017 Keskkonnaministeeriumile (KKM) ja

Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) taotluse, milles palus teha EE-le ettekirjutus Tootsi

kinnistul läbi viidud kaevetööde tagajärgede kõrvaldamiseks ning kinnistul endise olukorra

taastamiseks.

3. RMK vastas EeEl taotlusele 31.10.2017, et ei pea põhjendatuks Tootsi kinnistu

enampakkumise2 edasilükkamist ning lisas, et ei ole pädev kommenteerima EE tegevust

puudutavaid väiteid.

1 Vändra Vallavalitsus otsustas 22.11.2016 korraldusega nr 231 anda EE-le ehitusloa Tootsi tuulepargi kompleksi

ehitamiseks. Vändra Vallavalitsus väljastas 24.11.2016 EE-le ehitusloa nr 1612271/22109. Viidatud haldusaktid

on vaidlustatud haldusasjas nr 3-16-2532, mille menetlus on käesoleval hetkel halduskohtus pooleli.

2 RMK nõukogu otsustas 12.10.2017 otsusega nr 1-11/6-3 võõrandada avalikul suulisel enampakkumisel Tootsi

kinnistu. RMK juhatus kinnitas 16.10.2017 otsusega nr 1-32/90 Tootsi enampakkumise korra ja määras

enampakkumise sammu. Enampakkumise toimumise ajaks määrati 08.11.2017 kl 14.00. Viidatud haldusaktid

vaidlustati mh EeEl poolt halduskohtus (haldusasi nr 3-17-2225), mille menetlus on käesoleval hetkel

halduskohtus pooleli. Viidatud menetluse raames on halduskohus kohaldanud ka esialgset õiguskaitset selliselt, et

peatatud on vaidlusaluste haldusaktide kehtivus ja keelatud enampakkumise läbiviimine.

3-18-464

2(6)

4. KEM vastas EeEl 30.10.2017 taotlusele 03.11.2017, et toetab RMK 31.10.2017 seisukohta.

5. EeEl pöördus 01.12.2017 uuesti KKM-i poole, selgitades, et tema 30.10.2017 taotlus on

KKM-i poolt siiani lahendamata. EeEl, RMK ja KKM-i esindajate vahel toimus 16.01.2018

arutelu seoses EeEl pöördumisega. EeEl esitas 18.01.2018 KKM-ile avalduse tema taotluse

menetluse peatamiseks.

6. KEM vastas 02.02.2018 EeEl-le, et tal puudub õigus nõuda ettekirjutuse tegemist Tootsi

kinnistul kaevetööde tagajärgede kõrvaldamiseks ning kehtivas õiguses puudub õiguslik alus

sellise ettekirjutuse tegemiseks. Lisaks selgitas KKM, miks ta leiab, et EeEl 30.10.2017 taotlus

oli lahendatud juba KKM-i 03.11.2017 kirjaga, ning seda, et süvendid ei põhjusta riigile kahju.

KKM teatas, et ei pea otstarbekaks ega vajalikuks menetluse peatamist ja EeEl-le vastamise

edasilükkamist.

7. EeEl esitas 05.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse KKM-i kohustamiseks vaadata

tema 30.10.2017 taotlus uuesti läbi.

1) Tootsi kinnistu valitsejaks on KKM. EE on riigile kuuluval maal / Tootsi tuulepargi alal

teostanud ilma omandi- ning kasutusõigust omamata mõningaid kaevetöid. Riigil puudub

õiguslik alus lubada enda kinnisasjal ehitustegevuse läbiviimist ilma, et isikul oleks kinnisasja

kasutus- või omandiõigus. Ehitusluba ei anna tsiviilõiguslikku alust võõral maal kaevetööde

teostamiseks. Seega on EE rikkunud riigi omandiõigust ning lähtuvalt asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 68 lg-st 1 on riigil õiguslik alus nõuda EE-lt omandiõiguse rikkumise lõpetamist ning

rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

2) EE on teatanud, et tööde alustamise eesmärgiks oli kvalifitseeruda olemasolevaks tootjaks

lähtuvalt riigiabi suunistest. Euroopa Komisjoni 06.12.2017 riigiabiloa otsusest tuleneb, et

