4-16-3674/13 · Riigikohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliameti 15. aprilli 2016. a otsusega karistati Roman Uimolainenit vedelkütuse seaduse oktoobril 2015 OÜ P volitatud esindajana 60 000 liitrit diislikütust L OÜ-lt, kellel ei olnud
Legislator headnote
AI generated4-16-3674/13 · Riigikohtu kriminaalkolleegium: Maksu- ja Tolliameti 15. aprilli 2016. a otsusega karistati Roman Uimolainenit vedelkütuse seaduse oktoobril 2015 OÜ P volitatud esindajana 60 000 liitrit diislikütust L OÜ-lt, kellel ei olnud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
R I I G I K O H U S
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
4163674
Otsuse kuupäev
25. aprill 2018
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi
Kohtuasi
Roman Uimolaineni väärteoasi vedelkütuse seaduse § 321 lg 1
järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. juuli 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Roman Uimolaineni kaitsja vandeadvokaat Rene Varul,
teistmisavaldus
Teised teistmismenetluse pooled
Maksu- ja Tolliamet
Asja läbivaatamise kuupäev ja
viis
28. märts 2018, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Roman Uimolaineni kaitsja teistmisavaldus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Roman Uimolaineni väärteomenetlus
1. Maksu- ja Tolliameti 15. aprilli 2016. a otsusega karistati Roman Uimolainenit vedelkütuse seaduse
(VKS) § 321 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut summas 600 eurot selle eest, et ta ostis
6. oktoobril 2015 OÜ P volitatud esindajana 60 000 liitrit diislikütust L OÜ-lt, kellel ei olnud
tehingu tegemise ajal kütuse müügiks vajalikku tegevusluba. Soetades kütust registreeringuta
isikult, pani R. Uimolainen toime VKS § 321 lg 1 tunnustele vastava teo.
1.1.
R. Uimolainen esitas maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes
väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt kergema karistuse mõistmist.
1.2.
Harju Maakohtu 8. juuli 2016. a otsusega väärteoasjas nr 4163674 jäeti menetlusaluse isiku kaebus
rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus leidis, et kütuse ostmine vastava
registreeringuta isikult 6. oktoobril 2015 on tõendatud, see tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja
süüline. Kuna R. Uimolaineni süü on keskmine – ta pani teo toime tahtlikult ja astus samme tehingu
varjamiseks – ning puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on karistuse
kohaldamine sanktsiooni keskmises määras (s.o 150 trahviühikut) põhjendatud.
1.3.
R. Uimolaineni kaitsja vandeadvokaat Rene Varul esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni.
1.4.
Riigikohtu 27. septembri 2016. a määrusega jäeti menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kassatsioon
menetlusse võtmata ja maakohtu 8. juuli 2016. a otsus jõustus.
4-16-36744-16-3674
R. Z-i ja L OÜ väärteomenetlus
2. Maksu- ja Tolliameti 19. augusti 2016. a otsusega karistati R. Z-i karistusseadustiku (KarS) § 372
lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut summas 600 eurot ja L OÜd KarS § 372 lg 3 järgi
rahatrahviga summas 16 000 eurot. Otsuse kohaselt müüs R. Z. 6. oktoobril 2015 L OÜ esindajana
60 000 liitrit kütust OÜ-le P, omamata kütuse müügiks vajalikku tegevusluba.
2.1.
Harju Maakohtu 2. märtsi 2017. a otsusega väärteoasjas nr 4166495 Maksu- ja Tolliameti viimati
nimetatud karistusotsus tühistati. Maakohus leidis, et kuigi Harju Maakohtu 8. juuli 2016. a otsuses
loeti poolte vahel kütuse müük tõendatuks, siis praeguses väärteomenetluses ei ole L OÜ poolt OÜ-
le P kütuse müümine tõendatud. Sellest tulenevalt tuleb väärteomenetlus lõpetada teos
väärteotunnuste puudumise tõttu.
2.2.
Riigikohtu 22. augusti 2017. a määrusega jäeti Maksu- ja Tolliameti kassatsioon menetlusse võtmata
ja maakohtu 2. märtsi 2017. a otsus jõustus.
TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. 30. oktoobril 2017 esitas R. Uimolaineni kaitsja vandeadvokaat Rene Varul Riigikohtule
teistmisavalduse, taotledes Harju Maakohtu 8. juuli 2016. a otsuse tühistamist ja asja saatmist
maakohtule uueks arutamiseks. Teistmisavalduse esitaja seisukohad on järgnevad.
3.1.
Harju Maakohtu 2. märtsi 2017. a otsusega väärteoasjas nr 4166495 tuvastati, et L OÜ ei müünud
6. oktoobril 2015 OÜ-le P 60 000 liitrit kütust. Seda asjaolu ei olnud R. Uimolaineni väärteoasja
arutamisel teada, kuid see oleks kaasa toonud R. Uimolaineni asjas väärteomenetluse lõpetamise
teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kuna kohtul ei olnud teada oluline asjaolu, mis tooks kaasa
menetluse lõpetamise väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, on olemas teistmise
alus VTMS § 180 p 5 mõttes.