"olemasolevaks tootjaks" kvalifitseerumise eeldus on nii ehitusloa kui ka maaomandi või

-kasutusõiguse olemasolu. Taastuvenergia toetuse saamise kriteeriumina on välja toodud ka

see, et tootja on hiljemalt 31.12.2016 alustanud elektrijaama ehitustegevust, sõlminud

tootmisseadme omandamiseks siduva lepingu või võtnud elektrijaama rajamise eesmärgil muid

siduvaid kohustusi, mille tõttu saab investeeringu elluviimist lugeda pöördumatuks. Samas ei

ole vastavast riigiabiloast tulenevaid muudatusi siseriiklikku õigusesse üle viidud ning ei saa

välistada võimalust, et riik asub õigusvastasele seisukohale, et EE poolt mõningate pinnase

tööde teostamine võõral maal annab õiguse toetuse saamiseks. Seega on ilmne, et tegemist on

põhjendamatu eelise loomisega EE-le. Tootsi kinnistu omandamisest huvitatud isikutel, sh

kaebajal, ei ole tagatud võrdsed tingimused enampakkumisel osalemisel.

8. Keskkonnaministeerium palub oma 02.04.2018 seisukohas jätta kaebaja kaebus menet-

lusse võtmata.

1) Tootsi kinnistul paiknevad süvendid või mis tahes muud ehitustegevuse tagajärjed ei riku

ega saagi kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, sest tegemist on riigile kuuluva

kinnisasjaga. Kinnisasjal tehtud tööd saavad puudutada üksnes riigi kui omaniku õigusi. Lisaks

on EE vastavaid ehitustöid teinud talle väljastatud kehtiva ehitusloa alusel ja kooskõlas Tootsi

kinnistu osas kehtiva teemaplaneeringuga.

2) Kaebaja arvates rikub tema subjektiivseid õigusi asjaolu, et EE võib kvalifitseeruda

taastuvenergia toetuse saajaks, kuid kaebajal sellist võimalust ei olevat. Küsimus sellest, kas ja

kuidas peab riik reageerima riigi maal toimunud ehitustegevusele, ei oma seost kinnistu

enampakkumisega. Asjaolu, et kaebaja võib tulevikus soovida enampakkumisel osaleda, ei loo

talle õigust nõuda riigilt mingeid eelnevaid tegevusi kõnealuse kinnistu suhtes. Seetõttu ei ole

kaebuse põhjendus seoses enampakkumisega asjakohane. Ka kaebaja väide, et EE võib saada

3-18-464

3(6)

mingi eelise enampakkumisel, on seotud enampakkumisega, mida kaebaja vaidlustab haldus-

asjas nr 3-17-2225. Kui kaebaja leiab, et tema õigusi rikutakse enampakkumise või selle

tingimuste määratlemisel, tuleb vastavad väited esitada teises menetluses. Antud asjas niikuinii

ei saa lahendada küsimust, kas ehitustööd mõjutavad või ei mõjuta enampakkumisega seotud

küsimusi. Lisaks ei ole KKM-ile teada, kas EE kvalifitseerub kaebaja viidatud toetusele või

mitte ning mis võimalused võivad kaebajal endal olla, kui elektrituruseaduse (ELTS)

muudatused kunagi Riigikogu poolt vastu võetakse ja jõustuvad. Kaebaja väited, mis põhinevad

vastuvõtmata õigusaktidele, on spekulatiivsed ning ei saa olla aluseks kaebeõigusele.

3) Isegi, kui ehitustööde tagajärjed riigile kuuluval kinnistul kuidagi puudutaksid või võiksid

rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi (mis antud juhul nii ei ole), on kaebus perspektiivitu.

Puudub õiguslik alus nõuda riigilt talle kuuluval kinnisasjal tehtud tööde tagajärgede

likvideerimist ning taotluse eesmärki ei ole võimalik saavutada ka taotluse uuesti läbi-

vaatamisel. Kaebaja ei ole ühelegi sellisele õiguslikule alusele oma kaebuses ka viidanud.

4) Üheski õigusaktis ei ole sätestatud, et KKM-il on õigus teha haldusõiguslikke ettekirjutusi

riigi maal tehtud kaevetööde tagajärgede likvideerimiseks. Kaebaja on viidanud, et KKM peaks

EE-lt nõudma selliste ehitustööde tagajärgede kõrvaldamist AÕS § 68 alusel. Niisiis on kaebaja

ise välja toonud, et antud juhul on riigi ja EE vaheline suhe hoopis tsiviilõiguslik suhe, millest

tõusetuv vaidlus kuuluks seega maakohtu pädevuse alla.

5) Lisaks on kaebaja taotlus lahendatud õiguspäraselt. Seega ei ole KKM potentsiaalselt

rikkunud ka kaalutlusõigust või mõnda muud võimalikku haldusmenetluse nõuet.

6) KKM on 02.02.2018 kirjas kaebajale selgitanud, et ei pea ka põhjendatuks EE-le

ettekirjutuse tegemist, sest „süvendid ei põhjusta riigile kahju“. Riigilt ei saa nõuda toiminguid,

mis võivad potentsiaalselt vähendada riigi kinnisvara väärtust, sh alandada potentsiaalseid

pakkumisi enampakkumisel, millel kaebaja väidetavalt soovib osaleda. Kaebaja võimalik huvi

maksta riigi kinnistu eest odavamat hinda, ei ole kaetud ühegi subjektiivse õigusega, millele

peaks laienema kohtulik kaitse.

9. Kaebaja esitas 16.04.2018 omapoolse seisukoha KKM-i 02.04.2018 esitatud seisukohale.

1) Kaebaja on esitanud kaebuse eesmärgil, et Tootsi kinnistul teostatud mõningased

pinnasetööd ei annaks EE-le eelist enampakkumisel ega mistahes muul viisil kinnistu

omandamisel. Tootsi kinnistu enampakkumise teates on esile toodud, et Tootsi kinnistul asuvad

kaks vundamendisüvendit; kinnisasjal asuva rajatise ehitamiseks on väljastatud Vändra

Vallavalitsuse poolt 24.11.2016 ehitusluba; ehitusloa väljastamise aluseks on Vändra

Vallavalitsuse 22.11.2016 korraldus; EE poolt on väljastatud 01.12.2016 kinnisasjale ehitamise

alustamise teatis. Seega on kirjeldatud faktilisi asjaolusid lähtuvalt enampakkumise korraldaja

seisukohast, mitte ei ole tegemist enampakkumise tingimusega, millised on vaidluse all

haldusasjas nr 3-17-2225.

2) Praegusel hetkel on alustatud Tootsi tuulepargi teede ning alajaama ehitusega. EE on

avalikult teatanud, et liitumispunkt ehitatakse välja EE tellimusel ning EE soovib projektiga

võimalikult kiirelt edasi minna, et mahtuda olemasoleva toetussüsteemi alla. Taas on riik

toiminud EE huvidest lähtuvalt. Alajaama ning teede ehitus ei oma küll otsest puutumust

käesoleva haldusasjaga, kuid annab ilmekalt edasi kogu senist olukorda.

3) Juhul kui riik nõuaks EE-lt detsembris 2016 Tootsi kinnistul teostatud mõningaste

pinnasetööde kõrvaldamist ning endise olukorra taastamist, ei tõusetuks küsimust, kas EE võib

olla Tootsi tuulepargi osas taastuvenergia toetuse saajaks või mitte. Praegusel juhul luuakse aga

EE-le eelis Tootsi kinnistu enampakkumisel kaebaja ees, kuna EE saab arvestada võimalusega

3-18-464

4(6)

taastuvenergia toetuse saamisel. Isegi kui Tootsi kinnistu ei võõrandata enampakkumisel, vaid

EE saab mistahes muul viisil Tootsi tuulepargi arendajaks, siis esineb samuti kaebaja huvide

rikkumine. Tuuleenergeetika toetuse maht on vastavalt ELTS § 591 lg-le 5 kalendriaastas

piiratud 600 GWh peale ning vastav maht ületati esmakordselt 2015. a-l. Seega iga täiendav

tuulepark mõjutab oluliselt tuulenergeetika toetuste mahu jaotust erinevate tootjate vahel.