3.2.
Juhul, kui eeltoodud asjaolu ei ole Riigikohtu hinnangul teistmise alus VTMS § 180 p 5 mõttes,
tuleb VTMS § 180 tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei näe teistmise
alusena ette väärteoasjas jõustunud kohtuotsusega kindlaks tehtud asjaolu, mis tooks teises
väärteoasjas kaasa väärteomenetluse lõpetamise teos väärteotunnuste puudumise tõttu.
4. Teistmisavalduse vastuses leiab Maksu- ja Tolliamet, et teistmisavaldus on põhjendamatu.
Väärteoasjades jõustunud kohtulahendite vastuolulisus ei ole käsitatav olulise asjaoluna
VTMS § 180 p 5 mõttes. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku
suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega asjaolu, et teises väärteoasjas tuvastas kohus,
et R. Z-i ja L OÜ tegevus ei vastanud KarS § 372 lgtes 1 ja 3 toodud väärteokoosseisule, ei saa olla
siduv R. Uimolaineni väärteoasja arutanud kohtule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
5. Jõustunud kohtulahendiga väärteoasja menetluse uuendamine on võimalik vaid teistmismenetluses
VTMS § 180 p-des 1–5 ammendavalt sätestatud alustel. Kaitsja tugineb teistmisavalduses
VTMS § 180 ple 5, mille kohaselt on teistmise alus väärteoasja õigeks lahendamiseks muu oluline
asjaolu, mida kohus teistetavas väärteoasjas kohtuotsust või kohtu määrust tehes ei olnud teadnud ja
2(4)
4-16-36744-16-3674
mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega võib tuua kaasa väärteoasjas
väärteomenetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või süüdistatava olukorra
kergendamise.
6. Hinnates praeguses asjas VTMS § 180 ps 5 sätestatud teistmise aluse olemasolu, tuleb esmalt
vastata küsimusele, kas pärast väärteoasjas isiku süüditunnistamist on teist väärteoasja arutava kohtu
poolt sellesama väärteosündmuse mittetõendatuks lugemine käsitatav „väärteoasja õigeks
lahendamiseks olulise muu asjaoluna, mis võib kaasa tuua süüdistatava olukorra kergendamise“
VTMS § 180 p 5 mõttes.
6.1.
VTMS § 180 pga 5 mutatis mutandis samasisuline teistmise alus on sätestatud kriminaalmenetluse
seadustiku (KrMS) § 366 ps 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas korduvalt
väljendanud seisukohta, et KrMS § 366 ps 5 nimetatud teistmise alus „kriminaalasja õigeks
lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis võib kaasa tuua süüdimõistetu või kolmanda isiku olukorra
kergendamise“ saab olla üksnes faktiline asjaolu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi
2017. a otsus asjas nr 312117, p 11 ja 12. märtsi 2012. a otsus asjas nr 312112, p 9 koos edasiste
viidetega). Lisaks on Riigikohtu üldkogu väljendanud seisukohta, et sellise faktilise asjaoluna KrMS
§ 366 p 5 mõttes ei ole muu hulgas käsitatav teist kohtuasja arutava kohtu poolt antav õiguslik
hinnang, mille kohaselt ei ole sama süüteosündmuse aset leidmine piisavalt tõendatud (vt Riigikohtu
üldkogu 10. aprilli 2012. a otsus kriminaalasjas nr 312211, pd 39–46).
6.2.
Pidades silmas, et VMTS § 180 ps 5 ja KrMS § 366 ps 5 sätestatud teistmise alused on analoogsed,
on KrMS § 366 p 5 kontekstis väljendatud seisukohad asjakohased ka VTMS § 180 p 5 sisustamisel.
Seega tuleb VTMS § 180 ps 5 kirjeldatud „muu olulise asjaoluna“ mõista vaid faktilisi asjaolusid,
millena ei saa aga käsitada teist kohtuasja arutava kohtu antavat õiguslikku hinnangut, mille
kohaselt ei ole süüteosündmus piisavalt tõendatud. Järelikult pärast ühes väärteoasjas isiku
süüditunnistamist ei ole teist väärteoasja arutanud kohtu poolt sellesama väärteosündmuse
tuvastamatuks lugemine käsitatav faktilise asjaoluna VTMS § 180 p 5 mõttes. Eeltoodud
kaalutlustel ei ole kõnealune teistmise alus praeguses asjas kohaldatav.
7. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhtumil asjakohased ka teised VTMS §s 180 sätestatud
teistmise alused. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et VTMS § 180, mis sätestab ammendavalt
väärteoasja teistmise alused, ei näe ette alust R. Uimolaineni suhtes jõustunud kohtuotsusega
lõppenud väärteoasja teistmiseks.
II
8. Juhul, kui VTMS § 180 ei sätesta Riigikohtu hinnangul teistmisavalduse rahuldamiseks sobivat
teistmise alust, taotleb teistmisavalduse esitaja VTMS § 180 vastavas osas põhiseadusvastaseks
tunnistamist.
9. Põhiõiguse riive on põhiseadusega kooskõlas üksnes juhul, kui seda õigustab muu põhiõiguse või
põhiseadusliku väärtuse kaitsmise vajadus ning riive on oma eesmärgi saavutamiseks
proportsionaalne abinõu (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12. detsembri
2017. a määrus 51710/10, p 57). Seadusjõustunud kohtuotsuse õigusjõud on õiguskindluse ja
õigusrahu tagajana oluline õigusriiklik väärtus, mille katkestamine ja kohtuasjas menetluse
uuendamine saab olla üksnes erandlik (vt otsus asjas nr 312211, pd 55 ja 66). Kohtuotsuse õigusjõu
katkestamine saab toimuda vaid teistmismenetluses. Kuigi teistmise alused on ammendavalt
sätestatud VTMS §s 180 ja KrMS §s 366, ei ole välistatud, et konkreetses asjas teistmise aluse
3(4)
4-16-36744-16-3674
puudumisega kaasneb isiku põhiõiguste riive määral, mis osutub õiguskindluse ja õigusrahu
tagamise eesmärki silmas pidades ebaproportsionaalseks ning seeläbi õigusriiklikult lubamatuks.
10. Nii leidis Riigikohtu üldkogu lahendis asjas nr 312211, et kui isiku suhtes on kuriteosündmuses
osalemise eest karistusena kohaldatud vangistust ja teise isiku kriminaalasjas ei loeta sama
kuriteosündmust tõendatuks, kaalub süüdimõistetu põhiõiguste – ennekõike vabaduspõhiõiguse –
riive õiguskindluse ja õigusrahu tagamise eesmärgi üles (vt otsus asjas nr 3-1-2-2-11, pd 68–74;
vabaduspõhiõiguse olulisusele tuginevalt vt ka nt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas
nr 3131002, eeskätt pd 23–26). Sellest tulenevalt tunnistas Riigikohtu üldkogu KrMS § 366 (v.r)
põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei näinud ette vastavat teistmise alust (vt otsus
asjas nr 3-1-2-2-11, p 74). Pärast üldkogu viidatud lahendit täiendas seadusandja KrMS §-s 366
sätestatud teistmisaluseid pga 9, lugedes teistmise aluseks ka üldmenetluses tehtud sellise
kohtuotsuse jõustumise, millega tuvastatakse kuriteosündmuse puudumine, kui teistetavas asjas on
isik selles kuriteosündmuses osalemise eest süüdi mõistetud. Sidumata kriminaalmenetluse
seadustikku lisatud teistmise alust kuriteosündmuses osalemise eest kohaldatud karistuse liigiga,
nägi seadusandja võrreldes üldkogu lahendis väljendatuga ette avarama teistmise aluse.
Väärteomenetluse seadustikku seadusandja sellist teistmise alust aga ei lisanud. Seega tuleb
järgnevalt hinnata, kas väärteomenetluse seadustikus sellise teistmise aluse puudumisega kaasnev
R. Uimolaineni põhiõiguste riive on õiguskindluse ja õigusrahu tagamise eesmärki silmas pidades
proportsionaalne või mitte.
11. Väärteomenetluses süüditunnistamisega ei kaasne üldjuhul nii kaalukat põhiõiguste riivet kui isiku
süüditunnistamisel kriminaalmenetluses. Seetõttu ei ole iseenesest välistatud, et väärteomenetluses
nähakse ette kriminaalmenetlusega võrreldes kitsamad teistmise alused. Nii ei ole
kriminaalmenetluse seadustikus esineva teistmise aluse väärteomenetluse seadustikus sätestamata
jätmine automaatselt käsitatav isiku põhiõiguste ebaproportsionaalse riivena. See aga ei tähenda, et
konkreetsel juhtumil ei võiks teatud teistmise aluse puudumisega kaasneda isiku põhiõiguste
ebaproportsionaalne riive. Praeguses väärteoasjas karistati R. Uimolainenit Harju Maakohtu 8. juuli
2016. a otsuse järgi rahatrahviga 150 trahviühikut summas 600 eurot. Pidades silmas, et rahatrahv
on väärteo eest kohaldatav kergemaliigiline põhikaristus ja et riive olulisusele ei viita ka kohaldatud
karistuse määr, ei saa seda pidada riive eesmärgi kontekstis kaalukaks ka konkreetse üksikjuhtumi
kontekstis. Sellest tulenevalt ei esine kolleegiumi hinnangul praeguses asjas sellist põhiõiguste
riivet, mis kaaluks üles riive eesmärgi, s.o vajaduse tagada õiguskindlust ja õigusrahu. Seega tuleb
riive lugeda proportsionaalseks ja seeläbi ka põhiseaduspäraseks. Kuna kolleegiumi hinnangul
puudub praeguse asja kontekstis alus kahtlemaks VTMS § 180 põhiseaduspärasuses, jääb kaitsja
taotlus tagajärjetuks.
III
12. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §st 2 ja KrMS § 373 lgst 1, jätab Riigikohtu
kriminaalkolleegium R. Uimolaineni kaitsja teistmisavalduse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)