Puudub kahtlus, et 150 MW Tootsi tuulepargi lisandumisega aastane taastuvenergia toetuste

maht ületatakse oluliselt. Järelikult 150 MW tuulepargi lisandumisega olemasolevate tootjate,

sh kaebaja, toetuste maht automaatselt väheneb.

4) Asjaolu, et AÕS § 68 tuleneb tsiviilõigusest, ei muuda olematuks kaebaja õigust nõuda

halduskohtumenetluses vastustajalt toimingu teostamist, millega otsustatakse vastava

tsiviilõiguse teostamine. Analoogiana võib viidata riigile kuuluva vara käsutamist – vastavad

tehingud teostatakse tsiviilõiguslike tehingute alusel, millele aga eelneb avalik-õiguslike

toimingute sooritamine ja/või haldusaktide vastuvõtmine.

5) Kuigi kaebaja 30.10.2017 taotluses on märgitud ettekirjutuse tegemise nõue, ei tähenda

see, et tegemist on haldusjärelevalve taotlusega. Kaebaja 30.10.2017 taotlus on suunatud riigi

poolt toimingute teostamisele, mille tulemuseks on Tootsi kinnistul endise olukorra taastamine.

6) Kaebaja soovib Tootsi kinnistu omandada Eleon tuulikute püstitamise eesmärgil. Ilma

vastavaid pinnasetöid teostamata oleks kaebajal tuulepargi püstitamine soodsam – vastavad

tööd on iga teise kinnistu omandaja jaoks kasutud ega anna mistahes lisandväärtust, vaid

muudavad ehitustööd sootuks kallimaks, kuivõrd erinevat tüüpi tuulikutele rajatavad

vundamendid ning sellega kaasnevad kaevetööd on oluliselt erinevad.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebeõigust reguleerib HKMS § 44, mille lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse

pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

11. Kaebusele eelnenud menetluskäigust nähtub, et kaebaja on esitanud haldusorganile

(KKM-le) taotluse haldusmenetluse algatamiseks, mille raames nõuaks KKM EE-lt Tootsi

kinnistul teostatud ehitustööde tagajärgede kõrvaldamist ja kinnistul endise olukorra taastamist.

Seega algatas EeEl 30.10.2017 taotlusega haldusmenetluse (HMS § 35 lg 1 p 1), mille sisuks

oli soov, et KKM kohustaks kolmandat isikut teatud tegevuseks. KKM vastas kaebaja taotlusele

02.02.2018 kirjaga, et kehtivas õiguses puudub alus kaebaja taotletud ettekirjutuse tegemiseks.

KKM jättis seega kaebaja taotluse läbi vaatamata (HMS § 43 lg 4 p 4).

12. EeEl on esitanud kohtule kohustamiskaebuse, millega soovib, et KKM vaataks kaebaja

30.10.2017 taotluse uuesti läbi (lahendaks sisuliselt).

Kohustamiskaebus eeldab kaebaja õiguste rikkumist (HKMS § 44 lg 1) haldusorgani

keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning

haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Kohustamisotsuse

täitmine ei tohi olla haldusorgani jaoks õiguslikult või faktiliselt võimatu (vt ka HKMS

kommenteeritud väljaanne, lk 156).

3-18-464

5(6)

13. Kuigi kaebaja on kaebuses taotlenud KKM-i kohustamist tema 30.10.2017 taotluse uuesti

läbivaatamiseks, on kaebus suunatud kohtu hinnangul selgelt sellele, et kohustada KKM-i

tegema kolmandale isikule (EE-le) konkreetse sisuga ettekirjutus (Tootsi kinnistul läbi viidud

kaevetööde tagajärgede kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks). Kaebajal aga ei saa

olla õigust nõuda sellise konkreetse ettekirjutuse tegemist KKM-ilt. Nimetatud seisukohta

toetab Riigikohtu praktika, mille kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes,

kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalve-

menetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle

õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan

otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse

kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu

otsused asjades nr 3-3-1-44-10, p 15; 3-3-1-29-13, p 17).

14. Lisaks eeltoodule puudub kohtu hinnangul kinnistuomanikul (sh riigil) alus nõuda kinnistul

õiguslikul alusel ehitustöid teostanud isikult ehitustööde tagasipööramist (kaevetööde

tagajärgede kõrvaldamist ja endise olukorra taastamist).

Asja materjalidest nähtuvalt on EE teostanud ehitustöid kehtiva ehitusloa alusel ning ehitusloast

nähtuvalt ehitusprojekti alusel, mille on kinnistu omanik kooskõlastanud. Kaebaja ei ole

esitanud teavet, mis annaks aluse kahtluseks, et EE on teostanud töid kinnistuomaniku tahte

vastaselt või muul põhjusel õigusvastaselt. Kohtu hinnangul puudub selline õigusnorm, mille

alusel saaks kohustada õiguslikul (kokkuleppelisel) alusel ehitustöid teostanud isikut tööde

teostamisele eelnenud olukorda taastama. AÕS § 68 selliseks normiks ei ole.

Vaidlus ehitusloa õiguspärasuse üle on läbivaatamisel haldusasjas nr 3-16-2532 ning enne

vastavas asjas tehtud lahendi jõustumist on kaebaja taotlus kohtu hinnangul igal juhul ennatlik.

15. Eelnevast tulenevalt on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebajal puudub subjektiivne

õigus nõuda KKM-ilt konkreetse ettekirjutuse tegemist EE suhtes. Sealjuures KKM-il puudub

seaduslik alus (õigus ja kohustus) ja seega ka pädevus selliste toimingute tegemiseks, mida

kaebaja 30.10.2017 taotlusega soovis. Sellest tulenevalt oli põhjendatud haldusorgani poolt

vastava taotluse läbivaatamata jätmine. Samadel asjaoludel puudub kaebajal kaebeõigus

haldusorgani kohustamiseks lahendama sisuliselt sellist taotlust, millega soovitakse

haldusorganilt tegevust, milleks õiguslik alus puudub.

Kuna puudub õigusnorm, mis annaks haldusorganile aluse nõuda õiguslikul alusel teostatud

ehitustöö tagasipööramist töö teostaja poolt, siis ei saa analüüsida ka seda, kas vastava normi

või mõne muu haldusorgani tegevust puudutava normi kaitse-eesmärgiga on hõlmatud kaebaja

õiguste väidetav riive, mille kaitseks käesolevas asjas kohtusse pöörduti (õigus võrdsele

kohtlemisele enampakkumise raames vms).

16. Nii kaebusest kui ka kohtute infosüsteemist nähtub seejuures, et halduskohtus on pooleli

vaidlus selle üle, kas Tootsi kinnistu osas enampakkumise läbiviimise korraldamise

otsustamine ja selle tingimused olid õiguspärased või mitte (haldusasi nr 3-17-2225). Viidatud

haldusasjas on EeEl üheks kaebajaks ning selles esitatud kaebus on sisustatud suures osas just

nende argumentidega, mis puudutavad EE-le lubamatu eelise andmist teiste osalejatega

võrreldes (sh 2016. a detsembrikuus teostatud ehitustööd Tootsi kinnistul). Kaebaja tahe

praeguses haldusasjas on küll kitsalt suunatud sellele, et KKM teeks EE-le ettekirjutuse Tootsi

kinnistul teostatud ehitustööde tagajärgede kõrvaldamiseks ja endise olukorra taastamiseks, ent

seda sama eesmärki (mh) hõlmab ka kaebaja kaebus, mis on haldusasjas nr 3-17-2225 pooleli.

3-18-464

6(6)

Mõistlikuks ega põhjendatuks ei saa pidada sisuliselt sama eesmärki kandvate kohtuvaidluste

pidamist erinevate nõuete alusel.

17. Eeltoodud põhjustel puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb HKMS § 121

lg 2 p 1 alusel tagastada.

18. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

19. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebus kuulub

tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei tagasta kohus kaebuselt tasutud riigilõivu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik